Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõist...
(eelmärge, vastuväide, keelumärge ja märkus). Märkedega ei saa tagada mida iganes, vaid seda, mis on seaduses sätestatud. ! IGASUGUSE MÄRKE JUURES ON OLEMAS ÕIGUSTATUD ISIK, KELLE KASUKS SEE MÄRGE TEHTUD ON ! ❏ Eelmärge - asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. TAGAB ALATI VÕLAÕIGUSLIKKU NÕUET. Teine käsutusleping pärast eelmärge lepingule omistamist on TÜHINE! AÕS § 63 lg 5 - Kui käsutamine on käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud alustel tühine, võib isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud, nõuda isikult, kelle kasuks on kinnistatud asjaõigus või märked, nõusolekut eelmärkega
Seega omanik on A. kuna valdus üle ei antud. Kinnisasja puhul: tekib kinnisomand kandmisega kinnistusraamat- kõik inimese asjad on kantud sinna, kes on omanikuna kantud, see on omanik. Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. A ja C vaheline tehing. Võlaõiguslik nähtus- hind. Ta maksis hinna. Ta sõitis autoga ära- asjaõiguslik nähtus. Kokkulepe oli ja valdus üle antud. C on omanik. Käsutustehing võib olla kehtetu. Aga käsutusleping kehtiv. Unitalistlik ja dualistlik lähenemine. UNITARISM – tsiviil- ja ühinguõigus on sama sisuga. Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel DUALISM-NEED ON ERINEVAD ÕIGUSED. Tsiviil- ja ühinguõigus on erinevad. II Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile- [Rooma kodanikele kuuluv õigus], aga mitte sisu. Rahvusriikidel oli vaja õigust. Mandri euroopa võttis üle – RETSEPTSIOON.
53. .Mis on valdus? Tegelik asja enda käes hoidmine 54. Kas õigus võib olla amoraalne? Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus. 55. Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega 56. Mis on kaudne valdus? Nt võti taskus 57. Mis on otsene valdus? olen omanik 58. Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe? Käsutustehing võib olla kehtetu, käsutusleping kehtiv.. 59. Kust tuleb tsiviilõiguse mõiste? Rooma õigusest ius civile 60. Mis on iuc civile? Rooma kodanikele kuuluv õigus, ehk kviriitide õigus 61. Miks toimus retseptsioon? Rahvusriikidel oli vaja õigust ning lihtsam oli see üle võtta kui uus luua ning Mandri- Euroopa võttis üle. 62. Nimeta õigussüsteemid? Mandri-Euroopa ehk Kontinentaal-Euroopa ja Anglo-Ameerika.Mandri-Euroopa
Esinduse puhul on oluline eristada esinduse sisesuhet ja välissuhet. Sisesuhe- on suhe esindatava ja esindaja vahel. See võib olla väga erinev. Näiteks: piiratud teovõimega isik ja tema esindaja ehk lapse ja vanema suhe või näiteks juriidiline isik, kes ei saagi kolmanda isikuga suhelda muud moodi, kui esindaja kaudu. Esinduse sisesuhe tähendab alati mingit tüüpi õigussuhet. Selle iseloomust tuleneb esindusõigus, mille raames esindaja saab tegutseda. Käsutusleping on sisesuhte aluseks. On ka tööleping. Juriidiliste isikute juhtorganite puhul tugineb käsunduslepingulaadsele lepingule (juhatuse liikmete ja juriidilise isiku vahel sõlmitakse ka ametileping- olemuselt käsundusleping). Sisesuhe võib põhineda ka seadusel. Füüsilise isiku puhul seaduslik esindaja. Välissuhe suhe esindatava ja kolmanda isiku vahel. Sisesuhte kaudu tahetakse saavutada välissuhe.
pärandvarasse tavapärases korras. Aktsiat võib pantida, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 232 lg 1). Aktsiate pantimise piirangu kohta saab teha EVK-sse vastava märke (Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise korra § 4 lg 2 p 2), kuid kuna seaduses ei ole sellisele märkele antud õiguslikku tähendust, on põhikirjas toodud piirangute kehtivus kolmandate isikute suhtes kaheldav. Pantimise puhul peab käsutusleping (mille alusel tehakse pandimärge EVK-sse) olema kirjalik. Aktsiate pantimise korral teostab aktsiast tulenevaid õigusi pantija. 4.3.7. Aktsiate koormamine ja pärimine (ÄS § 232 lg 1) Aktsiate pant (ÄS § 232, AÕS § 314-319.6; EVKS § 16 ja 16.1) Asjaõiguslikest koormatistest on aktsiaid võimalik koormata pandiga, kui põhikiri seda võimalust ei välista. Põhikirja piirang omab kolmandate isikute suhtes (ja pandi kehtivuse seisukohalt) tähendust, kui selle kohta on ka
1. Kas K-l on mingi õigus? (+) K-l on omandiõigus (tuleneb kaasusest). 2. Kas esineb mingi ebaõige kinnistusraamatu kanne? (-) 3.1 Hüpoteegi tekkimise eeldused AÕS § 64' (AÕS § 325 mis on hüpoteek) kontroll tehingulisel alusel: - kanne hüpoteegi kohta (+) kaasuse teksti kohaselt on - asjaõigusleping (Osavad poisid & panga vahel) (+) - kas kokkulepe on kehtiv (+) Kas hüpoteegi kanne rikub omandiõigust ? Ta riivab omandiõigust. NB! Käsutusleping & käsutus nendel tuleb vahet teha! - Kas hüpoteegipidajal oli käsutusõigus ? (-) Osavatel poistel ei olnud käsutusõigust (kaasuse tekstist tulenevalt) Tulemus: Pank ei omandanud hüpoteeki tehinguliselt. 2.2 kas esineb mingi ebaõige kinnistusraamatu kanne? Panga hüpoteek võis tekkida AÕS § 56' lg 1 alusel? (+) 1. Kehtiv asjaõigusleping hüpoteegi seadmise kohta ? (+) 2. Kas ühispank tugines kinnistusraamatu kandele ?(+) 3. Kinnistusraamatuse kantud vastuväidete puudumine ? (+) 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
