Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
15
III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I:
Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia:
Aasta
Olulisemad sündmused
1918
  • Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus (28.11.).
  • Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine
1919
  • Pariisi rahukonverentsi algus.
  • Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga.
1920
  • Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik riigikorraldus.
  • USA-s hakkas kehtima keeluseadus.
1921
1922
  • Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks.
  • Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
1923
  • Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis.
  • Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse.
1924
  • Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati reparatsioone.
  • NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.)
1925
1926
  • Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik.
1928
1929
1930
  • Majanduskriis levis USA-st Euroopasse.
1931
  • Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke.
1932
  • Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide maksmise.
  • Desarmeerimiskonverentside algus.
1933
1934
  • K.Pätsi autoritaarse diktatuuri kehtestamine Eestis (12.03.).
  • Desarmeerimiskonverentside lõpetamine .
1935
  • Saarimaa taasühendamine Saksamaaga.
  • Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal.
  • Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu.
  • USA võttis vastu neutraliteediseaduse.
1936
  • Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel.
  • Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni.
  • Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks.
1937
  • Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu.
  • Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine.
1938
  • Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss).
  • Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga.
1939
  • Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.).
  • Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine (01.09.).

  • Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel:
  • Muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda :
    Esimene maailmasõda tõi enesega kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke. Osa poliitilise kaarti muutustest seadustati Pariisi rahukonverentsil, osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena. Lagunevast Vene impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõik need riigid pidid kaitsma oma iseseisvumist ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920).
    Rahvuslike vastuolude kasv Austria-Ungaris ning sõjalised kaotused viisid riigi lagunemise ja keisri kukutamiseni. Austria jäänukriigil keelati võitjariikide poolt ühinemine Saksamaaga. Austriast lahkulöönud aladel tekkisid Tšehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia (moodustati Serbia -Horvaatia ja Sloveenia riikidest).
    Türgi kaotas oma valdused Lähis-Idas (Palestiina, Liibanon , Süüria ja Iraak , mis anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes – Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile).
  • Pariisi rahukonverents 1919-1920:
    Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid).
    Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga:
    • Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid ( Elsass -Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile , Poolale, Tšehhoslovakkiale).
    • Määratleti Saksa armee (Reichswehr) lubatud suurus – 100tuhat meest.
    • Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu.
    • Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituksseal ei tohtinud viibida Saksa üksused ning sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi.
    • Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli ( Klaipeda ) piirkond.
    • Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone, mille suurus jäi täpselt määratlemata.

    Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid; nõrgestada Saksamaad selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus: reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse. Hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimulepääsemisele. Samuti teravdasid rahvusvahelist olukorda teised rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. Analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (1919 Ungariga Trianoni leping, Austriaga Saint-Germaini leping, Bulgaariaga Neuilly leping, 1920 Türgiga Sevresi leping).
  • Rahvasteliidu loomine:
    Otsus Rahvasteliidu loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919 ja põhikiri jõustus 1920. Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le: Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. Organisatsiooni peakorter asus neutraalses
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #1 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #2 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #3 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #4 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #5 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #6 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #7 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #8 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #9 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #10 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #11 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #12 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #13 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #14 Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor salomelaev Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    6
    docx
    MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL-
    22
    docx
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    21
    docx
    DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
    18
    doc
    12-klassi ajalugu
    19
    docx
    Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis
    7
    doc
    Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
    7
    docx
    Majandus demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel
    12
    doc
    DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20-SAJANDI I POOLEL



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun