1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas 12 13
Külmakartlik Kasvukoha nõuded: poolvarjus või päikseline, muld nõrgalt happeline ja viljakas Kasutamine haljastuses: Eesti kliimas pigem toataim - suvel võib õue viia. Saab kasutada suvelillena ja talvel talvituma viia. Soolotaim Joonis 76. Suurelehine hortensia (http://www.hortes.ee/static/product_pictures/601_org.jpg) 80 Joonis 77. Suurelehine hortensia 81 Põisenelas (Physocarpus) Konkreetne liik: lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 2,5 3 m Taime välislaadi kirjeldus: püstine ümar põõsas Lehed: Suured 3-hõlmised lihtlehed, rohelised Õied või õisikud: valged punaka varjundiga. Kukkurvili paljas, punakas Õitsemine: juuni Liigi eritunnused: Roheline taustataim Kasvukoha nõuded: Päike-poolvari, kuiv-parasniiske, vähenõudlik Kasutamine haljastuses: Üksikult, rühmana, pügatava ja vabakujulise hekina
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
Õied või õisikud: kreemikasvalged. Liigi eritunnused: dekoratiivne välimus kaunis lopsakas lehestik, valged õiekobarad ja värvilised kuivad viljad. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: kasvavad igasugustes valgustingimustes. Ka mullastiku suhtes ei ole nad nõudlikud, kasvades hästi kõiksugustel muldadel. Kasutamine haljastuses: üksikult, rühmana, pügatava ja vabakujulise hekina. Joonis 77. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja-- psad/lodjap-poisenelas-diabolo/?category=183&panel=2) Joonis 78. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=148&art=151. 24.09.2013. Juhani puukool. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/ilup %C3%B5%C3%B5sad/physocarpus_opulifolius_diabolo_lodjapuulehine_p %C3%B5isenelas_diabolo.html. 24.09.2013. Neeva aed. Lodjap-põisenelas 'Diabolo'
Viljade ja õite ehituse alusel jagatakse neljaks alamsugukonnaks: Enelalalised - kuivad kukkurviljad (enelas, pihlenelas (pole looduslikud)); Kibuvitsalised - sigimik keskmine v. ülemine, vili kuiv (mõõl, maran) v. lihakas (kibuvits, murakas, maasikas); Õunapuulised - sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu); Ploomipuulised - sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas). N: lodjap-põisenelas, pajulehine enelas, kurdlehine kibuvits, koer-kibuvits, ojamõõl, püstmõõl, maamõõl, põldmari, vaarikas, lillakas, soomurakas, rabamurakas, metsmaasikas, muulukas, angervaks, angerpist, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, soopihl, kortsleht, harilik pihlakas, pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl.
Viljaks pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik Levinud kogu maailmas, valdavalt pp paras- ja troopikavöötmes Jaotatakse neljaks alamsugukonnaks: enelalised (kukkurvili; enelas), õunapuulised (õunvili; õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (luuvili; ploomipuu, kirsipuu, toomingas), kibuvitsalised (kuiv või lihakas vili; kibuvits, murakas, maasikas) · Alamsugukond enelalised: perek enelas (lodjap-põisenelas) · Alamsugukond kibuvitsalised: ül või keskm sigimik. Perek kibuvits, perek mõõl, perek murakas (soo- ja rabamurakas, vaarikas, lillakas, põldmari, muulukas, metsmaasikas), angervaks, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, kortsleht · Alamsugukond õunapuulised: al sigimik. Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. · Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek
Viljaks pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik Levinud kogu maailmas, valdavalt pp paras- ja troopikavöötmes Jaotatakse neljaks alamsugukonnaks: enelalised (kukkurvili; enelas), õunapuulised (õunvili; õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (luuvili; ploomipuu, kirsipuu, toomingas), kibuvitsalised (kuiv või lihakas vili; kibuvits, murakas, maasikas) Alamsugukond enelalised: perek enelas (lodjap-põisenelas) Alamsugukond kibuvitsalised: ül või keskm sigimik. Perek kibuvits, perek mõõl, perek murakas (soo- ja rabamurakas, vaarikas, lillakas, põldmari, muulukas, metsmaasikas), angervaks, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, kortsleht Alamsugukond õunapuulised: al sigimik. Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek
....4 cm pikad, saagja servaga, pealtküljelt tumerohelised, üksikute karvadega, altküljelt paljad, helerohelised. Õied: väikesed, rohekad, koondunud püstistesse kobaratesse. Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged. Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks. Talub mulla kuivust, varju, konkurentsi puudega, lihtne paljundada 45. Lodjap-põisenelas ja taraenelas Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius (L.) Maxim.) [opulifólius] Kuni 3 m kõrguseks kasvav ja sama lai rippuvate okstega põõsas. Tihti leiab meil metsistunult vanadest mõisaparkidest. Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Võrsed: noorelt paljad ja helepruunid, vanemalt hallikaspruunid, kestendava koorega. Pungad: piklikmunajad, 0,5 cm pikad, pruunikad, hallikate siidkarvadega kaetud. Lehed: 5....
Õied: väikesed, rohekad, koondunud püstistesse kobaratesse. Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged. Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks. Talub mulla kuivust, varju, konkurentsi puudega, lihtne paljundada. Sordid: 'Aureum'; 'Compactum'; 'Laciniatum'; 'Pumilum'; 'Verno-aureum'; 'Weber'; 'Schmidt'. 45. Lodjap põisenelas ja taraenelas Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius (L.) Maxim.) Kuni 3 m kõrguseks kasvav ja sama lai rippuvate okstega põõsas. Tihti leiab meil metsistunult vanadest mõisaparkidest. Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Tunnused: Võrsed: noorelt paljad ja helepruunid, vanemalt hallikaspruunid, kestendava koorega. Pungad: piklikmunajad, 0,5 cm pikad, pruunikad, hallikate siidkarvadega kaetud.
Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina
annaabi.ee 
