MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

vit, maria

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (2)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL:
1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL:

Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis .
Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL , kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi).

1.1. Majanduse areng 1920-ndatel:

I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus.
Selle põhjused:

Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota.
Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel.

Majanduskriis 1923.a.-1924.a:
1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga .

Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki).
Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne.
Kriisi põhjused:

Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist.
Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele.
Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone.
Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte.
Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada.
Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See süvendas kriisi ka teistes riikides.
Protektsionismi kasv.

Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne.
Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn. Dawes `i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene .

Majanduskasv 1924.a.-1929.a:

1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood.
Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.
Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika .
Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist.

1.2. Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a (Vt. ka õpik lk.120-121):

Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s.
Põhjuseks:

Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.
Tehnilised uuendused põllumajanduses ( traktorid , kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka.
Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris).
Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima.
Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist.
Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi) jne.

Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st ka Euroopa riikidesse.
Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad; põhjuseks:

USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt.
Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise).
Uus hüperinflatsiooni laine.
Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes ( teostati deflatsioonipoliitikat- st.et inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule.
Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud.

Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne.
Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.).
1.3. Keinsianistlik majanduspoliitika (Vt. ka õpik lk.123-127):

USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel).
1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D. Roosevelt loosungiga “Uus kurss ” (New Deal´i poliitika”).
New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M. Keynes ´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on:

riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma.
riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.
kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).
suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.
riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon ).
selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.
majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse.

Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist.
Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel.

2. DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel):

Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi.

2.1. Sisepoliitika ja majandus:

Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja - vabadused .
Riigikorralduselt olid:

USA presidentaalne vabariik
Suurbritannia parlamentaarne monarhia
Prantsusmaa parlamentaarne vabariik

Riigipead ja valitsusjuhid:

riigipea
valitsusjuht
USA
president :
president
W. Wilson (1913-1921)DP
H. Hoover (1929-1933)VP
F.D. Roosvelt (1933-1945)DP
Suurbritannia
monarh / kuningas:
peaminister
George V ( 1910 -1936)
Edward VIII (1936)
George VI (1936-1952)
Prantsusmaa
president
peaminister

USA-s ja Suurbritannias valitses kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem.
Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne; väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest.

2.1.1. Ameerika Ühendriigid: (Vt. ka õpik lk.103-107; 120-127):

I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas.
USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest , 60% naftast ja 85% autodest. Konveiersüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada tööpäeva 8-le tunnile; suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest.
Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida.
1920.a. said naised USA-s valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile.

1920-ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas:

sagenesid streigid
aktiviseerusid vasakradikaalid
loodi Kommunistlik Partei
toimus mitmeid terroriakte jne.

Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud.
1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (näiteks Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s).
1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli:

riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu
propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär.

Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929 nim “õitsengu ajajärguks” (NB! samal ajal väliskaubanduses rakendati protektsionismi ( ranged tolliseadused).
1929.a. alanud majanduskriisi (Vt. ka Maailmamajandus) Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevõtjatele; Euroopa laenude külmutamine; põllumajandustoodangu kokkuost jne.) kriisi oluliselt leevendada ei suutnud ja tööpuudus kasvas jätkuvalt.
1933.a. sai presidendiks F.D.Roosevelt, kes kasutas majanduskriisist väljumiseks New Deal´i (“uue kursi”) poliitikat , mis põhines keinsianismil:

Kehtestati kontroll panganduse üle - tegutseda võisisd vaid need pangad , millele valitsus oli andnud selleks loa.
Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele.
Põllumajanduses ületootmise vältimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku toomise vähendamise eest.
Riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine).
Töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid.
Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi).
Sotsiaalkindlustussüstemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid).

Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati (osalt ka riigisisese opositsiooni tõttu, sest vabariiklased süüdistasid Roosevelti katses luua nõukogude või Natsi-Saksa tüüpi diktatuuririiki).

2.1.2. Suurbritannia (Vt. ka õpik lk.101-102; 127-130):

Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat:

anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast
piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust (1919.a. esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor); 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast; 1929.a. sai Suurbritannia esimese naisministri).

