Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ............................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilis...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)........................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrset...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
Eesti Maaülikool Uurimustöö Tartu Ülikooli botaanikaaias käigust Õppejõud: T.Laidna Koostas: Villu Mikk PSII Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803, kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele ...
dolomiidijahu. Kasvuturba väetised segatakse mulda 2...3 kuud enne kasvuturba kasutuselevõttu, et toitained jaotuksid ühtlaselt. 5) puukooliväetised: - aeglaselt lahustuvad täisväetised - püsiväetised, kus toitained esinevad aeglaselt lahustuvate ühendite (biotiit, apatiit, metüleenkarbamiid jne.) kujul, näit. puukooli püsiväetis 9-8-6 ja puukooli püsiväetis 2 14-11-17 (Kemira tooted). Esimene neist sobib ilutaimede, viljapuuistikute ja metsaistikute ettekasvatamiseks, sisaldab lisaks põhitoitainetele ka mikroelemente. Teine väetis sisaldab nii kiiresti- kui ka aeglaselt lahustuvaid toitaineid ning on kohandatud potis ja amplis kasvatatavate suvelillede substraati ning lillepeenrasse segamiseks. Toitained vabanevad kasvusubstraati 7...12 nädala möödudes väetamisest. Seejärel võib täiendavalt väetada kastmisväetamise teel.
Praktika käigus puutusin kokku paljude talutöödega. Lehtede, puuokste riisumine ja lilleaia ees hoolitsemine olid vähestest igapäeva töödest. Õppisin käsitlema vikatit ning ka murutraktorit. Talus puutusin kokku järgmiste töödega: aitade koristamine, nõude pesemine, laudade katmine/koristamine, seminari tehnika ülespanek, ruumide paigutamine/kaunistamine vastavalt üritustele, maitsetaimede, köögiviljade ja ilutaimede istutamine/rohimine, pea-ja saunamaja kütmine, puhta pesuga tegelemine, matkade läbiviimine, puude riita ladumine, teenindamine. Praktika käigus õppisin käes kandma kolme taldrikut, õppisin tundma maaelu, sain targemaks setude pulmatraditsioonide ja keele osas, õppisin ära Haanjamehe laulu ning erinevaid alkohoolseid jooke valmistama. Kindlasti õppisin tundma erinevaid aialilli ning kuidas mitte välja näidata oma väsimust pikkadel päevadel
korrale kusjuures parkimisalal on igale korterile ette nähtud üks parkimiskoht, täiendavad autod ning külalised pargivad krundiga külgnevale Põllu tänavale. Kokku on majas 12 korterit ja maja ees seega vastavalt 12 parkimiskohta. 7 Majaalusele maale ja parkimisalale lisaks on maja ümber palju haljasala. Majatagusel alal on igal korteril aiamaa, mida kasutatakse vastavalt oma äranägemisele kas köögiviljade, viljapuude, marjapõõsaste, ilutaimede kasvatamiseks või pikniku- ja grillialana. Krunt piirneb Põllu tänava poolsel ja ka sellega paralleelsel küljel hekiga. (Joonis 2.) Joonis 2. Põllu korterelamu 2013. aasta kevadel 8 5.2. Hoone Rõdu. Korterelamul rõdud puuduvad. Trepikojad. Trepikodade välised uksed on lukustatavad võtmega kuid juba aastaid seda ei tehta kuna ei peeta ilmvajalikuks. Trepi käsipuud on terved, kuid leidub kohti, mis vajaksid ülevärvimist
· Preparaati saab kasutada nii puuvilja- kui ka marjakasvatuses Plantskydd · Loomsest proteiinist pulber, mis tõrjub metsloomi. Peletav toime ulukitele seisneb selles, et preparaadil on värske vere lõhn · Saab kasutada nii viljapuuaedades kui ka istutatud noortes metsades · Pulbrist tehtud lahusega kas pritsitakse (metsataimede ladvad) või piserdatakse taimed üle (lehtpuude tüvi ja oksad) · Vahend sobib ka ilutaimede kaitseks · Eesti tingimustes oleks soovitav preparaadiga töötlemist teha u. kolme kuu möödudes (pakendil kirjas 6 kuud). See vajadus tuleneb meie ilmastikutingimustest 5 · Plantskyyd võib kasutada aastaringselt, kuid töötlemise päeval peab temp. olema üle 0°C. samas ei sobi töötlemiseks ka liiga kuum ilm. · Preparaat sobib ka nt. vaarikate kaitseks
