10.15 Giidiga kastiautoekskursioon saarel, mille käigus saate teada teada saare ajaloost, kommetest, tänapäevasest elust-olust, loodusest ja muust. 12.00 Lõuna turismitalusning paigutamine turismitalu tubadesse ( http://www.praagapuhkemaja.com/ ) 13.00 Vaba aeg saarel, mis veedetakse rannas, iseseisvalt saarega tutvumiseks ringi jalutades või muul moel ühiselt aega veetes. Võimalus rentida jalgrattaid saare avastamiseks. 17.00 Sõidame Prangli saarelt edasi Keri saarele, kus vaatame sealset majakat ning Giid räägib saare ajaloost 20.00 Jõuame tagasi Prangli saarele, kus me läheme tagasi turismitalusse, kus toimub väike lõkkeõhtu, kus grillitakse kohalikku kala. 5.päev 9 -10.00 Hommikusöök turismitalus 12.00 Lahkumine prangli saarelt. 13.30 Jõuame tagasi hotellis 14.00 Lõunasöök 15
Hommikusöök hotellis. Transfer Nurata linna. Ekskursioon mööda linna: külastame iidset moseet, püha veeallikaga, Aleksander Suure lossi jäänused. Väljasõit Yangigazgan külla ja edasi Jurta laagrisse Majutus yurtas (Kasahstani rahvuselamud). Õhtusöök lõkke kürval koos Kasahhi akyny'ga (laulja). Ööbimine yurtas Neljapäev Nurata - Samarkand (tee pikkus 180km) Hommikusöök. Sõidame Aydarkul järve juurde, kus toimub kalastamine, järves ujumine. Pele piknikut järve ääres, sõidame Samarkand'i. Õhtusöök Samarkand'is. Majutus hotellis. Reede. Samarkand Hommikusöök hotellis. Ekskursioon- ringreis mööda Samarkand'i: iidse linna Afrosiab kaevandused ja muuseum, arhitektuuriline kompleks Shahi - Zinda (11-15 saj), Guri Emir'i Mausoleum - Tamerlane sarkofaag (14-15 saj), Bibi Khanum Bazar Siab'i Mosque
Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnule annab kultuurimaastiku mulje Gustav Suitsu mälestuskivi (tegemist on G. Suitsu sünnikohaga). Sõidame üle Ahja jõe ja vahetame maastikuregiooni- jõuame Peipsi madalikule, mis on suur soode ja madalike ala, mis ulatub Peipsi järveni. Jõuame Põlvamaale, Rasina kulla. Siinse päris onnetus seisus kiriku juures asub Eesti jämedaim puu- Rasina remmelgas Puu kõrgus on 23 meetrit ning ümbermoot 9 m. Alates 1972.aastast on see olnud kaitsealune puu. Lahkudes sõdame mööda vasakut katt jäävast Rasina mõisapargist.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga ------- , kes ---------------------------- , --------- . · Põimlaused: pealause on märgitud tumedamalt. 1. Vihma hakkas sadama , kui jõudsime Viljandisse. 2. Kui jõudsime Viljandisse , hakkas vihma sadama. 3. Viljandis , mis on Mulgimaa pealinn , töötab teater Ugala. 4. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, kus töötab teater Ugala, mida tuntakse hästi. 5. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse ja läheme ka teatrisse. 6. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, ja küsis, kes soovib ka teatrisse minna. SEGALIITLAUSE: kõrvallause eraldatakse komadega, mõnikord võib koma sattuda ,,ja" ette. · Poiss ütles , et tal pole aega , ja läks edasi. · Direktor rääkis , et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama , ja
Määrsõna Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 Määrsõna on muutumatu või vaegmuutuv sõna, mis väljendab kohta (väljas), aega (täna), viisi (kiiresti), seisundit (lahti), määra (palju), suhtumist (kahjuks) jm. Kohamäärsõnad. - , , . : Kuhu? Kus? Kust? ( -sse,-s,-st; -le,-l,-lt) Läheme välja mängima. Väljas on külm. Väljast tulid lapsed. Sõidame sinna täna õhtul. Kaugele ei tohi minna. Läksime üles aeglaselt. Ülevalt näeb kaugele. Seal on ilus loodus. Kuhu? ? Kus ? ? Kust ? ? Ette Ees Eest Sisse Sees Seest Taha Taga Tagant Maha Maas Maast Välja Väljas Väljast Alla All Alt Eemale Eemal Eemalt
- Sihtgrupiks on õpilased või keskealiste välisrühmad suuruses 20-25 ............................................................................... 1.PÄEV 18.00 saabub lennuk lennujaama, peale seda jätkame sõitu Pärnusse, kus saab alguse meie reis. 20.30 oleme Pärnus, ööbime Taastusravikeskus Viiking´is 2.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 Pärnu (vana)linnatuur giidiga 13.00 lõuna 14.00 sõidame Munalaiu sadamasse 15.10 väljub praam Kihnu 16.30 Kihnus (u. 3H) tutvume Kihnu kultuuriga, külastame muuseumi, kuulame Kihnu Virve pereans. 19.50 väljub praam tagasi Munalaiu sadamasse 21.30 hotellis tagasi 3.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Haapsallu 12.00 Haapsalu Piiskopilinnuse ja Toomkiriku giidieksk. 15.00 lõuna 16
