Spordifüsioloogia II (0)

https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0
AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS
Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine

• Põhja- Lõuna suund
  
• ajavööndid
  
• Maapinna suhtes
  

Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist.
inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb . inimene jookseb rahulikult .
Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat
Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat
Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt)
Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida.
Inimese optimum 37°
Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist.
Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel.
(Kõik avaldavad mõju töövõimele)
Töövõime sõltub aklimatiseerumisest...
= Higistamine , vee tarbimine-seotud aklimatiseerumisega, kohanemisvõimega
Termoregulatsioon -
Inimiene on troopiline loom. Aafrikast> euroopasse (külmaga kohanemiseks peame ehitama maju, sooja jaoks mitte)
Keha kasutegur 25% st .75% energiast kaotame soojusena. (Iga kord kui tööd teeme, kaotab keha 75% saadud energiast soojusena)
Päeva jooksul tunneme nii külma kui palavust, kuigi keha temperatuur on muutumatu.
Keha temperatuuri säiltamine on eluliselt tähtis –

• 2c langus põhjustab hüpotermiat
  
• 12c langus lõppeb surmaga – enne tekib mälukaotus, kurnatus , südamearütmia
  

Soe ja külm tunne -
sõltub jäsemete temperatuurist - kui jäsemetel on külm, tunneme üldist külmatunnet.

• Temperatuuri andurid asuvad nahas
  
• Kehal leidub 4x rohkem külmale reageerivaid andureid kui soojale.
  

- Oleme külmale rohkem tundlikud st kerge jahe tuul tundub ebameeldivamana kui soe puhang ,
Naised tajuvad külma rohkem.

• põhjus on paradoksaalne- nad on paremad sooja konserveerijad tänu ühtlasemale rasvkoepaigutusele
  
• tänu paremale isolatsioonikihile on naiste jäsemete verevarustus väiksem, mis põhjustabki suuremat jaheda tundlikust
  

- Suurema rasvkohe puhul on jäsemed jahedamad, sest keha soojus ei jõua keha pinnale.

• Naiste suhteliselt suurema rasvkoe põhjuseks võib olla väiksem lihasmass – lihased toodavad soojust
  

Sõltub veel

• Väsimusest- õhtul langeb kehatemperatuur (inimene jääb paremini magama külmas toas; külm kutsub üldse väsimust esile)
  
• kohanemisest keskmise keskonnatemperatuuriga
  
• kehalisest aktiivsusest- aktiivsematel on kõrgem keha temperatuur ja taluvad rohkem jahedat
  
• Suitsetajatel on madalam keha temperatuur ja eelistavad rohkem sooja
  
• Toitumine
  

• Nälg langetab ja täis kõht suurendab keha temperatuuri
  
• mõned toidud intensiivistavad verevarustust (piprased toidud; kuum jook - kuumas tekitab suhtelise tunde et õues on parem; alkohol ja kohvi on ohtlikud keha temperatuuri langetajana)
  

( Koffeiin ei anna mitte energiat, vaid pidurdab väsimustunde tekkimist)
NB ! Füüsiline ja emotsionaalne soojus on ajus tugevalt seotud:

• Sooja koha visualiseerimine parandab külmatunneta ja enesetunnet
  
• Tuju kujundab sooja/külma tundlikust
  
• Sooja joogi, rõiva vmt ulatamine on usalduse märk
  

Keha temperatur

• Inimene on homeotermiline – sisetemp säilimine väliskeskkonna temp hoolimata
  
• keha temperatuur kõigub kuni 1c (36,1 – 37,8; WHO järgi algab palavik alates 37,8)
  
• keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldumise tasakaalu tulemus
  

Soojuse allikad ja teed
Saame

• ainevahetuslik soojus – seest poolt genereeritud soojus
  
• keskonna soojus - päike
  

Loovutame

• Radiatsioon ehk soojuskiirgus
  
• konduktsioon
  
• konvektsioon
  
• aurustumine
  

Soojuse tootmine

• Rahuolekus toodab keha soojust 1,5 Kcal /min
  
• Füüsikalisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min)
  
• Soojusenergia on madala kvaliteediga- keha seda ei kasuta
  
• Soojusenergia liig ehk soojuskoormus tuleb süsteemist eemaldada
  

(Kõige sooja kiirgavam on aju)
Katse: katsudes lauda, mis on puust ja toolijalga, mis on rauast, siis laud tundub soojemana, kuna puit juhib paremini soojust
Konduktsioon ja konvektsioon

• Soojuse kandumine(konduktsioon) ühelt materjalilt teistele. (Keha sisemuses kantakse kudede kaudu soojus keha pinnale)
  
• Soojuse liikumine õhu ja vedeliku kaudu (konvektsioon)
  ( Õhuga saabub meieni soe puhang; veri kannab soojust keha osade vahel-seest pinnale)
  
• Mida suurem on temperatuuride gradient (temp vahe kahe keskkonna/materjali vahel), seda suurem on soojusülekanne
  
• 20-25C juures toimub soojuse mahakandmine lisaenergiat nõudmata/ tagurpidi U
  
• Normaalsetes tingimustes (kehast madalam väistemperatuur) lahkub inimesest 10-20% soojust konduktsiooni ja konvektsiooni teel
  
• Õhuga sarnase temperatuuriga vees on soojuse eraldumine 26x suurem
  

Radiatsioon

• Soojus kiirgub ( infrapunane ) keskkond. (Tänu sellele näha inimest infrapunakaameraga)
  
• Tavaliselt lahkub kehalt kiirgamise teel 60% soojusest (21-25°C toa temperatuuril)
  
• Kui keskkonnas on kehast kõrgema temperatuuriga elemente, tajume nende soojust (keha saab soojust)
  

Aurustumine

• Vee molekulid saavad keha pinnalt soojusenergiat ning lahkuvad , viies kaasa osa soojusenergiast
  
• Rahu olukorras 20%
  
• Peamine soojuse eemaldamise viis kehalisel tööl 80%
  
• Tedvustamata aurustumine (ca 10% soojuskadu) on stabiilne
  
• Tajutav higistamine muutub seoses keha vajadustega
  
• Higistamine on ainus eskaleeruv/reguleeruv termoregulatsiooni võte
  

Nahk

• Rasvkude- sooja isolaator
  
• Suured veresooned - vere liikumise suunajatena
  
• Lihasmass- sooja tekitajana
  
• Higinäärmed - "veega kastjatena"
  
• Kapillaarid - sooja transportijatena
  

Külmaretseptorid:
Maksimaalne signaliseerimisaktiivsus umbes 30°C juures, lõpetavad aktiivsuse kui temperatuur tõuseb 38°C juurde, alustavad uuesti kui >45°C, suurem tihedus: ülahuul, nina, põsed, rind , sõrmed
Soojaretseptorid:
Maksimaalne signaliseerimisaktiivsus umbes 40°C, tihedus suurem: sõrmeotsad, nina, õlad
Palavustunne=kui mõlemad signaliseerivad ( hüpotees )
*1cm2 naha pinna all on 60cm närvikiude, ca 100 valuretseptorit, 200 närvirakku, 1400 närvilõpet, 6 soojaandurit, 12 surveandurit, 15 higinääret, 500000 rakku, 50cm veresooni.
Keha soojuse säilitamine:
Temperatuuri langetamiseks

• Suurendatakse naha alust verevarustust- soojusenergiat kantakse keha pinnale
  

• Suurendatakse higistamist- soojusenergia loovutatakse vee aurustamisele
  

Temperatuuri tõstmiseks

• Ahendatakse nahaaluseid veresooni
  
• Värinavaba ainevahetuse kiirendamine (KNS, kilpnäärmest türoksiin,+100%)
  
• Lihasvärin muudab glükogeeni varud soojuseks (sportlasele potensiaalselt töövõimet vähendav)
  - värin toimub allpool rasvkudet
  

*Pruun ja valge rasvkude
Rasvade talletamine- pruun- toodab sooja(karupoeg-peab ise harjuma väliskeskkonnaga)
Rasvade mobiliseerimine- valge
Rasv on isolaator, aktiivne kude
Higinäärmed

• Inimese keha pinnal on umbes 2,6 miljonit higinääret
  
• Peopesadel kõige rohkem, sest aitavad kaitsta ja elastsust hoida. Kõige vähem kaelal ja seljal.
  
• Naistel on rohkem higinäärmeid, aga meeste omad on aktiivsemad
  
• Higinäärmeid on kahte tüüpi
  1) Ekriinsed (merokriinsed): sügaval epidermises asuvad toruja kujuga, naha pinnale avanevad , kõige enam levinud- lõhnatu
  2) Apokriinsed: kaenla all, kubeme piirkonnas, pealael, avanevad karvanääpsu, viskoosne, suhteliselt aeglane tootlikkus - bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn
  

Higistamise patoloogia

• Hüperhidroos e. liighigistamine - Seotud kesk- ja perifeerse närvisüsteemi probleemidega
  (Torakaalsümpatektoomia, botulliini süstimine)
  
• Lokaalne hüperhidroos- tavaliselt peopesade ja jalataldade higistamine on seotud emotsionaalse seisundiga
  
• Hüpohidroos (ala- vähene higistamine) ja Anhidroos ( higi puudumine) =on tavaliselt pärilikud haigused. Alahigistamine esineb ka kuumashoki puhul
  

Higistamine

• Normaalses keskkonnas, rahuolekus toodab täiskasvanud inimene umbes 100 ml higi ööpäevas
  
• Palavas, raskel füüsilisel tööl võib higi hulk olla kuni 3 l/h kuid mitte üle 10 l/24h
  - laps higistab kuni 400ml/h
  
• Inimene suudab omastada 0,6-0,7 l vett/ h. Neerud suudavad toota uriini 1 l/h -> liigne vee joomine ohtlik -> üleliigne vesi koguneb kopsudesse
  
• Laps higistab vähe -> suur ülekuumenemise oht
  
• Trenni tehes ei tohiks liiga paksult riides olla. Külmas ei tohiks higistada
  
• Aeglane, aurustuv higitsamine langetab keha temperatuuri
  
• Kiire, tilkuv higistamine suurendab ainult vedeliku ja elektrolüütide kadu, jahutustunnet ei teki
  

Keskkonna mõju higistamisele

• Mehhaanikaseaduste järgi võib energia liikuda jahedalt kehalt soojemale
  

• Tõenäolisuslikult on oluliselt tõenäolisem liikumine soojalt jaheda suunas
  
• Oluline suunav tegur on temepratuuride erinevus
  

• Soojusvahetuse (konvektsioon, konduktsioon) efektiivsus sõltub:
  

-välistemperatuurist
-väliskeskkonna füüsikast

• Kuiv ja soe õhk soodustavad aurustumist (Kuivas saunas higistamine -> vee kaotus suur)
  
• Jahe ja niiske õhk takistavad aurustumist (Niiskes saunas koguneb veeaur kehale. Meeltele teatud posit. mõju.)
  

Termoregulatsiooni häired

• Palavik –ei ole häire, vaid kontrollitud hüpertermia haigusega võitlemiseks.
  
• Soojusväsimus - peavalu, halb enesetunne, iiveldus , pea käib ringi, kiire pulss
  - viia inimene jahedasse (mitte küma), pikali , juua väikestes kogustes
  
• Kuumarabandus – termoregulatsioon ei tööta. Aju temp. tõuseb -> ohtlikud muutused -> eluohtlik. Panna jääd kuklale, kaenla alla, põlveõndrasse
  

Vee taastamine:

• Tavalise treeningu puhul taastatakse elektrolüüdid toiduga
  
• Mahuka ja regulaarse (5x nädalas, 2-3h) treeningu puhul on elektrolüütidega spordijoogi kasutamine õigustatud
  
• Peamine on taastada vesi
  
• Jook olgu jahe (ca 15°C)
  

Energiajoogis :

• Pärast 1 tundi tasub mõelda glükoosi varude toetamisele
  
• Kulu on umbes 60g/h
  
• Vett imendub keskmiselt 600ml/h (max 1,2l)
  
• Glükoos pärsib imendumist
  
• Ära kasuta üle 6% (6g glükoosi 100 ml vee kohta) jooki , kui oled kuumas ja kaotad oluliselt vett
  
• Tugeva jõutreeningu ajal ja jaheda ilmaga võib kasutada 10-20% jooki
  
• Jaga jook portsionitesse 100-150ml korraga
  

Veekaotus (dehüdratatsioon):

• Vere mahu langus (- 20%)
  
• Vere viskoossuse kasv
  
• Vere tagasivoolu aeglustumine s.t südame täituvus aeglustub
  
• Südame kompensatoorne löögisageduse kasv (südame löögimaht langeb aga minutimaht säilib)
  
• Nahaaluse verevarustuse vähenemine- keha temperatuur hakkab tõusma ( lihaste verevarustust üritatakse säilitada ohu füüsilise eemaldamise lootuses)
  
• Pikaajalisel higistamisel kaotatakse elektrolüüte
  
• Kokkuvõte: halveneb verevarustust, langeb töövõime, suureneb süsivesikute kasutamine
  
• Südame löögimaht 1x-60-70ml
  

Hüpnatreemia:

• Suure hulga vee joomisel
  
• Koevedelikus ja veres naatriumi konsentratsioon ......
  

Aklimatiseerumine soojaga:

• Järkjärguline protsess
  
• Organismi tegevusoptimumi nihkumine vett ja elektrolüüte säilitavas suunas samal ajal soojuse loovutamist parandades
  Vereplasma mahu suurenemine (3-6 päeva)
  - verevalkude tõus, saavad rohkem vett
  - toetab verevarustust (sh südame täitumist)
  

- toetab nahaalust verevarustust (aitab soojust kanda naha pinnale)
- toetab higi tootmist
- vähendab elektrolüütide kadu (higi, uriin)
- toetab töövõime säilimist

• Higierituse suurenemine(8-14 päeva)
  
• Süsivesikute kasutamise langus
  
• Muutused on suhteliselt püsivad (ca 1 kuu pärast normaalse temp keskkonda naasmist)
  

Soovitused kuumas kohanemiseks:

• Taga piisav hüdratatsioon
  - tavainimese päevane rahuolukorra veevajadus võib kahekordistuda (ca 3-4 l)
  -Sportlane võib päevas kaotada kuni 12 l vett
  -Janu tunne ei ole piisav rehüdratatsiooni indikaator
  (Mida tumedab uriin, seda väiksem vee sisaldus organismis)
  
• Harjuta lühiajaliselt kuumemas keskkonnas, päevade kaupa kuumas viibimine ei ole oluline ( kohanemise koguaeg sõltub kuumas treeningute koguarvust, 10...30 päeva)
  
• Saabu võistluspaika 2 nädalat varem
  

Alkohol:
Aeglustab piimhappe eemaldamiist
Vähendab südame kontraktsiooni tugevust
Suurendab üldist hapnikutarbimist lisaks lihastele
Suurendab higistaist
Suurendab lihaste süsivesikute tarbiist
Suurendab diureesi -vee filtreerimist neerude kaudu
Tõstab meeleolu
Kohv:
Kofeiin suurendab diureesi
Kofeiini toniseeriv toime tuleb umbes 20 tassist
Keskkonna tingimused:

• Soojus- mõjutab temperatuuride erinevuse kaudu konduktsiooni, konvektsiooni. Absoluutne temperatuur mõõjutab aurustumist
  
• Niiskus- mõjutab higi aurustumist- tilkuv higi on vee kaotus ilma jahutusefektita
  
• Tuul- suurendab konvektsiooni
  
• Päikesepaiste- soojuskiirguse allikaks ja lisab kehale soojuskoormust
  

Külm ilm:

• hüpotermia – võimalik tänu tsüklilisele verevoolule külmuvatesse jäsemetesse (2°C sisekeskkonnas) -> külmunud jäsemetest viiakse külm veri südamele lähemale.
  
• liigestekahjustused
  
• riietus- kõige nahalähedasem koht olgu higi eemaldav(puuvill pole hea. võiks olla materjal, mille eesmärk on tõrjuda vesi kehast eemale. kerged) Teine kiht olgu isolatsioonikiht ( vill , fliis). Pealmine kiht olgu tuule ja niiskuse eest kaitsev
  
• inimese tähtsaimad liigesed on põlve- ja küünarliiges, mööda neid toimub peamine liikumine, neid tuleks külma eest eraldi kaitsta
  
• veresooned ahenevad naha all
  
• lihased värisevad – et sooja toota lihaste glükogeeni lõhustades
  

Mahajahtumine:

• hüpotermia käivitamiseks on vaja üllatavalt vähe: 20°C kraadist niisket ja tuulist keskkonda ja kehetemperatuur hakkab langema -> peagi vähendab keha nahaalust verevarustust ja ilmnevad esimesed värinahood
  
• kui keha tuuma temperatuur langeb rohkem kui 2°C kraadi võrra, käivitub hüpotermiliste sündmuste kaskaad (teadvuse kadumine perioodiliselt, südame rütm muutub ebaühtlaselt(arütmia), umbes 24°C kehatemp. juures jääb süda seisma (tavaliselt))
  
• On teada ka madalamal temperatuuril ellujäämise juhtumeid-Anna Bagenholm (80min jää all; keha temp 13,7)
  

KOHANEMINE KÕRGMÄESTIKUGA
Kõrgmäestik

• Rõhu langus (Merepinnal 760mmHg, 2m kõrgusel 600mmHg)
  
• Langeb O2 osarõhk
  

- Langeb gaasivahetuse efektiivsus: õhust verre, verest lihastesse -> langeb töövõime

• Suureneb kopsude ventilatsioon (tööd tehes ja puhkeolukorras) kompenseerimaks O2 omastamist
  
• Eemaldatakse rohkem CO2 (pH nihe aluseliseks, karbonaatide kontsentratsiooni püütakse neerude kaudu langetada, väheneb puhversüsteemi mahtuvus )
  
• Temperatuuri ja niiskuse langus (vee kaotuse suurenemine)
  
• päikese(UV kiirguse) koormuse kasv (vereplasma mahu langus, südame töö efektiivsuse langus, O2 transpordi efektiivsuse langus)
  
• piimhappe konsentratsiooni tõus
  
• Langeb töövõime: suureneb laktaadi produktsioon, puhversüsteemi kaitse on pärsitud, langeb max hapnikutarbimine, kasvab südame löögisagedus
  

Õhurõhk langeb, hapniku tihedus väiksem -> peame rohkem sissehingama ja ventileerima, et saada vajalik hapniku hulk kätte -> viime kehast välja süsihappegaasi -> hingame välja kuiva keskkonda vett -> kaotame palju rohkem vett, isegi kui ei higista silmnähtavalt
Kohanemine kõrgusega

• organism suurendab (aeglaselt) punaliblede ja hemoglobiini sünteesi
  

- suureneb vere hapniku sidumise võime (+2 nädalat)
- tõuseb vere viskoossus (suureneb punaliblede arv, kuivema õhu tõttu suureneb veekaotus ja langeb plasmamaht, südame löögisageduse kompensatoorne tõus

• suurendab kapillaaride võrgu suhtelist tihedust (langeb lihasmass 10-25% - vedeliku kaotus, langenud isu jms)
  
• Liiga kõrgel +3000m ei suuda piisavalt treenida, liiga madalal -1500 on efekt vähene (minimaalne kohanemine 2 nädalat, ulatuslik 4-6)
  
• Merepinnal kustuvad kõrgmäestiku kohanemisjäljed 1-2 nädalaga
  

KOHANEMINE UUE AJAVÖÖNDIGA
Bioloogiline kell:

• 24h rütm kujundab keemilisis, füsioloogilisi ja käitumuslikke protsesse. Kellasignaal genereeritakse keha poolt (aju hüpotaalamuses asuva suprakiasmaatilise tuuma abil)
  
• On mõjutatav väliskeskkonna poolt, millest kõige olulisem on ajavööndid (valguse- pimeduse vahekord )
  
• Sellest tulenevalt:
  

