Soome Kultuur (0)

Q: Kes sõi kuu ära kuuvarjutus?

Vastus leiad õppematerjalist: Soome Kultuur

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes sõi kuu ära kuuvarjutus?

soome asustamise etapid
1.etapp – x (ei ole teada, kust tuldi) – 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid)
2.etapp – soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 – 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara).
3.etapp – baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul).
Lapi eraldus Soomest
4.etapp – (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr.
Läänemurre x+SU+b+g.
Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b
Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi)
Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad)
5.etapp – uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200.
Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk
Häme (sisemaa) x+SU+b+g
6.etapp – 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani.
Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk
Sisemaal arenevad Häme murded
7.etapp – slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest
8.etapp – rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg ,
edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts
häme murre x+SU+b+g
1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded
9.etapp – ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid , saad endale), segamurrete sünd, savo , lõuna-pohjanmaa

fennoskandia kaljujoonised
Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide)
Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset)
Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid . Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit.
Läänemeresoomlaste vanimad kaljujoonised on loodud ca 6000-4000 a. tagasi.
Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku.
Esimene leid – maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus). Dokumenteeris Aarne Europaeus 1917. a.
Esimeste maalingute teema on Soomes unikaalne – rüiü-taolised võrgukujundid.
Soome kaljumaalingute teemad: põdrad, antropomorfsed kujundid, käe-, (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid
Tegemine: punamuld + linnumunad, rasv , veri . Vertikaalne, alla suunatud, tehtud jääl seistes või paadist.
Kaljuraiendeid tehti teisiti ja neil olid teised teemad.
Maalinguid tehti kasutusel olevate veeteede äärde, veeteede ristumiskohtadesse, koskede harjadele.
Ca 10 a. tagasi algas buum , mil pidevalt leiti uusi maalinguid.
Kaljumaalingud on säilinud tänu kaljupinnale moodustunud klaasjale ränididoksiidi kihile . Paremini on maalinguid näha märtsis- aprillis , kui jää sulab.
3. Ida- ja Lääne-Soome
Läänesoomlased on suletumad, nendega ei saa hästi jutule, idasoomlased on elavamad, altimad koostööd tegema.
Mida sünget on soomlase loomuses, on pärit läänest, kõik leebe on pärit idast.
Lääne-Soome:
Iseloomulik kõva leib, sest tehti pikaks ajaks ette.
Tehti juustu
Pitkäpiimä – juuretisega tehtud piim
Ida-Soome
Ennekõike kulinaariaga seotud
Leiba tehti sageli
Pirukad, kalapirukas
Kuivatatud liha
Seente söömine
Karjalapirukas
Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda.
Läänes kompaktne külaasustus ja põlluharimine, idas majad hajali, alepõllundus (kuni 20. saj)
1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks.
Läänes saunaviht vihta, idas vasta.

soome muinasusk ja usk tänapäeval
Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses ”Dauidin Psalttari” ehk ”Psalmien kirja” (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat. Peajumal – Ukko (tlk vanamees , äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult , vihma. Ilmarinen – sepp , kes tagus taeva.
Hämelaste Rahko – kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele olnud olulisem kui päike.
Capeet – kummitusolend, kes sõi kuu ära ( kuuvarjutus ?)
Pellonpecko – rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja.
Egres – maa viljakus
Rongoteus – rukkihaldjas
Wirankannos – kaerahaldjas
Kekri – tähistas 1. novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud , söödi teatud laadi keedust ja sooviti karjaõnne, karjale tervist ja õnne pikaks siseruumides olemise ajaks)
Tonttu – Soome päkapikk
Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad
Wirankannos oli kaerahaldjas
Ahti – hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema
Cratti – maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö
Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased.
Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos – soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid.
Topelius, ”Pakanalliset jumalat ja sankarisadut”: Ukko, Rauni, Päivätär (päikesetütar), Kuutar (kuutütar), Tähdetär (tähetütar), Panu (päikesepoeg).
Juba 11. sajandil ristiti Ahvenamaa. Vähehaaval levis ristiusk üle kogu Soome. Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega.
Kuningas Gustav I Vaasa algatusel teostati reformatsioon , mille tulemusel sai Rootsi-Soomest protestantlik riik (16. saj).
Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak.
Esimene ristiretk – kuningas Eerik
Teine ristiretk – Birger jarli juhitud
1517. algas usupuhastus.
1522 jõudis Soome luteri usk
1922. – usuvabadusseadus.
Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus.
Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik . Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused . 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo.
Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest. Muud usku 1,1% ning 12,9% ei kuulunud kirikukogudusse.

soomekeelse kirjasõna sünd
Soome esimesed kirjalikud mälesisted pärinevad 15. sajst – ladina- ja rootsikeelsed vaimulikud raamatud, milles leidub soomekeelseid tekstiosi.
Esimene Soome jaoks trükitud raamat on Missale Aboense, mille trükkisid Kornad Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis. enamjaolt ladinakeelne , sisaldas soomekeelseid palveid ka. Peetakse Soome ilusaimaks raamatuks.
Soome kirjakeelele ja kirjandusele pani reformatsiooni ajal aluse Mikael Agricola.
Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui ka kaupmehed , seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit . Agricola ”ABC-kirja”(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi ” Seitse venda”. Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks.
1544. ilmus ”Rukouskirja Bibliasta”
1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika.
1675 . esimene soomekeelne luuletus .

Paavali Juusten, Mikael Agricola
Paavali Juusten (piiskop) „Piiskopikroonika“, ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani.
Mikael Agricola (1510- 1577 ) – soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu “ABC-kirja”. Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04.
Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola ”Dauidin Psaltari” (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539 -1548 Turu katedraalikooli rektor ja 1554- 1557 Turu piiskop. Ta pani aluse soomekeelsele kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele.
Algul läks Agricola Viiburisse, siis Turku. Ta saadeti õppima Saksamaale, 1536 -1539 õppis Wittenbergi Ülikoolis teoloogiat. Tema ülesanne oli piibli tõlkimine, selleks ta sinna saadeti.

Kirjasõna ja lugemisoskuse levik 18. sajandil
1766 . hakkas Porthan (1739-1804) avaldama sarja De poesi Fennica.
1770. loodi Aurora selts, 1771 . koostasid nad esimese Soome ajalehe (rootsikeelne)
1776. hakkas Turus 2 korda kuus ilmuma ajaleht ”Suomenkieliset Tietosanomat”
18. saj rajati esimesed köstrikoolid, kus õpetati neid lapsi, kes kodust lugemisõpetust poleks saanud.
1771 lõi Aurora selts soome esimese ajalehe. Rootsikeelne.

Daniel Juslenius, Henrik Gabriel Porthan
Juslenius (1676-1752) – soomluse isa. Ta oli esimene nimekas fennofiil. Hakkas uurima soome rahvaluulet, kirjutas sellest palju uurimistöid. 1700. kirjutas ”Aboa vetus et nova” (Vana ja uus Turu), milles kirjeldas vanu rahvaluule tekste , Soome ajalugu. 1703. kirjutas teose ”Soomluse kaitseks”. Koostas 600-leheküljelise soome-ladina-rootsi sõnaraamatu (1745). Oli piiskop ja professor . Ülistas soome rahvast ja keelt.
Porthan (1739-1804) – soome ajaloo isa, retoorika professor, ladina keele professor, ülikooli raamatuhoidja. Ta oli Turu akadeemia tähelepanuväärseim rahvaluule kogumise ja uurimise mõjutaja.1864. rajati Soome tema ausammas (esimene ausammas Soomes). 1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. (”Soome luulest” – tema peateos).
Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi. Ta rajas Turu ülikooli kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. Tutvustas Soomes esimesena Lääne-Euroopa filosoofiat. Jätkas Jusleniuse algatatud rahvaluule ja mütoloogia uurimist .

Kirjakeele arenemine 19. sajandil
19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund.
1835-6 vana ” Kalevala ”, 1849 lõplikul kujul ”Kalevala”. 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng. 1830. – kirjanduslik - filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831 . Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834. Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks.
19. saj. 2. poolel algas kirjakeele ulatuslikum mõju murretele. Toimus murrete võitlus. Sajandi keskpaiku see lõppes kokkuleppega, et kirjakeele vana põhi säilib, kuid tehakse ka rida uuendusi . Tänapäeva soome keel on 19. saj. peale suurelt osalt lääne- ja idamurrete kompromiss . 1870ndateks. Saavutas kirjakeel täiemõõdulise kultuurkeele taseme. Haridus võimalik saada soomekeelses koolis.

Rahvusromantikud
19. saj. lõpp – 20. saj. algus. Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuund.
Soomes on rahvusromantism seotud juugendstiiliga.
19. saj. viimasel kümndendil lõi õitsele karelianism, mis haaras kaasa hulgaliselt tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen - Kallela ”Kalevala”-teemalised laefreskod. Sibelius kirjutas 1892. sümfoonia ” Kullervo , hiljem Lemminkäineni sarja. Eino Leino varasem looming on innustatud karelianismist. Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse sajandivahetusel loodud ehitised on kantud rahvusromantismi vaimust .
Gallen Kallela jõudis 1890ndate algul rahvusromantismini. Rahvusromantismil oli tolleaegses soome kunstis väga tugev mõju. Peagi arenes see nooremate kunstnike loomingus rahvusromantiliseks sümbolismiks, miss ei pürginud enam taaslooma “Kalevala” muinasmaailma, kuigi sisaldas karjala rahvakunsti elemente ja ornamentikat. Uus stiil oli laiahaardeline nähtus, miss sidus nii erinevaid kunstivorme kui sarnaseid motive. Nt Toonela Luige motiivi käsitlesid üheaegselt Kallela, Leino ja Sibelius. Ka tegutses üks ja sama isik sageli mitmel ala: Kallela nii maalija , arhitekt , skulptor , graafik, tekstiilikunstnik, kriitik, kunstiõpetaja.

