nukleiinhapped, vitamiinid. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Ainuraksed ja hulkraksed keerukas organiseerituse tase molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemiline ja biosfääriline tasand. aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) paljunemisvõime suguline viljastumine või mittesuguline üherakulistel pooldumine v vegetatiivne paljunemine arenemis- ja kasvamisvõime
protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne hulkraksus tekkis 700 900 miljonit aastat tagasi. · Sisemine keeruline organiseeritus keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. · Aine- ja energiavahetus väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel.
Muutused fibrillide struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja raku organellide asukoha muutusi. 11. Autotroofid organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed. 12. Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 13. Dissimilatsioon selle moodustavad organismi kõik lagundamis protsessid. Lagunemis protsessides vabanenud energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) 14. Assimilatsioon - selle moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke jne. 15. Mis on metabolism? Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga nimetatakse metabolismiks. 16. Suguline paljunemine.
Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid. Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad omastavad toidust orgaanilisi aineid. Organismi lagundamis ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Iga organism on oma ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Elu moodustab ka energiavahetus (roheliste taimede puhul fotosüntees valgusenergia; loomade puhul toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioon). Organismid väljutavad samuti energiat, näiteks eraldades soojusenergiat. Seega on aine ja energiavahetus üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.
Valkude süntees Asub raku tuumast eemal Toodetakse rakule vajalikud valgud On ühenduses rakumembraaniga 13. Ribosoomid 1) Koosnevad rRna molekulidest ning valkudest 2) Tekivad rakutuumas ja paiknevad tuumakeses 3) Ribosoomi ülesandeks on valgusüntees 4) Ei ole ümbritsetud membraaniga 14. Lüsosoomid 1) Seotud rakus toimuvate lagundamis protsessidega (lagundatakse vananenud raku osi, lagundatakse raku siseseseid aineid) (fagotsütoos) Primaarsed Ühine Sekundaarsed Sisaldavad Ühekordse Sisaldavad ensüüme membraaniga ensüüme ja põiekesed lagundatavaid
arvel saab sünteesida ATP'd. Autotroofid rohelised taimed, kes sisaldavad klorofülli, mis võimaldab fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi. Ainevahetus kannab nime metabolism. Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamise käigus
Biomolekulid on ained, mis ei moodustu väljaspool organismi. Näiteks sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 1. elutunnus on biomolekulide olemasolu. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elutunnused. Organismid jagunevad: ainu- ja hulkraksed. Ainevahetuse moodustavad lagundamis- ja sünteesimisprotsessid. Elu iseloomustab ka energia, sest kõik organismid vajavad seda elutegevuseks. Organismid võtavad ja väljutavad energiat. 2. elutunnus on aine- ja energiavahetus. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusereaktsioon (pH), enamikul neutraalse lähedal. Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt
-) TTP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. -) Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. -) Hingamisahela reaktsioonides saadakse 36 ATP molekuli. -) Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla etanool või piimhape. -) Kui rakkudes ei ole piisavalt hapniku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape. -) Organismi metabolism koosneb kahest vastandlikust protsessist: dissimilastsioon (lagundamis) ja assimilatsioon (sünteesimis). -) Fotosüntees koosneb valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. -) Püroviinamarihape moodustub glükolüüsi tulemusena. -) Süsivesikud(/sahhariidid/suhkrud/glükoos) on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid -) Mis tähtsus on Maad ümbritseval osoonikihil? (1p) *) Osoonikiht kaitseb meid kosmilise kiirguse ja UV-kiirguse eest.
seened). 2) HULKRAKSED - Organism, mis on moodustunud mitmest rakust. KUIDAS ON ORGANISMID SEOTUD ÜMBRITSEVA KESKKONNAGA? Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid. Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehituseks kõlbulikke valke, lipiide või sahariide. Neid tuleb ise sünteesida. Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse, mille käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. MILLES VÄLJENDUB ELUSORGANISMIDELE OMANE PÜSIV SISEKESKKOND? Tulenevalt aine- ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas: 1) PÜSISOOJASED - Kehatemperatuur ei muutu (nt imetajad ja linnud).
Nimetage üks heterotroofne liik: 2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside hulka? Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6p A-hingamine B- DNA replikatsioonC- translatsioon D- käärimine Süntees Lagundamine/lõhustamine Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal lagundamis-/lõhustamisprotsessid? Tooge 2 näidet. Süntees Lagundamine/lõhustamine 3. Võrdle taimede fotosünteesi ja hingamist rakulisel tasemel. Esita 4 erinevust. 4p Fotosüntees Hingamine 1. 1. 2. 2. 3. 3. 4. 4.
Üherakulised on bakterid, neid on ka protistide seas ning seene-ja taimeriigis. Kuidas on organismid seotud ümbritseva keskkonnaga? Organismid vajavad väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid. Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid, loomad vajavad toidust omastatavaid orgaanilisi aineid. Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ehituseks kõlbulikke valke, lipiide ega sahhariide, neid tuleb ise sünteesida. Lagundamis- ja sünteesiprotsessid organismi ainevahetus. Jääkaineid eritatakse ümbritsevasse keskkonda. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Fotosünteesi käigus kasutatakse valgusenergiat, energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. Hiljem, kui nad oksüdeeruvad, energia vabaneb. Taimed kasutavad energeetilistel eesmärkidel enda sünteesitud ühendeid, loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil.
ehk autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotoroofid organismid, kes oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil ehk orgaanilise aine lagundamisel (kõik loomad, kõik seened ja enamus bakteritest). Assimilatsioon kõik organismis toimuvad ainete lagundamis protsessid. Selle käigus saadakse sahariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Selleks on vaja lähteaineid, ensüüme ja lisaenergiat. Näiteks fotosüntees, DNA süntees jt. Dissimilatsioon kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 2BIOLOOGA Vananeb energia mis salvestatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP ning siis eraldub soojusena
organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid vajavad väliskeskonnast mitmesuguseid aineid. Rohelistel taimedel on vajalik anorgaanilised ühendid. Loomad vajavad aga orgaanilisi aineid. Organismid ise aga ei saa väliskeskkonnast rakkude ehituseks kõlbulikke valke, lipiide või shhariide, neid tuleb ise sünteesida. Lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Peale ainevahetuse iseloomustab elu ka energia vahetus. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat. Rohelised taimed kasutavad fotosünteesikäigus valgusenergiat. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja samuti väljutavad nad energiat. Soojusenergiat eraldavad kõik organismid, kelle keha temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Organismidel on enamvähem püsiv keemiline koostis. Ainevahetus tagatakse
Viirused mitterakulised struktuurid, elusa ja eluta piiril, ei saa pidada elusorganismideks Rakk lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Üherakulised Hulkraksed Bakterid, algloomad, vähesed vetikad, osad seened taimed, loomad, enamik vetikaid ja seeni ilmusid u 700..900 miljonit aastat tagasi ! Ainevahetuse moodustavad organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid (selle käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda) ! Ka energiavahetus iseloomustab elu kõik organismid vajavad elutegevseks energiat · Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat energia salvestub orgaanilistesse ainetesse nende hilisemal oksüdeerimisel energia taas vabaneb · Loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil
Bioloogia Kordamisküsimused Õp. Lk. 1044. · Millal on võimalik elu määratlemine? Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · elu omadused: Rakuline ehitus rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Kõrge organiseerituse tase organismide võime elumuutusteks Ainevahetus organismi lagundamis ja sünteesimisprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Energiavahetus energia salvestumine, vabanemine Stabiilne sisekeskkond kõik organismid üritavad hoida oma sisekeskkonna stabiilsena. Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse.
Bakterite ensüümid lagundavad orgaanilisi aineid. Maakide puhastamine raua, vase, väävlibakterid e) Toiduainetööstus Piimatooted: happendamine, juust f) Lihatöötlemine salaamivorst Aminohapete tootmine g) Põllumajandus Bakteriväetised, silo, seenhaiguste tõrje, komposteerimine h) Heitveede puhastamine Biomuda Elutunnus Organsimide aine ja energia vahetus ehk Metabolism. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamis protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Autotroof(taim) Autotroofid sünteesvad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainest. Valgusenergia(rohelised taimed). Keemiline energia kemossünteesjad(väävlibakterid mere põhjas elavad sümbioosis aineraksete. Heterotroof(loom) Ei tooda hapnikku. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus
aasta)maismaalt ära voolab. Valgala kogu maasisene ja maapealne ala, millelt vesi jõkke valgub. Infratsioon pinna- ja sademevee imbumine pinnases või kivimitesse. Maa sfäärid kui süsteemid. Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides. Maa süsteemide vahelised seosed. Aineringe ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel. Bioloogiline aineringe tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti
Biomolekulide esinemine on üks elu tunnus. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub. · Aine- ja energiavahetus on elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. - Valgud, lipiidid, sahhariidid tuleb organismidel ise sünteesida. - Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. - Ainevahetuse kaudu on organism seotud ümbritseva kk-ga. - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. 1. Rohelised taimed kasutavad valgusenergiat. 2. Energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. 3. Loomad saavad energia nende ainete hilisemal oksüdatsioonil. - Organismid võtavad kk-st energiat vastu ja väljutavad seda (soojusenergia). · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.