-kordinatsioon on parim lõunal
-füüsiline jõud parim õhtul
- vererõhk hommikuti kõrgeim, eriti esmaspäeval
Uni:

• une määr mõjutab inimese füüsilist tervist, emotsionaalset heaolu, mentaalset suutlikkust, tootlikkust, töövõimet
  
• uni 1..2 tundi päevas, 4-5 päeva häirib normaalset ajutegevust (reaktsiooni aega, otsustamisprotsessi, ülesannete lahendamisvõimet-leidlikkust, magama jäämist)
  
• 17 tundi ärkvelolekut vastab vere 0,05%o alkoholisisaldusele
  
• Unetus võib põhjustada ülekaalu (unepuudega inimesed valivad suure glükeemilise indeksiga (GI) toite nagu koogikesi, küpsised , mahlad)
  
• Väsimustunne võib mõne päevaga muutuda "normaalseks"s.t inimene ei taju oma väsimust ega töövõime langust
  
• Unevargad (internetiühendus, vastusündinu röövib esimesel aastal 400-750 unetundi, televiisor)
  

Une mehhanismid :

• Bioloogiline väsimus (õhtul magamajäämine), sisemine kell (melatoniin, raske hommikul tõusta )
  
• Ajavöötme muutus- (bioloogilise väsimuse peale ei saa magama jääda + melatoniini tase kõrge "päeval", muutub väsimuse rütm, valguse/pimeduse faasi nihe püüab mõjutada malatoniini rütmi uude kohta nihutada
  
• Ajavööndi muutmisega kaasnevad terviseprobleemid: hooajaline afektiseisund( talvine depressioon, hilinenud unefaasi sündroom (uni tekib alles hommikul, päeval unine), tsikadiaalse rütmi häired, hüpertensioon , krooniline väsimus
  
• Rohkem probleeme on liikumisel ida-suunas (varem tõusmine)
  
• Kohanemine 2...3 päeva kuni 3 nädalat (soovitatav une pikkus 7-8 tundi, kasutada võimalusel lõunauinakuid, süüa varem ja kasutada süsivesikute rohket toitu (kergemini seeditav , vähem valku)
  
• Unele ei ole asendajat !
  

KEHA KAITSESÜSTEEMID

• Puhastatavuse illusioon – silmaripsme nääpsus asuvad mikroobid
  

Puhastusvahendite illusioon – kõike ei suudeta pidevalt puhastada ; laps puudutab nina või suud ca iga 30sek tagant; inimene puutub kokku minuti jooksul ca 30 erineva objektiga. Gripp levib õhus, külmetushaigused peamiselt kontaktiga .
Puhtuse illusioon – 34% mehi ja 12% naisi ei pese WC’s käsi; arstid täidavad kätepesu reegleid 40% juhtudel; aevastus lennutab ca 100000 mikroorganismidega veetilka 130km/h kiirusega 4m kaugusele, rahvarohkes kohas jõuab aevastuse sisu 5min kanduda 150 inimesele
- Gripi viirused (linnu, sea)
- Hepatiit B (maksapõletik ->kollatõbi)
- HIV (puudub ravi, viirus nõrgestab immuunsüsteemi ->AIDS – omandatud immuunsüsteemi puudulikkus)
Antibiootikum – hävitab nii head kui halvad bakterid , nõrgestab organismi kaitsefunktsiooni

• Inimkehas on spetsiifilised (immuunsüsteemis) ja mittespetsiifilised(võitleb kõige vastu, aga võib ka heade vastu võidelda) keha kaitsemehhanismid
  

Patogeenid

• Haigust põhjustavad mikroroganismis (bakterid, seened, viirused (DNA või RNA kandjad ))
  
• Toiduahela madalaim lüli
  
• Bakter on elus, seda saab tappa (ravida).
  
• Viirused pole elus, neid ei saa tappa(ravida), küll aga saab viiruslikku protsessi pidurdada , kuid see pidurdab ka valgusünteesi ja on organismile ohtlik. Viirus inimesse -> osaks valgusünteesist -> viiruslik protsess -> mingi rakk hakkab viirust tootma
  

Haigused ja muu:

• Mikroorganismid ei põhjusta ainult haiguseid
  
• Seedetraktis aitavad mikroorganismid toitaineid omastada
  - MOde tasakaalu muutust peetakse võimaliku ülekaalulisuse põhjustajana kuna mõned neist ammutavad meile toidust oluliselt palju toitaineid
  - mõned mikroobid elulevad KNSis ja mõjutavad kandja käitumist (Nt: Toxoplasma gondiit muudab hiire kassi suhtes julgeks)
  

Viirused:

• Parasiit , mis ei suuda iseseisvalt elutsüklit läbida ja vajab selleks peremeesorganismi ( rakud , seal hulgas bakterid)
  
• 6 seltsi, 87 sugukonda, 19 alamsugukonda, 349 perekonda ja 2284 liiki viiruseid
  
• Populaarseim info liikumine (raku valgusünteesi mehhanism)(DNA-RNA valk)
  
• Gripiviirus (kannab edasi RNA)
  
• Rotaviirus (põhjustab kõhulahtisust)
  
• Papilloma viirus (nahavähk)
  
• Adenoviirus ( ülemiste hingamisteede, limaskesta põletikud)
  

- eristati esmakordselt inimese adenoididest 1953
- inimesel 57 serotüüpi (st erinevaid pinna antigeenide poolest)
- topelt heliksiga DNAs (ca 30 valku kodeeriv ) kandev viirus
- akuutne hingamisteede haigus, kopsupõletik , limaskestapõletik
- edastub hingamise, kontakti ja toidu kaudu
- inkubatsioon 5-8 päeva
-kuna viiruse "kest" läbib hästi erinevate rakkude membraane on ADV sobilik vektor geenteraapiaks
Gripp:

• A ja B tüüpi gripp (C ei peeta ohtlikuks) A-levib loomadel, B-levib inimestel
  
• Linnugripp tapab 75% juhtudest
  
• Gripi vaktsiini tegemine:
  

3miljardi doosi valmistamiseks on vaja 1200000000 septsiaalselt ettevalmistatud kanamuna . Tööd koordineerib WHO. Eristatakse uue viiruse liin; segatakse see olemasoleva immunoreaktiivse (vastureaktsiooni põhjustava) liiniga ning kontrollitakse toimet (u 9 nädalat); asutakse valmistama vaktsiini referents testi, mis garanteerib standardsed doosid ; saadetakse uus referents viirus ravimitootjatele ja hakatakse kasvatama viirust 9-12 päevastes kavamunades; elav ja ohtlik viirus eemaldatakse, muudetakse ohutuks, jagatakse portsjonitesse ja pakendatakse; testitakse ravimeid. Seejärel läbib ravim riikliku järelvalvaja kontrolli ning otsustatakse selle kasutuselevõtt. Aega on kulunud vähemalt 6 kuud pärast epideemia avastamist.
Infektsiooni teed:

• Füüsiline kontakt (nahaekseem)
  
• Haavad ja hõõrded ( teetanus , Sibri katk)
  
• Putuka hammustus/torge (malaaria, borelioos)
  
• Hingamine ( meningiit , gripp)
  
• Seedetrakt (kõhulahtisus, salmonella , rotaviirus)
  
• Sugulisel teel ( süüfilis )
  

Keha kaitsesüsteemid: (skeem)

Mittespetsiifilised- tõrjuvad kõiki kehasse sisenejaid, väga efektiivne teatud piirini , ei saavuta täit kaitset= KAITSESÜSTEEM
1) passiivsed-takistavad pääsu kehasse
- pesemine
- füüsiline barjäär
- keemiline takistus
2) alternatiivsed-piiravad kehas elulemist
- põletik
Tunnused: punetus -selle koha ümber on suurem verevarustus, tuuakse kohale makrofaag, kes hakkab võõrkehasid eemaldama, turse -selle ümber kuhjub rohkem koevedelikku, soojus- käivitatakse pürogeensed protsessid, üritatakse välismaailma mikroorganismide elu raskeks teha, valu- nahaalused varu puuteretseptorid muutuvad põletiku ajal aktiivseks, saadavad signaali KNSi, funktsiooni häire- suurendab ainevahetust, suureneb risk, et ohuallikas kandub ka mujale)
Põletiku mõte on lokaliseerida kahjukolle ja seda piirata, et edasilevikut peatada. Kui kolde piiramine ei õnnestu , tekib palavik, mis tähendab, et terve organism reageerib kahjukoldele: leukotsüüdid ja makrofaagid toodavad pürogeene; hüpotalamus tõstab keha temperatuuri.
- interferoon
- õgirakud , komplemendid
2. Spetsiifilised- õpib tundma ainult neid, mis on meile korra juba halba teinud, pole vaja luua lõputuid kaitsevalle= IMMUUNSÜSTEEM
1) rakupõhine
2) humaraalne
Spetsiifilised kaitsesüsteemid:

• immuunsüsteem
  
• Funktsionaalne süsteem – mitme kehastruktuuri koostöö (tunneb ära spetsiifilised võõrkehad -> neutraliseerib, immobiliseerib ja hävitab need)
  
• Hoiab kokku ressursse keskendudes vaid reaalsetele ohuallikatele
  

Immuunsüsteemi tunnused:

• Antigeeni spetsiifiline – teatud rakuosad reageerivad ainult teatud antigeenile
  
• Süsteemne reaktsioon – infektsioon võib olla ühes piirkonnas, aga terve keha valmistub selle vastu võitlema
  
• Mälu - peab meeles, mis struktuurid on kahjulikud (pikkus u 30-35 aastat)
  

Kaks strateegilist haru:
Lümfotsüüdid toodavad kas antikehasid või ründavad ise:
1) humoraalne ehk vedelikes liikuvatel antikehadel (B- lümfotsüüt ) baseeruv. Liigub organismis ringi.
2) rakupõhine – kaitsefaktoriks on elav rakk (T-lümfotsüüt). Asuvad punktidena teatud piirkondades.
Antigeenid ja antikehad :
Mis vahe on antigeenil ja antikehal?
- antikeha toodab immuunsüsteem: spetsiifiline vahend, millega tuntakse ära võõrkeha
- antigeen on võõrkeha ise

• antigeeni immunogeensus- võime esile kutsuda kehas immuunsüsteemi reaktsiooni
  
• keha reaktiivsus- võime reageerida antigeenidele
  
• haptenid- väikesed molekulid, mis ise ei põhjusta immuunreaktsiooni vaid teevad seda kinnitudes suurema molekuli(valgu) külge. Võimalik allergiate põhjustaja.
  

Üks probleem meie keskkonnas- elame puhtas keskkonnas ja kui saame kuskilt ( koera karv) võõra molekuli, võib tekkida allergia (haptenid aitavad allergiale kaasa)
Kui me ei arvesta vastaste olemasoluga, siis me laseme viga teha endale asjadel , mis meile tegelikult viga ei teeks .
Immuunsüsteemi komponendid:

• paigutuvad üle kogu keha
  
• PRIMAARSED immuunsüsteemi organid toodavad: tüümus /harknääre-T-rakke ja luuüdi B-rakke
  
• ringlevad T ja B aktiveerivad SEKUNDAARSEID immuunsüsteemi organeid: lümfisõlmed , põrn, adenoidid ja mandlid (kaks viimast lõigatakse ära kui muutuvad organismile kurnavaks)
  

Omad ja võõrad:

• glükoproteiinid, mis määravad "omad"
  
• MHC – major histocompatibility complex
  
• Kõikidel inimestel unikaalsed (v.a kaksikud)
  
• TCR (T raku retseptorid) on määratud geneetiliselt, aga võimaldavad samas vähemalt 10 15 kombinatsiooni ja kaksikud võivad teineteisest erineda
  

Immuunsüsteemi rakud :

• Antigeeni presenteeriv rakk- neelab võõrkehi ja presenteerib nende osi/ makrofaagid, dendriitrakud, aktiveeritud B lümfotsüüdid. Mida enam on haigustekitajaid seda enam on T-lümfotsüüte. B lümfotsüüdid toodavad antikehasid
  
• B-lümfotsüüdid juhivad humoraalset immuunsust
  
• T-lümfotsüüdid on rakupõhise immuunsuse kandjad
  

Makrofaag neelab antigeeni -> aktiivne makrofaag, mille pinnal antigeeni mingid osad -> T-lüfotsüüdid tutvuvad nende osadega -> paljunevad ja interleukiini abil aktiveerivad B-lümfotsüüdid -> B-lümfotsüüdid tutvuvad antigeeniga -> B-lümfotsüüdid paljunevad tootes antikehi
Ettevalmistus:

• T-lümfotsüüdid "koolitatakse" tüümuses (tüümuses toimub imuunsüsteemi rakkude koolitamine)
  
• valitakse välja vaid võõraste suhtes aktiivsed, hävitades omade suhtes reaktiivsed
  
• oluline etapp looteeas – osa antikehi saadakse emalt kaasa
  
• B-rakud valmivad luuüdis
  
• Immunokompetentsus – õigus antigeene hävitada
  

Mälu:

• vaja kokku puutuda patogeeniga
  
• antikehad kogunevad (10 päeva) ja organism terveneb (2-3 nädalat)
  
• tekib "mälupilt"
  
• järgmine infektsioon kestab lühemalt ja vastureaktsioon on kiirem (2-3 päeva) ning ulatuslikum
  
• Mäluks on B rakud
  
• B ja T rakud paigutuvad lümfisõlmedesse-põrna ja lümfisüsteemi- sinna kus kokkupuude antigeenidega on kõige tõenäolisem
  
• Lümfisõlmede suurimad kogumid on liigeste , kopsude, soolestiku läheduses
  
• immonoloogilise informatsiooni kandja tuleb, sellise lümfotsüüdini, kus on võimalik paljuneda ja hakkab tootma antikehasid- see on immuunreaktsioon
  

Immuunsus :

• Aktiivne:
  

loomulikult omastatud- haiguse kadu
kunstlikult omastatud- vaktsiinid . Vaktsineerimine pole ohtlik!!

• Passiivne:
  

antikehasid saadakse teistelt loomulikul teel-loode
antikehad süstitakse- gamma globuliin gripi vastu, marutõbi , teetanus, ussimürk
Fagotsüüt:[ mittespetsiifiline ]

• makrofaagid (suurõgijad)- fikseeritud membraanides, koevedelikus vabalt liikuvad
  
• ülemishingamisteed peavad saama süüa=hapnikku- sellega seoses haigestub ka treenitud sportlane kergemini?!
  
• neutrofiilid(valged verelibled)
  
• neelavad võõrkeha
  
• osa baktereid ja parasiite võivad fagotsüüdi "kõhus" edasi elada (tuberkuloos)
  
• nende vastu tehakse vabade radikaalide rünnak
  
• defensiinid -levivad rakkude vahel ja oksüdeerivad membraane ning hävitavad ka neutrofiile endid
  
• opsonisatsioon(seljal-löö mind- lüüakse -keha ei tunne võõrkehasid ära)- molekulid, mille liitmine halvasti äratuntavale patogeenidele muutub...
  
• tapjarakud - suured granularsed lümfotsüüdid, puudub spetsiifilisus, tapavad viiruse ohvriks sattunud rakke ja vähirakke, ründavad raku membraani kemikaalidega lüüsides (üritavad ära tunda need koed , mis ei tööta nii nagu peaks-kasvukude-healoomuline või kasvaja)
  
• probiootikum- mehhanismid-laktotsillised?!-ME3-kasulik bakter, mis vähendab võimalust halbadel bakteritel kasvada
  

Antimikroobsed valgud - valgud, mis takistavad teiste(halbade)tööd?!

• interferoon- molekul , mis sekkub mingisugusesse protsessi=valgusünteesi, takistab valgusünteesi, kes te tekitate haiguseid-lõpetage valgusüntees
  treenitus baseerub=valgusünteesil, sünteesitakse uusi komponente
  
• miks ei tasu haigena trenni teha-pärsib valgusünteesi
  
• ületreenitusest taastumiseks läheb aega-pool aastat kuni poolteist aasta
  

Esmane ja sekundaarne infektsioon (allergia)

• esmane infektsioon – peale nakatumist läheb reageerimisele aega, toimub reageerimine, antikehade loomise protsess, haigusest kiire (u 10päeva) jagu saamine.
  

Paus

• sekundaarne infektsioon – peale nakatumist kiire ja ulatuslik reaktsioon , kestab kaua (u 20 päeva)
  

Allergia:

• puhtas keskkonnas jääb osa immuunsüsteemi ressurssist kasutamata mis reageerib olematutele vaenlastele nagu organismi sattunud õietolm või loomadelt ja putukatelt pärit valguframendid- allergeenid
  
• Sõltuvalt allergeeni kehasse sattumise asukohast tekib lokaalne reaktsiooni nagu nohu , astmahoog kopsudes, naha sügelus ja punetus
  
• Osa allergeene jõuavad sisenemiskohast eemalduda kandudes vereringega üle organismi ning siis tekib anafülaktiline šokk
  
• Märksõnad ( astma , ekseem(naha reaktsioon), sügelus, riniit(nina pidev tilkumine), konjukiviit)
  

1) Tundlikkuse teke
Kontakt allergeeniga – möödub märkamatult ja kestab paar nädalat peale põhjuseks olnud allergeeni lahkumist. Organism muudetakse tundlikuks – makrofaag,T ja B-lümfotsüüdid, antikehad kinnituvad luuüdis toodetud mast-rakkudele (asuvad kudedes, veresoonte läheduses) ja basofiilidele, mis hiljem muutuvad valgeteks verelibledeks. Jäädakse ootama allergeeni.
2) Mast-rakkude aktivatsioon
Allergeeni teistkordsel sisenemisel suureneb antikehade kontsentratsioon, mis lisaks allergeenile liituvad mast-rakuga ja aktiveerivad selle. (Mast-rakke aktiveerib ka füüsiline, keemiline (nt alkohol, mõned antibiootikumid ) mõju. Mast-rakud eritavad kemikaale (allergia mediaatoreid), mis tekitavad allergilise reaktsiooni:

• Histamiin : suureneb lima eritus ; organite seintes olevad silelihased tõmbuvad kokku; kapillaaride läbilaskvus suureneb ja koed punduvad vedeliku kuhjumise tagajärjel; halveneb vere ja O2 varustus , närvilõpmed depolariseeritakse – tekib sügelus, suureneb valu tundlikkus.
  
• Prostaglandiinid ja leukotriinid – mõju sarnane histamiinidega kuid kestvus pikem
  

3) Krooniline allergia
Mast-rakud meelitavad teisi vereringes asuvaid immuunsüsteemi rakke kudedesse, need eristavad kudedesse mürkaineid kahjustades koerakke (nt hingamisteede epiteeli), kudedes tekib pikaajaline põletikuline keskkond.

• Allergiavastaseid rohtusid on kahte sorti:
  

1) Tekitavad tugeva unereaktsiooni
2) Und ei teki, kuid toime väiksem
Sport ja immuunsus:

• Miks jääb treenitud inimene paremini haigeks ?
  

1) Organism on vastuvõtlikum bakteritele, millega pole harjunud - Kui treenida ühes ja samas keskkonnas ning siis minna võistlustele teise keskkonda, pole keha selle teise keskkonna bakteritega harjunud ning on haigustele vastuvõtlikum
2) Treeningkoormuse/ vormi tõustes immuunsüsteem nõrgeneb -> haigestub kergemini.

• (kehaline) stress
  
• Kortisol (stresshormoon)-
  
• T-lümfotsüüdid
  
• Ülemiste hingamisteede nakkused
  
• Võistluspaik võõras patogeenses keskkonnas
  

Hügieenihüpotees ja kaduvad parasiidid:

• Hüpotees – ohuallikate puudumisel satub organism segadusse (ei teata, mis on kahjulik ja mis mitte).
  

Parasiitide olemasolu moduleerib pidevalt meie immuunsüsteemi vastureaktsioone (nii, et keha ise viga ei saa), tänu millele suudame edukalt elada keset mustust.