Lend Tallinn-Riia kell 10:45-11:35 ja lend Riia-Keflavik kell 12:55-14:00 (kohalikud kellaajad, lennunumbrid BT312 ja BT169). Palume kontrollida väljalennu kellaaega vahetult enne reisi! Tere tulemast Islandile! Alustame oma ringsõitu sellel eksootilisel saarel nautides vaateid ümbritsevale kuumaastikule, kohati võib isegi tunduda, nagu oleksite saabunud teisele planeedile. Möödume Reykjavikist ning sõidame edasi Põhja-Islandi suunas. Meie tee kulgeb mööda saare suurt ringteed. Borgarnesis peatume Islandi saagakeskuses, tutvume huvitava väljapanekuga ning sööme kohalikus kohvikus õhtusööki. Järgmisena peatume Grabrokis ja võtame ette kerge matka Islandi karges looduses, tõuseme kustunud Grabroki vulkaani kraatri servale ning teeme ringi ümber kraatri. Majutume hotellis Hotel Laugarbakki või sarnases. 2. päev GODAFOSS - SKUTUSTADIR - NAMAFJALL - MYVATN LAGUUN
Gibraltar on kuulus ka oma ahvide poolest. Magot on ainus sabatu liik makaagi perekonnas. Magotid elavad 2 Tuneesias, Alžeerias ja Marokos. Peale selle leidub neid ainukesena Euroopas ka just siin - Gibraltaril. Tagasiteel Gibraltarilt Torremolinosesse peatume jahisadamas Puerto Banusis ja Marbellas. Õhtul võib soovijatel avaneda võimalus vaadata Torremolinose areenil härjavõitlust. 4.päev GRANADA - GUADIX Hommikusöök hotellis. Sõidame Granadasse. Kütkestava ajaloo ja peene iluga Granada on üks Hispaania kauneimaid aardeid. Teeme jalutuskäigu kitsaste ja meeleolukate tänavatega Albaicini linnaosas ja südalinnas. Võimalusel külastame Alhambra aedu. Jätkame sõitu Guadixi, kus meile pakuvad huvi iidsed koobaselmud, milles tänapäeval on täiesti kaasaegsel moel asustatud ning uurime, miks kohalikud traditsioonilist eluviisi koobaselamutes moodsatele korterelamutele eelistavad.
... We now come to Alexanderplatz. The Berlin call him "Alex". He is the center of Berlin. The place got its name in honor of Tsar Alexander the Great of Russia. At the edge of the square you can see the world clock. ... Our way leads back over the Spree. We drive to the Gendarmenmarkt. Particularly interesting here are the former playhouse in the neoclassical style - it was built by the famous master builder Schinkel -, to the left of it the German Cathedral with its high dome. Est Nüüd sõidame Berliinis kõige kuulsama kaubatänava Kurfürstendammi kaudu. Vasakul näete Kaiseri Wilhelmi mälestuskirikut. See koosneb vanast ja uuest osast. 1943. aastal langes II maailmasõja ajal püha kirik. Berliin tahab saada ülejäänuid. Nii võeti pärast sõda uus kirik, kus vana oli ehitatud. ... Nüüd sõime läbi Tiergarteni Big Stari. Just neid liiklusmärke nimetatakse seetõttu, et siin on nii palju teid, et see näeb välja nagu suur täht. Keskel näete võidukolli.
22,7 %. Ukraina rahaühik on grivna. Üks Eesti kroon on 0,4336 grivnat. Ukraina osaleb Interpoli, ÜRO, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ja teiste vähemtuntud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes. REISIPAKETT Kultuurireis läbi baltikumi Ukrainasse (7+3 päeva) PROGRAMM: 1. Päev/ Väljasõit Tallinnast, sõit läbi baltikumi ja poola. 07.00 Koguneme Tallinna bussijaama, kust väljub buss(kellaaeg veel täpsustamisel). Sõidame läbi Eesti ja Läti. Lõunapeatus Leedus. Õhtuks jõuame Poola. Majutus ja toitlustus Poolas. Lublini linnas, Grand Hotell Lubliniankas****. Läbisõit: 870 km 2. Päev/ Lublin- Lviv Hommikusöök hotellis. Kellaaeg teatatakse saabumisel. Jätkame sõitu Lublinist(Poolas). Jõuame Ukrainasse, sihtkohaks on Lviv, sinna jõuame pealelõunat. Lviv on üks ilusamaid linnu Ukrainas, tõeline Euroopa arhitektuuripärl.
5.päev Suundume kodu poole Lapimaa pealinna Rovaniemi suunas. Lõuna paiku külastame polaarjoonel olevat jõuluvana kodu - Pajaküla. Soovijatel võimalus külastada Jõuluvana postkontorit, saada vastav tunnistus polaarjoone ületamise kohta ja võimalus tutvuda Arktika Muuseumis Lapimaa kultuuri ja elu-oluga . Öömaja puhkemajakestes (3 - 4 kohalised majakesed dusi ja tualeti ning kööginurgaga). 6.päev Soovijatel võimalus tellida lisatasu eest hommikusöök 100 kr. Sõidame Kemisse. Kemis teeme peatuse, et külastada Euroopa suurimat mineraali- ja kalliskivigaleriid. Õhtupoole sõidame edasi Oulusse. Õhtul külastame Oulu Edeni troopika-veelõbustusparki, milles on liumäed, türgi ja soome saunad, rooma-iiri stiilne ühissaun. Öömaja Oulu lähistel motellis (4 6 kohalised toad). 7.päev Algab kojusõit Helsingisse (600 km). Õhtul väljub laev Helsingist Tallinnasse. Orienteeruv Tallinnasse sabumise age on kell 12.30.
kadedad. Eestlased on loonud organisatsiooni Mondo, et Aafrikas elavaid lapsi kooli saata ja toetada. Uusi tehnoloogiaid välja töödeldes saame me üha rohkem keskkonda säästa. Samas areneb sellega ka majandus. Me oleme juba järeltulevatele põlvedele elu suhteliseks lihtsaks teinud. Meil on internet, telefoni võrgud, elekter, autod ja kõik muu, milleta me elada ei oskaks. Kõige hea juures on alati ka halb külg. Me sõidame autodega ja toodame elektrit, kuid sellega me saastame tohutult keskkonda. Tehnoloogia ei ole veel nii välja arenenud, et me saaksime sõita ainult elektriga ilma, et me iga 100km tagant akut laadima ei peaks. Elektri tootmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, nii keskkonna sõbralikke kui mitte keskkonna sõbralikke. Kõige mitte keskkonna sõbralikum elektritootmise viis on tuumaelektrijaamad. Tuumaelektrijaamadest järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja inimesele ohtlikud. Samuti
? ? ? (kellest? millest? kus?) : .. , , , .. , , .. , .. , , : · , , inimene või ese millest kõneleme, mõtleme, loeme · tegevuse koht · , , , transportvahend millega sõidame, lendame, sõuame · , muusika instrument mille peal mängime · , , , keel milles kirjutame, räägime, loeme ! : · kellest? millest? . · , kus? . . · transportvahend; mille peal mängima? . . : mõtlema kõnelema unistama ? ? ? ? vestlema rääkima jalutama esinema elama töötama ? õppima kirjutama
Saav kääne : 1. , ( muutuma , minema , saama , jääma , osutuma ..) Päevad hakkavad pikemaks minema. Selles koolis saab õppida õmblejaks, kokaks või kingsepaks. See osutus valeks. 2. Paul sai terveks. Mari jäi haigeks. Tuju läks heaks. 3. Raamat sobib kinkimiseks. Need seened on soolamiseks. Eduks on vaja visadust. 4. Referaat tuleb kooli tuua reedeks. Lõpetan eesti keele kursused suveks. 5. , : Ma sõidan ära nädalaks. Sõidame ekskursioonile kolmeks päevaks. Sellest toidust jätkub terveks nädalaks. 6. Palju õnne sünnipäevaks! Südamlik õnnesoov uueks aastaks! 7. Esiteks Teiseks Kolmandaks ÜLESANNE 1. Kelleks sa tahad saada? ...................................................................................... 2. Aino saab (õpetaja) ............................................................................................. 3
Palun autogrammi! Hommik! Kell on 10.00 ja lõpuks ometi on suvevaheag. Ma pean ärkama, kuid ei suuda. Mõtlen endamisi, et mis ma täna tegema pean ja mida teha tahan? Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks
oleme Viljandis kell 10.10, lühike linnaekskursioon ja vaatamisväärsustega tutvumine. 10.30 Viljanist Pärnusse. Sõit kestab 1h 30min, oleme Pärnus kell 12.00, seal on planeeritud linnaekskursioon ja vatamisväärsustega tutvumine. 13.30 Lõunasöök Pärnu Jahisadama Kõrtsis 1. päev 14.45 Alustame sõitu Pärnust Lihulasse. Sõit kestab 45min, oleme Lihulas kell umbes 15.30, tutvume seal vaatamisväärsustega. 16.00 Läheb praam Virtsu ning sealt sõidame edasi Kuressaarde, sõit kestab umbes 2h ja 30min koos praamisõiduga, Kuressaares oleme umbes kell 18.30, registreerimine Arabella hotelli) 18.00 Õhtusöök Arabella hotellis, peale õhtusööki vaba aeg. 2. päev 8.00 Hommikusöök hotellis 9.00 On kavas lühike Kuressaare linna tutvustav ekskursioon 10.00 Alustame tagasisõitu Tartu poole, teeme lühikesed peatused Pärnus ja Viljandis,Tartusse saabume umbes 16.00
* 1999: "1994-1996" (HyperElwood; kogumikalbum) * 2001: "Jalgpall on parem kui sex" (Hitivabrik) * 2003: "Ainult unustamiseks" (Hendrik Sal-Saller / Bulldozer) * 2004: "Ainult armastusest" (Bulldozer; kogumikalbum) * 2005: "Live Unplugged" (Hendrik Sal-Saller / Elwood Muusik; kontsertalbum, CD+DVD) * 2005: "Esimene Eesti tuur" (Bulldozer; kontsertalbum) * 2007: "Õhus on Smilers" (Bulldozer) * 2008: "Smilers ETV Live" (DVD/CD) Tuntumad palad · "Lähme sõidame (minu auto)" · "Tantsin sinuga taevas" · "Mina, Pets, Margus & Priit" · "Käime katuseid mööda" · "Jalgpall on parem kui sex" · "Aega parajaks teen" · "Mõistus on kadunud" · "Ära viska mind ära" Auhinnad Raadio 2 aastahitt · 1998: I koht eesti lugude arvestuses "Tantsin sinuga taevas" (1216 häält) · 1999: II koht eesti lugude arvestuses "Läbi elu" (1063 häält)
4 päev - Geiranger - üks Norra maalilisemaid fjorde, laevasõit fjordil (lisatasu 65 NOK). Ööbime Oldeni lähedal. 5 päev - Praamisõit üle Sognefjordi. Imetleme säilinuist üht kaunimat, Hopperstadi puukirikut. 6 päev - Võimalus sõita linna kohale vaateplatvormile (lisatasu 50 NOK) või külastada akvaariumi (lisatasu 65 NOK). Reisiplaan 7 päev Norra pealinna Oslo päev. Linnaekskursioon: raekoda, kuningaloss, toomkirik, Akershusi kindlus. 8 päev - Sõidame läbi Rootsi Stockholmi. Kell 18.00 väljub reisilaev Victoria või Romantika Tallinnasse. Ööbimine laevas 4- kohalistes B4 kajutites. 9 päev Hommikuks jõuame Tallinna ning jätkub sõit Võrru. Toitlustus Võimalus käia restoranides Võimalus süüa laevas lisatasu eest Võimalus käia kauplustes Reklaam Palju vaatamisväärsusi Head ööbimisvõimalused Sõbralik rahvas Pildid
välja puhata . Peale seda saame mõisa ees kokku. 17.30 Õpime mõisa ajalugu , vaatame ringi . Peale seda vaba aeg kella 20.00-ni. 20.00 Grillime õhtusöögi , oleme väljas kella 22.00-ni mängides mänge . 23.00 Öörahu. Teine päev 9.00 Hommikusöök mõisas . 10.00 Liigume Põvasse (Linna) kus me käime ringi , külastame kirikut , peatänavat ja jalutame järve ääres. 12.00 Sõidame bussiga Eesti maantee muuseumisse kus meid ootab ekskursioon. 14.30 Tuleme tagasi mõisasse , et oma kotid võtta ,kust me liigume Põlva bussijaama. 15.10 Väljume Põlvast , tagasi Tartusse. 16.05 Oleme tagasi Tartus . Hinnanimekiri Kanuumatk 11.5/in Majutus 20/in Hommikusöök 2,5/in Bussipiletid kokku 5/in Maantee muuseumi pilet 1/in Kokku - 40/in
Ekskursioon mööda Sankt-Peterburgi Ekskursiooni alustame võrust. Sealt sõidame bussiga Narva piiriäärde. Kui piir ületatud, siis sõidamegi otse Peterburgi, õnneks pole see väga pikk tee. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal.
tähelepanu häältele enda ümber. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Needused ja nõidumine • Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Minu jaoks jaanipäev • Minu perekond tähistab suurelt jaanipäeva oma 30 inimest tuleb kindlalt alati. ME mängime jalgpalli, sõidame ATV-ega ja jookseme maja ringe. Natuke pilte Kasutatud materjaalid • http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php • http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip %C3%A4ev
aastat koos elanud, otsustasid nad lõpuks kolida uhkesse majja, kus on meri vaid 200 m kaugusel ja seda nad tegidki.Selle 20. aasta jooksul oli nende perre sündinud kaks last.Üks 3 aastane Heldur ja teine 7 aastane Meria ning oodata oli ka kolmandat last.Nende peres on kõik rahulik,ei ühtegi sõda,ei ühtegi riidu ega midagi.Parim perekond, mida tahta. Ühel õhtul kui Gabriel metsast tuli, läks ta laste juurde ja ütles, et kuna te olete mul nii armsad, siis homme lähme sõidame rongiga 100 km kodust eemale puhkama, Karkalauro tiigi äärde.Lapsed olid väga õnnelikud seda kuuldes ja tõttasid kohe pakkima.Ka Agnes oli üllatunud, et Gabriel järsku sellise otsuse tegi. Kui saabus hommik ja nad juba rongijaamas olid, tuli nende juurde üks Ivo käsilastest, kes palus neil kaasa tulla. Aga Gabriel koos perega põgenes ruttu rongile, ennem kui käsilane nad kätte saab.Õnneks läks nende kasuks ja käsilane järgi neile ei tulnud
Mina mõtlen, et kui peres ei ole korda ja traditsioone, siis säilitada pere ei saa isegi armastus. Igas peredes on oma peretraditsioonid ja kõikides need on muidugi erinevad. Näiteks, mõned igal aastal sõidavad välismaale puhkama, teised igal pühapäeval koristavad korteri ja õhtul kõik koos söövad traditsioone õhtusööki. Minu peres on ka palju traditsioone. Need väga meeldivad mulle. Näiteks, igal aastal Jänipäeval me sõedame suvila. Seal me teeme saslõkke, sõidame paadiga, lihtsalt puhkame ja nautime loodust, vestleme ja kohtume sõbradega. Aga õhtul tantsime ja hüppame üle lõkke. See on väga lõbus! Aga meil on ka väike hea traditsioon. Õhtul pärast keerulise tööpäeva koguneme laua ümber ( ) ja joome teed, suhtleme oma vahel, arutame uut infot, lahendame probleeme ja anname nõusid. See on tähtis, sest terve päeva jooksul me peaagu ei vaata teineteist. Mina väärtustan ja lugu pidan oma peretraditsioonidest. Nad on olulised minu jaoks.
Tekst 25 -Täna me sõidame Peterhofi, – alustas hommikut Nataša. – Ma tõin teile pildid. Vaadake, see on „vene Versaille“, purskaevude pealinn! Merelt saab näha Suurt kindlus – 216 meetrit pikkuselt. Kujutad sa ette? - Teil siin venemaal on kõik suur - majad, ja teed, ja linnad. Ma olen juba kõigega harjunud. Mingisugune suurusehullus! – Tuli tahtmatult huulile Andresel. - Kindluselt alla viib grandioosne purskaevude kompositsioon – Suur kosk. Aga all pargis asub veel palju purskkaevusid – „Aadam“ ja „Eva“, „Male mägi“ „Kullamägi“ „Favoriit“ ja paljud muud. Suur loss om ehitatud barokki stiilis. Teda lõpetas võimas Ratrelli. -Seda on tunda. -Aga enne teda ehitusega tegelesid Miketti, Zemtsov... -Nikolo Miketti ja Mihail Zemtsiv? – Küsis Andres. -Jaa, aga mis sind nii üllatas? -Nemad ju ehitasid meie Kadrioru lossi, Tallinnas. -Oh päriselt! Kui huvitavalt mõnikord päimuvad linnade saatused… -Ja inimest...
