Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini (0)

Ajalugu

• Pariisi rahukonverents 1919-1920
  
• Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud
  
• Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika.
  
• Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada.
  Rahulepingud sõlmiti:
  Saksamaaga – Versailles ’ rahuleping 28.06.1916
  Austriaga
  Ungariga
  Bulgaariaga
  Türgiga
  
• Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson , aga ise nad liidu liikmeks ei astunud . Rahvasteliidu keskus asus Genfis (šveitsis)
  
• Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart.
  1) Suured impeeriumid lagunesid:
  -Saksa impeerium
  -Austria-Ungari imp
  -Türgi imp
  -Venemaa imp
  2) Tekkisid uued riigid:
  -Soome
  -Eesti
  -Läti
  -Leedu
  -Poola
  -Austia
  -Ungari
  -Tšehhoslovakkia
  - Jugoslaavia
  3) riigipiirid muutusid. Riigipiir ja rahvuspiir ei ühtinud ja tekitas palju erinevaid probleeme
  4) Nõukogude venemaa muutus NSVL ’iks.
  

• Versailles’ rahuleping ja selle sisu
  28.06.1916
  

tagajärjed:
1) Saksamaa territoriaalsed kaotused
(Poola koridor , Alsace ja Lorraine, Klaipeda , Danzig)
+ kaotas veel söekaevandused ja kolooniad
2) Sõjalised piirangud
sõjaväeteenistuskohustus kaotati
maaväes: 100000 vabatahtliku
mereväes: 15000 vabatahtliku
keelatud olid allveelaevad , suured lahinglaevad, tankid , lennukid , rasked kahurid .
Reini tsoon demilitariseeritud -> saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna.
3) Kohustused teiste riikide ees
pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu
4) saksamaa kui sõjasüüdlane
ta on sõja puhkemises süüdi

• Sõjakolded 1930 aastatel (Mandžuuria, Etioopia , Hispaania )
  
• Kaug ida
  -eesmärk: Jaapani soov saada Aasia valitsejaks
  -tegevus: 1931 tungis Jaapan Mandžuuriasse (Kirde-Hiina)
  -tagajärg: Mandžukuo riik, mis sõltus Jaapanist ( vasallriik )
  -rahvasteliit: nimetas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkus Rahvasteliidust
  
• Aafrika
  -eesmärk: Rooma impeeriumi taastamine
  -tegevus: tungis sisse Etioopiasse 1935-36 (Itaalia vs Etioopia)
  -tagajärg: Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks
  -rahvasteliit: nimetas Itaalia agressoriks, Itaalia lahkus liidust ja teistel riikidel keelati kauplemine Itaaliaga.
  
• Euroopa (ehk Hispaania 1936-39)
  -eesmärk: sõjaväelased soovisid kukutada Rahvarinde (vasakpoolsete) valitsuse
  -tegevus: kodusõna 1936-39 (RAHVARINNE ( NSVL toetas) VS SÕJAVÄGI (Sm ja itaalia toetasid)
  -interbrigaadid – vabatahtlikud Euroopast, kes läksid Rahvarinde poolele sõdima
  -tagajärg: Franco diktatuur
  -Rahvasteliit: andis Rahvarindele toitu, ravimeid, riideid .
  

• Majanduse arengu põhijooni 1920. Aastatel
  

Sõjajärgne olukord.
1) sõjakahjustused ja nende likvideerimine
2) majandussidemed katkenud (saksamaa, Nõukogude Venemaa/NSVL)
3) üleminek rahuaja majandusele
Saksamaa miinused: alate kaotus(maavarade kaotus) ja reparatsioonid -> inflatsioon 1924
Inglismaa miinused: laenu tagasimakse USAle , vanad tööstusharud.
Prantsusmaa miinused: sõjakahjud, reparatisoonid, laen
pluss: Elsass lotring, Saarimaa
USA plussid: laenud tagasi, läksid sõtta hilja ja sõjategevus toimus eemal
Suur depressioon sai alguse USAs 1929
USA 1924 (Dawes)
USA laenas Saksamaale, Saksamaa maksab reparatsioonid Inglismaale ja Prantsusmaale ning need maksavad usale võla tagasi.
1925-29 toimus majanduse õitseng.
auto, elektroonika , keemia konveier

