Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks. Immuunsüsteemil on kolm viisi haigustekitajate hävitamiseks. Esiteks neutrofiilid ja makrofaagid neelavad tervelt haigustekitajaid. Samuti nad ka tapavad alla neelatud bakteri lagundades selle osadeks. Teiseks hävitatakse nakatunud rakud
Immuunsüsteem 1. Peatükk Immuunsüsteemi olemasolu on meile äärmiselt oluline, see kaitseb meie kehasi igas olukorras ja vahetpidamatta. Kui meie immuunsüsteem ei töötaks või puuduks üldse ei oleks meil midagi, mis meid kõikide pisikute eest kaitseks. Immuunsüsteemil on ka võime mäletada kõiki haigustekitajaid, millega me oleme nakatanud, nii et kui peaksime mõnega neist uuesti kokku puutuma, ei jää me enam haigeks. Seda nimetatakse Immunoloogiliseks mäluks. Immuunsüsteem koosneb spetsialiseerunud rakkudest, mida nimetatakse immuunrakkudeks
IMMUUNSÜSTEEM Loe õ lk 42-45 Koosta kokkuvõte 1. Mis on immuunsus? Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid ja nende mürke enne, kui need haigust tekitavad. 2. Millistele kehavõõrastele objektidele immuunsüsteem reageerib? Nimeta 6. Võõrvalkudele, mikroobidele ja vigastele rakkudele 3. Mis moodustavad inimese immuunsüsteemi? Valged vererakud, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 4. Kuidas toimub kiire üldine reaktsioon? Õgirakud hävitavad tõvestajad. 5. Kuidas toimub aeglasem ja täpsem reaktsioon? Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi ning antikehad seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 6. Mis on omandatud immuunsus
Immuunsüsteem. Ehitus ja funktsioon Ksenijs Tsistjakova LA1 Särevere 2014 IMMUUNSÜSTEEM. Ehitus ja funktsioon. See on elavorganismite kaitse mehanism. Immunsüsteem hoiab ära võõrkehadest ja teistest ohtlikutest organismidest nagu mikroobid, viirused ja bakterid. Ta kontrollib organismi füsioloogilised reaktsioonid ja tagab veresoonkonna korraliku töötamist. Immuunsüsteem (edasi IS)on keerukas võrgustik koosnev mitmesugustest elunditest, rakutüüpidest ja molekulidest. IS ehitus on väga keeruline. Seda võib võrrelda kesknärvisüsteemi ehitusega. - IS peaorgan on luuüdi, mis vastutab vereloome eest (erütrotsüütide, trombotdüütide ja leikotsüütide tootmine). Eristatakse kollast ja punast luuüdi. Asukoht on toese suured luud (selgroog, umbluu, puusaluud jne.). - Tüümus koos luuüdiga kujundavad IS keskorganit, mis koosneb
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt - Nahk - Ripsepiteel - Limamembraan - Eritised Immuunsüsteem
Kasuta värsket, külmutatud või kergelt keedetud juurvilja ja hoidu praetud ning või rasva kastmes olevast juurviljast. Kasuta värsket, kuivatatud või külmutatud puuvilja ja hoidu siirupiga puuvilja konservidest, oliividest ja avokadodest. Kasuta täistera leiba, pruuni riisi, ja hoidu küpsistest, kookidest, pontsikutest, majoneesist, võist, margariinist, kartulikrõpsudest ja kõiksugustest magusatest kreemidest. Kui sööd putru,siis saad tugevaks Immuunsüsteem Immuunsüsteem ehk immuunsussüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: 1)väljaspoolt organismi näiteks mikroobid, viirused 2)organismi seest hukkunud rakkude osised Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi,
KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA SÜNDIDE VÄHENDAMINE ÜLE 40 AASTASTEL NAISTEL JA RISKIGRUPPI KUULUVATES PEREKONDADES PÄRILIKE HAIGUSTE RAVI: ASENDUSRAVI- Organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündro...
süsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: · kaasasündinud ehk loomulik immuunsus · omandatud immuunsus Vaata filmi ka!http://www.immunology-info.org/index.php?filmid=0&play=true Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandlid · Valgeliblede hulka lümfi- kuuluvad lümfotsüüdid sooned harknääre ja makrofaagid ehk lümfi- (õgirakud) tüümus sõlmed · Lümfisõlmed põrn
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi-
-Viirus pääseb siiski läbi -Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid -Suureneb verevool, temperatuur tõuseb, tekib punetus -Sissetungijad hävitatakse valimatult -Tekib põletik 3. Kaitseliin- lümfotsüüdid (valgelibled), antigeen, antikeha, omandatud immuunsus -Valgelibled, mis tunnevad sissetundija ära (lümfotsüüdid) -Antigeenid tunnevad sissetungija ära -Antikehad- valgud, mis tunnevad antigeeni ära 13. Kuidas toimib immuunsüsteem? -3 kaitseliini -2 liiki: Omandatud immuunsussüsteem Kaasasündinud immuunsussüsteem 14. Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? Vakstsineerimine põhineb inimese immuunmälul. - Inimese organismi viiakse surmatud võinärgestatud haigustekitajaid või nened osi. - lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. 15. Millised on immuunsüsteemi häired (autoimmuunhaigused, allergia, äratõukereaktsioon)?
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad
Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant. Sellega alustatakse juba varases lapseeas. VANUS HAIGUS MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE 3-5 päeva Tuberkuloos 3-6 kuud Läkaköha, difteeria ja teetanus (2 korda); lastehalvatus (3 korda) 1. aasta Mumps, punetised ja leetrid 2. aasta Lastehalvatus 7. aasta Difteeria ja teetanus; lastehalvatus 12. aasta Difteeria ja teetanus Kokkuvõte Immuunsüsteem kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Immuunsüsteemi elundid lümfisõlmed, põrn ja harkelund valmistavad vere leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke lümfotsüüte. Organismi aktiivse kaitse tagavad nii õgirakud, kui ka lümfotsüüdid, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb elu vältel kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid.
Levik (inimeselt inimesele) HIV levib inimeselt inimesele järgnevatel meetoditel: · Suguline vahekord nakatunuga · Nakatunu poolt kasutatud nõelte, süstalde jms kasutamine · Nakatunud raseda vastsündinule raseduse või sünnituse käigus või rinnapiimaga · Nakatunud verega (vereülekanne) Tagajärjed · Immuunsüsteemi nõrgenemine · Nakatud palju kergemini teistesse haigustesse · Võid surra teistesse haigustesse, kuna su immuunsüsteem on liiga nõrk haiguse vastu võitlemiseks. Huvitavaid fakte · Esimesed AIDSi juhhud maailmas diagnoositi aastal 1981 · HIV ei ole AIDSi algfaas. HIV peab saama muu viirusega kokku, et tekiks AIDS. (Kuigi AIDS on HI-viiruse lõppfaas) · 50% kogu maailma HIV-positiivsetest on alla 25a. · Eestis on HIV-ga nakatunutest 25% süstivad narkomaanid. · Inimesed ei sure AIDSi vaid mõnda teise haigusesse, mille vastu
Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude. Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine.
A A, AB A, 0 B B, AB B, 0 AB AB A, B, AB, 0 Rh+ Rh+ Rh+, Rh- Rh- Rh+, Rh- Rh- Peatükk 9. Immuunsüsteem kaitseb organismi. Haigusetekitajaid hävitab kaitsesüsteem ehk immunsüsteem, mis teageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele. Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad.
