Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kadi Mõttus
Ilutaimede hooldus : varajane veigela ja kare deutsia
Referaat aines ’ilutaimede kasutamine’
Tartu 2011

VARAJANE VEIGELA

Lühiiseloomustus

Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 – 5 kaupa kimbus, veidi longus . Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane . Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm).
Joonis 1. Varajane veigela (Weigela praecox). ( http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011)

Lõikamine

Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi, naaberpõõsasteni ulatuvaid oksi kärpida ning eemaldada võrale mitte iseloomulikke oksi. Siiski pole varajast veigelat otstarbekas lõigata kevadel, kuna ta kuulub põõsaste alla, mis õitsevad kevadel (Uusen 2010). Pigem lõigata kahjustunud või külmunud oksad välja kohe pärast õitsemist (Seemnemaailm). Elujõulisi oksi tuleks kärpida, väetid ja vanad oksad tuleb tervikuna välja lõigata. Hooldamata, vanu põõsaid tuleb tugevasti harvendada ja tagasi lõigata (Calmia istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist ( Vaasa 2003).

Istutusjärgne hooldus

Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist. Istutusauk peaks olema suurusega 0,5*0,5 meetrit, kuhu pannakse segu liivast , kõdusõnnikust ja mättamullast, lisatakse ka 20-30 grammi kompleksväetisi. Peale istutamist kastetakse rikkalikult ning multšitakse. Järgmise aasta varakevadel tuleks külvata juba lumele 100-150 grammi täisväetist, mis koos lumesulaveega imbub pinnasesse (Seemnemaailm).

Talvine hooldus

Kasvukoha valimisel peaks vaatama, et koht oleks päikesepaisteline ja külmade põhjatuulte eest varjatud ( Laansoo 2010). Põhjatuulte eest varjatud koht on soovitatav, kuna kuigi öeldakse, et varjane veigela on külmakindlam, kui kaunis veigela, ei ole siiski külmumisoht välistatud. Seetõttu oleks soovitatav kasutada talvekatet, eriti nooremate taime puhul. Taime ei tohi liiga vara kinni katta , kuna soe, umbne keskkond on soodne seenhaiguste levimiseks. Õige aeg katted peale panna on siis, kui mõni päev on olnud kuni 5° külma, maapind juba kergelt külmunud ning on oodata püsivat külma. Plusskraadidega tuleks talvel talvekatet vähendada, et taimed n-ö ära ei lämbuks ja suurema külma saabumisel taas kinni pakkida. Enne maa külmumist tuleks torgata ümber põõsa kepid , mille peale on hiljem hea kangast sättida. Võimalik on ära kasutada ka bambusvõred, mille peal suvel ronisid suvelilled - neile on mugav kattekangast kinnitada. Ilmaolud bambust ei riku ning see kestab väga kaua. Ümber tüve tuleks kuhjata komposti, kuiva turvast, koorepuru või lehti, sest vaid võra katmisest pole kasu, kui juured on kaitsmata – nii saab taim ikkagi külma ( Kurg 2010). Vanemate taimede puhul on soovitatav laiuvad põõsad talveks siduda kokku, et oksad lumeraskuse all ei murduks või katta neid kuuseokstega (Seemnemaailm).

KARE DEUTSIA

Lühiiseloomustus

Kare deutsia (Deutzia scabra) on kuni 3 meetri kõrgune ja 2 meetri laiune põõsas, mis talub hästi saastet, seega sobib kare deutsia ideaalselt linnaaedadesse. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta . Mõned sordid külmakartlikud – külm võib kahjustamata puitumata võrseid. Lehed tumerohelised ja karedad, paiknevad pikkadel kaardus võrsetel vastakuti, sageli hambulise servaga. Õied on valged kuni roosakad, kellukesekujulised ja meelõhnalised, moodustavad silinderjaid timpmisi pööriseid (Aiasõber). Õied puhkevad enamasti suve algul, teisel-kolmandal aastal pärast istutamist (Sander 2009).
Joonis 2. Kare deutsia ’ Plena ’ (Deutzia scabra ’Plena’) ( http://www.tonutalupuukool.eu/LehtpuudU/Kare_deutsia.jpg 14.04.2011)

Hooldus

Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma , muidu jääb õitsemine lühikeseks (Hansaplant). Kuivemas kohas tuleb teda kasta – põua pärast võib hukkuda (Calmia puukool ). Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamultš teevad ainult head (Sander 2009). Kare deutsia on külmaõrn – tuleb talveks kinni katta (Hansaplant).

Lõikamine

Kohe pärast õitsemist tuleks harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud oksad – vanemaid oksi tuleks tervikuna välja lõigata, vanemaid põõsaid regulaarselt harvendada (Sander 2009). Suuremamahulisem vanade okste eemaldus võiks toimuda soovitatavalt iga 3-5 aastase vahemiku järel. Eakamate, vähese kasvuenergiaga taimede elujõudu saate taastada noorenduslõikusega, mille käigus kõik oksad tugevasti 10cm kõrguselt maapinnast tagasi lõigatakse (Vaasa 2003). Soojema talve järel, kui enamik oksi on elus, soovitatakse 1/3 oksi veerandi peale tagasi lõigata - noored võrsed õitsevad rohkem ja põõsas näeb tihedam ja värskem välja (Calmia puukool). Külmahellade põõsaliikide lõikamisega tuleks oodata jaanipäevani, et täpselt määrata kahjustuste ulatus ning vastavalt sellele ka lõigata. Talvekahjustatud oksad lõigatakse tagasi kuni kahjustamata osani või sobiva kahjustamata külgharuni. Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003).

Külmakaitse

Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem ( Neeva aed).

Haljaspistikute hooldus

Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks . Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009).
Kasutatud kirjandus
Aiasõber. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php?Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011)
Aiasõber. Liigikirjeldused: veigela. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php?Menu=3&ID=388&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011)
Calmia istikuäri. Veigelad. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/Veigela/wevariegata.ht m (viimati külastatud 14.04.2011)
Calmia puukool. Kare deutsia. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/plena.ht m (viimati külastatud 14.04.2011)
Hansaplant. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=61&art=34 (viimati külastatud 14.04.2011)
Hansaplant. Hansaplanti nõuanne – deutsiad. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=61&art=35 (viimati külastatud 14.04.2011)
Kurg, K. 2010. Algajale aednikule: mida ja kuidas talvel katta. Kättesaadav: http://www.aialeht.ee/news/aialeht/aiahooldus/article.php?id=34824977 (viimati külastatud 14.04.2011)
Laansoo, U. 2010. Jaanipäevaeelne õite pidu. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/578609 (viimati külastatud 14.04.2011)
Neeva aed. Kare deutsia ’Plena’. Kättesaadav: http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/kare-deutsia-plena/?category=15&panel=1 (viimati külastatud 14.04.2011)
Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia. Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 (viimati külastatud 14.04.2011)
Seemnemaailm. 2006. Tööde kalender: august. Kättesaadav: http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=121 (viimati külastatud 14.04.2011)
Seemnemaailm. Varajane veigela. Lehekülje tõmmis 2.aprill 2011. Kättesaadav: http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:m0TKIJIY9aoJ:seemnemaailm.ee/index.php%3FGID%3D6583+veigela+talvekate&cd=7&hl=et&ct=clnk&gl=ee&source=www.google.ee (viimati külastatud 14.04.2011)
Uusen, K. 2010. Nõuanded ilupuude ja -põõsaste lõikamiseks. Kättesaadav: http://aedjakodu.tarbija24.ee/?id=253320 (viimati külastatud 14.04.2011)
Vaasa, A. Maakodu 3/2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Kättesaadav: http://www.hot.ee/tsuga/art.html#10 (viimati külastatud 14.04.2011)
Varajane veigela. 2009. Kättesaadav: http://nagi.ee/photos/ankka/11533817 (viimati külastatud 14.04.2011)
7