• Suure majanduskriisi põhjused, tulemused ja väljumisteed 1929
  

Põhjused:
1) lahendamata majandusprobleemid sõjast
2) kaupade ületootmine (ka põllumajanduses), Euroopa turg ei olnud ostuvõimeline
3) riigilt võeti laenu, taheti ruttu rikkaks saada, aga laen muutus liiga suureks ja seda ei jõutud tagasi maksta.
4) riik ei sekku majandusse
Tulemused:
1) inflatsioon – ehk raha kaotas väärtuse
2) ettevõtete pankrott
3) vabrikute ja tehaste sulgemine
4) suur hulk töötuid
5) väikesed palgad
6) ostujõu langus
Väljumisteed: Roosevelti reformikava New Deal 1933 USA = uus kurss
1) kontroll panganduse üle (pandi kinni)
2) põllumajanduse reguleerimine (hakati vähem tootma , osad põllud hävitati)
3) tööstuse elavdamine (töökohtade loomine, nn hädaabitööd)
4) abirahad töötutele ja pension
Usa pääses tänu nendele punktidele
Saksamaa pääses majanduskriisist nii, et kogu majandus läks riigi alla ja tuli diktatuur. Sõjatööstust hakati esmajoones arendama.

• Demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda, demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused sisepoliitikas, majanduses ja kultuuris.
  

Miks laienes?
- 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine tõusis ja levis nii uutes ja vanades riikides.
- valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus )
(Demokraatlikud ideoloogiad:
1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi.
2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad.
3) sotsiaaldemokraatia : edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.)
Demokraatikud riigid: Suurbritannia , Prantsusmaa, Holland , Soome, Tšehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani.
Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek.

• Prantsusmaa 1920.-30 aastatel
  

Seal oli: parlamentaarne vabariik
1. Mitmepartei süsteem (võimul oli korraga rohkem, kui üks partei) koalitsioonivalitsus (20 aastat oli 41 valitsust võimul)
2. Majandus: + reparatsioonid, maaalad aga miinuseks oli võlg USA’le. Majanduses arendati tööstusharusid (keemiatööstus, relvatööstus). 1930 teisel poolel tuli Rahvarinde valitsus ja see kehtestas kaks seadust. Üks oli töönädalaseadus (töötundide arv nädalas läks 4840 tunnile) ja teine seadus oli puhkuseseadus , mis tähendas et igal aastal tuli võtta 2 nädalat palgalist puhkust.
8. Inglismaa 1920-30. aastatel
Peale Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailmajuhtiv rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus.
Seal oli: parlamentaarne monarhia (kuningas või kuninganna, kes ei osalenud igapäevases riigi juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel.
Kahe partei süsteem: konservatiivne partei versus leiboristlik partei, kes kaitses tööliste huve. Leiboristlik partei lõi valimisreformi:
21.aastased mehed valima (enamused töölised, varem polnud saanud valida)
Ka naised said õiguse valida. Arendati ka laevaehitust ja kangatööstust, mis kumbki ei edenenud. Lisaks oli ka võlg USA-le. Suurbritannia importis põllumajandus saadusi.
Briti Rahvaste Ühendus= Suurbritannia + dominioos( omavalitsus: Kanada , Uus- Meremaa , Austraalia , Lõuna-Aafrika) + kolooniad
9. USA 1920-30. aastatel
Usa parteipoliitiline süsteem sarnanes Suurbritanniale. Seal toimis ka kaheparteisüsteem ning mõlemad olid parempoolsed ehk sarnased. Aga Usa-s oli vabariiklik kord (presient).
Vabariiklased esinasid majanduslikku liberalismi, ehk siis seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi (ehk ei sekkuta majanduse arengusse ).
Kuna Ameerikas keelati igasugune alkoholi valmistamine ning vedu, siis hakkasid sellega tegelema maffiarühmad. Maffiabossid olid riigiametnikud ja advokaadid ära ostnud ning need aitasid maffiabossidel vältida karistusi saamast. Maailma mõjuvõimsaim maffiaboss Al Capone vangistati üldsegi, sest ta varjas oma tulusid ja jättis riigile maksud maksmata . USA ei tundnud Euroopas toimuva vastu. Isolatsionistlik välispoliitika.
10. Diktaktuuride tekke põhjused
Autoritaarne- võim ühe isiku või isikute grupi käes, rahvas ei saa osaleda valitsemises, seadusi võtab vastu üks isik või isikute grupp.
Totalitaarne- ühe isiku või isikute grupi käes, rahvas ei saa osaleda valitsemises, seadusi võtab vastu üks isik või isikute grupp. Ning üks kinel ideoloogia, inimesi hoitakse pieva hirmu all ( fašism, natsionaalsotsialism , kommunism )

• muutused ühiskonnas. Kuna tähtsamaks muutusid hoopis töölisklass, mitte enam keskklass ning valmis õiguse said ka naised, siis valijaskond suurenes. Diktaatorid said aga nende rahulolematust edukalt ära kasutada
  
• sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla.
  
• pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada.
  
• majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid reparatsioonimaksud, kiire inflaktsioon( sularaha väärtuse langus) või tooraineallikate kadumine(eelkõige asumaade loovutamise tõttu). See majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse homsesse ning seda kasutasid poliitilised jõud ära, lubades karmikäelisust.
  
• terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine põhjustas ka pettumust. Samuti paljurahvuselistes riikides, põhirahvuse ja vähemusrahvuse vahelised vastuolud.
  
• valimiskünnise puudumine. Paljudes riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus . Otsuste tegemine oli raskendatud, kuna ei tekkinud selget parlamendienamust. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks, kuulutades avalikult parlamendisaalis, et kukutada demokraatia ja valida diktaktuur. See mõjutas paljusid ning et vältida taolist olukorda, kehtestati peale 2. ms valimiskünnis ( ntx need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest, parlamenti ei saa.
  

11. Totalitaarsete diktaktuuride üldiseloomustus Saksamaa ja NSVL näitel.

SAKSAMAA NSVL
Ideoloogia natsionaalsotsialism kommunism
1.partei NSDAP- Natsinaalsotsialistlik Saksa KP- Kommunistlik partei
Töölispartei
Juhikultus Adolf Hitler Jossif Stalin
Inimeste hirmu- sisevaenlane: juudid , mustlase, prostad, jõukad (hiljem vastavalt
tamine vaenalstega geid , puudega (vaimse) vajadusele)
välisvaenlased mõlemal vastavalt vajadusele
Sala- ja julgeoleku- Gestapo NKVD
Teenistus
12. Kodusõja ja NEP-i aeg Venemaal/ NSVL-s
Kodusõda 1918-20
Võitlesid punased ja valged.
Punased: Punaarmee, kes olid kommuniste poolt
Valged: Valgekraatlikud( mitte ühtsed, palju erinevaid) kommunistide vastu
Mõlemad kannatasid terrorit ja vägivalda.
Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaal toimuvasse (valgete poolel)
Kuna punaarmee võitis (kaotades ka kodusõjad 13miljonit inimest), tegid nad sõjakäigu läände, et muuta kommunistlikuks. Lääne riikidest siis Soome, Eesti, Läti, Leedu,Poola
Majanduspoliitikaks oli sõjakommunism, ehk siis:

• Ettevõtted riigistati
  
• Talupoegadelt toiduainete riigile andmise kohustus (loomad, heinad, teraviljad; Punaarmeele ja sõjatöölistele)
  
• Töökohustus linnades
  

Uus majanduspoliitika : NEP 1921-1927

• Rahaline maks talupoegadele
  
• Eraettevõtlus, väike ettevõtlus vormis
  
• Rahalised suhted ( sai palka, et selle eest osta)
  

13. Plaanimajandus NSVL-s
Plaanimajandus 1928-1991
Plaanimajandus- riik kehtestas plaani midapidi järgima, jälle riiklik omand tootmises, eraettevõtted kadusid. NSVL-s oli viisaastak ehk siis 5 aasta plaan.
Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine :
Talud likvideeriti – tulid ühismajandus, sovhoos (riigile kuulus) kolhoos (talupoegade ühised asjad)
Tööstuse toimus industrialiseerimine:
Suurtööstuse (eeskätt sõjatööstuse) rajamine
Gulaag- töölaagrite süsteem Nõukogude Liidus ( nt: vangid)
14. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused Saksamaal

• rahulolematus Versaille süsteemiga, oli tingitud sellest, et peeti sõjasüüdlaseks plus veel territroiaalsed kaotused ning relvastuse piirang
  

• rahulolematus parlamentarismiga, oli tingitud et võimul olijad süüdi 1. maailmasõjas ning tänu sellele üldse sõlmitigi Versaillese leping. Lisaks oli ka parteide vaheline võitlus.
  

• majanduskriis
  

• hirm kommunistide ees
  

15. Natsionaalsotsialistide võim Saksamaal
Natside sisepoliitika – demokraatlikud institutsioonid kaotati, kehtestati diktatuur, ajalehtede läbi toimus propaganda , tsensuur , lubatud natsionaalsotsialistlik ideoloogia, gestapo, vangilaagrid, tagakiusamine , teede ehitamine.
Natside majanduspoliitika – lubasid eraettevõtteid, sõjatööstuse arendamine.
16. Eesti Vabariigi sisepoliitika 1920. Aastatel (1920. Aasta põhiseadus)
Parlamentaarne vabariik.
palju parteisid koalitsiooni valitsused (ehk võimul on rohkem kui 2 parteid) väga sagedased valitsusevahetused (keelatud oli Kommunistlik partei)

• põhiseadus 1920.
  Seadusandlikuks võimuks oli Riigikogu, kuhu kuulus 100 inimest ja see oli määratud 3 aastaks.
  Täidesaatvaks võimuks oli Valitsus = riigivanem + ministrid
  Riigipea puudus.
  

1920 lõpus – 1930 alguses tabas Eestit kriis.
1) suur majanduskriis (ettevõtted kadusid, talupojad läksid pankrotti jne)
2) sisepoliitiline kriis ehk tekkis rahulolematus võimulolijatega.
sisepoliitiline kriis tekkis, sest võimulolijad ei teinud midagi, et kriisist välja tulla (lehmakauplemine) ja ihaldus oli tugeva käe järele.
17. Majandus Eesti Vabariigis
Eesti majandus oli Vabadussõja järel orienteeritud idaturule.
1920 – 22 toimus majanduse väga kiire areng ja see oli tingitud:

• suhetest Nõukogude Venemaaga ( tooraine )
  
• siseturul oli kaubapuudus
  

1923 puhkes majanduskriis laenud, Venemaa sulges oma turu ja polnud kuskilt toorainet tuua ja kellelegi müüa.
Kriis tingis uue majanduspoliitika.
1) sisseveo piiramine
2) väljaveo suurendamine tuli toota seda, milleks Eestis oli toorainet
Põllumajandus : või, muna, peekon ehk karjakasvatus , kanakasvatus ja seakasvatus .
peamised kaubanduspartnerid olid Inglismaa ja Saksamaa
Tööstus: põlevkivi kaevandamine ja seda kasutati nii keemiatööstuses kui ka põlevkiviõlina. Veel oli mets, mida kasutati puidutööstuses ja paberitööstuses. Seda kõike viidi Eestist välja.
Eestis viidi läbi rahareform . Algselt olid olnud kasutusel mark ja penn , aga 1928 tuli uus raha kroon ja sent .
18. 1934 aasta riigipööre. Vaikiv ajastu
Vabadussõdalaste liikumine ehk Vapsid , tulid võimule 1920-1930 aasta kriisi ajal, nad nõudsid muutust.
Vapsid tegid ka teise põhiseaduse aastal 1934 ja seal oli kirjas, et Riigikokku kuulub 50 inimest, 4 aastaks. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Oli olemas Riigivanem ehk president ja tal oli palju võimu.
Riigivanemaks kandideeriti:
1. A. Larka = Vapside juht
2. J. Laidoner
3. K. Päts
4. A. Rei
Kuna oli selgesti näha, et Larka võidab ja tuleb võimule, siis tegid Laidoner ja Päts 12.03.1934 aastal Riigipöörde. Selle tulemusena läks võim Pätsi ja Laidoneri kätte Vaikiv ajastu (riigikogu koos ei käinud) See oli aeg pärast Pätsi võimuletulekut.
- kõik parteid keelustati , oli lubatud ainult 1 partei, Isamaaliit
- tsensuur
tehti erinevaid kampaaniaid ja sellega tegeles Propaganda talitus.
1) Eestipärase perekonnanime saamine
2) võidupüha tähistamine – sinimustvalge lipp ja kodukaunistamise kampaania
Vaikival ajastul suurenes riigikontroll majanduselu korraldamisel. Kõige olulisem kaubanduspartner oli Saksamaa.

