·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik ·eeskujuks soome puitarhitektuur ja keskaegne maakirik ·tahutud kiviblokkidest massiivsed hooned, nurgeline ornamentika, taimemotiivid, muinasjutulised elukad ·A. Gallen-Kallela ·''Kalevala'' ja ''Kanteletar'' peamine temaatika ·rahvusluulemaailm vajab ornamentaalsemat, tundeküllasemat ja jõulisemat stiili ·''Kullervo needimine'' ·''Lemminkäise ema'' ·''Sampo kaitsmine'' ·H. Simberg ·käsitles rahvaluule tõsisemaid teemased ·''Haavatud ingel'' ·''Surma aed'' Venemaa ·rühmitus ''Mir iskusstva'' juugendstiil ja sümbolism ·liige N. Roerich ·Vana-Vene legendid, varjaagid ·idamaa-aineline sümbolism kuulsus ·''Meretagused külalised'' Rahvusvaheline sümbolism ·norralane E. Munch · sünged lapsepõlvekogemused, boheemliks seltskond eraldus rahvuslikkusest
Elutants. Edvard Munch Karje. Edvard Munch Haavatud Ingel. Hugo Simberg Rändav Poeet. Gustav Moreau Juudit. Gustav Klimt Hotel Tassel Brüsselis. Victor Hurta Claude Monet. Tõusev päike Pühapäeva pärastlõuna Grande-jatte'i saarel. Georges Saurat Päevalilled. Vincent van Gogh Autoportree. Vincent van Gogh Tähisöö. Vincent van Gogh Kollane kristus. Paul Gauguin
Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged lapsepõlvekogemused (ema ja õe surm). Ütles, et tema eesmärgiks on avada oma hing teistele inimestele
autotech.com/product/final-drive/10-309- 4242.html?fromcat=passat . [Kasutatud 20. oktoober, 2015]. [6] „carfolio,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.carfolio.com/specifications/models/car/? car=236489. [Kasutatud 21, 20 oktoober, 2015]. [7] Wikipedia, „Wikipedia,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://en.wikipedia.org/wiki/Front- wheel_drive#/media/File:Automotive_diagrams_07_En.png. [Kasutatud 19. oktoober, 2015]. [8] K.-H. K. Andrus Simberg, Autonduse käsiraamat, Tallinn, Autoerialade Kirjandus OÜ, 2014. [9] „workshop manuals,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://volkswagen.workshop- manuals.com/volkswagen/passat-b3/images/passat-b3-129.png . [Kasutatud 19. oktoober, 2015]. [10] „machinedesign,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://machinedesign.com/site- files/machinedesign.com/files/archive/motionsystemdesign.com/mag/gears1.jpg. [Kasutatud
ÕP LK 23 25. Joseph Maria Olbrich, Viini “Sezessioni” hoone, arhitektuuriteos Rahvusromantism 26. Gerhard Munthe „Allmaa hobune“, akvarell, paber, 1892, maal.ÕP LK 25 27. Akseli Gallen-Kallela „Kullervo needmine“,1899, maal.ÕP LK 26 28. Akseli Gallen-Kallela „Lemminkäise ema“, õli lõuendil, ,1897, maal.ÕP LK 26 29. Akseli Gallen-Kallela „Sampo kaitsmine“, tempera lõuendil, ,1896, maal.ÕP LK 27 Lk 4 30. Hugo Simberg „Haavatud ingel“, õli lõuendil, 1903, maal.ÕP LK 27 Lk 5
helsingi ülikooli peahoone ja rahvaraamatukogu • ta on projekteerinud ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid soome eri paigus realistlik loodusmaal • vennad magnus, wilhelm ja ferdinand von Wright • ferdinand von wright „võitlevad metsised“, loomad • magnus von wright saj lõpu olusti maalikunst • e. järnefelt • a edelfelt • a. gallen-kallela • m enckell • h simberg • j rissanen • novembrirühm 1916- t sallinen, j mäkela • h schjerfbeck Skageni maalijad (taani 19.saj) skageni maalijateks nim skandinaaviaa kunstnike rühmitust, kes alates 1870.a kuni sajandivahetuseni käis suviti koos skagenis, mis paiknes taanis jüüti ps põhjatipus skageni kunstnikud eemaldusid taani kuningliku kunstiakadeemia ja rootsi kuningliku kunstiakadeemia üsnagi jäikadest traditsioonidest, minnes kaasa uuemate kunstisuundadega,
See baseerus nn. uusromantisimi teoloogial, mille aluseks oli pettumine oma kaasajas. Religiooni osatähtsuse kasv. Rahvusromantism peamiselt põhjamaades(Norra, Soome, Eesti). SÜMBOLISM Norra Munch-Rahvusvaheliselt kõige kuulsam, väga ekspressiivne, kunst kui võimalus väljendada olulisi tundeid ja mõtteid. ,,Karje" ,,Elutants". Soome Gallen-Kallela-Soome mütoloogia ainelised tööd ,,Kullervo needmine". Simberg ,,Haavatud ingel", ,,Surma aed". Venemaa :rühmitus Mir Iskusstva, ühendas nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Juugend Erinevates kultuuriareaalides erinevate nimetuste all. Saksa mõjutused-juugend, Prantsuse-art nouveau, Inglise-style modern. Tekkiski seal, ideoloogiliseks baasiks olid prerafaeliidid-19.saj. keskel liikumine, mis ühendas loomeinimesi, aluse pani Ruskin, tähendas:Rafaelist alates ilu ja kunst
kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sümbolism 20.sajandil Kujutasid fantaasia abil loodud Akseli Gallen-Kallela Prantsusmaal, nägemusi. Nende teostes on palju ,,Kullervo needmine" Belgias ebamäärast, tabamatut, vaid Hogo Simberg aimatavat; need kubisevad ,,Haavatud ingel" igasugustest mitmemõttelistest Edward munch ,,Elu vihjetest, võrdkujudest ja Tants" sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Juugendstiil 19
Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: toimus sajandivahetusel Põhjamaades, eelkõige Norras ja Soomes. Norra kunstnikud tahtsid rahvuslust teenida realismi vahenditega: Erik Werenskold, Theodor Kittelsen. Soome sattus 19. sajandi lõpus venestamispoliitika alla vaimne vastupanu. Arhitektuur: Eliel saarinen, Lars Eliel Snock. Kujutav kunst: Aksel Gallen-Kallela ,,Lemminkäise ema", Hugo Simberg ,,Surma aed" . Mõned kunstni8kud maalised teoseid, mida saaks paigutada pigem rahvusvahelise sümbolismi alla: norralane Edvard Munch ,,Karje". M. on ekspressionismi eelkäija. Postimpressionistid I: toimus 19. sajandi lõpus, kunstnikud, kes pettusid impressionismis. Valitud suund oli igal kunstnikul oma, nad olid pärist erinevatest maadest, seega ühine päritolumaa puudub. Kõige suurem tähtsus on Vincent van Goghil, Paul Gauninil ja Paul Cezannel
Välimuse osas on katedraalil 5 kuplit, mida toetavad mitmed korintose veerud. Kiriku interjöör ei ole muljetavaldav: ainult altar ja orel, samuti Lutheri, Agricola ja Melanchthoni kujud rikuvad ruumi valget sümmeetriat. Katedraali ehitas Carl Ludwig Engeli projekt 1852. 3.Kunstimuuseum Ateneum, Helsingi Ateneumi võib pidada riigi seisukohalt kõige olulisemaks muuseumiks, sest just siin on eksponeeritud Soome suurima kunstnike maalide ja skulptuuride kollektsioon, nagu Hugo Simberg, Albert Edelfelt ja Pecky Halonen. Arhitekt Theodor Heyeri projekteeritud muuseumihoone ehitati 1887. aastal. Täna on see riiklik monument. 4. Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Helsingi Tänapäeval toetavad Soome kaasaegset kunsti riigi ja erasektori kogukonnad. Muuseumi alalised ja ajutised näitused tutvustavad külastajatele Soome ja Skandinaavia 20. ja 21. sajandi kunstnike tööd. Kiasma muuseum asub ultramodernses hoones Helsingi kesklinnas, mida võib nimetada ka kunstiteoseks
Värvid ja vormid ei pea jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Oma loomingu ja ideedega on Munch üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid. ERIK WERENSKIOLD (Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale, Olivia) THEODOR KITTELSEN (Must surm, Näkk) GERHARD MUNTHE (Kosilased, Allmaa hobune) ELIEL SAARINEN (Suur-Tallinna projekt, Helsingi raudteejaam) LARS ELIEL SONCK (Tampere toomkirik, Helsingi börsihoone) AKSELI GALLEN-KALLELA (Kullervo needmine, Lemminkäise ema) HUGO SIMBERG (Surma aed, Haavatud ingel) NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised, Võitlus) EDVARD MUNCH (Vampiir, Elutants) POSTIMPRESSIONISTID I Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks
Arhitektuuris olid tugevad mõjutused vanadest püstpalkkirikutest. Soomes oli kunst venestamise tõttu ka vaimse vastupanu vahend. Soome arhitektid võtsid omaks ka rahvusvahelise juugendstiili omadusi. Mõned rahvusromantilised kunstnikud lõid ka teoseid, mis kuuluvad internatsionaalse sümbolismi alla. Maal: Erik Werenskiold Theodor Kittelsen Gergard Munthe Akseli Gallen-Kallela Hugo Simberg Arhitektuur: Eliel Saarinen Lars Eliel Sonck Postimpressionism - Kuna postimpressionismi ei saa lugeda ei stiiliks ega ka vooluks, sest ta on lihtsalt mõiste, mis hõlmab kunstnikke, kes tegelesid algselt impressionistiga, kuid siis liikusid sellest edasi. Eraldi tuleks rääkida kolmest tähtsamast postimpressionistist, kes on Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Van Gogh ei tahtnud enam maalida ainult seda, mida ta näeb.
"Kalevala"- temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur
"Kalevala"- temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. Kubistid: Imlari Aalto, Alvar Caweni. 22
E Sonck - Tampere toomkirik, millel on 2 läänefassaadi torni, 1 kõrgem, teine madalam. Kujutav kunst: Akseli Gallen-Kallela peamiseks tööks illustreeritud Kalevala: ,,Kullervo needmine". ,,Lemminkäise ema". ,,Sampo kaitsmine". Kalevala ja Kantelatari temaatika peamiselt. Ornamentaalne, tundeküllane, saavutas rahva tunnustuse. Oluline ka vene õukonnas, portreteeris õukondlasi. Äratas tähelepanu 1900 Pariisi maailmanäitusel. Illustreeris ka Aleksis Kivi ,, Seitset venda". Hugo Simberg, vastandus Kallela mõningal määral patsifistlikule laadile, tuntuimad tööd nt ,,Surma aed" ja ,,Haavatud ingel". Tõsine, pateetiline. Rahvaluulele toetuv, kuid sünged teemad, sageli surm. Venemaal Põhjamaade eeskuju ja mõjutused. Mir Iskusstva rühmitus: juugend, sümbolism. 19.saj keskel loodud, vastukaaluks Rändnäituste Ühingule. Rajaja Diagila. Surm Veneetsias. Mir Iskusstvasse kuulus ka Vrubel,
Akseli Gallen Kallela! (samuti nii rahvusromantikat kui üle- euroopalik sümbolism) Lemminkäinen (ornamentaalne komp. Millest inimene välja astub) Lemminkäise ema (siluetilik üldkomp, rahvusromantiline teema) Sampo kaitsmine Kullervo needmine (tugeva venestamise protest?) vaiba kavand (rahvakunstist tuletatud ornamendid) Hugo Simberg. Haavatud Ingel (soome) Surma aed.(läbi humoristliku prisma veidi veider, naeruväärne sümbolismi temaatika transformeerumine rahvuslikku) Nikolai Roerich. (Rahvuse enese ehitamine toimub isegi rohkem opositsioonis, vene rahvuslik enesemääratlus tugevnes NSVLi ajal) Roerich.Iidolid
243 420 Sepp Tõnis Tallinn 03:13:09 M21 1422 1349 Sepp Viljar Tallinn 04:16:01 M21 1137 2885 Serapinas Saulius Leedu 04:02:57 M21 495 803 Sikk Matis Saaremaa 03:30:42 M21 700 1153 Silland Siim Tallinn 03:40:45 M21 1361 1277 Silm Jaanus Harju 04:12:51 M21 48 74 Siltanen Mikko Soome 02:55:30 M21 864 607 Simberg Priit Pärnu 03:49:26 M21 1937 1439 Simkonis Andrius Leedu 04:48:28 M21 1804 2673 Simmer Marko Tallinn 04:37:53 M21 1283 2424 Sinimeri Viljar Tallinn 04:09:26 M21 Oksana Perova 13.11.2009 2209 2706 Sirotkin Alexey Tallinn 05:15:03 M21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
