Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt
( Happed, alused ja soolad. Näiteks NaCl) Mitteelektrolüüt: ei lagune ioonideks (näiteks suhkur , eeter jt.) Keedusoola ( naatriumkloriidi) NaCl lahustumisel vees lähevad vee (H2O) molekulid Na+ ja Cl- ioonide vahele ja lammutavad kristallivõre laiali. Vee molekulidel on 2 poolust vesinik on + ja hapnik on - Positiivse osaga (H) on vee molekulid pööratud Cl- ioonide poole ja negatiivse osaga (O) Na+ ioonide poole. Toimub ioonide seostumine vee molekulidega ehk ioonide hüdratatsioon (hüdraatumine). Erinevad ained lagunevad ioonideks erinevalt. Seda saab arvuliselt iseloomustada sellise suurusega nagu DISSOTSIATSIOONIASTE (ehk DISSOTSIATSIOONIMÄÄR) Dissotsiatsiooniaste näitab, mitu % on aineosakesi lagunenud ioonideks Tähistatakse ( alfa) Ioonideks lagunenud elektrolüüdi hulk = *100% Lahustunud elektrolüüdi hulk Kui >30% , siis on tegemist tugeva elektrolüüdiga ( leelised, tugevad
Elektrolüüdid Elektrolüüdid-ained mis vesilahustes ja sulatatud olekus jagunevad täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrlüüdid- happed, alused ja soolad. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon-positiivse laenguga ioon. Anioon-negatiisve laenguga ioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised) Soolad: CaCl2, K2SO4, CuSO4, NaCO3, CH3COONa Tugevad happed: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3
arütmia ja siinusbradükardia, madal vererõhk ning klaustrofoobia. Samuti ei soovitata kaelapiirkonna lümfimassaazi üle 60. aastastele. Vaagna ja kõhuosa vastunäidustustusteks loetakse kroonilisi jämesoolehaiguseid, soolekrambilist kõhukinnisust, rasedust ning menstruatsiooni. Kui kliendil esineb vastunäidustusi, tuleb sellest kindlasti oma massaaziterapeuti eelnevalt teavitada. Kuidas lümfimassaaziks valmistuda? Joo eleenevalt (juba eelneval päeval) palju vett. Piisav hüdratatsioon aitab lümfi liikuma panna ning jääkaineid paremini väljutada, samuti on pärast massaazi parem enesetunne, kuna mürgid väljuvad kiiremini. Ära söö vahetult enne massaazi, parem oleks kui enne eelmist söögikorda on möödunud vähemalt 4 tundi. Pane selga mugavad, mitte liibuvad ning kergesti eemaldatavad riided, mis võivad kokku saada kalgiga. Küsimuste puhul võid alati eelnevalt konsulteerida oma massaaziterapeudiga.
· Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiilsed molekulid ja kuidas nad käituvad vees? · Elektrolüüdi ioonid on vees alati hüdraatunud olekus ning ümbritsetud hüdraatkestaga. o Positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid. o Negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesiniku aatomid
· Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Leostumise näiteks karstumine nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Keemilised reaktsioonid · Lahustumine lahustuvad mineraalid kaovad · Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to) so liitumine hapnikuga (+O2 ) · Hüdratatsioon vee liitumine mineraali koostisse · Hüdrolüüs soola lagunemine vesikesk-konnas happeks ja aluseks Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema. Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib huumushorisont. Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont.
10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või süsinikdioksiidi sidumine, saaduseks on hapnik 13. Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone 14. Happeline oksiid hapnik happele vastav oksiid 15. Hüdratatsioon aineosakeste seostumine vee molekulidega 16. Indikaator aine, mis muudab värvust lahusele või alusele lisamisel 17. Inhibiitor - aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust 18. Ioon aatom või aatomi rähmitus, millel on positiivne või negatiivne laen 19. Isotroobid keemilise elemendi teisendid,millel on ühesugune prootonite arv, kuid erisugune neutronite arv 20. Katalüsaator aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust 21
Sissejuhatus Teadusuuringud, mis käsitlevad kofeiini füsioloogilist mõju inimesele, on ulatuslikud. Uuringud jätkuvad, et piiritleda ja laiendada olemasolevat teadust. Kofeiini teadustööd, mida viiakse läbi konkreetsetes valdkondades, nagu vastupidavus, tugevus, sportmängud, taastumine, hüdratatsioon, on suured ja kohati vastuolus. Seega, selle avalduse eesmärk on kokku võtta ja rõhutada teaduslikule kirjandusele ja suunata teadlased, praktikud, treenerid ja sportlased rakendama kofeiini kõige tõhusamal viisil. Kofeiin ja selle toimemehhanism Et mõista kofeiini efekti, on vaja teada selle keemilist koostist ja kuidas ühend füsioloogiliselt imendub kehasse. Koffeiin imendub kiiresti läbi seedetrakti ja liigub läbi raku membraani sama efektiivselt nagu see imendub epiteelkoes
1,5-3% - janu 6-8% - kehatemperatuuri tõus, südamepekslemine, peapööritus ja –valu, hallutsinatsioonid 10% - pöördumatud muutused organismis 15-12% - surm (veri on niivõrd “paks”, et süda ei suuda tagada normaalset vereringet) Hüdrofiilsus – ainete omadus lahustuda vees Hüdrofoobsus – ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratatsioon – keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega Dehüdratsioon – vee kaotus Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekuli toimel (keerulisemast lihtsamaks) Vee dissotsiatsioon e vee dissotsieerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks Vee ülesanded elusorganismis: 1. Rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum 2. Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid 3. Transport 4
tekitada mürgistust. Tekib janu, kehatemp, tõus, sügamepekslemine, peapööritus ja valu, hallutsinatsioonid (6.8%). 10% pöördumatuid muutusi organismis. 15-12% surm veri niivõrd paks et süda ei suuda tagada normaalset vereringet. HO2 Hüdrofiilsus ainete omadus lahustuda vees (lahustuva aine ja veemolekulide vaheline tugev vastasmõju) Hüdrofoobsus ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratatsioon keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega Dehüdratatsioon veekaotus Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel (keerulistest ühenditest lihtsamate saamiseks Vee dissotsiatsioon ehk vee dissotsieerumine - vee molekuli lõhkumine ioonideks H2O H+ + OH OH hüdroksüülioon - H vesinikioon + ÜLESANDED ORGANISMIS
olevate ioonsete vormidena. Faktorid, mis mõjutavad hapete dissotsiatsiooni Konkreetse happe dissotsieerumise tendentsi määrab ära dissotsiatsiooni soodustavate ja pärsivate faktorite omavaheline tasakaal. Mõningad hapete dissotsiatsiooni (pKa d) mõjutavatest faktoritest on seletatavad lähtuvalt vee kui solvendi omadustest. Happe dissotsiatsioonile järgneb prootoni ja (juhul kui konjugeeritud alus on negatiivse laenguga) negatiivse laenguga konjugeeritud aluse hüdratatsioon veemolekulide poolt. Kuna hüdratatsioon on energeetiliselt soodne ja lisaks aitab varjestada laenguid, siis võib öelda, et enamikul juhtudel soodustab hüdratatsioon hapete dissotsiatsiooni. Erandi moodustavad siin positiivse laenguga happed nagu NH4+, mille dissotsiatsioonil tekib laenguta konjugeeritud alus. Siin stabiliseerib hüdratatsioon happelist (protoneeritud) vormi ja see on ka põhjuseks, miks NH4+ on nii nõrk hape.
), mille kaudu kandub murenemine kiiremini kivimtes esinevate teiste mineraalideni. Rabenemise tulemusena omandab kivim veeläbilaskvuse ja parema õhustatuse, mis loob taimedele ja mikroorganismidele sobivama elukeskkonna ja sobivamad eeldused mullatekkeks. Keemiline murenemine e. porsumine on kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Porsumisel kaasnevad peenestumisega mitmed keemilised protsessid, nagu lahustumine, hüdratatsioon, hapendumine ja hüdrolüüs, mille tagajärjel muutub ka kivimi keemiline ja mineraloogline koostis. Porsumise käigus rikastub pinnas uute keemilist ühenditega, millest suur osa on taimedele omastatavad, samuti suureneb ka saviosakeste hulk, mis annab murendile uusi omadusi. Näiteks saviosakeste tõttu omandab kivim sidususe ja kapillaarsuse, mis annab kivimile vee kinnipidamisvõime ja parandab muldade õhustatust, suurendades mulla viljakust.
samuti ehitusmörtides koos lubja, savi ja teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsement on suhteliselt veekindel, eriti sulfaattsement, mida kasutatakse vesiehitistes, sest ta sisaldab vähe vees lahustuvaid aineid. Tema põhilised koostisosad on ränioksiid SiO2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid. Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest (kips, kustutamata ja kustutatud lubi), mis kas kõvenevad ainult õhu käes või siis pärast õhu käes kõvenemist niiskuse kätte sattudes jätkavad kõvenemist. Tsemendi põhinäitajad on tugevusklass, eeltugevus, normtugevus ja tardumise algus.
CH3-CH=CH2 + H2 CH3CH2CH3 · See on eespool toodud alkeenide saamise (elimineerimisreaktsiooni) pöördreaktsioon. · Ilma katalüsaatorita toimub vaid kõrgetel temperatuuridel. · Katalüsaatorite (plaatina, pallaadium, nikkel) manulusel toimub toatemperatuuril. Alküünide omadused · Alküünidele on sarnaselt alkeenidega omased liitumisreaktsioonid kordsele sidemele: H2 liitumine ehk hüdrogeenimine; vee molekuli liitumine ehk hüdratatsioon; halogeenimine; vesinikhalogeniidi liitumine. H H O H O +H2O H H C C H C C C C H H H H 12
42) Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel ( nt. Raua roostetamine) 43) Lahus ainete ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 44) Lahusti aine, enamasti vedelik, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 45) lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines.(lahustis) 46) lahustuvus aine suurim kogus grammides, mis lahustub 100st grammist lahustist antud temperatuuril. 47) solvatatsioon (hüdratatsioon) lahustunud aineosakeste ( ioonide või molekulide) seostumine lahusti molekulidega. Vesilahuse korral nim. seda hüdratsiooniks. Hüdratsioon - 1)hüdraatumine vee keemiline liitumine oksiidiga või küllastumata ühendiga 2)hürdaatumine kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel 3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega
Lahus koosneb lahustunud ainest(ainetest) ja lahustist. Lahusti vesi, piiritus, vedelik. See on aine, milles lahustatava aine lahustamisel tekib lahus. Lahustunud aine see võib olla kas tahke, gaasiline või vedel. On aine, mille lahustamisel lahustis tekib lahus. Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massiosa protentides. Ühe osa % + teise osa % = 100%. Lahustuvus näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. Solvatatsioon (hüdratatsioon) lahusti molekulide ühinemise protsess lahustatava aine osakestega selle aine lahustumisel. Kui lahustiks on vesi, nim. seda protsessi hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt aine lahustumisel lahuses eraldub või neeldub soojust. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. (Või lühemalt: Sidemete katkemisel osakeste vahel energia
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall
43.Lahus - ühtlane segu (enamasti vedelas olekus), mis koosneb ühe või enama aine osakestest 44.lahusti - aine, milles teise aine osakesed on ühtlaselt jaotunud 45.lahustunud aine - aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud 46.lahuse protsendiline koostis - näitab, mitu massi osa on lahustunud üht ainet on 100 massi osas lahuses 47.lahustuvus - näitab suurimat aine kogust, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses 48.solvatatsioon (hüdratatsioon) - aineosakeste 8ioonide või molekulide) seostumine vee molekulidega 49.lahustumise soojusefekt - Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallvõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. 50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa 51.küllastumata lahus - lahus, kus antud tingimustel saab veel sama ainet lahustada 52
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud
(ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Elektrolüütide A: A-d põhjustavad elektrostaatilised jõud. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I-ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. VahetusA- Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise elektrolüüdiga võib toimuda vahetusadsorptsioon. Selle käigus võetakse lahusest ühte liiki ioone ja antakse tagasi teist liiki ioone.
Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Kuna praktilist tähtsust omavad elektrolüüdid vees, siis vaatleme vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. 18. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades
Teatud tingimustel arvestatakse ka veepotentsiaali neljanda komponendiga - maatrikspotentsiaaliga m. Arvestatava maatrikspotentsiaali teke on seotud tugevasti vett siduvate laenguga keemilisi rühmi sisaldavate pindade (maatriks) olemasoluga süsteemis, nagu näiteks kontsentreeritud rakulahus seemnete idanemisel, samuti rakuseinte polüsahhariidide ja valkude hüdrofiilsed pinnad, saviosakesed mullas jne. Maatrikspotentsiaal on negatiivne, sest vee seostumine (hüdratatsioon) vähendab veepotentsiaali ja seetõttu vesi liigub kõrge maatrikspotentsiaaliga piirkondadesse. w= a + P + g Nimetage ja selgitage millistes tingimustes võib veepotentsiaal rakkudes olla positiivne Veepotentsiaal võib positiivne olla atmosfäärirõhust kõrgema rõhu juures. Atmosfäärirõhul oleva lahuse veepotentsiaal on alati negatiivne. Atmosfäärirõhust kõrgema rõhu all oleva lahuse veepotentsiaal võib olla nii null, positiivne kui ka negatiivne, sõltuvalt
*Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed - Dispersioon ei moodustu spontaanselt
*Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed - Dispersioon ei moodustu spontaanselt
CsigmaC ALKEENID. kaksikside Sp-hübridisatsioon - 2 hübriidset + 2 p orbitaali. ALKÜÜNID. Kolmikside C sigma C 5. Hüdrogeenimine- on vedelate õlide töötlemine kõrge rõhu ja temperatuuri juures vesinikuga. Sealjuures saavad küllastumata rasvhapetest küllastunud rasvhapped. Hüdratatsioon- veega ühildumine Dehüdratatsioon- veest eraldumine Dehüdrogeenimine- Hüdrogeenimise pöördprotsess e. Vesiniku ära võtmine Polümerisatsioon- küllastumata ühendite liitumisreaktsioon , mille tulemusena moodustub sama koostise, kuid suurema molekulimassiga aine. Kopolümerisatsioon- kui polümeeritakse mitme erineva monomeeri segu. Kondensatsioon- aine ülemineks gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse), liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine nt. vee eraldumine.
2.)Eetanooli tootmine naftatooraine baasil. Meetod on kaudne, st etüleen absorbeeriti vastuvooluga aparaadis 90-98%-lisse väävelhappesse ca 80 C juures. Tekkis monoestrite ja diestrite segu: CH2 = CH2 + H2SO4....CH3CH2OSO3H ;2CH2 = CH2 + H2SO4... (CH3CH2O)2SO2 Tekkinud estrid hüdrolüüsiti vees umbes 2 tunni jooksul : CH3CH2OSO3H + (CH3CH2O)2SO2 + 3H2O........3CH3CH2OH + H2SO4 Etanool lahutatakse lahjast väävelhappest destillatsioonikolonnis. 3.)Etüleeni otsene hüdratatsioon . Siin on vaja kõrgeid rõhke ja temperatuure , et muuta H3PO4 katalüsaatori juuresolekul segu etanooliks. Ärareageerimata segu retsikuleeritakse: Kuna etüleen sisaldab alati ka veidi atsetüleeni, mis tekitab atsetaldehüüdi, siis viimane taandatakse vesinikuga katalüütiliselt etanooliks: HC CH + H2O..CH3CHO CH3CHO + H2...CH3CH2OH 18.Fenooli süntees kumeenist Kaasajal tööstuses omandatud fenooli tootmise tehnoloogia lähtub propüleenist ja benseenist
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
· Toorainete kaevandamine · Toorainete purustamine · Toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine · Lobri korrigeerimine · Lobri põletamine klinkri saamiseks · Klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga · Tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Portlandtsemendi segamisel veega toimuvad reaktsioonid tsemendimineraalide, looduslikukipsi ja vee vahel ehk nn . hüdratsiooniprotsessid(hüdratatsioon).´ Tsemendi kivinemine ja tardumine · Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kuid ei võta vastu välis jõudu. · Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevuspiiri.tsemendi tugevusklass määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaalingimustes kivinemise järgi nn
(antioksüdandid, säilitusained, värvained jne). Praadimiseks sobivad loomsed rasvad ja margariinid, mille rasvasisaldus vähemalt 80% ning taimerasva sisaldus alla 30%. Küpsetamiseks sobivad margariinid, mis ei ole alla 40% rasvasisaldusega. Toiduõlide tootmine, omadused, kasutusnõuded. Õli eraldamine toorainest pressimine (külm,kuum) puhastamine filtreerimine - ekstraheerimine rafineerimine mehaan puhast hüdratatsioon neutraliseerimine pleegitamine desodeerimine Rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid ( ka vähem polüküllastumata rasvhappeid) Suhkru saamise põhietapid, sortiment. Suhkur on praktiliselt puhas süsivesik. Toodetakse suhkruroost ja suhkrupeedist. Viimases on sahharoosi veidi rohkem kui suhkruroos, kuid viimast on kergem puhastada ja sellest toodetakse rohkem. Suhkrupeet : pesemine, peenestamine ekstraheerimine(kuuma veega toorainest mahla eraldamine) toormahl
rabenemine. On tingitud peaasjalikult temp. kõikumistest. Soojenedes mineraalide ruumala suureneb ja jahtudes väheneb, mille tulemusel kivim mureneb. 2) Keemiline murenemine e. porsumine. On põhjustatud looduslike reagentide toimest (vesi, süsihappegaas, hapnik) Hapnikuga hapendumine, või vastupidine taandumine (alahapendilised ühendid) Lahustumine kõik mineraalid vähem või rohkem lahustuvad vees. Sõltuv vee temp. ja CO2 sisaldusest. 3) Hüdratatsioon on veega ühinemine. Hematiit annab veega ühinedes limoniidi. Silikaatide murenemine talgistumine talk, serpentiidistumine serpentiin, kaoliinistumine kaoliit. Bioloogiline murenemine- seotud org elutegevusega. Mullatekke protsess. Org aine lagunemisproduktidest põhjustatud mehan purustamise ja keemiliste muundumise prots. Settekivimite murenemine- võibjuhtuda ainult kui nende koostises esineb suure primarsete kivimite tükke, võivad ainult rabeneda. Lubjakivi mur on keerulisem.
Kokku ~60...95%. Aliit mõjutab just esialgset survetugevuse kasvu. 11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni. Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tavaline täitematerjal: mineraalne täitematerjald, mille osakeste tihedus on 2000...3000 Peentäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D <4 mm
Segupiim pastöriseeritakse temperatuuril 76-80 kraadi, hoideajaga 15-20 sekundit. Tugevama kalgendi saamiseks ja väljatuleku suurendamiseks võib kasutada kõrgemaid pastöriseerimistemperatuure (85-87 kraadi), sest siis denatureeruvad vadakuvalgud suuremal määral ning jäävad pressimise ajal kaseiinikalgendisse. Kõrgel temperatuuril kuumtöötlemisega suureneb ka kaseiini hüdratatsioon, mille tulemusena kaseiin seob vett tugevamalt ning vadaku eraldamine kalgendist pressimise teel võtab rohkem aega. Madalatel pastöriseerimistemperatuuridel denatureeruvad vadakuvalgud vaid osaliselt, suurem osa vadakuvalgust jääb vadakusse. Kalgend on nõrk ja habras, valgukadu vadakuga on suurem ning toote väljatulek väheneb. Madalal temperatuuril pastöriseerimise korral võib säilida piimas leiduv lipaasi ensüüm. Sellise kohupiima pikaajalisel säilitamisel halveneb maitse
3. Eksotermilises reaktsioonis soojus eraldub, endotermilises aga soojus neeldub. 4. Kui mõlemas suunas kulgevate reaktsioonide kiirused on võrdsed ning reageerivate ainete kontsentratsioon enam ei muutu. 1) Elektrolüütide ja mitte el.lüütide mõiste ja näited 2) Näiteid tugevatest ja nõrkadest el.lüütidest (vt. tabelist) 3) Mida näitab dissotsatsiooni aste? 4) ¤ molarisatsioon - ¤ hüdratatsioon 1) Eletrolüüdid on ained, mis vedelas olekus või vesilahuses juhivad elektrit (NaCl, HCl). Need ained, mis elektrit ei juhi, on mitteelektrolüüdid (tärklis, piiritus, suhkur jne). 2) Tugevad elektrolüüdid: ¤ HCl ¤ HNO3 ¤ H2SO4 Nõrgad elektrolüüdid: ¤ H2CO3 ¤ H2S ¤ NaOH 3) Aine ioonideks dissotsieerumise astet lahuses.
(Joonis 5). (1), (8) LÄHTEKIVIMSEDIMENTOGENEES: murenemine erosioon edasikanne settimineSETEDIAGENEES mattumine litifitseerimineSETTEKIVIM Murenemine füüsikalise murenemise e rabenemise käigus puruneb kivim tükkideks; keemilisel murenemisel e porsumisel toimub kivimis mineraalide lahustumine, oksüdeerumine ja hüdratatsioon, mille tulemusel kivimi koostis muutub. Erosioon protsessi käigus kulutatakse ära murenemisel tekkinud materjal ning haaratakse edasikandesse. Edasikanne tuule, vee ja jää voolude poolt toimuv materjali transport settebasseini, osakeste kulumine, ümardumine.
Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. · Porsumine keemiline protsess, kivimite murenemine vees või õhus esinevate hapniku ja CO2 mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumisel toimuvad mitmed keemilised protsessid, mille käigus vähemvastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised (lahustumine, hüdratatsioon, oksüdeerumine, hüdrolüüs) Bioloogiline aineringe · Fotosüntees: Klorofülli sisaldavais taimeosades lühilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess, milles anorgaanilistest ühenditest (peamiselt CO2 ja vesi) moodustub orgaaniline aine ja eraldub hapnik (O2). Fotosünteesis muundub kiirgusenergia keemiliste sidemete energiaks. · Mulla ja huumuse teke:
tuuma adsorptsiooni võime. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb
Struktuur: sidemenurgad mitte-tetraeedrilised; vesiniksideme doonor ja aktseptor; molekul polaarne jäiga struktuuri tõttu; võimeline moodustama neli vesiniksidet molekuli kohta. Vesiniksidemed vees ja jääs. Jääs 4 H-sidet molekuli kohta elueaga ~10µs; vesiniksidemed jääs moodustavad kolmemõõtmelise võrgustiku, milles minimaalne vee molekulide arv on 6. Vees 2,3 H-sidet molekuli kohta elueaga ~10ps. 2. Vesi kui lahusti. Ioonide hüdratatsioon: positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid; negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesinikuaatomid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia.
- toetab verevarustust (sh südame täitumist) - toetab nahaalust verevarustust (aitab soojust kanda naha pinnale) - toetab higi tootmist - vähendab elektrolüütide kadu (higi, uriin) - toetab töövõime säilimist Higierituse suurenemine(8-14 päeva) Süsivesikute kasutamise langus Muutused on suhteliselt püsivad (ca 1 kuu pärast normaalse temp keskkonda naasmist) Soovitused kuumas kohanemiseks: Taga piisav hüdratatsioon - tavainimese päevane rahuolukorra veevajadus võib kahekordistuda (ca 3-4 l) -Sportlane võib päevas kaotada kuni 12 l vett -Janu tunne ei ole piisav rehüdratatsiooni indikaator (Mida tumedab uriin, seda väiksem vee sisaldus organismis) Harjuta lühiajaliselt kuumemas keskkonnas, päevade kaupa kuumas viibimine ei ole oluline (kohanemise koguaeg sõltub kuumas treeningute koguarvust, 10...30 päeva)
Ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel temperatuuridel. Katalüsaatorite (plaatina, pallaadium, nikkel) manulusel toimub toatemperatuuril. Kolmiksidet sisaldavaid alifaatseid süsivesinikke nimetatakse alküünideks (CnH2n-2). Alküünidele on alkeenidega sarnaselt omased liitumisreaktsioonid kordsele sidemele: H2 liitumine ehk hüdrogeenimine; halogeenimine; vesinikhalogeniidi liitumine; vee molekuli liitumine ehk hüdratatsioon. Aromaatseteks (ehk areenideks) nimetatakse antud kursuse raames süsivesinikke, mis sisaldavad vähemalt ühte benseenituuma. Seega on kõigi areenide "isaks" benseen C6H6. Areenid võivad sisaldada lisaks eraldi paiknevatele benseenituumadele, nt trifenüülmetaan (C6H5)3CH, ka kondenseeritud benseenituumasid, mis jagavad ühte või enamat sidet, nt naftaleen C10H8 ja antratseen C14H10. Formaalselt on areenid küllastumata ühendid ja neid saab tõepoolest hüdrogeenida ning viia
tegurite mõjul (murenemine). Olenevalt sellest, milline on vahetu põhjus ja mis produkt, jaguneb murenemine: 1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine on põhjustatud temperatuuri kõikumistest, jääst, tuulest jne. Selle tulemusena kivimi koostis ei muutu keemiliselt vaid aset leiab ainult kivimi peenestamine. 2) Porsumine e keemiline murenemine leiab aset CO2, vee ja hapniku toimel. Porsumise alla kuulub ka lahustumine. Hüdratatsioon veega ühinemine Hüdrolüüs soola lagunemine. Olenevalt selle laguproduktist on sel omad allnimetused (nt kaoliidistumine) 3) Bioloogiline murenemine leiab aset elusorganismide mõjul nende eluajal või laguproduktide toimel. Mullaprofiili ehitus ja mulla morfoloogilised tunnused Mullas toimuvad väga mitmesugused protsessid, mille tulemusena tekivad väga mitmesugused ühendid mulda. Geoloogiliste tegurite eeskätt vee toimel paigutuvad
Etanool (kt. 78,3 C) lahutatakse lahjast väävelhappest Ester monomeer Kõrge tihedusega PE (HDPE) tootmine destillatsioonikolonnis. Saagis on 90-95%. Teises astmes kulgeb monomeeri polümerisatsioon Ziegler-protsess kasutab pehmeid tingimusi, 2-4 at ja Etüleeni otsene hüdratatsioon hakkas muutuma USA-s 260°C juures: 50-75 C, et polümeriseerida etüleeni lahust CH-lahustis, tähtsaks pärast 40-ndaid aastaid. Kuid siin on vaja n (monomeer ester) = (n 1)HOCH2CH2OH + H kasutades TiCl4 katalysaatorit. Pärast polümeriseerunud
(aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon veekaotus. Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel. Vee dissotseerumine vee molekuli lõhkumine ioonideks. H2O H+ + OH- Vee ülesanded organismis: - lahusti - osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides - aitab säilitada rakusisest püsivat t0 - transport - jääkainete väljutamine - hüdrolüüs - pH tasakaalu säilitamine
2260 kJ/kg). Suur soojamahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus (72 mN/m). Kõrge dielektriline konstant (~80). Maksimaalne tihedus vedelas olekus (1,0 kg/l). Vee struktuur: Vee molekulide vahel on nõrgad vastasmõjud Jää ja vee võrdlus H-sidemed ja liikumine Jää:4 H-sidet 1 vee molekuli kohta Vesi:2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta Jää:H-sideme eluigaumbes 10 mikrosekundit (10^-6) Vesi:H-sideme eluiga umbes 10 pikosekundit (10 ^-12) 5. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas. Amfifiilsed molekulid ja nende käitumine vees. Vesikeskkonnas koonduvad positiivse laenguga ioonide ümber vee negatiivse laenguga hapniku aatomid ja negatiivse laenguga ioonide ümber koonduvad vee positiivsed vesiniku aatomid. Selle toimel moodustub elektrolüüdi(iooni) ümber hüdraatkest. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest klatraadi struktuur. Hüdrofoobsed ehk vett hülgavad molekulid koonduvad omavahel kokku ja nende
Organismi kõige olulisem lahusti. Vees toimivad molekulide vahel nõrgad vastasmõjud. Vesi Jää Vesiniksidemed 2,3 vesiniksidet 1 vee 4 vesiniksidet 1 vee molekuli molekuli kohta kohta Eluiga Umbes 10 pikosekundit Umbs 10 mikrosekundit 5. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas. Amfifiilsed molekulid ja nende käitumine vees. Elektrolüüdi ioonid on alati vees hüdraatunud olekus. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest katraaditaoline struktuur. Amfifiilne ehk amfipaatne tähistab molekule mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaasesse keskkonda. 6
On tingitud peaasjalikult temp. kõikumistest. Soojenedes mineraalide ruumala suureneb ja jahtudes väheneb, mille tulemusel kivim mureneb. 2) Keemiline murenemine e. porsumine. On põhjustatud looduslike reagentide toimest (vesi, süsihappegaas, hapnik) Hapnikuga hapendumine, või vastupidine taandumine (alahapendilised ühendid) Lahustumine kõik mineraalid vähem või rohkem lahustuvad vees. Sõltuv vee temp. ja CO2 sisaldusest. 3) Hüdratatsioon on veega ühinemine. Hematiit annab veega ühinedes limoniidi. Silikaatide murenemine talgistumine talk, serpentiidistumine serpentiin, kaoliinistumine kaoliit. Akumulatsioon; dekudatsioon Maa sisemuses avaldub maa sisejõud. Maa väliste jõudude toimel kulutatakse maapinna pealispinda. Transporditakse materjali ühest kohast teise. Seega leiab aset maapinna dekudatsioon ja akumulatsioon. .1 Vee geoloogiline tegevus: ajutiste vooluvete geol
Soojusefektid lahustumisel
· Tahkete ainete sublimeerumisel on entroopiline tegur ainumäärav, kuid tahkete ainete
lahustumisel lisandub entroopilisele tegurile solvatatsiooni mõju.
· Kui soojusefekt on negatiivne siis on protsess endotermiline ka siin on entroopiline
tegur juhtiv.
Lahustumise soojusefekt koosneb põhiliselt kahest osast:
a) hüdratatsiooni (solvatasiooni) energiast-q
b) kristallvõreenergiast c
· Kuna hüdratatsioon on eksotermiline soojus eraldub siis on q alati positiivne
· Kristallvõreenergia väärtus c - on negatiivne kristall laguneb üksikuteks
molekulideks või ioonideks protsess on endotermiline.
Seega on summaarne soojusefekt:
· Q=q+(-c)
· Kui q>c, siis Q>0 summarne soojusefekt positiivne ja vastupidi.
· NaCl lahustumisel on q
8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. VEE OMADUSED · kõrge sulamis- ja keemistemperatuur · suur aurumissoojus · suur soojusmahtuvus · kõrge pindpinveus · kõrge dielektriline kontstnt maksimaalne tihedus vedels olekus Ioonide hüdratatsioon - positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid; negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesinikuaatomid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida
X1 — LLL moolimurd X2 — LLL moolide arv Lõpmata lahjades lahustes on sama- ja erinimeliste osakeste vahelised toimed erinevad, aga lahustunud aine osakesed asuvad teineteisest nii kaugel, et nende vastastiktoime puudub. Lisades lahustut, toime iseloom ja suurus ei muutu, sest lisatud vee (lahusti) molekulid lähevad teiste veemolekulide vahele; ei esine soojus- ja ruumalaefekti. LLL-d on ideaalsed lahusti suhtes. Lahustunud ainelisamisel muutub osakestevaheline toime — toimub hüdratatsioon. Esineb soojus- ja ruumalaefekt (∆H≠0; ∆V≠0). Need on mitteelektrolüütide lahjad lahused, kus n<0,1…0,2 mol/kg; faaside lahused. Reaalsed lahused ei ole ideaalsed ei lahustunud aine ega lahusti suhtes. Mõlema lisamisel esineb soojus- ja ruumalaefekt. 3. aururõhk lahuse kohal. Keemine, külmumine: Isegi keemistemperatuurist hulga madalamal temperatuuril leidub alati vedelikumolekule, mille
süsinikdioksiidi mõjul. Olulised keemilised protsessid:Oksüdeerumine - ..Lahustumine – (sõltuvalt mineraalidest koostisest, kliima ja vee keemilisest aktiivsusest). Kergesti lahustuvad halogeenid, sulfaadid, karbonaadidLeostumine – lahustumine, millega kaasneb kergesti lahustuvate ühendite väljakanne tekivad kavernid, koopad dolomiidist laostuvad välja kaltsiidikristallid. Hapendumine – erinevate elementide muutused. Hüdratatsioon – veemolekuli ühendumine veetu mineraaliga Hüdrolüüs – mineraalidel agunemine lihtsamateks ühenditeks hüdroksiiliooni liitumisel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest: kliimast, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Murenemiskoorik võib olla pindmine või jooneline., nüüdisaegne või vana
Mitokondrisse transpordituna on atsüülkarnitiin substraadiks karnitiini atsüültransferaasile II, mis taastab atsüülCoA molekuli ja vaba karnitiini 8. Loetlege 4 oksüdatsiooni tsükli reaktsiooni. NAD+ ja FAD funktsioonid rasvhapete oksüdatsioonil. - I oksüdatsioon katalüüsitakse membraanseoselise atsüülCoA dehüdrogenaasi poolt. Elektronid liiguvad üle ETF valgu elektronide ülekandeahelasse. - Hüdratatsioon - II oksüdatsioon L-hüdroksüatsüülCoA dehüdrogenaas on stereospetsiifiline, ei tööta D isomeeril. NADH elektronid juhitakse hingamisahelasse. - Tiolüüs 9. Lisareaktsioonid küllastamata rasvhapete oksüdatsioonil. 10. Paarituarvulise süsinike arvuga rasvhapete täielik oksüdatsioon. 11. Arvutada ATP võimalik saagis 14 süsiniku pikkuse karboksüülhappe täielikul oksüdatsioonil Ketokehad 12
annaabi.ee 