Eesti oli autoritaarne (pole hea, sest inimeste arvamust ei arvestatud)
Jaan Poska oli see, kes kirjutas alla Tartu rahulepingule ja Tõnisson oli riigitegelane , ajalehe Postimees peatoimetaja, kes tõrjuti poliitikast ja ajakirjandusest tagasi pärast 1934 aasta riigipööret.
19. Eesti Vabariigi välispoliitika
Eesmärgid:

• tunnustuse saamine = 1921 tunnustasid Antanti riigid (lääneriigid) Eesti olemasolu ja 1921 võeti ta Rahvasteliidu liikmeks
  
• liitlaste leidmine
  taheti luua Balti liit, aga see jäi ainult ideeks.
  

• Soomelähenes Skandinaavia riikidele
  Eesti
  Läti
  Leedu, Poola Vilnius ja selle piirkond ei kuulunud Leedule, Poola oli selle hõivanud
  

1923 tegid Eesti ja Läti omavahel kaitseliidu lepingu – sõjalis-poliitiline koostöö

• Ohuallikateks oli Eestile Saksamaa ja NSVL
  

Saksamaa ei olnud 1920 otsene ohuallikas, aga 1930 tuli agresiivne välispoliitika. Natside eluruumi laiendamise idee.
NSVL tahtis olla impeerium
maailmarevolutsioon
1.detsember 1924 kommunistide ülestõus, mis ei läinud läbi ( film „ Detsembrikuumus “)
üritas Eestit enda mõju alla saada, et n-ö kaitsta teda saksamaa eest
1930 tegi mittekallaletungi lepingu
1938 kuulutas Eesti ennast erapooletuks, sest
1) keegi ei toetanud Eestit
2) ta oli autoritaarne riik ja demokraatlikud riigid ei tahtnud ennast siduda autoritaarsega.
20. Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng
1925 loodi Kultuurkapital ehk KULKA – kultuuri finantseeriv asutus. (toetused ja stipendiumid)
1925 anti välja ka Kultuurautonoomia seadus – vähemusrahvastel oli õigus ise oma kultuurielu korraldada. (vähemusrahvus ehk 3000 inimest) seda kasutasid reaalselt ära ka juudid ja baltisakslased .
Kogu haridussüsteem muutus eesti keelseks. (ennem oli vene keeles)
algharidusest sai kõrgharidus ja kehtestati kohustuslik haridus tasuta 6 klassi.
Kirjandus – Tammsaare „Tõde ja õigus“
Muusika – tuntuks said uued helikunstnikud (nt Eevald Aava ooper „Vikerlased“)
Kunst – asutati ühing Pallas, mille eesmärk oli edendada ja tutvustada kunsti
Film – 1924 esilinastus esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud “
Sport – Kristjan Palusalu suured saavutused
Haridus – kehtestati 6 klassiline haridus, mis oli kohustuslik
Teadus – asutati Eesti Teaduste Akadeemia + Eesti Entsüklopeedia
21. Teaduse ja tehnika arengu mõju igapäevaelule
Elektrienergia tootmine = raadio, elektrivalgus, kodumasinad (külmkapp, pesumasin )
Sisepõlemismootor = rong, laev, lennuk, traktor , kombain, auto
Meditsiino ja keemia koostööl = antibiootikumid , tehislikud vitamiinid
Film= tummfilmhelifilmvärvifilm
22. 1938-39 aasta sündmused Euroopas (Anšluss, München, Tšhehhoslovakkia)
1938.aasta märtsis anšluss ; Austria liitumine Saksamaaga, mis oli võimalik sest:

• Austrias olid natsid , kes toetasid Saksamaad ja olid liitumisest huvitatud.
  
• Inglismaa ja Prantsusmaa ei sekkunud vahele,vaid lasid sellel juhtuda.
  Mittevahelesegamise poliitika- arvasid, et Saksamaale vastu tulles hoitakse ära sõda.
  

• Kaardilt kadus Austria.
  

1938.aasta sügisel hakati nõudma Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist.
Argumendiks: sealseid sakslaseid kiusati taga
Sudeedisakslased - sakslased , kes elasid Tšehhoslovakkias.

• 29.september toimus Müncheni konverents ; seal osalesid:
  

Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa. Nad otsustasid, et Sudeedimaa tuleb üleanda Saksamaale.
Poolakatega asustatud alad hõivas Poola, ungarlastega asustatud alad hõivad Ungari.

• aasta märtsis Tšehhoslovakkia likvideeriti.
  
• läänepoolne osa (tšehhid) liideti Saksamaaga
  
• idapoolne osa (slovakkid) vasallriik
  

23. 1939.aasta sündmused Euroopas( Poola, MRP)
1939.aasta kevad Saksamaa esitas nõudmised Poolale.
Poola koridor.
Lääneriigid Poolat loovutada ei kavatse, nad sekkuvad . Inglismaa ja Prantsusmaa hakkavad otsima liitlast, tahetakse NSVL.
- kevad/suvi Prantsusmaa-Inglismaa-NSVL läbirääkimised, teemaks on:
abi osutamine Ida-Euroopa riikidele, kellel piir Nõukogude liiduga.

• Nõukogude liit alustas läbirääkimisi ka Saksamaaga.
  

23.08.1939 Molatov-Ribbentropi pakt ehk MRP.
Saksamaa ja NSVL sõlmisid mittekallaletungi lepingu. Kui üks astub sõtta, jääb teine erapooletuks (säilitatakse erapooletus, kui tekib konflikt kolmanda riigiga).
Seal oli ka lisaprotokoll: Ida-Euroopa jagamisel
SAKSAMAA NSVL
Leedu Soome
Lääne-Poola Eesti
Läti
Ida-Poola
Bessaraabia
24. 2.maailmasõja algus (sündmused 1939-40)
Saksamaa tungis kallale Poolale. 2 päeva hiljem kuulutasid Inglismaaja Prantsusmaa Saksamaale sõja.
September(1939) – aprill(1940): kummaline sõda Lääne rindel. Reaalset sõjategevust ei toimunud.
1. september1939 . tungis 17.september 1939 tungis
Saksamaa peale Poolale NSVL peale Poolale
Tahtis Lääne-Poolat Tahtis Ida-Poolat
(seal olid ukrainlased; valgevenelased )
28.09.1939. sõprus-ja piirileping(SM-NSVL) : lepitiet Leedu läheb NSVL huvisfääri.
1929.aasta sügisel esitab NSVL vastastikuse abistamise lepingu kava :
Eestile-
Lätile- need kolm nõustusid sõlmima!
Leedule-
Soome- ei nõustunud, Nsvl tahtis saada Karjala kannast (ala Soome lahe ja ühe järve vahel seal), Viiberi linn seal, sellepärast tuligi Talvesõda.
Talvesõda 1939-40 (novembrist-märtsini)
Soome- 300 000 meest; 50 tanki ; kaotas ligikaudu 26 000 meest
Nsvl- 460 000 meest; 2000 tanki; kaotas ligikaudu 126 000meest

• Soome küll kaotas, kuid säilitas iseseisvuse.
  

• kevadel Välksõda.
  

Saksamaa poolt:
Aprillis (okupeeriti)- Taani, Norra
Mais – Belgia, Holland, Luxenburg, Põhja-Prantsusmaa ja Atlandi ookeani äärne rannik . Lõuna-Prantsusmaast moodustati Vichy vabariik ( Sm sõltuv)
Ainuke sõdiv jõud Saksamaa vastu oli Suurbritannia. Peale seda kui Sm pommitas Srbritanniat, viidi lapsed linnadest maale ning tänavasildid koristati ära, et sakslased ei oskaks seal liigelda.
25. 2.maailmasõja 1941-42, Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine
Plaan Barborassa Nsvl vastu ( Sm tegi)
Välksõda kestaks 8-10 nädalat, Nsvl läheks Uurali taha. Euroopa poolne osa jäeks Sm-le.
AA joon- Arhangelsk; Astrahan
22.juuni 1941. Sm tungiski Nsvl-le peale.
Saksamaal 3 gruppi:
Nord (pidi tungima ) – läbi baltikumi Leningradi
Mitte- Moskva
Süd- läbi Ukraina Põhja-Kaukaasiasse, sealt Kaspia mereni ( Seal Nsvl kaevandas naftat)
Miljonid mehed said surma ja miljonid võeti vangi. 8-10 nädalaga see läbi ei saanud. Jõuti küll Leningradi. Algas Leningradi blokaad, Sm lasi seal toidulaod õhku, suur nälg oli (1941-42 karm talv ka) Moskva juures esmakordselt Nsvl vastupealetung.
Kaspia mereni ei jõutud, võeti uus suund Volga jõgi ( seal oli kaubatee Kaspia merega) Sm vägede peamiseks sihtmärgiks sai Stalingrad .
1941 august USA-Suurbritannia Atlandi harta.
Sõja eesmärk: Saksamaa purustamine.
Pandi kirja ka sõjajärgne maailmakorraldus- need riigid kes sõltumatuse olid kaotanud, saavad selle tagasi.
Detsember 1941. Jaapan ründab USA sõjaväebaase Hawaii saarestikus, see toob kaasa Ameerika Ühendriikie sõtta astumise.
NSVL oli 2. maailmasõja algul liidus Sm, aga 22.juunist vastane. (NSVL- totalitaarne)
26. Murrang 2. maailmasõjas. Teherani konverents.
1942.aasta suveni olid teljeriigid edukad. ( Sm; Jpn; Itaalia)
Murranguperiood 1942 suvi- 1943 suvi pannakse piir teljeriikide pealetungile, algab nende taganemine ja Hitleri vastane koalitsioon( See atlandi harta teema juba pigem Hitleri vastane)
Toimub 3 piirkonnas:

• Vaikne ookean- poole aasta vältel vallutas Jaapan suure osa Kagu-Aasiast.
  Midway lahingus 1942.jaanuar Usa- Jaapan.
  

Algab Jaapani vägede aeglane taganemine.

• teine oluline lahing oli idarindel.
  

Stalingradi lahing- 1942.aasta suveks olid Saksa väed jõudnud sinna ( Volga jõe vasakul kaldal , ka natuke vasakul)
Novembris 1942-1943 veebruar läksid Nsvl väed Stalingradi all esimest korda peale tungile. Põhja-Lõuna suunast tulid Nsvl väed, piirasid ümber sakslased.
Mitu kuud hiljem andsid sakslased alla. Pandi piir saksa vägedele Nsvl poolt, algas Idarindel Saksa vägede taandumine. Stalingrad oli kaugeim punkt kuhu sakslased jõudsid.
Teine peale tund Saksamaal 1943.aasta suvel Kurskis ei õnnestanud.
1943.a lõpuks jõudis NSVL riikideni, mis tal olid olnud 1939.aastal ????

• Põhja-Aafrika
  

JOONIS:
El Alami lahinguga pandi piir Sm ja Itaalia pealetungile Suessi kanali suunal.
Idast- Suurbritannia väed
1942.USA ja Srb tulid peale
Itaalia viis 1943.aasta mais oma väed minema, põhja suunas. Sm ja Itaalia jäid kahe tule vahele.
Teherani konverents 1943. USA: ING: NSVL
Arutati:

• Küsimus teisest rindest. Kus tuleb asutada teine Saksamaa vastane rinne? Üks võimalus Balkanil . Nsvl tahtis Prantsusmaal ja lepitigi kokku, et Prantsusmaal.
  
• Lepiti kokku ka, et pärast Saksamaa purustamist kuulutab NSVL Jaapanile sõja.
  
• Lepiti kokku, et Nsvl piirid taastatakse 1941.aasta seisuga. Tähendas, et Usa ja Ingl. olid nõus Baltimaade liitumise Nsvl-ga (seal hulgas ka Eesti). Hakati rikkuma Atlandi hartat.
  
• Lepiti kokku Poola tulevastes piirides. Poola piirid pidid liikuma läänepoole, kuna Nsvl tahtis Poola ida osa, siis otsustati Poolale anda maar juurde Saksamaa ida osast.
  

1944. jätkub Idarindel (Sm idas) Nsvl pealetung . Jõutakse Sm piirideni (Eesti okupeeriti ka uuesti)
Euroopasse tekib uuesti Läänerinne.
6.juuni 1944. Normandia tesant.
Avatakse teine rinne Prantsusmaal- läänerinne.
1944.lõpp 1945.algus
Nii läänest kui ka idast väed liikunud Saksamaa piiridele.
(Usa;Ingl) (Nsvl)