Raha kui tänapäeva usk Mis on raha? Miski mis meid kontrollib. Raha on paber, nagu iga teine. Kuid siiski on sellel hiiglaslik mõju, piirav tegur inimeste arengus. See revideerib? kõike mis meie toidulauale jõuab, mida me seljas kanname või milliste autodega me sõidame. Kas raha eest saab õnne osta? Küsivad inimesed endilt iga päev. Inimeste jaoks on õnn- perekond, karjäär, armastus, vabadus. Krabiseva eest saab seda kõike osta. Rikastel on tihti palju sõpru, kuna neil on raha ja see tõmbab inimesi nende juurde. Kuid kas see on aga aus sõprus või ollakse sõbrad lihtsalt kõliseva nimel? Raha kontollib maad millel me kõnnime, vett mida me joome ja õhku mida me hingame. Inimesi ostetakse raha eest, näiteks orje ja lapstööjõudu
meie sees, see tundub uskumatu, aga nii see on. Kõik tegevused, mida me teeme on kuidagi füüsikaga seotud, näiteks kuidas me kõnnime, jookseme, kuidas lennukid õhus püsiva ning palju muud. Selline igapäeva tegevus nagu kõndimine ja edasi liikumine, mis on nii tavaline on kõik füüsika. Me ei saaks kõndida ilma hõõrdejõuta, me ainult libiseks. Ning see näiteks, miks me kõrgest majast alla hüpates alla kukume ja mitte edasi ei lenda, aga kui me sõidame lennukiga püsime me õhus, isegi kui lennuk on palju raskem. Füüsika annab neile küsimustele vastuse, need vastused ei pruugi alati kõigile aru saadavad olla ning mõnele veel rohkem küsimusi esitada, aga need annavad vähemalt inimestele aimu kõigest sellest. Loodan, tänu füüsikale paljudele küsimustele vastusi saada ning ka rohkem elust teada saada. Janne Kristi Palits8B
Koolis ei peaks käima esmaspäevast reedeni, vaid toimuks paaril päeval koduõpe, kus õpetaja hologramm õpetab ja kontrollib, et asjad saaksid õigesti tehtud. Klassis ei ole palju õpilasi, kuna õpetaja peab jõudma kõigiga tegeleda, kui nad kooli tulevad. Vahetunnid kestavad pool tundi ja kindlasti ei ole need niisama olemiseks, vaid põnevalt sisustatud. Tulevikukoolis toimuvad ka ekskursioonid ja mitte tavaliste bussidega, millega meie praegu sõidame vaid hõljuvate ussidega. Nii on neil võimalus Eestist kaugemale ka minna. Igal kuul korra toimub koolis ka pidu, kus õpilased saaksid vahetada muljeid. Peol on dj, kes mängib muusikat ja kohal on ka kuulsad lauljad esinemas. Igal aasta esimesel septembril toimub suur ühine pidu, kus on koos kõik õpilased üle Eesti. Seal on palju kuulsaid esinejaid ja piisavalt süüa. Koolis on joogi- ja söögiautomaat. Joogiautomaadist saab kindlasti
Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Diana Matejuk Jüriöö ülestõusust möödub tänavu 670 aastat. Seda tähtpäeva tähistab terve Eesti. Meie oma koolis joonistame räägime ainetundides sellest sündmusest, joonistame Jüriöö ülestõusu teemalisi pilte, loeme " Tasujat" ja sõidame Jüriöö parki. Ristisõdijate tungimine Eestisse 13. sajandi alguses hakkasid ristisõdijad koos nende alistatud liivlaste ja latgalitega tegema sõjaretki Eestisse. Pärast pikki aastaid kestnud võitlust alistasid nad kõik Eesti maakonnad. Koos võõrastega jõudis Eesti keskaega. Tol ajal nimetati Eestit ja PõhjaLätit VanaLiivimaaks. Siinse piirkonna tähtsmateks isikuteks olid võõrad, kes juhtisid nii linnu kui riike. Keskaja riigikesed Eesti aladel Eestimaa hertsogkond
Ohvitser(alumiselt korruselt): Poeg, ma tean, et sa seal oled. Seekord sa nii kergel ei pääse, et printsessi endaga kaasa viid. Ma tean küll, et seda sa oledki pikka aega plaaninud. Sõdur(vaikselt printsessile): Kuuled.. juba ta ongi siin. Põgeneme kohe või me ei näe enam teineteist mitte kunagi. Printsess(hirmunult):Olgu ma olen valmis sinuga koos põgenema. Sõdur(asetab nööri konksu külge ja seejärel laskuvad nad printsessiga koos aknast alla): Tule printsess sõidame mu hobusega minema. Printsess ja sõdur on hobuse seljas ja kappavad minema.
"This is the big Oil- Raffinerie!"( See on suur õlipuhastusvabrik!") ja "This is a little town named Schwechat"( "See on väikelinn nimega Schwechat.") ja "This is Zentralfriehof. All dead people of Vienna are living here!"( "See on kesksurnuaed. Kõik Viini surnud inimesed elavad siin!") Jasper ei võtnud vaevaks kõikide seal kalmistul elavate Viini surnute poole vaadatagi. Ka isa kena teadaanne: "Now we drive the belt along!"( "Nüüd me sõidame mööda vööd" (Gürtel vöö. Sks. k.) (millega ta tahtis ütelda: "Me sõidame piki Gürtelit see on ühe meie tänava nimi) ei avaldanud poisile mingit muljet. Jasper õngitses püksitaskust maapähkli-kotikese. Maapähklid koos koorega. Ta urgitses pähklituumad koorest välja ja mugis neid. Koored, suured kui ka väikesed tükid langesid tema paksudele reitele. Sealt toimetas Jasper need meie auto mustaplüüsilisele põrandale. Ma piilusin vargsi, aga väga uudishimulikult ema
A. helle kuusk elab jõgeval. ta elab koos tõnu ja kallega. kevadel käivad nad koos peipsi ääres suvitamas. ka kass kiti lõbutseb koos nendega. helle uurib ajakirja stiil, tõnu loeb raamatut kalamehe aabits. mõnikord tulevad sõbrad ka rakveresse onule külla. B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal. õde riina õpib tartu ülikoolis. lapsed loevad ira lemberi raamatut peeter ja vanaisa, ema loeb ajakirju kodukolle ja tervis. aga mulle meeldib astrid lindgreni raamat karlsson katuselt. ajalehtedest loen virumaa teatajat.
pulmapeole. Riigilõiv 30€ Abielusõrmused Abielusõrmused 2tk( klassikaline, rõngas), lisandub materjal ( ca 8-14g) 85 € Graveerimine käsitsi sõrmuse sisse freesiga 2tk/ 25€ Kleit Morri Lee 1965 Alghind 1 040€ Soodus hind 567€ Kingad Hind 35.90€ Mehe rõivad Smokingu rent (4- öö/Päeva): 110 € Lakk kingad 41 € Kunginglik piknik Varbolas Sõit kalessiga, mille ette on rakendatud kaks valget hobust, algab Varbola linnuse juurest. Sõidame mööda metsateid (ca 4km) teisele poole metsaserva, kus ootab meid ees uhke vana küün ning mitmekäiguline piknik-pidusöök. Kui linnulaul kuulatud ja pidusöök maitstud kappame tagasi linnamäele.Kestvus ca 3 h Maksumus: 300 € ● Tallihoone 640€ ● Salatid 252,5€ ● Kalaroad 94,6 € Eelarve ● Suupisted 228,8€ ● Pearoog 387,7€ ● Tort 199,9 € ● Registreerimine 30€
35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda. 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda
35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 35..Hakkame nüüd (sööma, süüa). 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 36.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 37. Mulle meeldib lugema / lugeda. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 38. Ma armastan talvel suusatama / suusatada. 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 39. Kas sa lähed kelgutama / kelgutada ? 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda. 40. Me sõidame mere äärde suplema / supelda
"Ainult armastusest". Samal aastal andis Smilers kokku umbes 150 kontserti. Koosseis Alates Smilersi asutamisest on bändi juhtfiguuriks laulja, laulukirjutaja ning kitarrist Hendrik Sal-Saller. Ansambli ülejäänud koosseis on alates asutamisest oluliselt muutunud, peamine tendents on olnud Soome päritolu muusikute osakaalu vähenemine. Mõned endised liikmed: Petteri Hasa (trummid), Jarmo Haapanen (trummid), Peevo (kitarr), Lauri Murtomaa (kitarr). Tuntumad palad "Lähme sõidame (minu auto)" "Tantsin sinuga taevas" "Mina, Pets, Margus & Priit" "Käime katuseid mööda" "Jalgpall on parem kui sex" "Aega parajaks teen" "Mõistus on kadunud" "Ära viska mind ära" Auhinnad Eesti Muusikaauhinnad: 1998: Aasta Hittlugu "Tantsin sinuga taevas" 2004: Aasta Artist 2005: Aasta Artist Kuldne plaat: 2004: Aasta Raadiohitt 2004 "Ainult unustamiseks" [2] 2005: Aasta Raadiohitt 2005 "Käime katuseid mööda"[3] 2007: Aasta Raadiohitt 2007 "Üle tumeda vee" [4]
Ise olen leidnud, et mu tuba on koht , kus saan aega veeta üksi, puhata kooli draamast ja kõigist ning kõigest ebameeldivast puhkust . Seal saan rahulikult õppida, veeta aega internetis või filme vaadates ja tegeleda oma hobide ja töödega. Minu perel on kombeks korraldada iga-aastast suguvõsa kokkutulekut. Need on isegi päris toredad, kuna saab näha ka neid inimesi , keda näeb aastas ainult korra-kaks . Samuti saab kohtuda omavanuste sugulastega. Tavaliselt sõidame kõik koos Ida-Virumaale, sest seal elab suurem osa mu sugulastest. Seal on meil üks suur plats võrkpalliväljaku , lõkkeplatsi, kiikede ja majakesega. Päev läbi lastakse muusikat, süüakse-juuakse, lauldakse ja tantsitakse ning mängitakse erinevaid seltskonnamänge. Kuna minu emal on veel lisaks kolm õde ja kõigil neil on mehed ja mitu last , on meil kokkusaamisi sünnipäevadeks ja muudeks juhtudeks minu arust natuke liiga palju . Iga kord
meenutada natuke vanu aegu. Mõlemad mehed tõdesid ka, et see kontsert on neile tõesti väga tähtis. Esitati põhiliselt rockmuusikat. Kontserdi tegi väga eriliseks just need vestlused ja meenutused palade vahel, mida tavalisel kontserdil ei kohta ning muidugi ka see, et mängiti väga häid laule. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu nimega ,,Lähme sõidame". Mulle endale tuleb selle looga meelde lasteaias veedetud ajad. Kui mängutoas raadio käis ning juhtus tulema see lugu, laulis kogu rühm refrääni kaasa ning kõigil oli väga lõbus. Tõeliselt mõnus oli jälle seda lugu kuulata, kuna kaua aega pole seda enam
levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Smuuli aforismid: · Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. · Kus me ka viibime, kuhu me ka sõidame, igale poole viib inimene kaasa oma iseloomu põhiomadused, ka ihnuse ja väikluse. Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipuldi olukorda, äratavad alati kurbust ja meenutavad närtsinud naerist.
Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. Hädas olev inimene unustab ära oma patud ja mõtleb korduvalt, et millega see kõik ära on teenitud. Samamoodi ununeb ka väärikus tänavatetel huluvatel kodututel on väärikus ja eneseuhkus ammugi kadunud, nad üritavad vaid leida süüa ja ööbimiskohta, mõtlemata teiste arvamusele. Kus me ka viibime, kuhu me ka sõidame, igale poole viib inimene kaasa oma iseloomu põhiomadused, ka ihnuse ja väikluse. Palju ütlevad peale kolimist, et see olevat nende uus algus. Reaalsus on aga see, et inimene ei muutu olenemata sellest, kas ta elab siin lumises Eestis või päikselises Egiptuses. Iseloom, koos oma plusside ja miinustega, saadab inimest igavesti. Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipulga olukorda, äratavad alati kurbust ja meenutavad närtsinud naerist.
haigla haiglasse haiglas teater teatrisse teatris maa maale maal põld põllule põllul laud lauale laual tool toolile toolil põrand põrandale põrandal Harjutame. Pane õigesse vormi 1. Ma lähen (kool) kooli (kuhu?) 2. Ma õpin (kodu) kodus (kus?) Arst töötab (haigla) haiglas (kus?) 3. 4. Vanaema läheb (aed) 5. Me sõidame (maa) aeda (kuhu?) 6. Raamatud on (laud) maale (kuhu?) 7. Kass hüppab (tool) laual (kus?) 8. Suur pood on (linn) 9. Ema ja isa lähevad (teater) toolile (kuhu?) 10. Me vaatasime filmi (kino) linnas (kus?) 11. Traktorist töötab (põld) teatrisse (kuhu?) Ma panen õpikud (kott) 12. 13. Ma loen raamatut (tuba) kinos (kus?) 14. Koer magab (põrand) põllul (kus?) 15
Miks on vaja olla kehaliselt aktiivne? Inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid oma elule. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme, kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, kasvab. Kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes
ülejäänuga võrdne osa. Inimene pole priviligeeritud olevus rohuliblede, ussikeste, kivide, liiva, mändide, kasvõi amööbidega võrreldes. Ning eeskätt teeb inimene seda tõde unustades halba endale rikkudes ära oma elukeskkonna ja halvendades enda ellujäämisvõimalusi. Ja seda ka metsade pideva vähendamisega. Eestlased on põline metsarahvas, kuid oma igapäevaelus ei mõtle me selle peale. Mets tuleb meile meelde siis, kui sõidame puhkama, soovime korjata marju ja seeni või vajame rahulikku kohta, kus jalutada. Mets ei ole vaid hulk puid, mis kasvab ühel maa-alal, see on justkui elusorganism, mis elab ja hingab, on inimesele läbi aegade andnud toitu ja peavarju. Puit on tänapäevalgi üks levinumaid ehitusmaterjale. Ajad on muutunud ja tänapäeval elab enamik inimestest linnades. Mets on osaliselt unustatud sellele ei pöörata enam nii suurt tähelepanu kui varem.
Ja just edevus hukutab nad üheksal juhul kümnest." ,,Kui Brenda peaks mulle insuliini asemel silmatilku süstima, siis hakkaksin kohe valjusti oigama, lähen näost siniseks ja suren ära, sest mul on nõrk süda." ,,Juba pisikese plikana peitis ta ennast laua alla ja kuulas teenindajate juttu pealt, pärast aga hakkas ähvardama, et räägib nende saladused välja." ,,Vanaisa ei lubanud mul baleriiniks hakata, seepärast otsustasin ta ära tappa. Ja kui teda enam ei ole, siis sõidame Londonisse ja ma palun, et ema lubaks mul tantsimist õppida." Probleemid 1) Lapsele ei lubatud baleriiniks õppida 2) Aristide äkiline surm 3) Varanduse jagamine Auturi seisukoht Autor on näidanud selle raamatu kirjutamisega, et ei tohi lapsi keelata ja peab neile luba just neid huvialasid, mis neile meeldivad. Selles kriminullis oli selgelt näha väikese tütarlapse kättemaks enda vanale kurjale vanaisale.
Liina talumees Reinu tütar, uhke Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik Imbi ja Ärni vanapaar, kelle nõrkuseks varastamine Näiteid raamatust ,,Rehepapp" Rehepapp Jaanile: ,,Küll sa oled ikka loll! Päris õige oleks jah, kui va vikatimees sulle kohe praegu järele tuleks ja jalust ära viik! Saaks sitast lahti." Sulane Jaan advokaadile: ,,Urramurra, ahvikene! Hea küll, sõidame mõnda trahterisse, siis ma ostan sulle viina, vaatame, mis sa veel siis teed! Ja ma tahan su saba näha!" Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllitas sealt, silmad punnis. Rehepapp tegi tema poole ristimärgi: ,,Isa, poja ja püha vaimu nimel!" pomises ta harjunult. Koll kadus susisedes ainult paha hais jäi järele. Õuna Endel tuleb Liinale kosja: ,,Nägin siia sõites aidameest. Kurat, sel mehel oleks tarvis küll munad pihku võtta."
vanniga, piparkooke panniga, verivorste krõbedaid ja palju päevi toredaid!`` ja vanaema, et : ,,Tulgu jõulud lumeteega, ehtsa Eesti talureega. Kostku aisakella kaja, nagu vanal Eesti ajal. ´´ Kingituste väljajagamise järel on lastele mõeldud konkursid ja mängud. Lapsed muidugi ootavad alati neid, sest võitjatele jagatakse veel ka auhindu. Kogu õhtu vältel on taustaks jõulumuusika ja põlevad küünlad. Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast välja, et metsas jalutada, linde toita ja nautida rahu, mida vaid loodusest leida võib. Kui ilm lubab (ja seekord lubas ju!), kelgutame ja suusatame, mängime lumesõda või teeme lumememmesid ning erivenaid muid lumekujusid. Ka sel aastal käisime me suure seltskonnaga metsas. Küll oli seal ilus kuused ja männid olid paksu ilusa lumega kaetud. See ajendas meid lumekindlust ehitama ja ehitusest võtsid osa kõik, ka täiskasvanud
7. Ühes kuus kulub soe veet 1.kuupmeetrit. Külma veet 2 kuupmeetrit. 8. Kodus ei jäta vett niisama voolama. 9. Sooja vett saadakse keskküttega. 10. Elektritarve on 400 kwh kuus. 11. 601-1000 evrot kütet kulub ühes aastas liigiti kütmiseks, vee soojendamiseks ja toidu valmistamiseks. Transport 1. 140 km. sõidan ühes nädalas bussiga. 2. Kaasreisijana sõidan 10km. nädalas. 3. Tüüpiliselt sõidame autos kahekesi. Söök ja jook 1. Leiba-saia söön mitmel toidukorral päevas. 2. Pärit kodusest majapidamisest leiba-saia ei söö. 3. Teraviljatooteid, st putrusid, müslit, hommikuhelbeid, makarone ja muid pastatooteid söön mõnel toidukorral nädalas. 4. Kartulit söön mõnel toidukorral nädalas. 5. Pärit kodusest majapidamisest on 75% kartuli. 6
ühtmoodi ning seetõttu peaksime hoiduma tegudest, mis kannatusi juurde tekitavad. Samas, mis puutub Siddhartha Gautamasse, siis jättis ta oma naise, lapsed ja luksusliku elu mitu aastat enne, kui ta mõistmisele jõudis. Mateeria ja vaimne on kokku põiminud ja minu arvates ühe sama nähtuse ilmingud. Kuna me oleme inimesed, siis on loomulik, et tegeleme materiaalsete asjadega - käime tööl, teeme süüa, sõidame autoga, jalutame metsas jne . Muidugi on võimalik see, et inimese jaoks saab rahast prioriteet nr. 1, aga selle juures tuleks natuke mõelda, et millist elu keegi elada tahab ja kui palju raha ta selleks vajab. Raha on elus oluline vahend ja ilma selleta on väga raske hakkama saada, kuid on ka olulisemaid asju. Eesti on minu meelest väga tore koht kus elada - kõik sõltub sellest kuidas siin elada. Mis valgustumisse puutub, siis ei takista maa, kus sa elad kindlasti seda
See teeb sõidu mugavaks ja lihtsustab laeva tee arvestust. Tegelikult sooritab mööda loksodroomi sõitev laev spiraalkujulise teekonna maakeral , mis läheneb lõpmatult poolusele. Ortodroom Ortodroom on suuringi kaare lõik , ja lühim tee maakera kahe punki vahel. Ortodroom ja meridiaanide vahelised nurgad muutuvad , seega on ortodroom merkaator projektsioonis merekaardil kõver joon. Ortodroom ei ole kõver joon kui me sõidame täpselt mööda ekvaatorit. Sõidul mööda suurringi kaart tuleb ortodroom ja kursid eelnevalt välja arvutada. Sõitu ortodroomil kasut. Ookeanite ületamisel.Sõiduvõit võib olla sadu miile. Kahte punki maakeral läbib ainult üks ortodroom. Nõuded merekaartidele 1 Pidev graafiline arvestus laeva liikumise kohta eeldab laeva tee ja orientiiride suurendada pidevat märkimist merekaardile.Nende toimingute
Inimese sõltuvus tehnoloogiast Ühel õhtul sel talvel olin kodus, ning siis juhtus midagi, mida Kakumäel juhtub liigagi tihti- elekter läks mitmeks tunniks ära. Kuna polnud elektrit, oli raske leida endale tegevust. Ning siis hakkasin mõtlema selle üle, kuivõrd me tegelikult kaasaegsest tehnoloogiast sõltume. Hommikul me ärkame äratuskella peale üles, peseme end veega, mille elektril töötavad pumbad on meile pumbanud, kanname riideid, mis on vabrikutes masinatega toodetud, sõidame autode ja bussidega. Me vaatame telekat ja kasutame arvutit ning internetti, telefone ja kümneid muid asju. Ma ei hakka isegi rääkima tehnoloogia teenetest meditsiini osas. Kui mõni neist asjadest mingil põhjusel ei tööta, on tihtipeale meie tuju ning vahest isegi terve päev rikutud. Olgem ausad: enamus meile igapäevaselt tuntud vidinatest on leiutatud inimese mugavuse ning soovi tõttu saavutada kõike järjest rohkem ja kiiremini. Milleks muidu leiutati autod või telefonid
Põhitööna kirjutan ma "USA Today"-le, "The Wall Street Journal" ja "The New York Times"-ile. Kuid mõnikord rikastan ma ka Eesti ajakirjandust oma loometööga. Ma hakkan elama väga suures majas, koos oma mehe ja lastega. Meil on kaks nunnut Chihuahua ja palju kalakesi hiiglaslikus akvaariumis, mis asub elutoas. Meil on suur aed, kus on suur bassein ja laste mänguväljak. Meil on ka väike aiamajake, kus me saame suviti pere ja sõpradega grillida. Kui ma olen nelikümmend siis sõidame me perega aastaks välismaale elama. Me reisime paljudes riikides, õpime tundma erinevate maade kultuuri ja saame uusi sõpru. Kui ma olen viiskümmend siis mu esimene poja kolmas naine toob ilmale minu ja mu mehe esimese lapselapse, ning see teeb meile palju rõõmu. Hilistes kuuekümnendates on mu lapsed juba suured. Tööd ma ei viitsi siis enam eriti teha ning siis me jääme mehega koju magusat elu nautima. Me käime küll aeg-ajalt reisimas, võtame vastu oma lapsi ning lapse-lapsi ning
annaabi.ee 