Ökoloogia - (kr. oikos maja, elamu, eluruum; logos mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Aine ja energia liikumine ökosüsteemis - Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Aineringe liikumapanevaks jõuks on kõik organismid, kuivõrd enamik keemilisi reaktsioone ökosüsteemide aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures päikesekiirgus ja keemiliste sidemete energia. Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-,
autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sahhariide või lipiide, vaid organismis toimub valmis orgaanilise aine lagundamine ja uue antud organismile omase orgaanilise aine süntees. Orgaanilise aine lagundamis- ja sünteesiprotsesse nimetatakse ainevahetuseks. Selle käigus eraldunud jääkained eraldatakse keskkonda. Seega, kõik organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja ka väljutavad seda. Soojusenergiat väljutavad kõik organismid, kelle temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Stabiilse sisekeskkonnaga (iseloomulik homoöstaas) Organismidel on püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon (pH) ja teatud piirides kehatemperatuur (püsisoojased, kõigusoojased)
Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagundamine e dissimilatsioon · Sünteesimine e assimilatsioon Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehitamiseks sobilikke valke, lipiide ega süsivesikuid, need tuleb organismil endal sünteesida. · Väliskeskkonnast saadavad ained Anorgaanilised (taimed), orgaanilised (loomad toiduga) · Väliskeskkonda eritatavad jääkained Jääkained tekivad lagundamis ja sünteesiprotsesside käigus.
7. Kuna lüsosüüm on lagundav kehake, siis peab ta oma membraani kaitsma nende ensüümide eest ja see membraan ongi selline spetsiifiline, mille sisepinda katvad ühendid takistavad membraani enda kahjustamist. Peale selle sisalduvad membraanis transport proteiinid milel abil siis need seeditud produktid (aminohappeid, süsivesikuid, nukleoitidi) väljutatakse lüsosüümist. Autofagosoom lüsosoomi poolt raku enda poolt vanade osade lagundamis/lammutamist. Termin fagosoom tähendab siis raku sisestatud struktuuride lammutamist(pinotsütoos, fagotsütoos). 22. 7. Peroksüümid membrannoosne organell. Kehakesed mis on oma nime saanud peroksiidi järgi mida nad sisaldavad. Peroksiidi haaratud ained lagundataks(50 erinevad ensüümi), lagundatakse nende ensüümide toimel, vaheetapina tekib see vesiniku peroksiid ja need ühendid lahustatakse edasi veeks ja veemolekulideks
3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon, keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis.
Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest. Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega allogeenne suktsessioon - mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Antibioos - on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav.
Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%), Hapnik-O2 (21%), Ar, CO2, CH4, H2, O3 jt. Hüdrosfäär: Cl, Na, sulfaadid, vesinik ja hapnik. Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine. Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Mereveevaru -Aurumine-Evapotranspiratsioon- Sublimatsioon- Veevaru atmosfääris- Kondensatsioon- Sademed-Veevaru jääs ja lumes-Sulaveeäravool jõgedesse- Pindmine äravool-Jõeäravool-Mageveevaru-Maasse imbumine-Põhjaveevaru- Põhjaveeäravool-Allikad
3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon, keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis
atmosfääri). · Atmosfäär- Maad ümbritsev gaasiline kiht, mille ülapiir ei ole täpselt määratav( meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000- 1200 km). · Hüdrosfäär- Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. · Litosfäär- Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor. · Aineringe- ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi (hapnikuringe, veeringe, lämmastikuringe, süsinikuringe, fosforiringe, väävliringe). - Veeringe - Süsinikuringe Z - Lämmastikuringe - Fosforiringe Atmosfäär
· Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puhtus · Muldade erosioon ning mullaviljakus
Puuduvad kahekordse membraaniga ainult taimerakkudes. organellid Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik hästi eristunud On rakukest mille pinnale eritatakse Loomarakul rakukest puudub limakapsel Puudub On tsütoskelett Vakuoolid puuduvad ja erandina on gaasivakuoolid AINE JA ENERGIAVAHETUS Metabolism koosneb sünteesi ja lagundamis protsessidest ja läbi nende toimub aine energia vahetus. Vastavalt energia saamise viisile...... Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilsed ühendid välsikeskkonnast saadavate anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid: saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise üksüdatsioonil. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Näiteks: fotosüntees, Dna süntees
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7
muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine. Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem Ökosüsteem-isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest Aineringe-ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi Leetumine- Protsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse Sisseuhtehorisont- mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained Väljauhtehorisont-mullaprofiili ülaosas paikne horisont, mis erineb naaberhorisontidest
Tekkinud põiekesed tsütoplasmas moodustavad lüsosoome. 4.) Lüsosoomid Tekivad Golgi kompleksist ja on kahte tüüpi: a) ensüümvalkudega b) jääkainetega Mõlemad membraaniga ümbritsetud. Jääkainetega lüsosoomid- liiguvad raku membraanile ning väljuvad rakust. Spetsiaalsete valkude abil mis on rakus. Rakk saab lahti jääkainetest. Ensüümvalkudega lüsosoomid- ühinevad rakku sisenenud aineosakestega ja viivad läbi nende lagundamis protsessi. Mida aktiivsem rakk, seda rohkem lüsosoome. 5) Mitokondrid (raku jõujaamad) Mitokondrid on kahemembraansed. Välimine membraan on sile, sisemine sopistunud. Sisemembraani sopistused on harjakesed. Kahe membraani vaheline ala- maatriksi piirkond. Mitokondrid lõhustavad energiarikkaid molekule (suhkruid, lipiide) ning seovad vabanenud keemilise sideme energia makroenergilisteks ülekande molekulideks (ATP). DNA ja ribosoomid võimaldavad mitokondrites sünteesida spetsiifilisi valke
15. 16. 17. 18. 19. 20. BIOOM- makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 21. ÖKOSÜSTEEM – isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 22. AINERINGE – ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 23. SISSEUHTEHORISONT – mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. 24. VÄLJAUHTEHORISONT- mullaprofiili ülaosas eristuv mullahorisont. 25. MUSTMULD - rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. · Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub tänu (põhiliselt) Päikeselt saabuvale energiale · Aineringe- ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. · Geoloogiline aineringe- jaguneb kaheks · Bioloogiline aineringe- tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine.39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe.
seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Negentroopia-See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse seaduse alusel on negentroopia kasv võimalik vaid energia lisamise teel süsteemi. Kogu Maakera areng toimub tänu (põhiliselt) Päikeselt saabuvale energiale Aineringe- ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe- jaguneb kaheks Bioloogiline aineringe- tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine.39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. Suur geoloogiline aineringe- sattuvad Maa pinnal
Atmosfäär - Maad ümbritsev gaasiline kiht, mille ülapiir ei ole täpselt määratav. Meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000 - 1200 km. Hüdrosfäär - Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. Litosfäär - Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Hapnikuringe Vaba hapniku teke algas Maa atmosfääris ~3000 milj. aastat tagasi. Vaba hapnik tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid forosünteesima, lagundades selle käigus vee molekule. Atmosfäärset hapnikku kasutavad hingamisel kõik aeroobsed organismid ning selle tulemusena viiakse hapnik uuesti vee molekuli koostisesse.
protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. 4. Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv happesus, püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel
hulka? Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6 punkti A- hingamine C- translatsioon B- DNA replikatsioon D- käärimine Süntees Lagundamine/ lõhustamine Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal lagundamis/lõhustamisprotsessid? Tooge kaks näidet. Süntees 1................................................................................................................................................... 2................................................................................................................................................... Lagundamine/lõhustamine 1...........................................................................................................................
................................................................... Nimetage üks heterotroofne liik................................................................. 4.2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside hulka? Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6 punkti A- hingamine C- translatsioon B- DNA replikatsioon D- käärimine Süntees Lagundamine/ lõhustamine Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal lagundamis/lõhustamisprotsessid? Tooge kaks näidet. Süntees 1.................................................................................................................................................. 2.................................................................................................................................................. Lagundamine/lõhustamine 1.............................................................................................................................
annaabi.ee 