Toimusid muudatused senises parteisüsteemis (Vt. ka konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul):

varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei
peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve
Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929- 1931 ; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid

Olulisemad sisepoliitilised sündmused:

1926.a. esimene ja seni ainus üldstreik - 4 miljonit töölist streikisid 9 päeva, kauem kestis streik kaevuritel, kelle nõudmised olid ka streigi algatuseks.

Iirimaa iseseisvumine . 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21.jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee ). 1921 sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937.a. põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president.

Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid . Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud.

2.1.3. Prantsusmaa (Vt. ka õpik lk.101-102; 127-130; 153-155):

Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. (tööstusel põhinev riik).
Sisepoliitilist elu iseloomustasid: paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused . Kuna koalistiooni kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat.
Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- näiteks maksude tõstmist
Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide ( kommunistid , paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstartsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks:

tugeva liidri puudumine
ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe)
revanšismiideede puudumine
Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida paremäärmuslased võimul olles võivad teha.

2.2. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel (Vt. ka rahvusvaheliste suhete konspekti):
2.2.1. Ameerika Ühendriigid:

President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse:

USA sekkus 1917.a. Antanti poolel I maailmasõtta
esimese presidendina lahkus ta USA-st, et minna rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja kava (Wilsoni 14.punkti), mille alusel tulnuks sõja lõpul sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (Suurbritannia ja eriti Prantsusmaa nõudel seda ei tehtud)
algatas Rahvasteliidu idee

1920.-1930.aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika:

USA Senati vabariiklastest enamus ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja
USA hoidus poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi

USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan).
USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist .
1922.a. sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping (alla kirjutasid lisaks USA-le ka Vaikse ookeani piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan), millega nähti ette:

mererelvastuse piiramine
Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine (v.a. Havai)
Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast

1928.a. oli USA üks Briand - Kelloggi (USA riigisekretär) pakti initsiaatoreid.
Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näiteks 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.).
USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendada (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse).

2.2.2. Suurbritannia:

1920.aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel järgmised muutused:

osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia , Uus- Meremaa ) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus , parlament , kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas).
1931.a. võeti vastu Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris.
mõned asumaad saavutasid isesseisvuse (näiteks Egpitus 1922, Iraak 1921/1932)

1921.a. anti Iirimaale dominiooni staatus, alates 1937. aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik.
Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike:

valgete toetamine Vene kodusõjas
briti vägede ajutine maabumine Põhja-Venemaal Murmanski piirkonnas
majandusliku ja sõjalise abi osutamine Eestile võitluseks nõukogude vägedegaVabadussõjas

Samas üritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopa mandril:

toetati Saksamaad 1923.a. Ruhri kriisi ajal ja nõuti Prantsuse vägede väljaviimist
1935a. sõlmiti mereväekokkulepe Saksamaaga

2.2.3. Prantsusmaa:

1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge)
Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama).
1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond.
1928.a. oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid.
1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania ).
Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi:

algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu)
lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.).

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 66 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maria vit Õppematerjali autor

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik

Ajalugu

doc

Demokraatlikud riigid

Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. Prantsusmaa Majandus: Peale I ms toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Pr-st sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsiooni kuulusid mitu parteid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. · Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse fasistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Ajalugu

doc

Lähiajalugu, konspekt

TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid)

Ajalugu

doc

Maailm kahe Maailmasõja vahel

ning taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934.a. suri Saksamaa president Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füühreriks). Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvevnemine aja jooksul Rajati koonduslaagrite süsteem; kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Välispoliitikas: Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli: "Suur-Saksamaa" loomine sakslaste eluruumi laiendamine Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) ITAALIA Mussolini / faistide võimuletulek: 1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis.

Ajalugu

doc

Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel

Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism

Ajalugu

doc

12. klassi ajalugu.

toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike

Ajalugu

pdf

VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL

VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

jacopro5: ei olnud eriti kasu

14:22 05-04-2011

poolem112: suht jama:D

18:57 19-11-2009

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk