Bioloogia II kursus (0)

[email protected]
Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html
Bioloogia uurib elu
Eluslooduse organiseerituse tasemed
MIS ON ELU ?
Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda.

• Valgud töötavad selle nimel
  
• Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu
  
• Valkude töös seisneb elu
  

Molekulaarne tase
Biomolekulid - keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu.
Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi.

• Sahhariidid
  
• Lipiidid
  
• Valgud
  
• Nukleiinhape
  
• Vitamiinid
  

Rakuline tase
Rakk - väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused.
Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan ).
Hulkraksed - koosnevad mitmest rakust.
Kudede tasand
Kude- sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega.
Oragani tasand ehk elundi tasand
Organi moodustavad koos talitlevad koed , nad täidavad ühist ülesannet.
Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia .
Elundkonna tasand
Elundid moodustavad elundkondi. Nt hingamiselundkond ,seedimiseelundkond, suguelundkond .
Organismi tasand
Organism ehk elusolend ehk elusorganism on elav ja terviklik rakuline süsteem. Rakkude arvu järgi jaotatakse organisme ainurakseteks ja hulkrakseteks.
Organismi talitlusega tegeleb füsioloogia, mis on seotud anatoomiaga.
Sisekeskonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja tegulatsioonist.
Autotroofid - rohelised taimed,kes oskavad fotosüsteesida.
Heterotroofid -loomad,kes saavad energiat väliskeskkonnast.
Liigi tasand
Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasaneid.
Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel.
Populatsiooni tasand
Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni.
Teadus : ökoloogia.
Ökosüsteemi tasand
Eluskeskond pluss elutakeskkond .(Läänemeri)
Ökosüsteem on isereguleeriv. (Jõgi, järv)
Biosfääri tasand
Kogu maad ümbritsev eluslooduse kiht. Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
ELU OMADUSED
Rakuline ehitus- kõikides elus organismides on rakud. Viirused ei ole elus organismid, kunas neil puudub rakk.
Kõrge organiseerituse tase

• Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid, nii ehitus, kui ka reguleerituses.
  

Aine- ja energiavahetus

• Toitainete saamine keskkonnast ja nende sünteesimine, ainevahetus , selleks vajaliku energia saamine ja eraldumine.
  

Stabiilne sisekeskkond

• Püsiv keemiline koostis
  
• Püsiv happelisusereakstioon
  
• Püsiv temeratuur
  
• Kõigusoojased( kalad )
  
• Püsisoojased( imetajad )-hoiavad enda temp. Hoolimata välistemp.
  

Reageerimine keskkonna muutustele

• Loomad tajuvad keskkonnast toimuvaid muudatusi meeleorganitega.
  
• Huvitav, kuidas ?
  
• Kas taimed näevad? Ei näe.
  
• Kas taimed tunnevad maitset ?Ei tunne.
  
• Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgmolekulid, mis muutes oma kuju saadavad infot raku sisse.
  

Reageerimine ärritusele

• Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele, üherakulistel rakumembraanis spets valgumolekulid.
  

Paljunemine

• Mitmesuguline- pooldumine -ainuraksed, vegetatiivne - taimed, eostega- seened.
  
• Suguline –uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest.
  

Pärilikkus

• Järglased sarnanevad oma vanematele.
  

Areng

• Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastamisega, mittesugulisel paljunemise puhul eraldumisega vaheorganimist.
  
• Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga.
  
• Areng jätkub ka peale kasvu lõppu lõpeb alati surmaga.
  

Arenemis- ja kasvamisvõime

• Otsene areng- vanematega kohe ühtemoodi.
  
• Moondeline areng- järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid.
  

Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga.

• Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga.
  

Kohastumine

• Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja.
  

PÕHIETAPID

• Probleemi püstitus – kuidas mõjutab, mis mõjutab, mida mõjutab ?
  
• Taustainfo kogumine-
  
• Hüpoteesi sõnastamine – oletatav vastus
  
• Hüpoteesi kontrollimine-uurida, katsetada, küsitlus, vaatlusega.
  
• Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine-teada mis on õige vastus lõpuks/järeldus
  

Uurimisobjektid- Probleemi püstitades määratletakse uurimisobjekt. Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad.
Muutuja - Katses tohib olla vaid üks muutuja! Nt temeratuur või veehulk , KOOS mõlemaid uurida ei saa.
HÜPOTEES

• Hüpotees on oletatav vastus küsimusele.
  
• Seda vastust hakkatakse kontrollima.
  
• Hüpotees peab arvestama juba teada olevat infot, et mitte teha kasutut tööd ja raista ressursse.
  

Kuidas kontrollitakse teaduslikku hüpoteesi ?

• Katsetega
  
• Vaatlusega
  
• Küsitlusega
  
• Peab olema katsegrupp ehk eksperimentaalgrupp ja ka kontrollgrupp
  

TEADUSLIK FAKT

• Kui püstitatud hüpotees peab paika, saadakse uus teaduslik fakt
  
• Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust.
  

LOODUSTEADUS

• Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi.
  

Ülesanne 2.

• A. Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste kogumine ja analüüs.
  
• B.Vesi on tugevasti reostunud.
  
• C. Puhta vee indikaatorid puuduvad jões.
  
• D. Veeproovide võtmine ja analüüs.
  
• E. Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud.
  
• E, A, C, D,B vastused
  

Organismide koositisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas.
Makroelemendid : 98-99 % organismi elemntidest. Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi. Neid nimetatakse bioelemendid ja jagatakse 3 rühma.
Süsinik, vesinik ,hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel-CHNOPS
Mesoelemendid - Katioonid: Na, K, Mg, Ca ja anioonid Cl
Mikroelemendid - Vaja väga väikestes kogustes: Fe, I, Cu,Se, Mn jne.
ORGAANILISED AINED
Iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus.

• Orgaanilised ained -18%
  
• Anorgaanilisi aineid- 82%(peamiselt vesi)
  

MAKROELEMENDID
Hapnik- O

• Peamiselt vee koostises kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise.
  

Süsinik- C

• Hästi stabiilne. Moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine hingamisel ja käärimise lõpp- produkt .
  

Vesinik - H

• Biomolekulide koostises, vee koostises, vajalik vesinik sidemete moodustmisel
  

Ained kuuluvad kõigi molekulide koostisesse, mõnevõrra vähem on rakkudes P,N ja S
Fosfor-P

• ATP- energia molekul 3P
  
• ADP-energia molekul
  

Väävel-S

• Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.
  

Lämmastik-N

• Aminohapete ja nukleiinhapete koostises, ehk on siis DNA ja RNA koostises.Hoiab meie pärilikkust.
  

MESOELEMENDID
Kalitsium-Ca

• Leidub luu-ja kõhrkoe koostises ja lihastes.Osaleb vere hüübimises ning reguleeribvee hulka organismis
  

Magneesium -Mg

• Vajalik klorofüllis, luudes , rakukesta koostises ning närvi süsteemi talituses.(tsitrulised, banaan )
  

Kloor -Cl

• Närviimpulsside teke ja levik, maosoolhappe süsteemis
  

MIKROELEMENDID
Raud –Fe

• Seob O2 hemoglobiin koostises, rauaühend annab verele punase värvuse.
  

Jood-I

• Vajalik kilpnäärme hormoonida nt.türoksiini süsteesiks.Joodi puuduseö kujuneb välja kilpnäärme haigustrauma.
  

VESI-H2O

• Vee tähtsus organismis- inimeses on 70% vett
  
• Hoiab ära ülekuumenemise
  
• Hoiab püsivat temperatuuri
  
• Hoiab rakkudes siserõhku, lahustiks.
  

SAHHARIIDID

• Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
  

Süsivesikud on energiarikkad ained.

• Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana.
  
• Taimed valmistuvad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise.
  

MONOSAHHARIIDID EHK LIHTSUHKRUD

• Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised
  
• Glükoos-viinamarjasuhkur
  
• Taimedes säilitatakse tärklisena ja loomses organismis glükogeenina.
  
• Fruktoos -puuviljasuhkur
  
• Esineb puuviljades ja mees.
  

OLIGOSAHHARIIDID

• Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevad sahhariide nimetatakse ka disahhariidideks.
  
• Maltoos -linnasesuhkur
  
• Laktoos -piimas esinev suhkur
  
• Sahharoos - taimemahla suhkur.
  

POLÜSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD

• Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks.
  
• Tärklis-taimedes
  
• Tselluloos
  
• Kitiin -selgrootute kest. Seenete kest ntx.
  
• Glükogeen-varu pülusahhariid
  

SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS
Energeetiline tähtus:

• Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligi kaudu 60 % energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.Sellest enamus peaks olema tärklis, mitte sahharoos.
  
• 1 g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6kJ energiat so umbes 4kcal.
  
• Normaalne veresuhkur n tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l
  
• Pidev liigtarbimine =rasvumine, II tüüp diabeet , hambakaaries.
  

Struktuurne tähtus:

• Kitiin/lühijalgsed, seenerakukest)
  
• Tselluloos(taimerakukestad)
  

Varuaine

• Tärklis(taimedes)
  
• Glükogeen( loomades )
  

Toitefunktisoon

• Piimasuhkur imetajate piimas.
  

Kaitse funktsioon

• Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine-kaitseb külmumise eest.
  

Ligimeelitav- õietaimede nektar-putukate ligimeelitamiseks.
Bioregulatoorne- süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisse.
VALGUD

• Valgud ehk proteiinid -koosnevad aminohappejääkidest
  

Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast.
Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süsteen toimub ribosoomides.
Valkude jaotus

• Lihtvalgud -ainult aminohappejääkidest nt. Munavalge
  
• Liitvalgud-koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt kromosoomid , hemoglobiin
  

Valgustruktuur
On nelja erinevat valgustruktuuri.
Valgustruktuuri muutus - Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.
Renaturatsioon- Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutmine.
VALKUDE ÜLESANDED
Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste, kapslid .
Transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
Regulatoorne- Hormoonid( insuliin ) histoonid osalevad heeni aktiivsuse regulatsioone.
Kaitsefunktsioon- meil on antikehad . Verehüübimisvalgud, kattevalgud.
Varuaine- munavalge, piim (kaseiin)
Toksiline - Putukate mürgid nt mesilased, madude mürgid(kesknärvisüsteem –kobrat). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi.
Energetiline- Väga madal . 1g valkude lõhustumisel vabaneb ... kJ energiat.
LIPIIDID

• Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvahappejäägist.
  
• Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed.
  
• Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete liitühendid ja veest kergema erikaaluga.
  

RÄÄSUMINE- soojuse, hapniku ja valguse mõjul.Eriti rääsuvad külmpressitud taimsed õlid.
LIHTLIPIIDID ehk neutraalrasvad

• Vedelad rasvad -taimsed( kookos ei ole )
  
• Tahked rasvad- loomsed (kalamaksaõli)
  
• Vahad-taimsed ja loomsed.
  

LIITLIPIIDID ehk fosfolipiidid

• Ühe rasvhappejääk on asendatud fosfaatrühmaga.
  
• Kuuluvad rakumemebraani koostisesse.
  

TSÜKLILISEDLIPIIDID-steroidid

• Peamiselt hormoonid , mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes.
  
• Vees ei lahustu.
  
• Esinevad loomkudedes
  
• Hormoonid, vitamiinid ja kolesteriid
  

Kolesteriid- kolesterool pluss rasvhape
HORMOONID

• Testosteroon- meessugu hormoon ) kasutatakse ka dopinguainena.
  
• Östrogeen (naissuguhormoon)
  
• Progesteroon (nasisuguhormoon)
  
• Neerupealiste hormoonid
  
• D- Vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
  

TOIDULIPIIDID

• Lipiidid peaksid andam kuni 30% kaloritest.
  
• Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused.
  
• Asendamatute dermatiite ja energiadefitsiiti.
  

LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIDES
Energeetiline funktsioon

• Lipiidide koositises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast-lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 30% ööpäevasest energiavajadusest. Tegelikult süüakse rohkem.
  

1g – 38,9 kJ so 9,3 kcal
Ehituslik funktsioon- kolesterool ja fosolipiidid kuuluvad rakumembraani kosstisse. Kujundab loomulikud vormid naha all.
Varuaine funktsioon

• Loomadel varurasv-kõhuõõnse naha all
  
• Taimedel õlid seemnetes, viljades
  
• Mesilaskärjed(vahad)
  

Ainevahetuslik funktsioon- lipiididest toodetakse vett.
Kaitse funktsioon- hoiab ära traum, kaitseb põrutuste eest ja veelinnud ei saa märjaks kui nad sukelduvad.
Lahusti funktsioon

• Veres olevad lpoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse organismi kudedesse D vitamiini
  
• Kiire diiedi korral vabanevad mürkained organismi.
  

Bioregulatoorne funktsioon-hormoonid
DNA
Nukleiinhapped jaotuvad

• DNA
  
• RNA
  
• Kõik nukleiinhapped koosnevad- nukleoiitidest.
  
• Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
  

Mis on DNA ?

• DNA on päriliku info kandja.
  
• Inimese keharakkudes ons 23 paari kromosoome.(inimese ühes keharakus on 46 kromosoomi ehk 2 korda 23. Emalt, isalt saame, isal on 23 ja emal 23 kromosoomi). On 22 kehakromosoomi ja 1 sugukromosoom ehk kas x või y. XY on poiss, XX on tüdruk.)
  
• Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist.
  
• Kahekromaatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist.
  

DNA struktuuri avastamine toimus 1953 a. James Watsoni ja Francis Cricki poolt.
Mis on REPLIKATSIOON ?

• Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. (kaks ühesugust rakku)
  
• DNA ahel koosneb nukleotiididest.
  
• A- adeniin, G- guaniin , T- tümidiin C tsütosiin(GC, AT, CG, TA)
  

Komplementaarsus- uus dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele.
Ensüüm helikaas tekitab ahelatek laialiminekut
TRANSKRIPTSIOON - DNAlt süsnteesitakse RNA.

• Informatsioon- RNA(mRNA)(mRNA- info kandja)
  
• Transport-RNA(tRNA)(tRNA-transpordib ribosoomi)
  
• Ribosoom - RNA(rRNA)(rRNA- ribosoomi ehitusmaterjal)
  

RNA TÄHTSUS

• RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine, transportimine, inforamtsiooni realiseerimiseks.
  
• A-U, T-A, C-G,G-C
  

RNA TÄHTSUS: realiseerib pärilikku infot ehk valmistab valgud.
DNA TÄHTSUS: Säilitab päriliku infot ja kannab seda rakust rakku.
Võrrelge DNA ja RNA-d.Leidke 3 erinevust ja sarnasust

• Erinevus Sarnasus
  
• RNA on U Nukleiinhape
  
• DNA T Raku sees, pikad ahelad, G, C
  
• DNA TA mõlemakoostises on fosforhappe jääke.
  
• RNA UA Osalevad pärilikkuse säilituseks.
  
• RNA on valk Mõlemal suhkur
  
• DNA pärilikkus kandja
  

TRANSLATSIOON - RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel RNA-lt valk.
Koodiga AUG- algab valgu süntees.
MITOOS
RAKUTSÜKKEL- Raku eluringi rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni.
RAKUTSÜKKEL- interfaas (suur osa aega)-mitoos
MITOOSIFAASID- interfaasi käigus on kromosoomid lahti keerdunud ja tekib terviklik DNA.( DNA replikatsioon ehk kahekordistumine 46 kromosoomi asemel on 92)
MITOOS-päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille käigus tekivad sama geneetilise koodiga identsed tütarrakud.
Mitoos jaguneb :
1)Karüokinees- tuuma jagunemine.
2)Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine.
Kromosoomid keskele kokku ( Ekvatoriaal ala) siis niidid kinnituvad kromosoomidele, kromatiidid tõmmatakse poolustele lahti, tekib uus tuuma membr. Rakk jaguneb 2.
MITOOSI TÄHTSUS

• Toimub kromosoomide =väärne jaotamine tütarrakkude vahel.
  
• Tütarrakkud on geneetiliselt identsed.
  
• Suureneb rakkude arv, sellega jagatakse organismi kasv.
  
• Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
  

MEIOOS
Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.

• Meioosi alguses toimub DNA 2x. Kromosoomid lähevad ekvatoriaal alale kokku. Toimub kromosoomide ristsiire(kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi). Tõmmatakse poolustelele lahku.Pannakse uuesti kokku. Tekkis kaks rakku ja ei toimu enam 2x. Jagunemise tulemusena tekib 4 erinevat rakku.
  

SUGURAKKUDE ARENG
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused

• haploidse kromosoomistikuga
  
• pärilikelt omadustelt erinevad
  
• küpsed sugurakud ei jagune enam
  
• sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse
  

SPERMID

• Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid
  
• DNA on tihedalt kokku pakitud
  
• Peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesa läbimiseks
  

Spermatogenees
Seemnerakkude ehk spermide areng mehel

• Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi
  

Munarakud

• Suuremõõtmelised
  
• Toitaineterikkus
  
• Kaetud kestadega
  
• Mundarakkude areng sõltub vanusest , 45-55 eluaastatl saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab.
  

Ovogenees

• Moodustab ühe viljastusvõimelisene munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad.
  
• Tsükliline küpsemine.
  

ONTOGENEES
Ontogenees on organismi areng tema tekkest kuni surmani.
VILJASTUMINE võib toimida : kehaväliselt, kehasiseselt(efektiivne)
Ovulatsioon- munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päev enne menstruatsiooni. Folliikulist kujuneb kollakeha-toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone.
Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub.
Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 h. Seemnerakk kuni 72 h. Viljastumisel määratakse sugu. Tekib viljastatud munarakk.Edasi toimub lõigustumine(mitoos).
EMBRÜOGENEES
Lõigustumine- ehk rakkude jagunemine.(in. Kõik loote rakud poolduvad üheaegselt)
Bioloogiline tähtsus:

• Hulkraksuse taastamine
  
• Rakkudevaheliste kontaktide tekitamine
  
• Tuuma/ tsütoplasma suhte taastamine.
  

Lootevee ülesanded

• Kaitseb põrutuse eest
  
• Kaitseb veekaotuse eest
  
• Vähendab raskusjõu mõju
  
• Kaitse temperatuurimuutuste eest
  
• Tagab stabiilse sisekeskkonna
  
• On joogi ja urineerimiskeskkond
  

Platsenta ehk emakakook
Platsentsa kujuneb välja kuu vanusel embrüol
Platsentsa ülesanded:

• Ainevahetuslik
  
• Platsentaarbarjäär
  
• Loote varustamine antikehadega
  
• Toodab hormoone
  

PÄRILIKKUS

• Dominantne- avaldub igaljuhul (A) AA (pruun silmavärv) homosügootne
  
• Retsessiivne- avaldub ainult siis , kui dominantne puudub(a) aa või siis Aa(sinine silmavärv) heterosügootne
  
• Genotüüp- geenide kogum
  
• Fenotüüp- tunnused, mis avalduvad
  
• Intermediaarsus-avaldub kahe tunnuse vahepealne tunnus(ehk siis kui ristame punase maasika ja valge maasika siis saame roosa maasika)
  
• Kodominatsus-mõlemad on dominantsed(ehk valged hiired ja mustad hiired siis saame valgemustakirjud hiired)
  
• P-vanemad, F1- esimene põlvkond F2teine põlvkond
  

Musta hiirt riststakse valgete hiirtega, värvus pärandub kodomiantselt. Milliseid hiiri on oodata teises põlvkonnas, kui esimese põlvkonna hiiri ristatakse valgete hiirtega.
Halli karvalist rott ristati must karvalisega. Mõlema roti karvavärvus on määratud homosügootsete geenidega.
VEREGRUPID

• AB- Ia Ib
  
• A-Ia Ia, Ia ia
  
• B- Ib Ib, Ib ib
  
• 0- ii
  

Ema on AB veregrupiga , isa on 0 veregrupiga. Millise veregrupiga sünnivad lapsed ?
i/e
Ib
Ia
I
IB i
Ia i
I
Ib i
Ia i
Ema on A grupiga heterosügoot, isa on B veregurpiga heterosügoot. Millised sünnivad lapsed ja kui suur on tõenäosus saada 0 veregrupiga laps? O peog 25:2 = 12,5
Emal on AB , isal B veregrupp . Isa poolsetel vanematel on 0 ja B,kui suur on tõenõosus, et vanematel sünnib A veregrupiga tütar?
BIOLOOGIA 7 PERIOOD
BIOLOOGIA SEOSED TEISTE TEADUSTEGA
FUNDAMENTAALTEADUSED püüavad välja selgitada loodusseadusi.
RAKENDUSTEADUSED otsivad avastatuid loodusseadustele kasutamisvõimalust.
BIOKEEMIA

• Uurib organismide keemilist koostist ja erinevaid protsesse organismis.
  

BIOFÜÜSIKA

• Käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse.
  
• Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate teadusharude jõud eluslooduse mõistmiseks.
  

BIOGEOGRAAFIA

• Uurib taimede- ja loomade koosluste levikut Maal ja inimmõju mitmekesisusele.
  

GEENITEHNOLOOGIA

• Genitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine rakenduslikel eesmärkidel.
  
• Põllumajanduses
  
• Toiduaunete tootmises
  
• Haiguste diagnoosimises
  

GEENITEHNOLOOGIA jaguneb

• 1)HAIGUSTE GEENTITERAAPIA
  
• 2) KLOONIMINE
  
• 3)ISIKUTE TUVASTAMINE
  
• 4)TRANSGEENSED ORGANISMID
  

GEENITERAAPIA- uute geenide viimine inimestesse eesmärgiga ravida haigusi. Seda on kahte liiki – keharakke mõjutav- sugurakke mõjutav
Kloonimine- täiskasvanud organimsist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks. Munaraku tuum eraldatakse, elektriga mõjutamine, munarakk keharaku tuumaga, embrüo(4-7 rakuline), munarakk viiakse doonoremasse
Ravikloonimine- tüvirakud võivad arendada peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võistluses haigustega.
GMO ehk Geneetiliselt muundatud organism on tänapäeva biotehnika abil muundatud.
GMO PLUSSID

• Suurem saagikus
  
• Kultuuritaimede suurem elujõusus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale
  
• Keskkonna saastatuse vähendamine(kemikalid)
  
• Meditsiinilised uuringud(uued ravimid )
  
• Keskkonna puhastamine (õliresotuse likvideerimine)
  

GMO MIINUSED

• Eetikaprobleemid- igal organimisl oma genoom
  
• Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks( allergiad )
  
• Võib mõjuda negtaiivselt keskkonnale
  
• Muundatud geenid võivad üle kanduda nr umbrohule „superumbrohi“ muutes ka selle elujõulisemaks
  
• Väheneb looduslik mitmekesisus
  
• Maitseomaduse halvenemine
  

EUGEENIKA ja GALTON
Eugeenika- heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada.
BIOMEETRIA - Biomeetria on bioloogiliste andmete statsitiline uurimine .
ELU TEKKIMINE- NELI EVOLUTSIOONI
Füüsikaline- Aatomid , päike 5 miljardit aastat
Keemiline - On lihtsatest anorgaanilistest ainetest orgaaniliste ainete komplekside tekkimine.
Bioloogiline-elu areng Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 3,5 miljardit aastat tagasi eeltuumsed rakud
Sotsiaalne-
Elutekke 3 põhiseisukohta:

• On toimunud elu algne loomine.
  
• Elu alged on Maale saabinud teistelt taevakehadekt.
  
• Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena.
  

Tingimused maal 4 milj aastat tagasi.

• Sagedased vulkaani pursked , maal puhkes mullakiht
  
• Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega
  

Esimesed elusolendid Maal- vanimad olid tõenäoliselt bakterid , kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad.
Tsüanobakterid, kõige vanemad elusorganismid. 2,7 miljardit aastat tagasi.
VETIKAD- varustavad Maad hapnikuga.
Hulkraksuse eelised?

• Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed
  
• Vähme ja sõltuvad keskkonnast
  
• Suguline paljunemine
  
• Kiirem evolutsioneerumine
  

KÜSIMUSED LK 51
3) Cuvieri katastroofiteooria seisnes selles, et mida sügavamad kihid , seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest. Cuvieri õpilane seletas asja nii, et katastroofis hukkunud liikide asemele loodi uued, tänapäevasemad organismid.
4) Lamarck seletas elu evolutsiooni nii, et elu tekkis või tekib maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elus organismidele on omane kaks tendentsi. Esimene on sisemine täiustumis tund ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega.
5) Peamiseks liikide muutumise teguriks pidas Darwin looduslikku valikut. See tuleneb omaorda kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isenite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, olelusvõitlus- konkurents elutingimuste pärast ja kolmandaks iga popullatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised.
8) Lamarkismi tuntuim vorm oli seisukoht, et keskonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused on otstarbekohased a pärilikud. Darwin aga tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toiminud ja teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi.
KÜSIMUSED LK 57

Palentoloogia kasutab evolutsiooni tõestamiseks teadust, mis räägib möödunud aegadel elanud organismidest.

Fossiilid on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Need tekivad kivimite kivistumisel.

Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust , seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid.

Võrdlev anatoomia võimaladab jagada organismeehituse sarnasuse alusel rühmadeks- süstemaatika taksoniteks.

Loomade lootelise arengu võrdlus näitab , et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased ranegujärgud ning tunnused, mis osal loomadest säilivad ka täiseas.
KÜSIMUS LK 61

Lois tõestas, et bakterid tekivad olemas olevatest bakteritest.
SOONTAIMED - organitega taimed(esimesed taimed, mis maale tulid)(ka sõnajalg)
410-440 miljonit aastat tagasi. Hiljem tekkisid kahepaiksed 360mlj aastat tagasi. Putukad(karboni ajastu)- tunnus 3 paari jalgu . Samuti on nad lülijalalised.
Ahvidel on madal laup ja nad kõnnivad küürus ning meil on ahviga erinevust geneetiliselt ainult 1,6 %
Keemiline evolutsioon - orgaaniliste ühendite teke
Füüsikaline- aatomite ja molekulite teke.
Bioloogiline- elu areng alates esimestest elusolanditest
Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng.
EVOLUTSIOONI TÕENDID

Võrdleme fossiile (mida sügavamal seda vanem)

DNA ja valgud on erinevad
Katsed(katseklaasis), Modelleerimine ja mtemaatiline töötlus(kohasuse uuringud)
Homoloogilised elundid- põhiliselt sarnased elunid
Mandunud elundid ehk rudimendid- ehk elundid, mida me enam ei vaja( pimesool jne)