Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp. , õhu, vee ja organismide toimel. Murenemise liigid: füüsikaline murenemine e rebenemine teguriteks on temp kõikumine, vee külmumine ja sulamine, taimede elutegevus(jahe ja kuiv piirkond nt kõrb). Keemiline murenemine e porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduho...
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid: Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähte...
Mullatüübid 1.soostunud SOOSTUMINE - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad PUNAMULD - sis...
12.09.2012 TUNDRA- OKASMETSAD ROHTLA KÕRB-JA TROOPIKA VÖÖND POOLKÕRB JOONIS 4.15 4.19 4.21 4.24 4.25 (horisontide nimetused) KLIIMA 1)Madalad 1)Jahe 1)Soe 1)Kõrge temp 1)Kuum temperatuurid 2)Niiske kontinentaalkliima 2)Aurumine 2)Niiske 2)Liigniiske 3)Sademed 2)Sademete hulk suurem sademete ületavad aurumise tasakaalus hulgast auramisega MULLA TEKE Üles sulavas osas Jahedas kliimas Kiire suveni kuni ...
c) Mullaviljakuse vähenemine d) veepuudus, epideemiad e) kodusõjad, hõimude vahelised konfliktid. f) elatustaseme langus Keemiline reostus : a)üleväetamine b)raskemetallied ladestumine c)happevihmad d)sooldumine (üleniisutatus kuivadel ja põuastel aladel) Füüsikaline degradatsioon: a) asulate,linnade laienemine b) teevõrgustike laienemine c) kaevandused, karjäär d) uued töötsuspiirkonnad Parasvöötme okasmets leetmullad Lehtmets pruunmuld Troopika punamuld Rohtla mustmuld Tundra keltsmuld Kõrbes olevad mullad soolduvad. Rohtla mullad on kõige toitaine rikkamad Arvan,et see pole nii oluline kontrolltöös, aga panen ikkagi :D Muldade hävimine : a) vee-erosioon 56% b) Tuule-erosioon 28% c) Keemiline reostus 12% d) füüsikaline degradeerumine 4%
struktuur Pruunmuld · Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus.t Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla; · toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; · väheviljakad. Linnamullad · Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele · Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel · Ehitiste alt kooritakse muld ära · Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist · Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda
MULD REET TUISK MÕISTED MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL TAIMEDELE KINNITUSPINNAS TAIMEDELE KASVUPINNAS LOODUSLIK FILTER ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% ...
inimtegevuse tulemusena, kui inimene niisutab põldu. Kõrbealadel. Soostumine Eestis ka, tekib paks turbakiht. Leostumine vesi uhub ained (sool, kaltsium vms) mullast välja. Leostumiskihti pole olemas, mullad lihtsalt pestakse läbi. Tundra gleimullad, gleistumine okasmets leetmullad, leetumine lehtmets pruunmuld, leostumine stepp (rohtla) mustmuld, kamardumine lähistroopiline mets ja põõsastik punamuld, sooldumine kõrb hallmuld, sooldumine savann punamuld, kamardumine vihmamets ferralliitmuld, ferralisatsioon ehk raua teke, leetumine MULLASTIKU KAITSE Nähtus Iseloomustus Kaitse Erosioon Põhjustavad: vesi, tuul ja Meetmed: metsaribade istutamine, põlde inimtegevus (metsaraie, teede haritakse risti nõlvaga, raskete masinate rajamine), nõlvakalle. mitte kasutamine, tuuletõkked
Mulla protsessid: Leetumine: sademed>aurumine, oksametsades ja vihmametsades Kamardumine: tekib huumushorisont- must muld, sademed=aurumine, rohlates Gleistumine: pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene keskkond, sinakas horisont, tundrates Turvastumine: taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkab kuhjuma turvas, tundras Sooldumine: aurumine>sademete hulga, kõrbetes Ferralisatsioon: Muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest, punamuld, savann, vihmametsades, viljatu muld sest need lähevad kohe ringlusesse Igikelts: pinnas ei sula täielikult üles Küsimused Väljauhtehorisont on valget värvi, see tekib liigniiskes keskkonnas Gleihorisont on sinakat värvi,tekib liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas Mille poolest sarnaneb ja erineb mullateke okasmetsas ja vihmametsas? Vihmametsades on ülekaalus keemiline murenemine, Okasmetsades on ülekaalus füüsikaline murenemine
...A.... . Põua tõttu võib kannatada muld kohas ...A..... . Kohas ...B..... võib muld olla liigniiske. 7. Milline mullatüüp on joonisel, millisele loodusvööndile on see tüüpiline? Õige vastus märgi X-ga. Mullatüüp Looduslik vöönd A mustmuld A vihmamets B punamuld B rohtla C gleistunud muld C x okasmets D x leetunud muld D lehtmets E soostunud muld E tundra Selgita, millistes tingimustes ja kuidas kujuneb mulda väljauhtehorisont. Väljauhtehoristont kujuneb, kui niiskes keskkonnas läbi mulla nõrguv vesi kannab toiteelemendid
wikipedia.org/wiki/Sooldumine Ferralisatsioon · Mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest (Fe2O3 ja Al2O3) Sellest intensiivne punane värvus Taimed toitelementidena neid ei vaja · Toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel Keemilise murenemise käigus moodustuv kaoliniitsavi toitelemente ei seo Punamuld Süveneb hapestumine Läbikuivamisel kivistuvad Loit Reintam http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/muu.html Tee või telliseid... Lateriidile tekkinud mulda nimetatakse USDA (USA) klassifikatsiooni järgi oxisol ning FAO klassifikatsiooni järgi ferralsol. Lateriit on iseloomulik savannialadele, kus esineb ka kuiv aastaaeg. http://de.wikipedia.org/wiki/Laterit Näide muldade arengust
punakollamullad sademeid alla; (ekvatoriaal) · kujuneb hele toitainete-vaene väljauhtehorisont; · mullad happelised; · viljakuse tase madal. Pruunmuld · Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla; · toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; · väheviljakad Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus.