ALLERGIAT TEKITAB KEHA VALEHÄIRE Imeline teadus nr 9/2016 Artiklis oli kirjas, et teadlased on viimaks aimu saanud, miks ja kuidas allergia tekib. Kuna inimesed söövad palju erinevaid asju ja hingavad sisse õhku, satub meie organismi kogu aeg võõraineid ja mikroobe. Keha immuunsüsteem peab suuremat osa neist ohutuks aga mõni kord on teisiti ja tekib reaktsioon näiteks õietolmu vastu, mis pole üldse tegelikult kahjulik. Tänu sellele mõjuvad hallitusseente eosed ja õietolm allergikutele mürgina. Reaktsiooni käigus kuhjub kehas signaalmolekul histamiin, mis panebki allergikud aevastama ja nina luristama ning tekitab sügelust ja silmade tursumist. Need süütud õietolmuterakesed näevad välja oma valkude poolest äravahetamiseni sarnased parasiitidele
saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada, piisab katmata kätest ja näost. Päikesekiirguse defitsiit (talvekuud, vähene õues viibimine suvel) võib suurendada jälle vere kolesterooli sisaldust. Kolesterooli suurenenud sisaldus veres on aga riskifaktoriks südame-veresoonkonna haiguste tekkes. Põhjapoolsetes piirkondades esineb sagedamini ka multiipelskleroosi. See on närvisüsteemi autoimmuunne haigus, kus immuunsüsteem reageerib oma kudede vastu ning mis sageli lõpeb invaliidistumisega. Individuaalne dosimeeter taskus UV-kiirguse intensiivsus maapinnal on sõltuvuses kellaajast ja kalendrikuust. Kõige tugevam on UV-kiirgus juunikuus suvise pööripäeva paiku ning päeval kella kaheteistkümne ja kolme vahel. Seega aitavad UV-kiirguse doosi ja päikese käes viibimise sobiva aja määramisel individuaalne dosimeeter ja UV- indeks. UV-indeks iseloomustab UV-kiirguse tugevust ja
koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri. keha sisene kaitsesüsteem. peamine element valge verelible, ühed toodavad antikehi(kaitsevalgud), teised söövad ära haigustekitajad v antikehade poolt märgistatud valgud immuunsus- keha võime mitte haigeks jääda. olemas loomulik(kaasasündinud) ja omastatud immuunsus(läbipõdemisel, vaktsineerimisel) vaktsineerimine-organismile tutvustatakse haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. selle
....................................................................4 Toit ja terve Süda ....................................................................................................................... 5 Toit ja seedimine .......................................................................................................................6 Toit ja kehakaalu jälgimine ........................................................................................................7 Toit ja tugev immuunsüsteem .................................................................................................... 8 Kümme tähtsat fakti toitumise kohta.......................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Toit mida me sööme, on nagu kütus
Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8. Kõhunääre e pankreas; 9. Munasarjad; 1. Munandid) 7. Kaitsemehhanism koosneb: Nahk ja limaskestad Immuunsüsteem (omandatud ja kaasasündinud immuunsus) Immuunsüsteem : B-lümfotsüüdid (lümfisooned ja sõlmed) Põrn Valged verelibled vereringes Kaitseb viiruste ja bakterite eest, vastutab ebanormaalselt käituvate takkude hävitamise eest Valgelibled e leukotsüüdid on kaasasündinud immuunsus ja koosneb: Õgi- (sulgeb bakteri põiekesse, ühineb lüsoomi sisaldava ensüümiga ja hävitab ilma enda struktuuri kahjustamata) ja tapjarakud (mürgigraanulid)
Inimese süda koosneb paremast ja vasakust kojast, paremast ja vasakust vatsakesest ja hõlmastest klappidest. Hapnikuvaene veri tuleb südamesse veenide kaudu ning hapnikurikas veri pumbatakse südamest edasi arterite ja aortide kaudu. Millised on inimese veresooned? Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veri liigub soontes ainult ühes suunas. Veresooni on 3 tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Milline on immuunsüsteemi osa haiguste ärahoidmisel ja tervenemisel? Immuunsüsteem aitab ära hoida haigusi reageerides kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele. Õgirakud hävitavad tõvestajad, mis on tunginud organismi. Kuidas eluviis võib mõjutada vereringeelundkonna tervist ja immuunsüsteemi tugevust? Tervislik eluviis(sport, õige toitumine, hea uni) mõjutab nii vereringeelundkonda(süda suudab teha rohkem tööd, sest on treenitud, veresooned on puhtad ja ummistumata) kui ka immuunsüsteemi(ei haigestu kergesti) hästi
bronhiiti, verevalumite teket, silmahaiguste ennetamine, aitab vähiga võidelda · skorbuut C vitamiini puudus · parandab Fe2+, D-vitamiini, tsingi toimet · soovitus: 75 mg · organism ise ei sünteesi · allikad: värsked aed- ja puuviljad, tsitruselised, marjad, rohelised maitsetaimed (petersell), köögiviljad B-grupi vitamiinid · vesilahustuvad · tähtsus: raku ainevahetus, nahk, juuksed, immuunsüsteem, närvisüsteem · B-grupi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos · defitsiit suureneb pidevalt, kuna töödeldud toiduainete tarbimine suureneb (neis on vähem B-vitamiine alles), ka suurenenud suhkru tarbimine · organismis sünteesitakse: · allikad: töötlemata toidud, kartulid, banaanid, läätsed, oad Vitamiin B1 ehk tiamiin · vesilahustuv · tähtsus: närvisüsteem · allikad: tervavili, liha, kartul, piim Vitamiin B2 ehk riboflaviin
jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine Kesknärvisüsteemi haigusteks on: entsefaliit .e. ajupõletik, lastehalvatus .e. poliomüeliit, Dementus, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, epilepsia .e. langetõbi, insult, selgroovigastused Piirdenärvisüsteemi haigusteks on ka kaasasündinud ja omandatud Kaasasündinud – geeni või kromosoomi viga, väärareng, nakkus, teratogeenid Omandatud – alkoholism, vitamiinipuudus, HI – viirus 4. Immuunsüsteem Organism peab pidevalt võitlema bakterite ja viirustega Veri koosneb 55% vereplasmast, milles on 91% vett, 7% valke, 2% muid orgaanilisi ühendeid ja mineraalsooli ning 45% vererakkudest, milleks on punased ja valged verelibled ning vereliistakud. Imuunsüsteem jaguneb kolmeks kaitseliiniks. 1. Kaitseliin nahk limaskestad maohape sülg pisaravedelik 2
Liigne valk: · Väljutab Ca · Kahjustab neerusid ja maksa (hüpertroofia) Valgudefitsiit. · Kwashiorkor (esimene laps kördile kui teine sünnib) toiduvalgu vähesusest põhjustatud lastehaigus nahk ruuge kasvu seiskumine, maksa- ja seedehäired, seedeensüümide süntees väheneb, valku saadaks veelgi vähem kätte. · Marasmus valgu ja energiavaegus, sarnane eelmisega, areneb ketoos ja atsidoos, immuunsüsteem nõrgeneb. · Krooniline mõõdukas valguvaegus immuunsüsteemi nõrgenemine. NB! Taimetoitlus, prof. Põld. Valguallergia - hüpersensitiivne reaktsioon, kui lõhustumata valgumolekul satub verre (toiduvalgud moodustavad keto- ja aldosuhkrutega seedetraktis konjugaate, mis ei hüdrolüüsu, kuid imenduvad verre) · Pähklid, üle 40 % toiduallergiatest · Munad 10-15 % · Piim 14 -18 % · Sojaoad 9 12 %
D-VITAMIIN Nõo Reaalgümnaasium 10. C Keili Helekivi, Elo Kumel, Angela Lõhmus, Risto Johanson Jagunemine • D3 – leidub loomses toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab:
Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga 4) Passiivne kunstlik immuunsus: pärast immuunglobuliinide manustamist. Immuunvastus: immuunotolerantsus, autoimmuunsed reaktsioonid, immuunpuudulikkus, allergilised reaktsioonid. Mükoplasmad-väiksemad looduses elavad bakterid,puudub rakusein,põhjustavad k...
sisenema ja seal paljunema. Viirus paljuneb juba nakkuse asümptomaatilisel perioodil väga intensiivselt, kõige aktiivsemalt lümfisõlmedes. Osa vasttoodetud HI-viirustest ei sisene kohe uutesse peremeesrakkudesse ja nii võib viirust leida ka vereseerumis, tupeeritises, seemnevedelikus, eelseemnevedelikus, süljes, pisarates, higis. Viirused tungivad ka kesknärvisüsteemi, kopsudesse ja põrna. 1.2. HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg Üldiselt suudab immuunsüsteem organismi tunginud ja seal paljunevad viirused hävitada ning inimene terveneb, kuid HIV-infektsiooni ei suuda immuunsüsteem kontrollida ega võita. Kuigi organism suudab olenevalt immuunsüsteemi võimekusest viiruse jätkuvat paljunemist takistada ning hävitusprotsessi aeglustada paari kuni kümnekonna või ka enama aasta jooksul, ammenduvad lõpuks organismi kaitsemehhanismid. HIV vähendab organismi võimet võidelda igasuguste bakterite, viiruste ja teiste haigustekitajatega.
· ... toitainete transpordis · ... jääkproduktide transpordis Ringeelundkond Süda, veresooned · ... hormoonide transpordis · ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel · Tema kaudu toimib ka immuunsüsteem Eemaldab kehast aineid: · Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte Neerud, kusejuhad, kusepõis, Erituselundkond · Liigsed soolad ja vee kusiti · Kehavõõrad ained
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude
komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse b- lümfotsüütideks. B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi. Antikehad on spetsiifilised valgud või immunoglobuliinid.Nende roll seisneb selles,et nad seovad kokku antigeene ja aktiveeruvad komplemente,et hävitada võõraid rakke. Antigeen on aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ja mis põhjustab immuunvastuse teket. Rakulise immuunsuse puhul on organismivõõraste struktuuride äratundmise ja kõrvaldamise funktsioon teatud rakkudel. Organismi kõige esmane kaitse võõrorganismide vastu toimub fagotsüütide abil. Peamised fagotsüteerivad rakud on neutrofiilid ja makrofaagid. Antikehad aga aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda: kui antikeha on seondunud
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Eesmärgiks kahjustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades, värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad
rohkem treenida ja arendada. Milleks ikkagi see kõik? Minu kindel seisukoht on, et tuleks kasutada ressursse olemasoleva arendamiseks: leida üles ja toetada andekaid. Guinnessi rekordite raamat muutuks sellest paksemaks, aga meil ju juba on üks Usain Bolt. Kloonimisel ei puudu ka negatiivsed küljed. Teadlased on rääkinud reaalsest ohust, et terve kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega. Me oleme erinevad, mõne immuunsüsteem on tugevam, mõnel nõrgem leidus ju seagripipaanika ajal rohkelt neid, kelle see viirus pikaks ajaks maha murdis, osade puhul kahjuks ka otseses mõttes, kuid ka selliseid, kes vapralt koolis-tööl edasi käisid, saamata külge isegi nohu või köha. Edaspidi tuleb kindlasti ette veel viiruspuhanguid, võib olla ohtlikumate viirustega. Suure rühma kloone, kelle immuunsüsteem on juhuslikult kõigil ühtemoodi nõrk, võib tugev viirus lihtsalt ära tappa
Vietnam Peamiselt pulbrina ja muude ainetega segatud, fooliumisse pakitult Manustamisviisid Süstimine veeni Ninna tõmbamine Suitsetamine Välimus Valgest tumepruunini Pulbri kujul Kerge äädikalõhnaga Joobetunnused Füüsilised: Kitsad pupillid Aeglane pulss Kõnedefekt Raske liikuda Psüühilised: Eufooria tunne Sügav õnnetunne Lühiajaline ja pikkaajaline toime Heroiin tekitab tugevat sõltuvust Heroiini tarvitaja immuunsüsteem on nõrk Keha on nõrk Impotentsus Huvitavad faktid Tugevaim sõltuvus Meditsiiniline kasutus Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Heroiin http://www.narko.ee/morfiin/ http:// miksike.ee/docs/referaadid2005/heroiin_teelekeple r.htm
Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Viiruse peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi CD4-rakud . CD4- rakke on kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. Lisaks peremeesraku pinnal asuvatele CD4-retseptoritele ja koretseptoritele on viiruse edukaks sissetungiks vaja HIVi välisümbruses paikneva kahe olulise pinnavalgu abi. HIV hävitab inimese immuunsüsteemi. Immuunsüsteem kaitseb meie keha haiguste vastu ja HIV-i tulemusena ei suuda organism enam muude nakkustega võidelda. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. Ajavahemik nakatumisest AIDS-i
hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk
Tsöliaakia (e gluteenitalumatus) on seedesüsteemihaigus, mis kahjustab peensooles olevaid hatte, põhjustades kroonilist põletikku viies võimetuseni toitu seedida. Need hatid võimaldavad toitu seedida. Hatte kahjustab gluteen, mida võib leida järgmistes teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima. Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke. Suur kääritamata täisteraviljade tarbimine, eriti nisu tarbimine, tekitab tohutut pinget kogu seedesüsteemile. Lõpuks ütleb süsteem üles ning sulle jäävad allergiad, vaimsed haigused, kroonilised seedehäried ning seente vohamine. Need on ainult mõned näited
Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas Süstol- südame kokkutõmme Diastol- südame lõdvestus Akromegaalia- väljaulatuvate kehaosade suurenemine
*Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja B- lümfotsüüdid. T-lümfotsüüdide tagajärjel
Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala Millele mõjub: Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid C-vitamiin Kust saab: kartul, kapsas, paprika, marjad, puuviljad, tsitruselised Millele mõjub: Antioksüdant, sidekoed, igemed, nahk, luustumine, haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine P-vitamiin Kust saab : Tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, kirsid, mustsõstar Millele mõjub: Sarnaneb vitamiin C toimega, eriti mõjutab veresoonte läbilaskvust
Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusig...
Kui põletikurakkude aktiivsus pöördub keha teiste rakkude vastu, tekivad autoimmuunsed haigused. Näiteks I tüüpi suhkurdiabeet (antikehad hävitavad kõhunäärmes hormoon insuliini tootvaid rakke) , reumatoidartriit (antikehad hävitavad sidekoerakke liigest ümbritsevates kudedes) , mõned kilpnäärmepõletiku vormid (antikehad hävitavad hormoone tootvad rakud kilpnäärmes) jt. Kui me tavaliselt räägime sellest, kas inimese immuunsüsteem on tugev või nõrk, siis autoimmuunhaiguste korral on küll immuunsüsteem tugev, kuid "rumal", kuna hakkab ründama enda organismi kasulikke ja eluks vajalikke rakke. Põhjust, miks selline olukord tekkib, tänapäeval ei teata, kahjuks ei ole võimalik selliseid haigusi ennetada ega ka ravida. Kuid saab ravida sümptomeid, näiteks kui on hävinud kilpnäärmehormooni tootvad rakud, siis saab hormooni manustada tableti kujul ja organism praktiliselt ei kannata selle seisundi tõttu.
Tunica adventitia Sisemine lihaskiht Meie keha kaitsemehhanismid · Pinna kaitsemehhanismid Nahk Limaskestad · Kaitsev limakiht · Antibakteriaalsed substantsid (näit. ensüüm lüsotsüüm jt) · Happeline keskkond (magu, tupp) · Mittespetsiifiline kaitsereaktsioon Põletik Komplemendi süsteem seeria plasmavalke, moodustavad ensümaatilise kaskaadi · Spetsiifiline immuunvastus Põletiku tunnused Immuunsüsteem · Immuunsüsteem koosneb neljast lümfoidorganist: Tüümus Lümfisõlmed Põrn Limaskestades paiknevad lümfisõlmekesed (MALT - mucosa associated lymphoid tissue) · Rakud Makrofaagid Humoraalne immuunvastus Dendriitrakud B-lümfotsüüdid => antikehad Lümfotsüüdid Rakuline immuunvastus T-lümfotsüüdid Lümfotsüütide tüübid
4. Defineeri ülitundlikkus/immuundefitsiitsus/autoimmuunsus. - Ülitundlikkus – e. allergia on organismi ebanormaalne ja “liigne” vastus mingile antigeenile, mis tekib peale tema teistkordset sattumist organism. - Immuundefitsiitsus – e. immuunpuudulikkus on kaasasündinud või omandatud immuunsüsteemi defekt, mis avaldub organism nõrgenenud vastureaktsioonis kahjustavate faktorite toimele. - Autoimmuunsus – on immuunreaktsioonide kvalitatiivne muutus, mille korral immuunsüsteem hakkab AG-ks pidama kehaomaseid aineid. Organismis tekivad tema enda kudede vastased antikehad, mis reageerivad kudedega ja kahjustavad neid. 5. Mis on antigeen? – aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ning mis põhjustab immuunvastuse teket. 6. Mis on epitoop? – antigeeni koosseisu kuuluv aminohape, oligosahhariid või lipiidimolekul. 7. Mis on antikeha? – globuliinide hulka kuuluv valk, millel on võime reageerida ainult tema teket põhjustanud antigeeniga. 8
Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud toituvad fagotsüntoosi teel antikehadega märgistatud ,,vaenlastest". Vaktsineerimine Immuunvastuse esilekutsumine. Vacca lehm. Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem oli ,,nõrgestatud" haigusetekitaja. Viirushaiguse kulgemine võib olla:
organismi kogu immuunsus nõrgeneb. HI-viirus võib olla pikka aega puhkeolekus. Seetõttu võib HIV aastaid olla sümptomiteta. Selle saab vereprooviga kindlaks teha, sest esimestel kuudel pärast nakatumist hakkab keha tootma HI-viiruse vastaseid antikehi. Organismi kaitse ei pea ilma küllaldase hulga abistajarakkudeta kaua vastu ning inimene haigestud aidsi. Aidsihaiged surevad tavaliselt nakkushaigustesse, mida tervete inimeste immuunsüsteem tõrjuda suudaks. Näiteks on tavaline gripp aidsihaigele eluohtlik. Mõned narkosõltlased kasutavad süstimiseks steriliseerimata süstlaid ja see on põhjustanud viiruse laialdast levimist. Ehkki viimastel aastatel on viiruse levimise pidurdamiseks ja sümptomite leevendamiseks palju ära tehtud, on AIDS endiselt tappev haigus. AIDS-i on praeguseks nakatunud üle 16 miljoni inimese üle maailma Eestis on 2013. aastal registreeritud kokku hetkelise seisuga 118 HIV-positiivset.
võimaluse vähendamine. ● maksimaalne immuunsuse stimulatsioon ● vormide füüsiline eemaldamine Kuidas kaitsta: ● HPV vaktsiin Gardasil 9 annab kaitse HPV tüüpide 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 vastu. ● Hoiduda juhuslikest seksuaalvahekordadest ● Kasutada kondoomi ● Mitte suitsetada ● Kontrollida regulaarselt oma tervist Ravimata jätmisel: Osadel inimestel ei pruugi immuunsüsteem viirusest vabaneda, neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 20 aasta või pikema perioodi jooksul. Emakakaelavähi tekke eelduseks on kõrge riskiga HPV olemasolu organismis. Allikad: https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/papilloomivii rus-837 http://medhelpsis.com/et/posts/18941 https://endinghiv.org.au/blog/7-symptoms-of-hiv-early-stages/ https://www.vaktsineeri
Tööleht "Immuunsüsteem" Immuunsüsteemi ülesanne on organismi kaitsmine haigusetekitajate eest. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte toodavad kõik immuunsüsteemi kuuluvad elundid. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ja toimub bakterite hävitamine. Põrnas toodetakse lagunevad vanad erütrotsüüdid ja seal on varuks puhas verd. Harkelundis toimub kehasiseste kaitsereaktsioonide kontroll. Antikeha on organismi kaitsevalk. Õgirakk hävitab haigusetekitajaid. Iga haigusetekitaja vastu on eraldi õgirakud. Vaktsineerimine on väikese koguse bakterite organismi viimine, selle haiguse kergem läbipõdemine organismi sees ning imuunsuse saavutamine vastavale haigusele. Immuunsus on organsimi vastupanuvõime. Kaasasündinud immuunsus on organismi enese vastupanuvõime. Omandatud immuunsus on immuunsus, mis tekib peale teatud haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Aktiivne immuunsus tekib kui organism on haiguse ke...
hingamine. Vahel võib röga sisaldada verd. INIMENE Solkmed ei suuda inimese organismis paljuneda. Küll võib inimese organismi sattunud solkme muna seal kooruda, vastne aga asuda rändlema sellise seisundi nimeks on visceral larva migrans. See VLM võib tekitada päris tõsiseid terviseprobleeme, näiteks on tuntud silma VLM või naha VLM. Eriti ohtlik on VLM nõrgenenud immuunsusega inimestel, aga ka lastel. Täiskasvanuil on immuunsüsteem enamasti nii tugev, et saab sellest parasiidivastsest jagu ja viimane hävib erilist kahju tegemata. Lastel ja puuduliku vastupanuvõimega täiskasvanuil võib solkmevastne tungida soolestikust mujale organismi ja seal, kus ta pidama jääb, tekib organismi vastureaktsiooni tõttu kapsel. Silma võrkkest on mingil põhjusel (vist väga peente verekapillaaride ja hea verevarustuse tõttu) üks sage koht, kus selline sõlmeke tekib. Nähtudest ei oska ma loomaarstina eriti palju
Diabeet ehk suhkruhaigus Tänapäeval tuntakse mitut diabeeditüüpi Noortel esineb peamiselt 1. tüüpi. diabeet . Inimese immuunsüsteem ründab omaenda organismis asuvaid insuliini tootvaid rakke ja hävitab need Insuliin on hormoon ,mis toodab glükoosist energiat Diabeeti põdevad lapsed peaksid osa võtma kõigist sportlikest tegevustest , kuna see alandab veresuhkurt. Diabeetiku dieet sobib igale tervisliku eluviisi harrastajale. Piirama peab kergesti omastatavate süsivesikute tarbimist, piisav kehaline koormus aitavad leevendada haiguse kulgu mida leidub palju
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrj...
annaabi.ee 