Elias Lönnrot (1802-1884)
Kalevala looja, soome keele professor, arst.
Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane , rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 1929– 1931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks . 1841 tõlgiti rootsi keelde, 1847. prantsuse keeled. Praeguseks on tõlgitud 51 keelde. Trükiti 500 eksemplari, müüdi 10 aastat, mingi bestseller seega ei olnud. 1849. ilmus nn uus Kalevala. See oli poole suurem. Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851 . sai soome keele professoriks. Kuni 1862 . kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi.
Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832 . läks Turu Ülikooli.

Ludvig Runeberg (1804- 1877 )
Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli
Looming: luuletsükkel ”Põdrakütid” (1832).
1846-1860 luuletsükkel „Lipnik Stahli lood“
Kirjutas Soome hümni ”Meie maa laul” (”Maamme laul”) sõnad. Laupäevaselts kogunes nende kodus tihti. Castren elas tema juures.

Sakari Topelius ( Zacharias ) (1818- 1898 )
Kirjanik, ajakirjanik, ajalooprofessor.
Propageeris rahvalikus vormis Snellmani, Lönnroti ja Runeberi ideid. Tegutses propagandisti ja ajakirjanikuna. Elas mitmekülgset elu. Sündis mõisas. Isa oli arst.
Topelius oskas soome keelt, kuid käsi rootsikeelses koolis. Kirjutas rootsi keeles. 1832. läks Helsingisse õpinguid jätkama, asus elama Runeberi perre . Seal luges oma esimesed luuletused ette ning teda õhutati oma tegevust jätkama. Ta pakkus oma luuletusi ajalehtedele ja neid ka avaldati. 1840. lõpetas ülikooli. Tema tegevus oli laialdane, kuid põhiliselt tegeles keeltega (nt prantsuse). Alguses tahtis õppida loodusteadusi. 1854. aastast alates Helsingi Ülikooli ajalooprofessor, 1875-1878 ülikooli rektor. Rektorina ta suurt midagi ei teinud, seetõttu ei tehtud talle ka lahkumispidu. Oli ajakirjanik ühes ajalehes . Temas oli tugev ajakirjaniku soon, oskas väga hästi kirjutada. Võttis ajalehes kasutusele reportaaži. Sellest ajalehest sai populaarseim leht pikaks ajaks. Kirjutas palju loodusteemalisi luuletusi. Tema teostas on ka poliitikateemat. Kirjutas ajaloolisi romaane. Veel tuntum muinasjutuvestjana. Just tänu oam muinasjuttudele sai tuntuks. Kirjutas ka palju õpikuid. Võttis kasutusele järjejutu. Tõi ajalehte õudusjutud (ise kirjutas). 1844 . sai alguse järjejutt ” Igavene üliõpilane”. Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal ajal toimetas oma ajalehte ka edasi. Väitekiri valmis 1847. (teemaks muinassoomlaste pulmakombestik). Öeldakse, et tema teaduslik töö on tagasihoidlik , oli pikka aega ülikoolist eemal. 1851. saab temast Soome Rootsi Teatri dramaturg . Topelius olnud elavat kuniglikku elu, suhtles kuningliku seltskonnaga, elas lossides, „ärkas serenaadide peale“. 1843. pidas ta kõne selle kohta, kas soome rahval on ajalugu. Tema arvates algas soome ajalugu alles 1809 (Soomest saab Venemaa osa).
Andis välja suurimat soome lasteajakirja 1854-1862 „Eos“
1856 „Looduse raamat“
1876 „Maamme kirja“
1850 „Soome hertsoginna “
„Velskri jutustused“ – 1851-1866 ilmus järjejutuna. Raamatuna ilmus 1853-1867.
Tema ja Runeberi luuletusi on kõige rohkem viivistatud.
1845. ilmus ” Kanarbiku õied” ( luulekogu ).

Johan Wilhelm Snellman (1806-1881)
Poliitik – kõik tema tegevused olid poliitiliselt ja filosoofiliselt mõtestatud. Ta võttis kasutusele rahvuskirjanduse mõiste - rahvuskirjandus kasutab rahvuse oma keelt, väljendab rahvusele omast vaimset arengut. Arendab rahvuslikku eneseteadvust ja uhkust. Mõjutab rahvust onma eeskujuga. Peab üleval rahvuslikku vaimu, milles ta on sündinud. Lõpetas Helsingi Ülikooli filosoofia alal.
Sai Kuopios kooli direktoriks (saadeti sinna jalust ära). Seal hakkas ajalehte välja andma – Saima (1844-46) – rootsikeelne, suunatud rootsikeelsele intelligentsile.
1856-63 Helsingi Ülikooli professor. 1863. saab senaatoriks. Snellmani suurim teene oli keeleseadus - Soome keelel ei olnud mingit ametlikku staatust. 1862. pääseb Snellman Aleksander II juurde, ulatab talle seaduseelnõu, milles on kirjas, et 20 aasta jooksul peaks soome keel saama rootsi keelega võrdseks. 20 aasta pärast peaks igal elualal saama asju ajada soome keeles.
1832. läks Turu Ülikooli.
Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi.
„Maamiehen ystävä“ (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846)

19. sajandi II poole uuendused
1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid.
Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused , taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga . 1863. juuni – allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega. Samal aastal kutsuti Soomes kokku Soome seisuste esinduskogu Maapäev. Sellest ajast sai rehulaarseks.

Fennofiilid, fennomaanid, svekomaanid
17. saj., Rootsi-Soome kõrgajal, hakkas Soome kõrgkiht rootsistuma. Sellele vastukaaluks tekkis fennofiilsus, mis avaldus soome keele, rahvaluule ja ajaloo uurimises. Soome keel, kirjandus ja fennofiilsus lahutamatult seotud. Soomemaast, rahvast ja kohalikust ajaloost huvitunud teadlik fennofiilsus sai alguse Daniel Jusleniuse (1676-1752) teostest ja arenes 18. saj. 2. poolel humanistlike valgustusaadete mõjul edasi. Juslenius – 1. nimekas fennofiil, soomluse isa, piiskop, professor. Kirjutas Soome minevikku käsitleva uurimuse ”Uus ja vana Turu” ja teose ”Soomlaste kaitseks” ning koostas 600-leheküljelise soome-ladina-rootsi sõnaraamatu. Tema kultuuriloolised kirjeldused rajasid teed rahvateadustele ning äratasid järgnevates põlvkondades huvi soome keele, rahvaluule ja ajaloo vastu. Ülistas soome rahvast ja keelt.
18. saj. lõppu ja 19. saj. algust tuntakse soome kirjandus- ja kultuuriloos kui Porthani aega. Henrik Gabriel Porthani (1739-1804) ja teiste Aurora seltsi koondunute peamiseks eesmärgiks oli ühiselt harrastada Soome maad ja soome keelt arendavaid tegevusi, jälgida ja arvustada kirjandust. Porthan – soome kirjanduse, ajakirjanduse, akadeemilise rahvusteaduse rajaja. Suuresti tänu tema poolt väitekirjana avaldatud Juusteni piiskopikroonikale hakkas tekkima ettekujutus soome rahvast, keelest ja ajaloost.
Tulihingelisim rahvusaate kuulutaja oli Adolf Ivar Arwidsson: ”Rootslased me ei ole, venelasteks me saada ei või, olgem siis soomlased!”. Jaakko Juteini – 1. soomekeelne ilmalik kirjanik, keda nii palju loeti.
Snellman oli fennomaan.
Ludvig Runeberg oli svekomaan. Sõnagi soome keelt ei osanud, oli soomekeelse kultuuri vastu, arvas , et soome keeles ei ole võimalik midagi kõrgkultuuri väärilist kirjutada.
Fennomaanid hoiatasid liigse rootsi-(lääne)meelsuse eest. 19. saj. nad tegelesid soome keele ja kultuuriga. 19. saj. keskpaigani soosis võim nende tegemisi.
Lönnrot ka fennofiil.

akateeminen Karjala-Seura, keelevõislus ülikoolis
kui oli selge, et tervet Karjalat ei õnnestu Soomega liita, tekkis vajadus rahulepingu järele. Leping sõlmiti 1920. sellega jäid Soomele tema ajaloolised piirid Karjalas. Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida-Karjalas rahvaülestõusu, millele andsid tuge soomlastest vabatahtlikud. Ülestõus suruti maha, üle 10 000 karjalase põgenes Soome 1922.
Tartu rahu järel loodi Akadeemiline Karjala Selts. See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet . Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur.
1920ndatel hakkasid soomemeelsed üliõpilased võitlema soomekeelse ülikooli eest, sest 1920ndail oli Helsingi Ülikoolis soomlasi 72%, aga soomekeelse õpetuse maht 54%. 1930ndate lõpus probleem vaibus.

soomlaste eesnimed
Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed
Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa).
Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime.
Maria, Sofia, Emilia , Aino, Olivia – nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed
Juhani , Matias, Mikael, Olavi – samuti.
Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega . Olid ilusad ühesilbilised nimed – Wiik, Swan , Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist.