Ametlik tööaeg on enamasti viis päeva nädalas. Tööpäeva pikkus oleneb projektide hulgast, tähtaegadest ja tegevuse kavandamisest. Tööde tähtaja lähenemisel võib töökoormus suureneda ning aeg-ajalt võib tekkida vajadus teha tööd ka nädalavahetustel ja õhtuti, mis võidakse hüvitada vabade päevade või rahalise lisatasuga. Tema põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Aednik Aednike töö on tarbe- ja ilutaimede (lilled, köögiviljad, puud-põõsad) kasvatamine ning aiasaaduste tootmine, säilitamine ja turustamine. Töö võib toimuda nii välis- kui ka sisetingimustes (nt kasvuhoones). Paljud aednikud rajavad oma ettevõtte, et iseseisvalt pakkuda haljasalade ja eraaedade hooldamise teenust. Töö iseloom Aedniku töö hõlmab köögi- ja puuviljandust ning ilu- ja katmikaiandust. Aednikud töötavad peamiselt aedades, haljasaladel, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandites, kalmistutel,
piiranguid pole. Leedu metsaseaduses on kirjas, et erametsa omanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni. Eesti metsaseaduse järgi aga võib vabalt liikuda, korjata marju, seeni, pähkleid, iluoksi, ravimtaimi, ilutaimi ja nende osi vaid nendes erametsades, mis pole tarastatud või mida metsaomanik pole tähistanud ning metsaomanik võib võtta maksu marjade, seente, pähklite, iluokste, ravimtaimede, ilutaimede ja nende osade korjamise eest oma metsas, kui ta on teinud kulutusi nende metsasaaduste produktiivsuse parandamiseks. Leedu Vabariigi metsaseaduse järgi on raie ja selle piirangud diferentseeritud metsarühmade järgi (mis vastavad metsa funktsioonidele); maksimaalsed lubatavad lageraie langid on määratud eri metsarühmade kaupa (näiteks majandamismetsas on see 8 ha). Seadus sätestab üldistatult, et raiet ei tohi teha ilma ettenähtud korras välja antud
Suur üldine poorsus. Turba puhul vee mahutavus väga suurtes piirides kõigub. Soomuldadel suur soojusmahustavus, väike soojusjuhtivus kasutatud isoleermaterjalina seinade-lagede soojustamisel. Väga väike elutegevus turbas hea kasvusubstraat, kuid toitaineid peab juurde andma. Soomuldade keemiline koostis madalsoomuldades lämmasikku kõige rohkem, rabaturbal kõige vähem lämmastikku. Kaltsiumi, fosfori suhtes turbamullad vaesed vaja juurde anna. Kasutatakse kasvusubstraadina ilutaimede puhul ja kurkide-tomatite jaoks. Lehtsamblaturba pH köige suurem. Turbasamblaturvas kõige toitainetevaesem. Madalsoomullad tekke iseärasused. Üle 30 cm turbahorisonti mis on tavaliselt T2 või T3. Põhjaks võib olla allikalubi, savi või liiv alumisi mineraalseid kihte märgitakse G-ga. Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust, lehtsammaldest. Toituvad põhjaveest ja üleujutusveest. Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all. 13,8% kogu maafondist, 7,8 protsenti
Toidu maitsestamiseks kasut piparde vilju või seemneid, vanilliorhidee kauntest saadakse vaniliini. Tarvitatakse ka nelgipuu ja torkava kappari õienuppe ja safrankrookuse emakasuudmeid. Ravimina kasut nt viirpuumarju südametegevuse toetamiseks, arooniamarju vererõhu alandamiseks jm. ravitoime on teekummeli, saialille, pärna jt õitel. Puuvillapõõsa seemnekesta kiududest saadakse lõnga kangaste valmistamiseks ja vatti. Õistaimedest on aretatud tuhandeid eri kuju ja värvitooni õitega ilutaimede sorte. Parfümeeriatööstuses kasut nt lavendli- ja roosiõisi lõhnaõlide jm valmistamiseks. Viljastamine-emas- ja isassuguraku ühinemine. Tolmlemine-tolmuterade kandumine emassuguorganile. Seeme-paljasseemne- ja katteseemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend. Vili-sigimik koos selles valminud seemnetega. 4.LOOMAD SELGROOGSED LOOMAD KALAD-kohastumused eluks vees: uimed, mis võimaldavad tal edasi liikuda, suunda muuta, tasakaalu hoida
nimetatakse ploidsuseks. Polüploidsed organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. Enam levinud taimede puhul, paljud võimelised paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel polüploidsus harv. Polüploidide rakud suuremad organismi suurem kasv. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid, vilju & on suuremate õitega, mis soodne toiduks kasutatavate taimede & ilutaimede puhul. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Meioosis paardusid ühelt eellaselt pärinevad homoloogilised kromosoomid omavahel & teiselt eellaselt pärinevad jällegi omavahel & jaotusid seejärel regulaarselt kõigisse sugurakkudesse võrdne arv kromosoome. N: teravili nisu, mis on heksaploidne (somaatilistes rakkudes 42, sugurakkudes 21 kromo.). 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koitus...
mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel, kes üldjuhul paljunevad seksuaalsel teel, on polüploidsus harv, sest see takistaks soomääramise mehhanismi toimimist. Polüploidide rakud on suuremad, sageli kajastub see ka organismi enda suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus Paljud polüploidsed liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad kromosoomid ebaregulaarselt, mille tulemusena moodustuvad aneuploidsed gameedid. Kui sellised gameedid ühinevad viljastumisel, ei arene sügootidest elujõulisi järglasi. Näiteks triploidse taime gameetide moodustumisel paarduvad meioosi alguses kaks homoloogilist kromosoomi, kolmas jääb aga üksinda. On ka võimalus, et kõik 3 homoloogi ühinevad
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
Rakvere lähedal Kullenga taimlat, Rapla lähedal Purila taimlat, Tõrva lähedal Rulli taimlat ja taimlat Koeru alevikus. RMK metskondade juures on suuremad Iisaku, Sonda, Ahtme, Kullamaa, Õisu, Kuressaare ja Kärdla taimla. Üks suurimaid taimlaid on riigile kuuluv Tartu puukool, milline hakkab välja töötama avatud juurekavaga taimede tootmise optimaalset struktuuri ja toodab ka ise tublisti nii metsataimi, kui ilutaimi. Metsapuude ja ilutaimede taimlad on veel Järvseljal, Luual, Räpinas jne. Üsna arenenud on erapuukoolide võrk, millised toodavad samuti metsataimi, kuid väiksemates kogustes. RMK süsteem on viimastel aastatel stabiilselt tootnud 5 miljonit 4 aastast kuuseistikut, 5,5 miljonit 2-aastast männiseemikut ja ca 1 miljon kaseseemikut. Sisse ostetakse täiendavalt 3.....5 miljonit kuuseistikut. Praegugi on veel täitmata erametsaomanikele metsataimede kasvatamise sektor, sest uuendusraiete
paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel, kes üldjuhul paljunevad seksuaalsel teel, on polüploidsus harv, sest see takistaks soomääramise mehhanismi toimimist. Polüploidide rakud on suuremad, sageli kajastub see ka organismi enda suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus Paljud polüploidsed liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad kromosoomid ebaregulaarselt, mille tulemusena moodustuvad aneuploidsed gameedid. Kui sellised gameedid ühinevad viljastumisel, ei arene sügootidest elujõulisi järglasi. Näiteks triploidse taime gameetide moodustumisel paarduvad meioosi alguses kaks homoloogilist kromosoomi, kolmas jääb aga üksinda. On ka võimalus, et kõik 3 homoloogi ühinevad.
paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel, kes üldjuhul paljunevad seksuaalsel teel, on polüploidsus harv, sest see takistaks soomääramise mehhanismi toimimist. Polüploidide rakud on suuremad, sageli kajastub see ka organismi enda suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus Paljud polüploidsed liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad kromosoomid ebaregulaarselt, mille tulemusena moodustuvad aneuploidsed gameedid. Kui sellised gameedid ühinevad viljastumisel, ei arene sügootidest elujõulisi järglasi. Näiteks triploidse taime gameetide moodustumisel paarduvad meioosi alguses kaks homoloogilist kromosoomi, kolmas jääb aga üksinda. On ka võimalus, et kõik 3 homoloogi ühinevad.
Ka teine oluline juugendi põhimõte - ühtne keskkond ja sellest tulenev vaba plaan, dünaamiline ja voolav ruum - leidis sujuvalt oma edasise arengutee funktsionalismis. Eklektilised ja maastikulised aiad Ameerikas Seni oleme käsitlenud ainult Euroopas toimuvat. Nüüd on aga põhjust vaadata ka Ameerikasse, kus levisid samamoodi uued suundumused. MAASTIKULISED AIAD AMEERlKA ÜHENDRIIKIDES 1824. aastal rajas belglane Andre Parmentier USA-s Brooklynis taimla ilutaimede kasvatamiseks ja hakkas varasematest romantilistest iluaedadest erinevalt Iooma täiesti uuetüübilisi. Ta hindas aedade maalilisust ja kirjutas 1828. aastal aiakujunduse populariseerimiseks essee. Tähtsam nimi on Andrew Jackson Downing, kes omistas maastikule kõrgeid esteetilisi väärtusi. 1841. avaldati tema raamat iluaiandusest: "A Treatise on the Theory and Practice of Landscape Gardening" . Sajandi keskel kujunes ta USA idaranniku üheks silmapaistvamaks iluaedade kujundajaks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
