Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel (0)

1 Hindamata

15
III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I:
Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia:
Aasta
Olulisemad sündmused
1918

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus (28.11.).
Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine

1919

Pariisi rahukonverentsi algus.
Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga.

1920

Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik riigikorraldus.
USA-s hakkas kehtima keeluseadus.

1921

Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni staatuse.

1922

Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks.
Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.

1923

Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis.
Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse.

1924

Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati reparatsioone.
NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.)

1925

Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine.

1926

Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik.

1928

Briand – Kelloggi pakti sõlmimine.

1929

USA-s puhkes Suur majanduskriis .

1930

Majanduskriis levis USA-st Euroopasse.

1931

Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke.

1932

Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide maksmise.
Desarmeerimiskonverentside algus.

1933

Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk- järguline kehtestamine.
F.D. Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat.

1934

K.Pätsi autoritaarse diktatuuri kehtestamine Eestis (12.03.).
Desarmeerimiskonverentside lõpetamine .

1935

Saarimaa taasühendamine Saksamaaga.
Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal.
Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu.
USA võttis vastu neutraliteediseaduse.

1936

Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel.
Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni.
Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks.

1937

Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu.
Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine.

1938

Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss).
Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga.

1939

Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.).
Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine (01.09.).

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel:

Muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda :
Esimene maailmasõda tõi enesega kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke. Osa poliitilise kaarti muutustest seadustati Pariisi rahukonverentsil, osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena. Lagunevast Vene impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõik need riigid pidid kaitsma oma iseseisvumist ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920).
Rahvuslike vastuolude kasv Austria-Ungaris ning sõjalised kaotused viisid riigi lagunemise ja keisri kukutamiseni. Austria jäänukriigil keelati võitjariikide poolt ühinemine Saksamaaga. Austriast lahkulöönud aladel tekkisid Tšehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia (moodustati Serbia -Horvaatia ja Sloveenia riikidest).
Türgi kaotas oma valdused Lähis-Idas (Palestiina, Liibanon , Süüria ja Iraak , mis anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes – Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile).

Pariisi rahukonverents 1919-1920:
Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid).
Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga:

Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid ( Elsass -Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile , Poolale, Tšehhoslovakkiale).
Määratleti Saksa armee (Reichswehr) lubatud suurus – 100tuhat meest.
Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu.
Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks – seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ning sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi.
Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli ( Klaipeda ) piirkond.
Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone, mille suurus jäi täpselt määratlemata.

Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid; nõrgestada Saksamaad selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus: reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse. Hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimulepääsemisele. Samuti teravdasid rahvusvahelist olukorda teised rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. Analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (1919 Ungariga Trianoni leping, Austriaga Saint-Germaini leping, Bulgaariaga Neuilly leping, 1920 Türgiga Sevresi leping).

Rahvasteliidu loomine:
Otsus Rahvasteliidu loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919 ja põhikiri jõustus 1920. Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le: Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Šveitsis, Genfi linnas. Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud.
Kuigi eesmärk oli ära hoida I maailmasõjaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet siiski täita ei suutnud.
Ülesanne: Nimetage õpiku (lk.92) abil põhjuseid, miks Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärke ellu viia?
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................

Rahvusvahelised suhted 1920.aastatel:

Saksamaa reparatsioonide küsimus:
Versailles`i rahulepingus ei sätestatud Saksamaa reparatsioonide suurust võitjariikidele (peamiselt Prantsusmaale ja Inglismaale ) ning need määrati kindlaks alles 1922 (132 miljardit kuldmarka). Sakslased polnud võimeliselt tähtaegselt osamakse tasuma ja hakkasid nendega viivitama. Kindlustamaks reparatsioonide kättesaamist, okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed 1923 Ruhri tööstuspiirkonna Saksamaal (Ruhri kriis), üritades vägivallaga reparatsioonivarad kätte saada. Sakslased alustasid passiivset vastupanu ( streigid , keeldumine koostööst okupantidega, raha juurdetrükk streikivatele töölistele toetuse maksmisest jne), mis omakorda viis Saksamaa majanduse veelgi suuremale langusele. Algas hüperinflatsioon , majanduslangus tekitas sisepingeid, äärmuslased korraldasid vastuhakke (nt kommunistide riigipöördekatse Hamburgis, Hitleri ja NSDAP õlleputš Münchenis, sõjaväelaste riigipöördekatse Berliinis). Lisaks süvenes majanduskriis omakorda ka Antanti riikides. Nõukogude Liit omakorda üritas soodsat olukorda kasutades eksportida maailmarevolutsiooni, andes toetust kommunistidele riigipööreteks Euroopa riikides (nt 1.detsembri mäss Tallinnas 1924) ja plaanis isegi sissetungi Saksamaale.
Hoidmaks ära võimalikku uut sõda Euroopas võeti 1924 vastu Dawes `i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas.

Locarno lepped (1925):
Majanduslike suhete parandamine Saksamaaga oli eelduseks ka poliitiliste suhete parandamisele; seda tehti Locarno konverentsil, kus esmakordselt võrdsetel alustel teistega osales ka Saksamaa. Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn Reini tagatispakti sõlmimine, millega Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt kohustusid säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel. Samuti kohustus Saksamaa hoida Reini vasak kallas demilitariseerituna. Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa.

Briand- Kellogg `i pakt (1928):
Locarno leppega alanud etappi Euroopa ajaloos on nimetatud ka patsifismi ajastuks ( patsifism - maailmavaateline seisukoht, mis eitab sõdu ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid). Maailma poliitikud lootsid nüüd, et sõjad on jäänud minevikku ning on leitud tõhusad vahendid omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Patsifistlike arusaamade kõrgpunktiks oli Briand (Prantsuse välisminister ) – Kelloggi (USA riigisekretär ) pakti sõlmimine 1928, millega allakirjutanud riigid loobuda sõjapidamisest kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelsel teel. Paktile kirjutasid alguses alla 15, hiljem veel 48 maad (ka Eesti, NSVL , Saksamaa). Samas jäi pakt üldsõnaliseks ning osad riigid liitusid sellega kõigest propagandistlikel eesmärkidel.

Desarmeerimiskonverentsid (1932-1934):
Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925, peale Locarno lepete sõlmimist ning konverentsist kutsuti osa võtma ka Rahvasteliitu mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. Esimese konverentsini jõuti alles 1932, mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (nt Jaapani-Hiina konflikt). Konverentsid kukkusid sisuliselt läbi sest suurriigid said desarmeerimisest erinevalt aru. Kuna mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle tulemuslikkusest huvitatud ning lahkusid (nt Jaapan ja Saksamaa 1933),siis ei olnud ka teistel riikidel mõtet konverentsidel istuda ja 1934 need lõpetati. Sellega algas Euroopas taas võidurelvastumine ning osa riike hakkas tasahilju ette valmistama “suurt sõda” (Saksamaa ja NSVL; Jaapan juba sõdis).

Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel:
Rahvusvaheliste suhete pingestumisele aitas kaasa suur majanduskriis (1929-1934), mille süvenemise tulemusena kehtestati paljudes Euroopa riikides diktatuur (vt Euroopa kaarti lk 161). Diktatuuririigid on oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad, sest vabu valimisi ei korraldatud, diktaator rahva tahtest ei sõltunud ja võis sõda alustada nt siseriiklikult probleemilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks . Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt sageli agressiivsed (näiteks rahvuse koondamine ühte riiki, rassipuhtuse ideed ja eluruumi laiendamine, soov levitada maailmarevolutsiooni ja “kõigi maade proletaarlased ühinege” jm).

Versaille `i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt:
1933 alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) diktatuuri ning sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks). Natside võimuletulekuga Saksamaal võeti suund Saksamaa endise võimsuse taastamisele, seda aga segasid Versailles`i rahulepingu sätted ning mitmed teised rahvusvahelised lepingud . Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist.
Ülesanne: Täida õpiku abiga (lk 160-162) alljärgnev tabel:
Versailles`i lepe
Kuidas ja millal Saksamaa lepingut rikkus
Saksamaa eesmärk või põhjendus
Lääneriikide reaktsioon
Reparatsioonide maksmine võitjariikidele
1932 lõpetas reparatsioonide maksmise
Suutmatus maksta reparatsioone Suure majandus-kriisi tingimustes
Leppimine Saksamaa käitumisega; reparatsioonide tühistamine 1932 Lausanne konverentsil
Saarimaa eraldamine Saksamaast
Armee vähendamine 100tuhande meheni, keeld omada lennuväge
Keeld omada sõjalaevastikku
Reinimaal desarmeeritud tsooni loomine
Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Müncheni konverentsi (1938) otsuseid Tšehhoslovakkia suhtes, Austria liitmist Saksamaaga (1938) ja Hitleri nõudmisi revideerida piire ka teiste naaberriikidega.

Itaalia agressioon Etioopia vastu (1935-1936):
Sõja põhjuseks olid piiritülid Etioopia (Abessiinia) ja Itaalia vahel viimasele kuuluva Eritrea piiril. Rahvasteliidu vahendusel oli üritatud kriisi lahendada rahumeelselt, kuid ebaõnnestunult. 1935 alustas Mussolini avalikku agressiooni Etioopia vastu ning vallutas kiiresti suurema osa selle territooriumist. Rahvasteliit sõda ära hoida ja Itaalia vastaseid sanktsioone kehtestada ei suutnud (Etioopia oli ka liige), näidates sellega üles täielikku saamatust ning võimaldades likvideerida esimene Rahvasteliidu liikmesriik. Saksamaale oli Itaalia agressioon ja maailma tähelepanu sellele soodne – see võimaldas viia ilma suurema kärata Saksa üksused Reini demilitariseeritud tsooni.

Hispaania kodusõda (1936-1939):
Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt) vahel. Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamise poliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ning vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abi aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias. Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939 alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemisega, mis viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägede käest.

Jaapani agressioon Hiina vastu (1931; 1937-1945):
Jaapani kallaletung oli alanud tegelikult juba 1931, kui kasutades sisesegadusi Hiinas hõivasid Jaapani väed Mandžuuria (Kirde-Hiina) ja kuulutasid seal välja Mandžukuo nukuriigi (keegi peale jaapanlaste seda ei tunnustanud; vormiliselt oli iseseisev, tegelikult Jaapani kontrolli all). 1937 tekkinud piirikonflikti ära kasutades alustasid jaapanlased otsest sõda Hiina vastu (1937-1945). Jaapani agressiivne tegevus tõmbas enesele ka USA tähelepanu, sundides viimast pöörama vähem tähelepanu sündmustele Euroopas.

Demokraatlikud suurriigid kahe maailmasõja vahel:

Demokraatia levik:
Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919 oli 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919 diktatuuri. Diktatuur kehtestati mitmetes riikides alles peale 1923-1924 majanduskriisi. USA-s, Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtisid demokraatlikud põhiseadused (e konstitutsioonid), mis sätestasid kodanikuõigused ja - vabadused . Riigikorralduselt oli USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia ning Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal paljuparteiline süsteem. Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest.
Riik
Riigipea
Valitsusjuht
Ameerika Ühendriigid
president :
W. Wilson (1913-1921)DP
W.Harding (1921-1923) VP
C.Coolidge (1923-1929) VP
H. Hoover (1929-1933)VP
F.D. Roosvelt (1933-1945)DP
president
Suurbritannia
president:
George V ( 1910 -1936)
Edward VIII (1936)
George VI (1936-1952)
peaminister
Prantsusmaa
president
peaminister

Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahel:
I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest , 60% naftast ja 85% autodest. Konveiersüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada tööpäeva 8-le tunnile, suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest.
Kuni 1921 võimul olnud Demokraatlik Partei pooldas riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 1920 said naised USA-s valimisõiguse; töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: sagenesid streigid, aktiviseerusid vasakradikaalid, loodi Kommunistlik Partei ja toimus mitmeid terroriakte. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud.
Ajavahemikul 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (nt Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s).
1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei propageeris riigi võimalikult vähest sekkumist ühiskonnaellu, individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär . Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920 - 1929 nimetati “õitsengu ajajärguks”. 1929 alanud majanduskriisi (vt ka Maailmamajandus ) Vabariiklik Partei esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevõtjatele, Euroopa laenude külmutamine, põllumajandustoodangu kokkuost jm) kriisi oluliselt leevendada ei suutnud ja tööpuudus kasvas jätkuvalt.
1933 sai presidendiks F.D.Roosevelt, kes kasutas majanduskriisist väljumiseks New Deal´i (“uue kursi”) poliitikat , mis suures osas põhines keinsianismil: kehtestati riiklik kontroll panganduse üle, devalveeriti dollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele. Põllumajanduses ületootmise vältimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku toomise vähendamise eest. Riiklike tellimustöödega (hüdroelektrijaamade ja tööstusettevõtete rajamine, jõesängide süvendamine , metsaistutamine, teedeehitus ) vähendati töötust. Laiendati tööliste õigusi ja loodi sotsiaalkindlustussüsteem ( töötus -, invaliidsus-, vanadus - ja toitjakaotus- pensionid ). Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati (osalt ka riigisisese opositsiooni tõttu, sest vabariiklased süüdistasid Roosevelti katses luua nõukogude või Natsi-Saksa tüüpi diktatuuririiki).
President W. Wilson viis USA maailmapoliitikasse: USA sekkus 1917 Antanti poolel, maailmasõtta ja algatas Rahvasteliidu idee. 1920.-1930.aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika : Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ning USA hoidus poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (nt Dawesi plaan). USA huvid kahe maailmasõja vahel olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1928 oli USA üks Briand – Kelloggi (USA riigisekretär) pakti initsiaatoreid. Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni 1941 detsembrini): nt 1935 võeti vastu neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistati 1939).
Ladina-Ameerikas üritas Vabariiklik Partei USA majanduslikku ja poliitilist mõju tihti ka sõjalisi vahendeid kasutades suurendada; Demokraatlik Partei aga vähendada (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse).

Suurbritannia kahe maailmasõja vahel:
1918 valimisreformiga laiendati Suurbritannias demokraatiat: mehed said üldise valimisõiguse alates 21.eluaastast ja naised said piiratud valimisõiguse (alates 30. eluaastat , lisaks pidi omama varandust või ülikooliharidust). 1928 said ka naised üldise valimisõiguse alates 21.eluaastast.
Valimisreformiga kaasnenud valijaskonna kolmekordne kasv tõi enesega kaasa põhjalikud muudatused senises parteisüsteemis: varem domineerinud Konservatiivse Partei ja Liberaalse Partei kõrvale tõusid jõuliselt sotsiaaldemokraatlike vaadetega Leiboristlik Partei (e Tööerakond), mis esindas eeskätt tööliste huve. Vaatamata sellele, et liberaalid kaotasid hääli ja muutusid väikeparteiks, sai Tööerakond võimul olla vähe (1924 mõned kuud ja 1929-1931); seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid.
Suurbritannia sisepoliitikat ilmestasid 1926 esimene ja seni ainuke üldstreik (4 miljonit töölist streikisid 9 päeva; kauem kestis streik kaevuritel, kelle nõudmised olid ka streigi algatuseks) ja Iirimaa iseseisvumine. 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. See suurendas iseseisvuse pooldajate hulka ning iirlased polnud enam nõus home rule`iga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21.jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik ning aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes välja IRA (Iiri Vabariiklik Armee). 1921 sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937 põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president.
Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud.

Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel:
Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusena sai Prantsusmaast industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsioonidesse kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid Prantsusmaal tavalised sagedased valitsuskriisid ja valitsuste vahetused (1919-1939 oli 41 valitsust).
Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933) ning jäi venima: valitsused ei suutnud ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks (nt maksude tõstmist). Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn tugeva käe poliitikat. 1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu: puudusid tugev liider, ühtne organisatsioon ja revanšismiideed.
Omades suurimat ja tugevamat sõjaväge, üritas Prantsusmaa saada Saksamaalt kätte reparatsioonivarasid, okupeerides selleks koos Belgiaga 1923-1924 Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Vaenu Nõukogude Venemaa vastu õhutas ka suur Venemaalt emigreerunute kogukond . 1928 oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid.
1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934 tulid koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel; 1935 sõlmiti vastastikuse abistamise leping NSV Liiduga, mis oli suunatud Saksamaa vastu). Ühtlasi toimus lähenemine Inglismaale (nt koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas; järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale 1938).

Demokraatlike suurriikide võrdlus:
USA
Suurbritannia
Prantsusmaa
Suurim sisepoliitiline probleem (lühikirjeldus)
Osalemine konflikti-kolletes (kus, põhjus)
Välis-poliitilised eesmärgid

Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel:

Majanduse tsüklilisus ja ületootmiskriisid:
Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt – igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. Turumajandusele orienteeritud riikides oli majanduskriiside põhjuseks ületootmine: toodeti rohkem kui suudeti tarbida; tootmise kärpimine tõi enesega kaasa tööpuuduse suurenemise, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kuna riikide majandus oli omavahel tihedalt seotud (rahvusvaheline kaubandus, investeeringud jm), siis levis kriis riigist riiki. Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi).

Majanduse areng 1920.aastatel:
I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus: Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest; sõdade järel kasvas tarbimine ja taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel.
1923-1924 haaras maailma esimene majanduskriis peale sõda. Kriisi põhjustasid:

Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist.
Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele.
Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone ja Euroopa riikide võlgnevus USA-le.
Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923 seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada.
Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon ja see omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides.
Protektsionismi kasv.

Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed, Ungaris, Hiinas jm. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa Dawes`i plaan - 1924 kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene.
Majanduskasv 1925 – 1929 toimus uus majandusliku tõusu periood. Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. Eriti kiirelt arenesid uued tööstusharud – autotööstus, keemiatööstus , elektrotehnika. Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas omakorda tarbimist ja tootmist.

Suur depressioon :
Suure majanduskriisile pani aluse majanduse ülekuumenemine USA-s.

Kriis sai alguse ületootmisest põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses ( traktorid , kombainid jne) vähendasid tööjõuvajadust ning suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka.
Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929 oktoobris).
Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima.
Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist.
Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e rakendasid protektsionismi) jne.

Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st ka Euroopa riikidesse, kus see kõige raskemini tabas Saksamaad:

USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt.
Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine.
Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes ( teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud.

Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase, suurenes tööpuudus, palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride kehtestamine Eestis ja Lätis 1934).

Keinsianistlik majanduspoliitika:
USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 1932 valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika põhines majandusteadlase J.M. Keynes ´i teoorial – keinsianismil (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks oli:

Riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma.
Riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.
Kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).
Suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.
Riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon ).
Selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi. Majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse.

Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934 jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel.

Kontrolltöö „Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel I” teemad ja mõisted:

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda (lagunenud impeeriumid ja uued riigid); Pariisi rahukonverentsi otsused (Versailles`i rahuleping ja Rahvasteliidu loomine); patsifism 1920.aastate välispoliitikas (Locarno lepped, Briand-Kelloggi pakt, desarmeerimiskonverentside ettevalmistamine) ja konfliktikolded (Ruhri kriis); rahvusvaheliste suhete pingestumine 1930.aastatel (Itaalia agressioon Etioopia vastu, Hispaania kodusõda, Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt; Jaapani agressioon Hiina vastu).

Demokraatia kahe maailmasõja vahel Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel: valitsemiskorraldus ; parteisüsteem; olulisemad sise-, välis- ja majanduspoliitilised probleemid näidisriikides.

Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel: majanduse tükliline areng ja ületootmiskriisid; majandusliku tõusu ja majanduskriiside põhjused ( tsüklid 1918-1922, 1923-1924, 1925-1929, 1929-1934, 1935-1939); Suure depressiooni puhkemise põhjused ja tagajärjed; keinsianistlikule majanduspoliitikale iseloomulikud jooned.

Mõisted: desarmeerimine (e demilitariseerimine), reparatsioon (e kontributsioon), Versailles`i süsteem, passiivne vastupanu, inflatsioon, hüperinflatsioon, õlleputš, Dawes`i plaan, Weimari vabariik, patsifism, frankistid, konstitutsioon , keeluseadus, New Deal, keinsianism, ratifitseerimine , välispoliitiline isolatsionism , neutraliteet, koalitsioonivalitsus, ületootmiskriis , defitsiit, protektsionism , Suur depressioon, deflatsioon(ipoliitika), majandusliku liberalismi poliitika.
Maailm kahe sõja vahel Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja : P.Reimer

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 41 allalaadimist

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #1

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #2

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #3

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #4

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #5

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #6

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #7

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #8

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #9

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #10

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #11

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #12

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #13

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #14

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel #15

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

salomelaev Õppematerjali autor

majanduskriis suurbritannia versailles i locarno iirimaa agressioon briand etioopia

Sarnased õppematerjalid

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku

Ajalugu

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse.

Ajalugu

docx

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Ajalugu

docx

Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal

SISUKORD 1 1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused,

Ajalugu

doc

Lähiajalugu, konspekt

TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid)

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193  Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5  Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193  Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193  11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss.  29

Ajalugu

doc

Maailm peale I maailmasõda - õppematerjal

ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. · Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. · Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. · Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. · Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a

Ajalugu

Rohkem sarnaseid