soomlaste perekonnanimed
On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest.
Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu.
De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi.
13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome perekonnanimedest. Ametinimed tulid 15.-16. sajandil kasutusele (kõige rohkem sepanimi). 1 huvitav nähtus, millega Soome on ka pmst ajalukku läinud, oli nimede muutmine. Ida-Soome nimed tunnen selle järgi ära, et esimene osa viitab mingisugusele ortodoksi nimele ja lõpus on –nen (Olavi > Ollinen, Ollikainen). Tuntud nimesufiks Soomes on –la. Näitab, kust inimene pärit on.
Keskaja Turust pärit kaupmeeste nimed: Vuohenparta (tlk kitsehabe), Utupää, Tomuhousu.
17.-18. sajandil läks perekonnanimesid vaja ka tavalistel inimestel, kes ringi rändasid. Sel ajal hakati kasutama ladinapärast –us lõppu. 1875. pisut suurem kampaania: 26 üliõpilast muutsid oma perekonnanimed soomepäraseks. 1906. oli Snellmanni 100. sünnipäev. Võeti 32 500 soome nime. Inimesi peres ca 3 ütleme, nii, et uue nime said umbes 100 000 inimest.
Suomalaisuuden Liitto soovitas ära tõlkida mõlemad nimeosad (nt perekonnanimi Virtaranta), andis soovitatavad sufiksid (-nen ja –la). 1929 – abielu seadus. Naine peab mehe nime võtma. Kohe hakati selle vastu lärmama, siis lisati, et naine, võib selle ka teise nimena võtma, aga mehe nimi peab figureerima naise nimes.
Seaduslikust abielust sündinud laps saab isa perekonnanime , kuid väljaspool abielu sündinud laps saab ema perekonnanime.
1986. see seadus muutus – nüüd saab naine panna lapsele oma nime.
Naised hakkasid perekonnanimesid kasutama alles 18. saj. teisel poolel. Esialgu aadlinaised. Esialgu moodustati perekonnanimed isenimest, millele lisati sufiks –tar.
Uus nimi tuleb kohalikus ajakirjanduses välja kuulutada. Ei tohi võtta harva kasutatava suguvõsa nime. Ei tohi võtta keelevastast nime.

soome muusikaelu
Soome muusika isa – Fredrik Pacius .
Muusikaloolaste väide – vanema kui ka uuema aja soome muusikas puudub rahvuslik iseloom. Kirikulaul Soome munkade vahendusel Euroopast. Muusika õitseaeg 18. saj.
Esimene organist ja linnamuusik – Carl Petter Lenning – asutas Turus 1747. 1. orkestri.
1773. 1. avalik kontsert Soomes. 18. saj. lõpus – muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa – Erik Tulindberg ( 1761 -1814) – lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1. soomlasest helilooja A. G. Ingelius (1822-1868)
Sümfoonilise muusika maa.
1833. tulu Fredrik Pacius Hamburgist Soome, ülikooli õpetajaks. Hakkas kogu maa muusikaelus tähtsat rolli mängima. (1809-1891).
24.03. 1852 – Paciuse ”Kuningas Karli jahilkäigu” esiettekanne. Jäi Soome muusikajalukku 1 suurima rahvusliku sündmusena. Rootsi keeles. Pacius viisistas Maamme-laulu. Paavo Cajander tegi Paciuse teosele parandatud tõlke 1890.
1882. – Robert Kajanuse eestvõttel loodi 1. Soome professionaalne ja 1 Euroopa vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a.
Martin Wegelius – asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882.
1882. – 1. soomekeelne meeskoor.
28.04.1892. – Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi ”Kullervo” esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: ”Toonela luik” ja ”Valse triste”. Sibeliuses
Toivo Kuula – Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja – kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo ”Jõulukellad” – soomlaste armastatuim jõululaul.
Heikki Klemetti – tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse.
Armas Launis – 10 ooperit
Yrjö Kilpinen – romantilis-rahvuslik teemavalik
Ernest Pingoud – tõi modernse muusika Soome. Enne seda pmst kõigi loomingus ”Kalevala”- temaatika .
1925. – Soome Raadioühendus
Martti Turunuen – uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja.
1940-60 – hilisromantilised jooned ja uusklassitsistlik laad: Ahti Sonninen nt, kes lõi ”Kalevala”-teemalisi teoseid koorile ja solistidele.
1945. – Soome Heliloojate Ühendus
Erik Fordell – 20. saj romantik , 40 sümfooniat
70ndad – elektroonilise muusika kõrgaeg.
80ndad – järelmodernism
90ndad -tänapäev – pluralism
90ndate keskel taas uusklassitsism
Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik – Magnus Lindberg (1958) – eksperimentaalmuusika.
Esimene suur soome laulja – Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen , viiuldajad Kuusistod.
Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus – Savonlinna ooperipidustused.
Pori džässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock.
2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor
21. soome maalikunst
Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest . Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse. Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid , mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli.
18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius ( 1734 - 1821 ). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks . Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüžeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud rahvusliku primitivismiga. Selle poolest kuulsad : Nils Schillmark ja Gustav Wilhelm Finnberg . Eelnevad naturalistid.
19. saj. algus tõi kaasa rahvusromantilise vaimu, mida on tunda Wilhelm Ekmani kompositsioonides. ”Kalevala”-vaimustuses kujutas ta soomlasi luulelise, kalevalalikust minevikust laulva rahvana, kes samal ajal loeb piiblit. 19. saj tegutsesid vaikeelu- ja maastikumaalijad vennad von Wrightid (Magnus, Vilhelm ja Ferdinand).
Werner Holmbergi mõju 19. saj keskel väga suur. Tema lüüriline realism oli sillaks soome romantismi ja realismi vahel. Naiskuntnikest on huvitav Fanny Churbergi dramaatiline maalimisviis . Adolf von Becker oli 19. saj väga oluline kunstiajaloo uuendaja ja õpetaja. Tema töödes on näha prantsuse realismi vaimu ja koloriidiõpetuse mõju. Kuulsaim vabaõhumaalija ja rahvaelu kujutaja – Albert Edelfelt. Tema loomingus peegelduvad kodumaa aatelised eesmärgid ja Pariisi kunstielu mõjutused. See iseloomustaski 19. saj lõpu soome kunsti. Naturalistlik Düsseldorfi maalikool neid enam ei rahuldanud, paljud siirdusid Prantsusmaale õppima. Kuulsad realistlikud laadis maalijad olid Gunnar Berndtson ja Eero Järnefelt. 19. saj kuulsaimad naismaalijad: Helene Schjerfbeck, Maria Wiik, Ellen Thesleff (sümbolist), F. Churberg. Eelnevad realistid. Gallen Kallela (1865-1931) ”Kalevala-ainelised maalid kuuluvad soome tuntuimate kunstiteoste hulka. ”Kalevala”-temaatilised dramaatilised visioonid (nt ”Lemminkäineni ema”, ” Sampo röövimine”). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik .
Magnus Enckell – mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg . Samuti sümbolist.
Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist.
Modernistid : Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid : Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila.
Ekspressionistide rühmitus 1917.
1920. rahvuslik suletus , kubism ja uusrealism .
Kubistid: Imlari Aalto , Alvar Caweni.

soome arhitektuur
Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid.
Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel Saarinen , Alvar Aalto ja Reima Pietilä – on soome arhitektuuri viinud maailmasse. Neid 3 nime teab iga soomlane.
Rahvuslikud suurkujud . Saarinen:Tartu Pauluse kirik (1911-1913)
Tallina raekoja projekt
1923. läks koos poja ja naisega Ameerikasse.
Ehitusmaterjale on alati vähe, elu ja olu on olnud suhteliselt tagasihoidlik (sest on nn kauge ja külm maa).
Ehitusmaterjale on alati vähe, elu ja olu on olnud suhteliselt tagasihoidlik (sest on nn kauge ja külm maa).
Keskajal ehitati 6 suurt linna (kindluslossi)
Hämeenlinna, arvatakse, et hakati ehitama 13. saj. lõpus. Erineb teistest, sest on ehitatud punasest tellisest. 1615. oli seal suur tulekahju. 2 torni kaotas. Kuni aastani 1972 oli vangla .
Turu linna 1280-1310 (1. ehitusetapp). 1961- 1971 renoveeriti.
Olavinlinna (Savonlinnas) 1475. juuli kuus on seal ooperifestivalid. Hoone on heas seisukorras.
Brahenlinna 1646 -1669 ( krahv der Brahe tegutses 17. saj. Lasi endale selle uhke lossi ehitada (20 tuba)).
Raasepori 14. saj. seda on 100 aastat restaureeritud. Ei teata täpselt, milline ta välja nägi, see teeb restaureerimise pisut keerulisemaks
Kuusisto 1317. Kohe, kui ehitati, lammutasid venelased selle. 1485. põles täielikult. Seal on koht ja natuke kivihunnikut.
Kastelholm, Ahvenanmaal 14. saj. lõpp.
Ka 18. saj olid suurimateks ehitisteks kindlused
Hamina kindluslinna – ehitati erinevatel aegadel .
Viapori kindlus Helsingi ees. See oli kogu Rootsi riigi suurim ehitustöö 18. sajandil. Nagu väike kindluslinn.
75 keskaegset kivikirikut on Soomes. Enamus on Lääne-Soomes, sest sealt hakkas ristiusk levima. Palju on kirikutes maalinguid - hästi palju on kasutatud paganlikke süžeesid, Piibliteemasid, lilleornamente.
Mõisad – hilisrenessanslikud Louhisaare ja Sarvilahti mõisad 17. saj. Puidust. (rohkem mainimisväärseid mõisaid ei olegi). Mõisad ja suurmaaomanikud samuti Lääne-Soomes.
Soomes on vanu ehitis vähe.
Soomes on iga 8s ehitis pärit ajast enne 1910 .
Soome arhitektuur on väga uus. Seda põhjendatakse alati Soome vaesusega.
C.I. Engel – ampiirstiili tõi Helsingisse ( kutustakse ka keisristiiliks). Stiil on lihtne, aga uhke. Värvikontraste oli selles palju.
G. Th. P. Chiewitz, Soome esimese vabaõhurestorani Pinella projekteerija
Funktsionalismi tulek Soome arhitektuuri 1920.-30ndatel.
Selim A. Lindquist – ärihooned, betoonarhitektuur
Eliel Saarinen Helsinki raudteejaam
Erik Bryggman (1891-1958)
Hilding Ekelund (1893-1984)
Alvar Aalto (1898-1976)
Aalto ideed:
Välismaastik peab sisse pääsema, hästi palju valgust peab tubades olema.
Paimio kopsusanatoorium 1929-1932 oli tema esimene ehitis.
Kauplused

finnish Design
Kaj Franck – kõige rohkem mõjutanud Soome esemekunsti.
Soome toodetuim ja müüduim toode on Aalto vaas. Marimekko on üks maailma kuulsamaid brände. Võab kasutusele värvid. Artekil on ainsana võimalus müüa Aalto tooteid.
1935. Artek – toodab kallist mööblit. ASKO (mööbel. Normaalne hind)
IRIS (keraamika. Visiitkaardiks rohelised kahhelahjud). Nuutajärvi (Soome vanimad klaasid ). Hackman ( potid , pannid). Fiskarsi käärid on enim järeletehtud asi.
Nokia tegi kalosse, kummikuid, alustas kummijuhtmetega, rehvid , jalanõud.
Eliel Saarinen
Arabia – nõud
Birger Kaipiainen - disainer
Rut Bryk - keraamik
Gunnel Nyman – Soome üks parimaid klaasikunstnikke, kalakauss,
Milano triennaal – disaini võistlus
Iittala (klaase toodab)
Timo Sarpaneva – klaasid, vaagnad jms
Tapio Wirkkala - ka mööblidisainer
Ilmari Tapiovaara - edukas 50ndate disainer
Alvar Aalto (1898 – 1976) – arhitekt, mööbli- ja klaasnõude disainer. Üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. (nt on tema disainitud kolmejalgne taburett L)
Sparre ja Finch hakkasid tegema koos tarbekunsti.
Funktsionalism hakkab tekkima 30ndatel (Etuskunta hoone)

soome haridus ja teadus
teadliku kooliõpetuse algus – 13. saj, mil ristiusk oli hakanud juurduma. Keskajal koolid katoliku kiriku hoole all. 1249 . asutasid koolitatud teoloogidest kerjusmungad Turusse Püha Olavi dominikaanikloostri. 15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles.
Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus – Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati õpinguid Saksamaal. 16. saj. tekkisid 3-4-klassilised triviaalkoolid, õpe 2 a – usuõpetus, ladina keel, laulmine (retoorika, dialektika ). Valmistasid ette vaimulikke. 1630. Turu triviaalkoolist gümnaasium. 1641. Viiburi gümnaasium.
Turu akadeemia avamine 15. juuli. 1640 Pietari Brahe algatusel – teoloogia , abiainena filosoofia, õigusteadus, arstiteadus . 1642. akadeemia juurde trükikoda ja raamatukauplus.

Forsius koostas 17. saj. 1. veerandil esimesesd rootsi-soome kalendrid.
Paavali Juusten – 1576. piiskoppide kroonika.
1673 . – Elias Tillandzi taimeloend, ülikooli botaanikaaed. 1686. 1. lahkamine.
1759.- esimene haigla , Turus, Johannes Haartman
1821. soome vanim teadusselts
17. saj. algõpetus pedagoogiumis – 1 aasta, õpetati lugema, kijutama.
Rahvaõpetuse isa – Turu piiskop Johannes Gezelius vanem.
1832. – esimene pühapäevakool
1843. uus gümnaasiumi- ja kooliseadus, vana ladina kool hakkas hajuma . Kasvas reaalainete ja keeleõppe osakaal. Õppeprogrammi pääses soome keel. 1866. triviaalkoolide asemele alam-(2 a) ja ülemastme (4 a) algkoolid. Peale ülemastet pääses 2-aastasesse gümnaasiumi.
Soomes loodi Põhjamaade esimesed riiklikud tütarlastekoolid.
1827. tulekahjus hävis Turu akadeemia raamatukogu. 1828. viidi teadustegevus Helsingisse.
1870ndatel muutusid arheoloogia ja etnoloogia tõsiselt võetavateks teadusharudeks.
1838. Soome Teadusselts
19. saj –jõudsalt hakkasid arenema loodusteadused.
1858- Jyväskyläs 1. soomekeelne keskkool.
1872.- uus keskkooliseadus. 8-klassiline lütseum.
1922. – soomekeelne Turu ülikool.
1930ndate lõpul Helsingi ülikooli õpetuskeeleks soome keel.
15.04.1921 – koolikohustusseadus (7-12 a)
1971. 9-klassilise põhikooli kohustus. Praegu on peale seda võimalik 3-aastane gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe. Peale gümnaasiumi ülikool, rakenduskõrgkooli (enamus) või muu ametikool.
Teadus: matemaatik Rolf Nevanlinna (20. saj), kirjandusteadlane Kai Laitinen (1924), tehnoloogiline uurimustöö aktiveerus 1950ndate lõpus (Erkki Laurila).
Soome osaleb mitmetes rahvusvahelistes teadusprogrammides (nt EUREKA). Soome Teaduste Akadeemia loodi 1908. Soome Teadusselts 1838. soome Akadeemia 1947 – korraldab rahvusvahelisi teadusuuringuid)

soome kombed: vaibapesemine, kohvijoomine, soome toidud...
Ida pool süüakse rohkem seeni, kapsast . Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode , seente kuivatamine , lehtrikkukeseened, mäti ( kalamari ), mämmi (traditsiooniline lihavõttetoit, nagu leivasupp ), liha kuivatamine (eriti põhja pool), vormiroad (laatikko, tuntuim kaalikavorm), verivorts (mitte nii tähtis kui meil), kartulipirukas pohlamoosiga, karjalapirkuas (peale munavõid).
Kombed: täpsus ülimalt tähtis, juuakse palju kohv, kõik koosolekud algavad alati kohvijoomisega, saun on nende jaoks püha koht. Enamikel soomlastel on suvila kuskil järve kaldal .

soome sümboolika – Suomen neito, Maamme laulu, Itämeren tytär, tuhannen järve maa
Soome hümn on Maamme laulu, mille sõnad kirjutas Runeberg, viisi Pacius.
Luuletsüklist ”Lipnik Stooli lood” on pärit veel sümboleid: ”Porilaste marss”, mis on armee paraadmarsiks; Soome hellitlev nimetus – tuhande järve maa- on pärit Runebergi luuletusest ”Meie maa”.
Soome lipul kajastuvad maa loodusolude põhijooned: valge põhivärv iseloomustab pikka talve ja lund ning risti türkiissinine tuhandeid järvi. Alates 1863. hakati Topeliuse soovitusel Vene lipu kõrval kasutama sinivalgeid lippe. 29. 1918 – siniristilipp Soome rahvus- ja riigilipuks. Soome neiu on Soome sümboliks alates 19. sajandist. Ta on paljasjalgne blond naine, siniste silmadega . Kannab rahvariideid vi valget kleiti . Esialgu kutsuti teda Aura jõe järgi Auraks, kuid hiljem Suomenneitoks. Suomen neito all võib silmas pidada ka Soome kuju. Soome maa-ala meenutab oma kujult naisterahvast, kel on üks käsi üleval.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

religioonohtum Õppematerjali autor

Soome Kultuur soome keel

Sarnased õppematerjalid

doc

Soome kultuur

1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4

Soome kultuur

docx

Soome kultuuri konspekt

Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome

Soome kultuur

doc

Soome kirjanduse ajalugu

paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu päritolule ning kui selle aine, nimed või keel ei viita täiesti selgesti sünnipaigale, tuleb uurimisel sagedasti rahulduda otsusega, et laul on võinud sündida ükskõik kus soome-eesti keelealal. Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga- Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel. Uusikaarlepyy jaoskonnaarst Zachris Topelius

Soome kirjandus

doc

Soome maa ja ajalugu

Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus.

Ajalugu

odt

Soome keel

............................................................................. 4 1.Soome keel............................................................................. 5 1.1.Soome keele tuntuse saavutamine.............................................. 5 2.Murded.................................................................................. 6 Kokkuvõte................................................................................. 7 Käesoleva referaadi koostamisel õppisin soome keele olemuse ja tuntuse kasvamise, keelearendajate ning murdegruppide jaotumise kohta. Mõistan rohkem eesti ja soome keele arenguprotsessi. Õppisin rohkem tundma oma emakeele juuri ja sarnasusi soome keelega........................................................... 7 Kasutatud allikad...................................................................... 8 Lisa 1........................................................................................ 9 3 Sissejuhatus

Soome keel

docx

XDXDXDXDXDXDXDXDXDXDXDXDX D

TARTU KESKLINNA KOOL Oskar Kurvits VII b klass SOOME Referaat Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2017 SISUKORD Selle referaadi teema valisin kuna Soome on meile üks lähimaid riike ja neil on palju sarnast meiega, näiteks keel ja hümn, aga on ka palju erinevaid asju. Selles referaadis ma tahaksin teile rääkida Soome ajaloost, majandusest, lipust, vapist, keelest, rahvastikust ja 7. kõige suurema rahvaarvuga linnast Soomes. 2 1. SOOME ÜLDANDMED Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega

Komposiitmaterjalid

doc

Soome keel

Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1

Eesti keel

pdf

Nimetu

Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid