meeting these needs now and in the future? y What in broad terms needs to be done to secure the future of our business? 16. Tüpoloogia kohta oli mingi küsimus veel minuarust, äkki seal see Friedman oligi kuidagi sees? Ownership typology Wahli doktoritöö x Humanistlik-Traditsiooniline: (HUSTA) x Modernistlik (MODERN) x Pragmatistlik-Materialistlik (PRAMA) x Idealist (IDEA) Sidusgruppide teooria Sidusgrupi vaadet väärtusloomele esindab Freeman'i (1984) sidusgruppide teooria (stakeholder theory). Sidusgruppide teooria kohaselt eeldatakse, et väärtused on tingimata ja selgesõnaliselt äri tegemise osa, lükatakse tagasi lahususe tees (separation thesis). Sidusgruppide põhine käsitlus (stakeholder thinking) kerkis ärieetikas esile uue narratiivina saamaks aru ja abistamaks kolme vastastikku seotud äriprobleemi lahendamisel:
selgitada välja toetuse või vastuseisu, mida me teistelt võime oodata; anda erinevatele projektis osalejatele ühise nägemuse neist ohtudest ja võimalustest, mis võivad projekti käigus esineda; selgitada välja ohud ja riskid, mida projekti kulgedes tuleb jälgida; tuvastada osalejate peamised väärtused ning poliitilised huvid, mida nad esindavad, olgu tegemist omavalitsuse, regiooni või valitsuse tasandiga. Sidusgruppide kaasamine Sidusgrupid on kodanike rühmad, organisatsioonid ja/või institutsioonid, mis võivad projekti mõjutada ehk selle poolt positiivselt või negatiivselt mõjutatud saada. Sidusgrupid peab kaasama probleemi analüüsi ja projekti planeerimisse, sest see aitab keskenduda nende tegelikele vajadustele, vältida vastuseisu, suurendada omanikutunnet ning kindlustada jätkusuutlikkust. Sidusgruppide tuvastamist alustatakse antud probleemiga seotud gruppide,
äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b. Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c. Nõukogu liikmeid (direktoreid) d. Töötajaskonna liikmeid e. Sidusgruppide liikmeid 7. Majandusteadlane Milton Friedman on arvamusel, et äriühingu ainus kohustus on.. a. Maksimeerida legaalsel viisil oma kasumit b. Suurendada oma turuosa c. Edendada töökeskkonna heaolu d. Rahuldada oma töötajaskonna vajadusi e. Rahuldada oma klientide vajadusi Strateegiline juhtimine – EKSAM 8. Äristrateegia fookus on … a. Olemasoleva turuosa säilitamisel b
5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b. Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c. Nõukogu liikmeid (direktoreid) d. Töötajaskonna liikmeid e. Sidusgruppide liikmeid 7. Majandusteadlane Milton Friedman on arvamusel, et äriühingu ainus kohustus on.. a. Maksimeerida legaalsel viisil oma kasumit b. Suurendada oma turuosa c. Edendada töökeskkonna heaolu d. Rahuldada oma töötajaskonna vajadusi e. Rahuldada oma klientide vajadusi 8. Äristrateegia fookus on ... a. Olemasoleva turuosa säilitamisel b. Investorite investeeringute tulu tagamisel c. Konkurentide turundusplaani nurjamisel d
hoolduse, varuosade ja suurendama liikluse seire küsimustes koolituseelarvet Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Eeltingimused Eeltingimused on tegurid, mis peavad projekti alustamiseks olema täidetud ning mille puudumise korral pole võimalik projekti ellu viia. Eeltingimused on tihti sidusgruppide hulgas tüliküsimuseks ja ägeda vaidluse objektiks. Projekti planeerimise faasis on oluline lahendada kõik eeltingimustega seotud küsimused, muidu ei pruugi projekti elluviimine õnnestuda. Näiteks võib eeltingimuseks olla teatud seadusakti jõustumine. Tüüpiliseks eeltingimuseks on kaasfinantseerimise olemasolu. 29 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Saavutamise indikaatorid Saavutamise indikaatorid on arvulised,
Projektitsükli kasutamine juhtimismeetodina Projektitsükli juhtimine on üks konkreetne projektijuhtimise metoodika, mis võeti esmakordselt kasutusele 1960ndate alguses Maailmapanga projektide planeerimisel. Erinevates variatsioonides kasutavad projektitsükli juhtimist kõik suuremad arendusprojekte rahastavad organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Liidu Komisjon. Projektitsükli meetod ja selle alustaladeks olevad tehnikad nagu sidusgruppide analüüs, probleemi- ja eesmärgipuu, loogiline maatriks jne. on suurepärased abivahendid projektide kavandamisel ja juhtimisel. Projektitsükli peamine eelis seisneb süsteemsuses. Otsuste tegemine on muudetud lihtsamaks, sest iga faas ja etapp on loogiliselt järgnevaga seotud. See võimaldab paindlikult reageerida muutustele projekti keskkonnas. 7 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK
Meeskonna vahetu suhtlemine aitab tekitada sünergiat. 81 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Väline koordinatsioon Peale sisese koordinatsiooni on projektijuhil vaja koordineerida oma tegevusi projektiväliste organisatsioonide ja isikutega nagu kasusaajad, muud sidusgrupid, teisted projektimeeskonnad jne, kes ei kuulu otseselt projekti meeskonda.. Välise koordinatsiooni eesmärkideks on tagada sidusgruppide kaasamine ja informeeritus vajalikul määral, vältida dubleerimist ja soodustada sünergiat teiste projektide ja tegevustega. Koordineerimisega seotud riskid Koordineerimisest tõusva kasu kõrval tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega, milleks on: lisabürokraatia ja keerukate kommunikatsioonivõrkude loomine liigne koordineerimine infomüra koordineerivate üksuste püsimajäämine ilma, et nende järele pärast algselt seatud sihtide saavutamist vajadust oleks
võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad. Ressursina saab kasutada ka projektiga mitte seotud kolleege, nende kogemusi, teadmisi ja nõu. Mida rohkem õnnestub projektijuhil kaasata meeskonnaväliseid inimressursse projekti teostamisse, seda laiema tähelepanu ja huvi osaliseks projekt saab, seda jätkusuutlikum on tulemus. Inimeste kaasamine projekti tegevustesse on oluline oskus. Siiski on projektijuhi esmane roll
võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad – tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad. Ressursina saab kasutada ka projektiga mitte seotud kolleege, nende kogemusi, teadmisi ja nõu. Mida rohkem õnnestub projektijuhil kaasata meeskonnaväliseid inimressursse projekti teostamisse, seda laiema tähelepanu ja huvi osaliseks projekt saab, seda jätkusuutlikum on tulemus. Inimeste kaasamine projekti tegevustesse on oluline oskus. Siiski on projektijuhi esmane roll
o Eestis Hea ühingujuhtimise tava o Euroopa aktsiaselts (SE) selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter. Võib tegutseda teises EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Äriühingute valitsemise teooriad: Agenditeooria (agency theory) (Alchian& Demsetz, 1972; Eisenhardt, 1985, 1989; Jensen & Meckling, 1976). Käsundajateooria (stewardship theory) (Davis, Schoorman, & Donaldson (1997). Sidusgruppide teooria (stakeholder theory) (Freeman, 1984). Käsutusõiguste teooria (property rights theory) (Demsetz, 1967). Sotsiaalvõrgustike teooria (social network theory) (Granovetter, 1973). Strateegilised organisatsiooni tüübid (Miles and Snow (1978)): Defenders focus on improving efficiency Prospectors focus on product innovation and market opportunities Analysers focus on at least two different product market areas
ja religioossed vaated. Nt keskkonna säästliku kasutamise põhimõtted, 2.rahvuskultuuride mõjus org.kultuurile ei kahelda, kuid sellealased uurimused on pinnapealsed. 3.paikkonna ja kohalikust eripärast tingitud tõekspidamised sisenevad organisatsiooni kiiremini kui eespool nim. 4.tegevusvaldkonna ideoloogiad kujundavad organisatsiooni ideoloogiad, sest tegevuste järgnevuse loogika kujundab tõekspidamiste kogumi 5.sidusgruppide suhted ehk organisatsiooni toimimisega seotud olulised grupid, kel on ootused ja ettekujutus koostegevusest 6.erialade ideoloogiad saavad domineerivaks siis , kui selle esindajate kontsentratsioon organisatsioonis on kõrge.Nt meditsiinis või teadustööl kehtestatud nõuded kujundavad organisatsioonide ideoloogiaid. Ideoloogiad on abstraktsed! 4 peamist kultuurivormi: 1.sümbolid: Sümbolid on nähtuse või objekti nähtavad märgid, mis asendavad ja annavad edasi nähtuse või
•Süsteemide kooslus. •Sisekeskkondei eksisteeri väliskeskkonnast isoleerituna. Organisatsiooni efektiivsus: erinevad vaatenurgad •Organisatsioonikäitumine uurib erinevaid nähtusi selleks, et mõista võimalusi organisatsioonilise efektiivsuse tõstmiseks, s .t. kuidas parandada organisatsiooni sooritust. •Erinevad perspektiivid: •Organisatsiooni ja keskkonna sobivus •Sisemised alamsüsteemid•Organisatsiooniline õppimine •Sidusgruppide ootustele vastamine (1) Organisatsioon kui avatud süsteem •Organisatsioonid Sõltuvad väliskeskkonnast (ressursid)Mõjutavad väliskeskkonda oma väljundi kauduSisaldavad alamsüsteeme, mis muudavad sisendi väljundiks• Avatud süsteemi perspektiiv: organisatsioonid on komplekssed süsteemid, kes „elavad“ kooskõlas väliskeskkonnaga. Organisatsiooni -keskkonna sobivus -Kohandumine -Mõjutamine -Liikumine sobivasse keskkonda
Projekti meeskonna moodustavad inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projektijuht vastutab kogu projekti tähtajalise, eesmärgistatud ja ressursist lähtuva elluviimise eest. Meeskonnaliikmed on vastutavad konkreetse valdkonna või teatud ülesannete eest (näit. koolituste korraldamine, raamatupidamine jne). Sageli kaasatakse projekti ka väliseid eksperte: lektorid, tõlgid, disainerid. Oluline on kaasata sidusgruppide esindajad, kes tagavad projekti jätkusuutlikkuse. Projekti edu algab meeskonna õigest valikust, selleks määratletakse vajalikud rollid meeskonnas ja sõnastatakse nende ülesanded. Selle põhjal saab otsida sobiva kvalifikatsiooniga, kogemuste ja isikuomadustega inimesi, keda tuleb motiveerida ja kinnistada meeskonda. Projekti eelarve Pärast seda, kui kõik vajalikud tegevused ja ressursid on läbi mõeldud, saab hakata koostama projekti eelarvet
konkurenents jm. ·Sotsiaalsektori vajadus käia ajaga kaasas, vastata paindlikult ühiskonna vajadustele, pakkuda kvaliteetset abi ja tulemuslikku teenust. ·EQUASS kvaliteedisüsteem on välja töötatud just sotsiaalsektori jaoks, Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi (European Platform for Rehabilitation) poolt, arvestades erinevate huvigruppide (teenuse pakkujad, teenuse saajad, sotsiaalpartnerid, rahastajad ja poliitika kujundajad) vaatenurki ning teenuse saajate ning nendega seotud sidusgruppide huve. Miks on kvaliteedimärki või standarit vaja? Kvaliteedimärk annab eelduse, et ostetav/pakutav teenus on kvaliteetne ja tulemuslik: · Rahastajale (kindlus, et teenusega saavutatakse vajalikud eesmärgid; teenuse hinna ja kvaliteedi suhe paigas), sihtgrupi vajadusi arvestav; kindlus rahastuse suurendamiseks. · Teenuse osutajale: Konkurentsieelis ja parem turupositsioon kvaliteedimärki
meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. 4. taseme noorsootöötaja töö sisu on: * individuaalne töö noore ja noortegruppidega; * koostöö noorte, nende vanemate, teiste huvi- ja sidusgruppide ning valdkondade spetsialistidega; * noorega usaldusliku suhte loomine ning hoidmine; * tingimuste loomine noore omaalgatuse ja vastutuse arenguks; * noorsootöö tegevuste elluviimine; * noorteinfo vahendamine. Tema eesmärk on juhendada noorte mitteformaalse õppimise protsessi, kasutades noortele arendavateks võimalusteks loodud tingimusi, toetada noorte arengut ning sotsialiseerumist. Noorsootöötaja, tase 4 töötab nii iseseisvalt kui ka meeskonna liikmena, arendustegevuses ja
kohustusi seab neile LKS või ei pea lastekaitse probleemid praeguses valdkondadeüleses valdkonda prioriteetseks. koostöös laste kaitsel ning leppida kokku rollijaotus lastekaitsealases ennetuses ja sekkumistes. Vastutaja: sotsiaalministeerium Tuleb teha teavitustööd eri sidusgruppide (pedagoogide, meditsiinitöötajate, politseinike, ajakirjanike, lapsi kasvatavate isikute jne) hulgas, et oleks ühine aruaam, mis on eri osapoolte ülesanded loodavas lastekaitsesüsteemis.
poliitilised õigused. 81 Sotsiaalse kapitali loomiseks kulub palju aega ja ta on väga püsiv. Sotsiaalne kapital avaldub kolmel tasandil. Ühiskonna tasand (makrotasand). Grupi tasand (mesotasand). Toimivad ametiühingud ja kutseliidud, sõlmitakse kokkulep- peid tööandjate ja töövõtjate vahel, moodustuvad poliitiliste parteide koalitsioonid, saavad realiseeritud ettevõtte sidusgruppide huvid. Üksikisiku tasand (mikrotasand). Sotsiaalse kapitali rohkuse poolest paistavad silma kaht tüüpi ühiskonnad: o Kõrgelt arenenud heaoluühiskonnad (näiteks Rootsi ja Šveits). o Vähem arenenud, traditsioonidele toetuvad ühiskonnad, kus kollektiivsed ja perekondlikud väärtused on veel tugevalt au sees (näiteks India, Indoneesia, Mali, Nigeeria, Sri Lanka)
annaabi.ee 
