3. kõrge lehtliilia - Aspidistra elatior 4. kuningbegoonia Begonia × rex-cultorum 5. tiigerlehik Calathea 6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13. sulgas nõelköis - Epipremnum pinnatum 14. jõulutäht sün. kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26
Levila... Maroko, Alzeeria lõuna pool Atlase mäestikku, Tuneesia, Liibanon, idapoolsed Vahemeremaad, Türgi, Iraak, Iraan, Afganistan, Pakistan ja LoodeIndia Kohastumised Hea ronimis oskus aitab tal jahtida linde puu otsast või põõsastest kaitsevärvus kõigusoojane Muud huvitavat... Gürsa mürk võib surmata isegi inimese Nad on väga head ujujad ja ronijad Arvukus on küllalt kõrge 1 ha esineb kuni 4 isendit Kaunis piimalill e. Jõulutäht Euphorbia pulcherrima Jõulutäht... Põõsas mäestikunõlvadel kodumaal kuni 3 m kõrgune Taime väikesed kollased õied on ümbritsetud punaste kõrglehtedega paljud jõulutähe sordid erinevad kõrguse, lehekuju ja kõrglehtede värvuse (roosad, valged, rohekad) poolest. piimalilleliste piimmahl on mürgine Levila Jõulutähe kodumaa on Mehhiko Kohastumised Vajab lühikest päeva ja pikka ööd, et õitseda vajab vähe vett Kasutatud kirjandus
Liigid · silinderjas havisaba (S. cylindrica) · kolmevöödiline havisaba ehk Hahni havisaba (S. trifasciata) · suur havisaba (S. grandis) · hüatsinthavisaba (S. hyancinthoides) · tihe havisaba (S. kirkii) · vaihavisaba (S. stuckyi) · põõsashavisaba (S. suffruticosa) · tseiloni havisaba (S. zeylanica) Taim on mürgine. JÕULUTÄHT Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) on piimalilleliste sugukonda piimalille perekonda kuuluv taim. Looduslikult kasvab KeskAmeerika lehtmetsades, peamiselt Mehhiko Vaikse ookeani rannikul Sinaloa provintsist kagu suunas kuniGuatemaalasse. Teda on viidud ka Aafrika ja Austraalia troopikaaladele. Jõulutäht on põõsas või madal puu. Ta kasvab 0,64 meetrit kõrgeks. Oma loodusliku esinemise aladel armastavad inimesed seda toataimena kasvatada. Kõige
Lehtede vahelduvad värvilaigud mõjuvad meeleolukalt ka siis, kui sügisel on vähe õisi või need puuduvad hoopis. Kevadised sibullilled annavad rikkalikult värvi ja võtavad vähe ruumi, arvestada tuleb aga teiste samal ajal õitsevate taimede värviga. Taimed: o harilik kassikäpp Antennaria dioica o harilik kukehari Sedum acre o harilik käokuld Helichrysum arenarium o harilik merikann Armeria maritima o küpress-piimalill Euphorbia cyparissias o nõmm-liivatee Thymus serpyllum o nõmmnelk Dianthus arenarius o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus
oktoober kuivem muld Kukekannus Delphinium x hybridum ´Magic F. 80 cm juuni-august taevasinine Toitainerikas päikseline Heavenly Blue´ parasniiske muld Kuldne piimalill Euphorbia polychroma 40-50 cm mai-juuni Kõrglehed Kuivem päikseline kuldkollased tavaline muld Kurereha Geranium `Brookside' 40-50 cm juuni-august Suured sinised Tavaline Päikseline, parasniiske poolvarjuli-
harilik nõiahammas (Lotus corniculatus) PEREKOND: hiirehernes (Vicia) harilik hiirehernes (Vicia ) PEREKOND:seahernes (Lathyrus) aas-seahernes (Lathyrus pratensis) PEREKOND:aeduba (Phaseolus) harilik aeduba (Phaseolus vulgaris) SUGUKOND: kurerehalised (Geraniaceae) PEREKOND: kurereha (Geranium) haisev kurereha (Geranium robertianum) aas-kurereha (Geranium pratense) SUGUKOND:piimalillelised (Euphorbiaceae) harilik piimlill (Euphorbia helioscopia) SUGUKOND:vahulillelised (Polygalaceae) PEREKOND: vahulill (Polygala) mõru vahulill (Polygala amarella) SUGUKOND: türnpuulised (Rhamnaceae) PEREKOND: paakspuu (Frangula) paakspuu (Frangula alnus) SUGUKOND: naistepunalised (Hypericaceae) PEREKOND: naistepuna (Hypericum) kandiline naistepuna (Hypericum maculatum) SUGUKOND: pajulillelised (Onagraceae) PEREKOND: pajulill (Epilobium) ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium)
............................................................. 18 Kilpleht (Darmera) ................................................................................................................... 20 Kukekannus (Delphinium) ........................................................................................................ 22 Siilkübar (Echinacea) ............................................................................................................... 24 Piimalill (Euphorbia) ................................................................................................................ 26 Heleenium (Helenium) .............................................................................................................. 28 Lumeroos (Helleborus) ............................................................................................................. 30 Päevaliilia (Hemerocallis) ........................................................................
Phrygana ehk früügana. Termin "früügana" tähistab avatud põõsastikku, kus kasvavad valdavalt madalad, padjakujulised, lõhnavad, ogalised või hallilehised kääbuspõõsad. Früügana alasid on saartel ja sagedaste suurte tulekahjude tõttu kahjustatud igihaljaste laialehiste metsade aladel, kus valdavad liigid on kiviroosik (Cistus sp.), okaskroon (Sarcopoterium spinosum), (Coridothymus capitatus), piimalill (Euphorbia acanthothamnus), piparrohi (Saturejia sp.), hermanni koldrohi (Anthyllis hermanniae), mikromeeria (Micromeria juliana). Lehtmetsad. Tammeliikidest, mis esinevad enamasti riigi mandriosa mägedes ja madalamate mägede nõlvadel kõrgusel 300 kuni 800 m, on kõige levinumad karvane tamm (Quercus pubescens) ja ungari 2 tamm (Q. Frainetto)
com/Plants_Echinacea_purpurea.htm) Joonis 20. Purpur-siilkübar Kasutatud kirjandus: Eesti Päevaleht. 2000. Tervistav Siilkübar Purpur-siilkübarat peetakse ka üheks parimaks lõikelilleks. Kättesaadav http://www.epl.ee/news/melu/tervistav-siilkubar- purpur-siilkubarat-peetakse-ka-uheks-parimaks-loikelilleks.d?id=50854658. 08.08.2013 Seemnemaailm. Purpur-siilkübar Echinacea purpurea. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=332. 08.08.2013. 1.11 Piimalill (Euphorbia) Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) (joon. 21, joon.22) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-35 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja, tugevalt haruneva põõsa. Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega. Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel.
mõne taime hooldamisega ei saa igaüks hakkama . Kasutatud kirjandus 1. Toataimede piibel , Sinisukk , 2005 2. Kaunid toataimed , Sinisukk , 1996 3. Iga toataim õigel kohal , kirjastus Varrak , 2000 4. Toataimed ronitaimedest kaktusteni , kirjastus Varrak , 2006 5. Potis toataimede stiilipiibel , kirjastus Maalehe Raamat , 2002 6. Orhideeraamat algajale , AS Ajakirjade kirjastus Jõulutäht ( Euphorbia pulcherrima ) Jõulutähte kasutatakse õisdekortaiivse püsikuna siseruumides , eriti jõuluajal . Pärist on see taim Lõuna-Mehhikost ja Kesk-Ameerikast . Jõulutäht on rikkalikult harunev , munajate , tumeroheliste , odajate lehtedega põõsas ; kaunite valgete , lõheroosade , helepunaste , tumepunaste või purpursete kõrglehtede vahel väikesed kollased õied . Taim sisaldab valget piimmahla . Eelistab hajusvalgust , kuid talub ka otsest päikesevalgust .
(Papaver). Anastomoosideta piimasooni esineb näiteks perekondades kassitapp (Convolvulus), lauk (Allium) ja vereurmarohi (Chelidonium). Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Harunevad lülitud piimasooned on perekondades igihali (Vinca), nõges (Urtica), kanep (Cannabis); harunematud esinevad perekondades piimalill (Euphorbia, joonis), oleander (Nerium), viigipuu (Ficus) jt. Nii lüliliste kui lülitute piimasoonte funktsiooni suhtes puudub botaanikutel ühine seisukoht. Idioblastid on sageli eritusfunktsiooniga. Nende produktideks on mitmesugused limad, eeterlikud õlid, kaltsiumoksalaadi kristallid (rafiidide või druusidena), alkaloidid, parkained jms. Mahutid ja käigud erinevad sekretoorsetest idioblastidest selle poolest, et kujutavad endast lüsigeenselt või
Reeglina on ühel viljalehel kolm roodu -- keskmine ja kaks külgmist. Seemnealgmetesse suunduvad juhtkimbud algavad harilikult külgroodudest. Tsentraalse platsentatsiooni puhul paiknevad külgmised juhtkimbud sigimiku keskel, floeem seespool ja ksüleem väljaspool. Seemnealgmeid on igas seemnepesas kas üks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.); kaks, näiteks madaral (Galium sp.); kolm, näiteks piimalillel (Euphorbia sp.) või mitu, näiteks magunal (Papaver sp.). Seemnealgmed kinnituvad platsentale ning saavad toitained seemnealgme jala ehk funiikuluse (funiculus) kaudu (joonis). Kohta, kus lõpeb seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse kalatsaks. Seemnealget katab üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). Integumendid on epidermaalset päritolu,
(ntks nisu, rukis, raihein, kerahein, põlduba, aeduba, valge ristik, lutsern, tamm, pöök, kask, mänd) CAM tüüpi: paksulehelised taimed (kõrbe sukulendid). Fotosünteesi ööpäevane rütm muutub: öösel C4 ja päeval C3. C4 tüüpi: esmased produktid peamiselt nelja süsinikuga orgaanilised happed. (ntks mais, suhkruroog, hirss, sorbo, kukekannus, rebasheinad, portulakid, maltsalised). On olemas ka segaperekondi. Nii on C3 ja C4 tüüpi liike Euphorbia perekonnas. Looduses on intensiivseim fotosüntees üheaastastel kõrbetaimedel ja rohtudel pärast vihma. Need on nn oportimistlike liikidega sellistes kasvukohtades. Pikaealised taimed kõrbes on valmis kohe alustama fotosünteesi kui hakkab vihma sadama. Kiirgus on selline ressurss, milles esinevad nii ööpäevased kui sessoonsed kõikumised. Just kiirgusintensiivsuse pideva muutumise tõttu ei fotosünteesi taimed peaaegu kunagi oma maksimumi juures.
Kasvukoha nõuded: päikseline, kerge ja rammus muld. Pigem kuiv kui liigniiske kasvukoht. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, lõikelilleks. Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/siilkubar.htm http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=200 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/217 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=332 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1253 1.11 Piimalill Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-35 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega puhmik. Moodustab keraja, tugevalt haruneva põõsa. Lehed: ümmargused, pikergused, hallikasrohelised, kauni sügisvärvusega. Õied või õisikud: kõrglehed on kuldkollased. Õitseb mais. Liigi eritunnused: hea meetaim, raviomadused on nii juurtel, vartel kui ka õitel. Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvarjus. Vett läbilaskev, kerge lubjatud aiamuld
Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Umbes 30 sugukonda, mis on ühendatud molekulaarsete andmete alusel (mõned pärinevad vana klassifikatsiooni väga erinevatest osadest) Morfoloogiliselt väga mitmekesine, ühiseid tunnuseid raske leida: palju puittaimi, sageli abilehed, õied viietised, tolmukaid palju – need ka rosiidide tunnused Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Peamiselt troopiline sugukond, üle 7000 liigi Suurim perekond on piimalill (Euphorbia) Rohttaimed, põõsad ja puud, sageli piimasooned piimmahlaga Lehed vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied ühesugulised, redutseerunud õieosade ja nektariketastega, koondunud keerukatesse õisikutesse Kroon lahklehine või puudub Tolmukaid 1 kuni palju Vili on kuprataoline jaguvili Brasiilia kautšukipuu (Hevea brasiliensis) Maniok (Manihot esculenta) Piimalilleliste õite redutseerumine kõige äärmuslikum perekonnas piimalill, kelle õisikut nim. tsüaatium
annaabi.ee 