troopika- ja lähistroopikavöötme punaste, oranzide jms. muldade (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Nad katavad umbes 17% maakera maismaast Aafrikas, L-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias. Olenevalt tüübist on punamullad mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega. Ferralliitmullad Punamuld Mullad, mis on rikastunud raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Olenevalt raudoksiidide hüdratatsiooniastmetest ning huumuse laadist on ferralliitmullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Kõrbemullad Mullad, kus aurumine ületab suuresti vee juurdesadu. Kõrbemullad on tavaliselt sooldunud. Solod Sooldunud muld, mille huumus lahustub ja mineraalosa laguneb leeliselises
läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte sooldumine b. esineb pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas gleistumine c. esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega kamardumine Mullad. a. Millised mullad on ülekaalus rohtlates ja millised ekvatoriaalsetes vihmametsades? Rohtlates on ülekaalus mustmullad. Vihmametsades on ülekaalus punamuld b. Mis on nende muldade peamised erinevused?Mustmullad on huumusrikkad, kuid vihmametsades huumust peagu ei tekigi, kuna surnud orgaaniline aine laguneb sedavõrd kiiresti c. Selgita, millest see erinevus on tingitud?vihmametsades läheb orgaaniline aine kohe ringlusse, seal on kiire ainete ringlus d. Millise loodusvööndi mullad on põlluharimiseks kõige paremad, miks?
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on k...
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandril...
tagasi. Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku. Esimene leid maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus). Dokumenteeris Aarne Europaeus 1917. a. Esimeste maalingute teema on Soomes unikaalne rüiü-taolised võrgukujundid. Soome kaljumaalingute teemad: põdrad, antropomorfsed kujundid, käe-, (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid Tegemine: punamuld + linnumunad, rasv, veri. Vertikaalne, alla suunatud, tehtud jääl seistes või paadist. Kaljuraiendeid tehti teisiti ja neil olid teised teemad. Maalinguid tehti kasutusel olevate veeteede äärde, veeteede ristumiskohtadesse, koskede harjadele. Ca 10 a. tagasi algas buum, mil pidevalt leiti uusi maalinguid. Kaljumaalingud on säilinud tänu kaljupinnale moodustunud klaasjale ränididoksiidi kihile. Paremini on maalinguid näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 3
hoovused (setete kanne), jõgede tegevus, tuule tegevus, merejää, taimed ja loomad (setete liikumise takistamine), inimene (ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, muulide ja muude rajatiste rajamisega, suurte kivide sinnaviimise või äraviimisega). 9. Mullateke tegurid ja murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine mis tegurid mõjutavad ja kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld, mustmuld, leetmuld, pruunmuld. Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ning mineraalainerikkuse. Kliimast sõltub murenemisprotsessi kiirus ja iseloom, vee liikumine mullas, taimkatte kujunemine ning mullasisene bioloogiline aktiivsus. Murenemisprotsesside eriti olulised mõjutajad on temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord
tagasi. Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku. Esimene leid maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus). Dokumenteeris Aarne Europaeus 1917. a. Esimeste maalingute teema on Soomes unikaalne rüiü-taolised võrgukujundid. Soome kaljumaalingute teemad: põdrad, antropomorfsed kujundid, käe-, (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid Tegemine: punamuld + linnumunad, rasv, veri. Vertikaalne, alla suunatud, tehtud jääl seistes või paadist. Kaljuraiendeid tehti teisiti ja neil olid teised teemad. Maalinguid tehti kasutusel olevate veeteede äärde, veeteede ristumiskohtadesse, koskede harjadele. Ca 10 a. tagasi algas buum, mil pidevalt leiti uusi maalinguid. Kaljumaalingud on säilinud tänu kaljupinnale moodustunud klaasjale ränididoksiidi kihile. Paremini on maalinguid näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 3
Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome Muinas-Karjala Ida-Soome karjala Vepsa Karjala isuri vepsa IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kallio...
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
