mai, 1778 Viimase Pariisis veedetud kuu jooksul ei ole mind saatnud miski muu kui suur pettumus. Sinu suurimaks sooviks oli, et leiaksin enesele koha siinsete suurmeeste hulgas, kuid pean tõdema, et siin veedetud aja jooksul ei ole ma saanud tunda vähemalgi määral tunnustust ega heakskiitu. Pariis ei ole sama nagu aastaid tagasi. Siinsed inimesed on külmad ja ei oska nad hinnata minu loomingut nii nagu toredad inimesed Mannheimis. Eile käisin Baron Grimmi palvel Hertsoginna Chabot juures klaverit mängimas. Enne Tema Kõrgeaususe tulekut pidin ootama külmast värisedes pool tundi jääkülmas ja haudvaikses ruumis. Tänan armulist Jumalat, et ta mulle sõrmed esimeseks sonaadiks alles jättis. Kui Hertsoginna lõpuks saabus, palusin tal mind viia teise ruumi, kus saaksin oma kangestunud sõrmi enne kontserti kaminatule ees soojendada. Vaadates mööda lõikavast külmast, painavast peavalust ja sellest õnnetust klaverist, millel pidin
printessiga Roomas 12 .oktoobril 1935. Pärast seda María de las Mercedes sai Barcelona krahvinna tiitli. Pisut aega enne Juan Carlos I sündi, Barcelona krahv otsustas minna jahile. Arst rääkis krahvile ja tema naisele, et tulevane kuningas sünnib mõne nädala pärast, kuid sünd tuli palju varem ning kui krahv oli teatatud poja sünnist, ta kohe kiirustas haiglasse. Don Juan de Borbón y Battenberg`il ja María de las Mercedes`il oli 4 last: Infanta Pilar, hertsoginna Badajoz (sündis 1936.aastal) Juan Carlos I, Hispaania kuningas (sündis 1938.aastal) Infanta Margarita, hertsoginna Soria, Hernani hertsoginna II (sündis 1939.aastal) Hispaania Infante Alfonso (Alfonso Cristino Teresa Angelo Francisco de Asis y Todos los Santos) (19411956) Puhkenud II Mailmasõja ajal Don Juan de Borbón y Battenberg (Juan Carlos I isa) kolis koos oma perega Lausannesse , kus elas tema ema kuninganna Victoria Eugenie. Hiljem nad asusid elama Estorilisse (Portugal). 1948
Sardanopolose surm Vabadus viib rahva barrikaadile Natuüürmort homaaridega Alzeeria naised Lõvijaht Chopini portree 3.FRANSISCO GOYA(1746-1828). Hispaania kunstnik. Autoportree Kuningas Carlos IV perekond Riietatud Maja(maaja) ehk alamklassi naine Fernando VII(noor) Fernando VII(vana) Hertsoginna Alba Hertsoginna Alba Alasti Maja(maaja) Isabell de Procel Saturnus sööb oma Koloss lapsi ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett
Tegelikult on noormees krahv Walteri poeg Rodolfo, kes Luisa eest oma päritolu varjab. Miller ei suuda tütre piiritut õnne uskuda. Tal on halvad aimdused, mis leiavad kinnitust. Luisat ihaldab ka Walteri sekretär krahv Wurm. Ta avaldab Millerile Carlo tegeliku tiitli ja nime ning hoiatab vana sõdurit, et sellest pole midagi head loota. Miller lubab, et teeb kõik, et säästa tütre head nime. Krahv Walter omakorda tahab, et poeg võtaks naiseks lesestunud hertsoginna Federica, kes on koos Rodolfoga üles kasvanud. Ta teatab oma soovist Rodolfole vahetult enne Federica saabumist. Rodolfo ütleb talle, et ta armastab teist. Federica muutub Luisale armukadedaks. Miller avaldab Luisale kuuldud tõe, kuid see ei häiri neiut. Ka Rodolfo kinnitab, et aadliseisus ei takista tal Luisaga abiellumast. Walteri katse poega mõjutada ebaõnnestub. Krahv laseb Milleri vahistada. Wurm teatab Luisale, et Millerit ähvardab surmanuhtlus
aasta film, mille peaosades mängisid Audrey Hepburn ja Rex Harrison. Filmi rezissööriks on George Cukor ja muusika autoriks Frederick Loewe. Film põhineb Bernard Shaw romaanil ,,Pygmalion" ja võitis kaheksa oskarit, mille hulgas olid ka parima rezissööri ja parima meesnäitleja eest antud auhinnad. Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu rääkima ja käituma nagu hertsoginna. Lilleneiu Eliza Doolittle asub elama Higginsi juurde, kelle juures püüab ta suure vaevaga omandada peent kõnepruuki ja hääldust. Pickeringi abiga suudab Higgins muuta Eliza peaaegu äratundmatuks. Oma esimesel avalikul ülesastumisel jätab Eliza endast aga siiski ebakombeka mulje, kui võidu kihutavaid hobuseid valjul häälel ergutama hakkab. Mõned kuud hiljem toimuval suuremal peol petab Eliza aga ära isegi Higginsi enda õpilase, kes teda Ungari printsessiks peab
- Noa ja kahvliga. 3. Milleks sobis kuninganna Anni kootud sall prints Eduardile ? - Magamistoa kardinaks. 4. Miks kuninganna Ann ei jõudnud kohtamisele prints Eduardiga ? - Midagi ei olnud selga panna. 5. Mis tuli kuninganna Annil välja vahukoore asemel ? - Koorevõi. 6. Miks prints Eduard kuninganna Anni liivalossi ehitamisel ei aidanud ? - Ta tegi toas liivalossi projekti. 7. Mis tekkis kuninganna Anni puhutud seebimullidest ? - Vikerkaar. 8. Kes elasid hertsoginna Katariina lossis ? - Kassid. 9. Milleks kasutas krahvinna de Pipstück koeri ? - Kosmeetikatoodete testimiseks. 10. Miks karu ei tahtnud kuninganna Anni keeksi ja siirupijooki ? - Need olid valmistatud lisaainetega. 11. Mida tegi kuninganna Ann kastanimunadega ? - Valmistas isevärki loomi 12. Mis sai kuninganna Anni ja prints Eduardi riisutud lehehunnikust ? - Siilipere talvekorter. 13. Mis sai jõulukuusest pärast kolmekuningapäeva ?
MARIA THERESA Greetel Kala Maria Theresa Walburga Amalia Christina (13. mai 1717 - 29. november 1780) oli ainuke naissoost valitseja Habsburgide ülemvõimu ajal. Ta oli Austria, Ungari, Böömimaa, Mantova, Milaano, Lodomeria, Calcia, Austria madalmaade ja Parma valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna, Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud
mehe pikkune – umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks Perekond • Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: • Napoleone (suri 1765) • Maria Anna (1767–1768) • Giuseppe (1768–1844), Napoli kuningas 1806–1818 ja Hispaania kuningas 1808–1813 • Maria Anna (sündis ja suri 1771) • Luciano (1775–1840), Canino ja Musignano vürst • Elisa (1777–1820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna , Compignano krahvinna • Luigi (1778–1846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv • Paolina (1780–1825), Guastalla hertsoginna • Carolina (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, Joachim Murat' abikaasa • Girolamo (1784–1860), Vestfaali kuningas, Montforti vürst Karjäär • Õppis sõjakoolis suurtükiväelaseks
(1991); prints Sébastien (1992) Vürsti tiitlid Tema Kuninglik Kõrgus Henri; Jumala armust; Luksemburgi Suurhertsog; Nassau Vürst; Rhine´i Volitatud Krahv; Sayn´i, Königstein´i, Katzenelnbogen´i ja Diez´i Krahv; Mahlberg´i, Wiesbaden´i, Idstein´i, Merenberg´i, Limburg´i ja Eppstein´i Isand; Suguvõsa Lapselapsed: Nassau prints Gabriel (2006); Nassau prints Noah (2007) Henri õed- vennad: Austria hertsoginna Marie Astrid (1954); Liechtensteini printsess Margaretha (1957); Luksemburgi prints Jean (1957); prints Guillaume (1963) Isa oli Luksemburgi suurhertsog (1921) Ema oli Belgia printsess Josephine-Charlotte Eelkäiad läbi aegade Kasutatud kirjandus Õpilase geograafiaentsüklopeedia Eesti Entsüklopeedia http://en.wikipedia.org/wiki/Henri,_Grand_Duke_of Mida sain teada Sain teada rohkem Luksemburgi vürsti pere ning tema enda kohta
Minu veetlev leedi 3. aprillil käisin ma Estonia teatris vaatamas muusikali ,,Minu veetlev leedi". Lugu rääkis sellest, kuidas vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Tüdruk võetakse rikkasse perre ja ta suudab kiiresti omandada kõrgtaseme hariduse ja harituse. Peagi lahkub neiu erinevatel põhjustel perekonnast ja hakkab omaette elama. Mingi aja möödudes avastab tüdruk, et ta on armunud ühte perekonna liikmesse ja abiellub temaga. Muusika oli väga ergas ja eluline. Oli ka rahulikemaid palasid, kuid läbivaks teemaks oli siiski erksus, mis muutis etenduse muusikalise poole ka natuke ühekülgseks
septembrist 1791 kuni 21. septembrini 1792. Louis päris riigi oma vanaisalt Louis XV- lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba 1765. aastal surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770. aastal abiellus ta Austria hertsoginna Marie Antoinetteiga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19. detsembril 1778. Tütre nimeks sai Marie-Thérèse-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), Louis-Charles (1785) ja Sophie-Béatrix (1786). Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid otsustusvõimetus ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi. Sisepoliitika
14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. isa Goriot' oli teose algul ''seitsmekümnendat käiv vanamees'' 4. Papa Goebseck oli liigkasu võtja, kelle palkas endale teose lõpus paruness de Nuncingen. 5. Rastignacile avas isa Goriot' saladuse vikontess Beausante ja tema sõbranna hertsoginna de Langeais 6. Vikontess õpetab Rastignac'i 7. JeanJoachim Goriot' 8. 2 õde 9. Vautrin' unistas, et saab piisavalt raha, et minna ameerikasse ja seal endale 200 orja osta ning tubaka istandus asutada. 10. !Vautrin' laskis tappa! Victorien'i venna, kuna siis oleks nende isa oma vara tütrele pärandanud. 11. Rastignac aitas Delpfine' nii, et ta läks 100 frangiga, mis ta Delphinelt sai, kasiinosse ja mängis selle arvu (minu arust oli) 7800 frangile
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pide...
Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks muusikalis olid tuntud laulvad draamanäitjelad kui ka Estonia enda solistid. Peategelase Eliza rollis oli näitleja Hele Kõre. Tema näitlemis ja laulmis oskus olid suurepärased. Hele Kõre on mänginud ka filmis ,,Nimed marmortahvlil". Teiseks tähtsamakas tegelaseks oli Higgins, keda mängis Raivo E. Tamm. Tema on tuntud kodumaisest seriaalist ,,Õnne 13"
Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni, mida keegi oodata ei oska. Minu jaoks tegi etenduse eriti huvitavaks ja põnevaks asjaolu, et sain kuulda, kuidas esitavad Eesti parimad näitlejad ja lauljad vanu, tuntud laule, mida olen enne ka enne mitmeid kordi kuulnud (raadiost, televiisorist jne ). Mulle (ja kindlasti ka paljudele teistele külastajatele) oli kõige meeldejäävam laul ,,Kui läheb libedalt", mida esitas Madis Milling
Seda huvitavam oli seda jälgida. Arvestades, et see toimus Rahvusooper Estonias, ei osanud ma oodata, et see on muusikali vormis. Minu jaoks rikkus see veidikene ära ja võibolla oli üks põhjustest, miks mulle meeldis raamat rohkem. Etenduse tegevustik toimus Inglismaa tänavatel, kus Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu rääkima ja käituma nagu hertsoginna. Lilleneiu Eliza Doolittle asub elama Higginsi juurde, kelle juures püüab ta suure vaevaga omandada peent kõnepruuki ja hääldust. Pickeringi abiga suudab Higgins muuta Eliza peaaegu äratundmatuks. Oma esimesel avalikul ülesastumisel jätab Eliza endast aga siiski ebakombeka mulje, kui võidu kihutavaid hobuseid valjul häälel ergutama hakkab. Mõned kuud hiljem toimuval suuremal peol petab Eliza aga ära isegi Higginsi enda õpilase, kes teda Ungari printsessiks peab
Seda katedraali ongi aegade jooksul kasutatud Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Sinna on maetud väga paljud Inglismaa olulisemad inimesed, isegi poeedid ja näitlejad. Minu meelest on Westminster Abbey katedraal väga omanäoline ning sellist ei leidu mitte kusagil maailmas. Mulle on gooti stiilist just see katedraal kõige paremini meelde jäänud. Kindlasti on seda mõjutanud ka eelmisel aastal toimunud Cambridge'i hertsogi Williami ja hertsoginna Catherine'i pulmad. Mulle jubedalt meeldib selle hoone värv ning gooti stiilile omane teravnurksus. Üleüldse on hilisgootika väga lahe ning huvitav. See hoone on kindlasti inglaste jaoks, eriti usklike jaoks väga oluline, sest see on üks suurimaid Inglismaal ning nende pühapaik. Seda nimetatakse selle kõige sümboliks, mille nimel britid kunagi võidelnud on ja veel edasigi võitlevad. Mind on alati jubedalt huvitanud selle katedraali tekkelugu ning kogu ajalugu selle kohta
Tallinna Saksa Gümnaasium Anri Mulin 10c ''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka operettis ''Viini Veri''. Esimeses vaatluses kujutati Eliza vaesemat ja kurvemat elu. Eliza oli täiesti tavaline alamklassi linnakodanik, kelle unistuseks oli müüa lilli korralikus lillepoes mite tänaval mööda kõndivatele inimestele. Kuulates...
kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel 21. juulil 1770 katoliku kiriku Ajaccio katedraalis. Õed ja vennad Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: Maria Anna (17671768) Giuseppe (17681844), Napoli kuningas 18061818 ja Hispaania kuningas 18081813 Maria Anna (sündis ja suri 1771) Luciano (17751840), Canino ja Musignano vürst Elisa (17771820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna, Compignano krahvinna Luigi (17781846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv Paolina (17801825), Guastalla hertsoginna 6 Carolina (17821839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, Joachim Murat' abikaasa Girolamo (17841860), Vestfaali kuningas, Montforti vürst HARIDUS
Napoleon Bonaparte Sünd : Napoleon sündis 1769. aastal, 15. augustil Korsikal (saar), mille Prantsusmaa oli äsja Itaalialt ostnud. Teismelisena mängis ta pidevalt sõjamänge. Surm : Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat inglaste vangina. 05. mail 1821. aastal ta suri 51aastasena. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitamine. Õppinud : Ta õppis 1779 1784 Brienne sõjakoolis ja 17841785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Abielu : Napoleoni esimene abielu kestis 13 aastat koos Josephine de Beauhardnais'ga. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria hertsoginna MarieLouise'iga ja neil sündis 1811. aastal poeg FrancoisCharlesJosephNapoleon. Iseloomustus : Napoleon oli oma iseloomult auahne, tahtejõuline, suure töövõimega ning tujukas. Tema loodud seadusandlus on eeskuju andnud ka teistele riikidele ja ta on sellega jätnud suure jälje õigussüsteemi are...
kohtusid Mathilde magamistoas,Julien hakkas teda jälle põlgama ja Mathilde hakkas ka teda vihkama ja sõimas ta läbi. Julienil oli veider eesmärk,mida vähem naine teda armastas,seda rohkem Julien teda tahtis.Julien,olles pikal reisil välismaal,kohtas ta venelasest sõpra,kes andis talle nõu kuidas Mathilde endale võita.Nad tegid igasuguseid peeneid skeeme ja armastuskirju. Mathilde jäi rasedaks,ning markiile ei mahu pähe mõte,et tema tütar,kellest pidi saama hertsoginna,abielluks mingi Julien Sorieliusega,puusepa pojaga.Tema nimi ei meeldinud sugugi Julienile,ning markii annab talle uue nime Julien Sorel de la Vernaye,ning nüüd oli ta valmis abielluma Mathildega,kui saabus kiri proua Renalilt,kus tehti Julien maatasa,kiruti tema silmakirjalikkust ja et meeldib võrgutada naisi oma kasude huvides,peale seda on kõik võimalused tal kadunud. Peale seda vahejuhtumit sõidab Julien kodulinna tagasi ja tulistab proua Renalit
Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal Tööleht õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 30 juurde I Täida lüngad! 1) Romantism väljendub eeskätt sellistes kunstiliikides nagu maalikunstis ja graafikas. 2) Inglane William Blake mõtles välja isikliku põneva isikliku mütoloogia.. 3) Lisaks kunstile tegeles Blake ka kirjandusliku. ja kujutava kunsti loominguga. 4) William Turner on kõigi aegade suurimaid mere maalijaid. 5) Impressionistide eelkäijaks võib Turnerit lugeda tänu valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandmisele. 6) Francisco Goya kujutas Napoleoni vägede sissetungi Hispaaniasse. 7) Sõjasündmusi kajastas tema graafiline sari "Sõjakoledused". 8) Suurim Saksa romantik Caspar David Friedrich armastas kujutada selliseid motiive nagu avaraid maastikupanoraame, rannavaateid laevadega ja kloostrivaremeid või metsatihnikuid kuupaistel. 9) Inimesed Friedrichi maalidel on sageli sel...
Klassitsism valgustajate ideoloogia, kindlad vormitunnused, eeskuju antiigist, õilis lihtsus, vaikne suurus, kord, selgus, mõõdukus. Romantism üksindust kogev inimene, omapäevane ellusuhtumine, tähtis üksikisik, imetleti keskaega, eksootiliste maadeimetlus, väljendab kahtlust/pettumust valgustajate ideaalides, tunded tähtsad, sai alguse Inglismaalt. Ühine tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika, kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus. ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja. *kunstivool(ei hõlma kõiki kunstiliike) kujutav kunst, graafika, muusika, kirjandus *tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a.)sõltumatu kunst muutuvad, mässavad voolud. ,,Maha klassitsistli...
VIVIENNE WESTWOOD REFERAAT SISUKORD SISSEJUHATUS Vivienne Westwood on Briti moedisainer ja ärinaine, kelle teeneks on pungi ja New Wave'i toomine moemaailma. Tema disain on ajaloohõnguline, mis jälgib Suur-Britannia sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilist iseloomu, mis on ka põhjuseks, miks peetakse teda Briti üheks kultuurilisemaks disaineriks. ALGUSAASTAD Dame Vivienne Westwood (sünninimega Vivienne Isabel Swire) sündis 8. aprillil 1941. aastal Tintwistle külas, Derbyshire' maakonnas, Inglismaal. Tema perekond polnud jõukas isa teenis leiba kingsepana ning ema töötas kohalikus puuvilla vabrikus. Kui Vivienne sai 17. aastaseks, kolis ta koos oma perekonnaga Harrow, Londonisse. Tüdruk asus õppima Harrow kunstikoolis moedisaini ja hõbesepa ametit, kuid otsustas koolist peale esimest semestrit lahkuda. Koolist lahkunud, leidis ta tööd tehases ning selle kõrvalt osales õpetaja koolitustel. Varsti peale koolitusi saigi Viviennest...
Loewe` meloodiatel oli ikka veel euroopalik raskepärasuse pitser küljes, ka polnud Lerneri libertod küllalt elegantsed ja vaimukad. Suurt edu tõi neile aga muusikal “Minu veetlev leedi”. "Minu veetlev leedi" põhineb Bernard Shaw` näidendi "Pygmalion" ainetel. Teose sisu: vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Kuid üks maailma populaarsemaid muusikale oleks võinud peaaegu et kirjutamata jääda, kui USA muusikalitööstuse ninamehed 1930ndate aastate keskel järjekindlalt Loewele ja Lernerile kinnitasid, et materjal ei vasta tolleaegsetele muusikali nõuetele. Nii jäi muusikali kirjutamise idee kaheks aastakümneks soiku, kuni muusikalimaailmas said kehtivaks uued reeglid. 1956
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Be...
Näiteks võivad konflikti sattuda patsiendi soov ravist keelduda ning arsti soov patsienti ravida (tõenäolisem psüühiliste häiretega patsientide puhul). Hiljuti jahmatas inimesi uudis Edward VII erahaigla medõe surmast. Väidetavalt oli tegu enesetapuga, milleni viis medõe sündmusteahel, mis sai alguse süütust tüngakõnest. Nimelt tehti raadiojaama poolt haiglasse kõne matkides kuninganna Elizabeth II-st ja küsiti hertsoginna Catherine'i tervisliku seisundi kohta. Pahaaimamatult rikkus õde infot avaldades eetika ja konfidentsiaalsus alaseid eeskirju ning otsustas suurest süütundest eneselt elu võtta. [4] Koodeksid ja eeskirjad on küll heaks tugimaterjaliks kõigile ametimeestele, kuid antud juhtum näitab sellise süstematiseerituse varjukülge ja seda võiks ettekirjutsi jälgides silmas pidada, et mitte alati pole kõik nii üheselt mõistetav kui paistab. Kasutatud kirjandus 1
Kuusalu Keskkool SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI JUHTKUJUD Referaat Annaliisa Ande Adler 8a klass Kuusalu 2015 Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal-absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning vi...
Emile Zola Nana Romaan algab Pariisis Variete teatris, kus mängitakse esmakordselt Venust. Bordevane, teatri direktor nõuab kindlameelselt, et Varietet kutsutaks litsimajaks. Venuses mängib Bordevane suur leid Nana, kes tekitab inimestes palju jutuainet. Nana on noor ilus üksikema. Ta ei oska küll laulda ega tantsida, kuid publikule piisab tema vulgaarsest erootilisusest, rõõmsast meelest ja enesekindlusest. Ta jäi silma kohe pankur Steinerile. Kuid Steiner ei olnud ainuke austaja. Üks austajatest oli 17 aastane George Hugon. Steiner ostis Nanale maja linnast välja. Nana tahatis puhkust ja läks koos oma poja Louisetiga sinna. Seal samas oli ka Georgi ema maja. Ja nad hakkasid seal kohtuma. Nad armusid teinetesse. Georgi ema oli vastu, et ta Nanaga kohtus aga siiski jätkas George Nana juures käimist. Õhtul mil ta sai kirja teatrist, kus Bordevana soovitas tal puhkust v...
Pole olemas kõlbelist ega ebakõlbelist raamatut. On vaid hästi kirjutatud raamatud või halvasti kirjutatud raamatud. Ei midagi muud. Ükski kunstnik pole iial paheline. Kunstnik võib väljendada kõike. Mõte ja keel on kunstniku käes tema kunsti tööriistad. oscar wilde ,,Olete teie, maalijad, aga imelikud! Te teete kõik, mis võimalik, et kuulsust võita. Aga niipea kui olete selle saavutanud, tahate selllest kohe jälle lahti saada. See on rumalus, sest sellest, et kõik sinust rägivad on siin maailmas siiski midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi." Lord Henry ,,Kuid ilu, tõeline ilu lõpeb seal, kus intellektuaalsus ennast avaldama hakkab. Intellekt on juba iseendast teatav liialdus ja hävitab igas näos harmoonia. -- Vaadake ükskõik millist edukat õpetlast. Kui eeskujulikult inetud nad kõik on!" L.H. Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. - Basil Hallward olen hakanud armastama salapärasust. Mull...
Harry märkab Doriani närvilisust, mis on tingitud Basili hukust, millest keegi peale Doriani ja Alani ei tea Jäljed mõrvast on täielikult kustunud 16.peatükk Dorian sõidab kolkasse narkootikumide järele James Vane saab ta kätte, ent "noormees" vingerdab välja, kasutades saatana kingitud noorust Kui Dorian on juba pagenud, ütleb üks lõbunaine, et too oligi Unistuste Prints James hakkab Doriani jahtima 17.peatükk Aiapeoke hertsoginna juures Dorianil tekib kaks austajannat 18.peatükk Dorian kardab surma ja Jamesi, kes selle toojaks võib osutuda Kuid Henryga jahil olles saab üks tundmatu mees kogemata surma Dorian tunneb temas Jamesi ära ja on õnnelik pääsemise üle 19.peatükk Dorian tahab Henryle kõik ära pihtida, ent too ei võta "noormeest" tõsiselt Henry lahkub, kuulamata Doriani muresid. Viimane on nüüd veelgi õnnetum 20.peatükk
Valgustusajastu kirjanikud Daniel Defoe (1661-1731) Teos: ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Romaan ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" tegi Defoe kuulsaks- sellest sai 18. sajandi suurim bestseller. Romaani aluseks on madrus Selkirki seiklused, kes jäi vabatahtlikult Tsiili ranniku lähedases saarestikus laevast maha ning elas viis aastat inimtühjal saarel. Raamat esitab üksikule saarele sattunud merehädalise minavormis jutustuse oma sealsest olelusvõitlusest koguni 28 aasta jooksul. Tegemist on õpetusliku looga inimese ja looduse, kuid samuti inimese ja Jumala vahekorrast. Teos peegeldab kaudselt ideaali, kujutades inimest, kes suudab üksi toime tulla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Defoe loomingus nagu ka kogu Inglise v...
XVI (188-196) 18 aastat pärast Sibyli surma. Dorian vaatas kustuvad tulesid ja jõudis hobusega lõpuks jõe äärde urkasse, kus nägi Adriani, kelle oli ära rikkunud. Kõrtsis oli ka James Vane, kes Prints Võluja nime kuuldes tormas Grayle järele ja ehmus nähes süüdistatava noorust. Hiljem saab ta teada,et Dorian on oma nooruse säilitanud, kuid enam ta D-d ei näe. XVII (197-203) Nädal hiljem oli Dorian Selby Royali talveaias hertsoginna Monmouthiga. Nad rääkisid asjade ümberristimisest ja Gray läks orhideesid tooma. Ta minestas akna taga James Vane´i nähes. XVIII (204-212) Gray läks alles kolmandal päeval toast välja. Talvehommiku viletsal jahil tabas sir Geoffrey inimest kes hiljem osutus James Vane´iks (Gray palus jänest mitte lasta). XIX (213-223) Gray teatab Henryle, et tahab saada heaks. Dorian küsib, mis saaks siis, kui tema oleks Basili tapnud. Dorian mängib Chopini ning keeldub klubisse minemast, kuid
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Louis XVI ja Marie-Antoinette Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2019 Päritolu Louis XVI sündis 23. august 1754, sünnipärase nimega Louis-Auguste, Louis, Prantsusmaa dofääni ja Maria Josepha, Saksimaa hertsoginna, teise pojana. Louis XVI päris Prantsusmaa trooni 23. augustil 1774, pärast oma vanaisa Louis XV surma. Louis XVI sai kuningaks, kuna tema isa suri 1765. aastal tuberkuloosi ja tema vanem vend Louis, Burgundy hertsog, suri 9 aastaselt samuti tuberkuloosi. Louis XVI oli tugev ja terve poiss, kuid häbelik. Ta õpis ladina keelt, ajalugu, geograafiat ning astronoomiat ja suutis vabalt rääkida itaalia ja inglise keeles. Marie-Antoinette sündis 2
Eleanor sündis 1122. aastal Akvitaania hertsog Henry V ja paavst Calixtus II William X ja tema naise Aenori perre, kus kolmest sõlmisid Wormsi konkordaadi lapsest oli ta vanim. Kuna pere ainus poeg William 1125 - Saksimaa hertsog Lothar III suri noorelt, oli Eleanor troonipärijusjärjestuses von Supplinburg valiti Saksa-Rooma esimene. Pärast isa surma 1137. aastal saigi impeeriumi keisriks Eleanorist Akvitaania hertsoginna. Samal aastal 1125-1127 - Jingkangi intsident: abiellus vastne valitsejanna Prantsusmaa kuninga Songi dünastia kaotas oma Põhja- Louis VI pojaga, keda pärast isa surma troonile Hiina alad Jini dünastiale astumist Louis VII nime all tuntakse. Eleanor oli 1147-1149 - Teine ristisõda, Edessa abielludes vaid 15-aastane. Paar elas Prantsusmaal tagasivallutamiseks ning neil sündis kaks tütart
Etenduse juht- Peeter Karell Rahvusooper Estonia ooperikoor Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester Sisukokkuvõte 1. vaatus Vihmaudusel Londoni õhtul põrkab Freddy Eynsford Hill kokku lilleneiu Eliza Doolittle`ga. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta , tõmmates sellega colonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitlb, et suudab panna ükskõik millise tänavatüdruku rääkima kui daami ja teda seejärel kõrgseltskonnas hertsoginna pähe esitleda. Lepitakse kokku, et Pickering jab Higginsi juurde mõneks ajaks elama.Mehi pealtkuulnud Eliza otsustab oma säästude eest Higginsilt keeletunde võtta, et kunagi oma lillepood asutada. Ta külastab professorit tema kodus. Higgins võtab aga vastu Pickeringi kihlveopakkumise, et suudab Eliza panna kõnelema kui daami ning teda Transilvaania saatkonna ballil hertsoginnana esitleda.Eliza asub professori poole
Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui vaid seda varjata.(Basil) Abielu ainus võlu on see, et see muutub pettuse mõlemale poolele absoluutselt vajalikuks. (Harry) Südametunnistus ja argus on tegelikult üks ja sama. (Harry) Naer pole sõprusele sugugi halb algus, kuid lõpetamiseks on see tingimata parim moodus. (Harry) Oma vaenlaste valikul ei saa inimene kunagi üleliia ettevaatlik olla(Harry) Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead kui meil enestelgi.(Harry) Kunstnik peab ilusaid asju looma, kuid ei tohi neisse panna omaenda elu.(Basil) Geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu.(Harry) Naised ei oska ilusat välimust hinnata, vähemalt head naised mitte.(Harry) Elu eesmärk on enesearendamine.(Henry) Mehisemadki mehed meie seas kardavad iseennast.(Henry) Keha patustab ainult ühe korra ja on sellega patust lahti, sest iga tegu on teatav puhastus. (Henry) Ainus tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda.(Henr...
Kanepi Gümnaasium Moelooja Coco Chanel Referaat Autor : Mirell Lattik Juhendaja : Ele Kõiv Kanepi 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud materjalid Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi prantsuse ühe 20. sajandi kõige innovaatilisemast ja tähtsamast moeloojast Coco Chanel´ist. Valisin Chaneli, kuna tema looming on suurepärane ja elulugu huvitav ning mitmekülgne. Chanel´i tahtejõud on kadestamist väärt. Moeloojana on ta pidanud kõvasti pingutama et jõuda sellise karjäärini. Chaneli elulugu. Coco Chanel sünninimi on Gabrielle Bonheur Chasnel. Chanel sündis 19. augustil Saumuri 1883 ning suri 10. jaanuar 1971. Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise a...
1.6. Huvitavad faktid…………………………………………………………...7 2. Kar XII, Rootsi kuningas (1682-1718)……………………………………………8 2.1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2
abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa Goriot, rääkis hertsoginna, et isa Goriot on Anastasie isa, pani tütred rikastele meestele, andis neile palju raha, tütred häbenesid isa, põlgasid teda. Delphine oli Anastasie peale kade, sest Delphine ei olnud nii tuntud kui õde. Proua lubas Eugéne'le oma nime anda, teda aidata. Eugéne otsustas Anastasie endale võita, Maxime tappa. Eugéne oli otsustanud isa Goriot enda hoole alla võtta, söögilauas ütles, et kohtus ühe tütrega. Eugéne kirjutas emale kirja palvega saata 1200 franki,
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel ...
“ ütles Alice. „ Siin polegi seda,“ ütles Märtsijänes. „Miks sa siis tahtsid, et ma seda võtaksin?“ ütles Alice tõredalt. „See ei olnud teist viisakas.“ „Ka see ei olnud sinust viisakas, et sa siia istusid. „ Me pole sind kutsunud siia teed jooma.“ ütles Märtsijänes. „Aga siin on palju kohti.“ Ütles Alice. „ Sinu juuksed on liiga pikad.“ Ütles kübarsepp vaadates Alicit huviga. „Selliseid asju pole viisakas öelda.“ Ütles Alice. duchess - hertsoginna March hare – märtsijänes jury - zürii/vandekohus hedgehog – siil evidence - tōendus mallet – kurikas vanish - kaduma/hääbuma gryphon – kaeluskotkas execution - hukkamine soldier - sõdur croque - kroket majesty – majesteet witness – tunnistaja crossly – tõredalt
sellele, et neid on poleeritud teemandipuruga. Teemante kasutati läbi aegade paljudes kultuurides nii ehetes kui ka töisel otstarbel. Ristiusu levides kadusid teemandid pea tuhandeks aastaks Euroopa ehetelt kristlastele ei meeldinud, et kive kasutati varem amulettidena, ka tõkestasid araablased teemantide vedu Indiast Õhtumaale. 13.14. sajandil aga hakkas teemantide kasutamine Euroopaski taas aina enam levima. Esimese teadaoleva teemandiga kaunistatud pulmasõrmuse sai Burgundia hertsoginna Marie 1477. aastal oma kaasa, Austria ertshertsogi Maximilliani käest. Teemanti vääristamine Teemandi vääristamise all mõistame loodusliku teemandi muutmist hinnalisemaks. Selleks kasutatakse tavaliselt teemandi värvuse muutmist. Värvuse muutumise nähtuse avastas briti teadlane William Crookes, kes hoidsid teemanti raadiumisoola lahuses ja märkas, et teemant muutub rohekaks ja säilitab selle värvuse alatiseks.
XVI (188-196) 18 aastat pärast Sibyli surma. Dorian vaatas kustuvad tulesid ja jõudis hobusega lõpuks jõe äärde urkasse, kus nägi Adriani, kelle oli ära rikkunud. Kõrtsis oli ka James Vane, kes Prints Võluja nime kuuldes tormas Grayle järele ja ehmus nähes süüdistatava noorust. Hiljem saab ta teada,et Dorian on oma nooruse säilitanud, kuid enam ta D-d ei näe. XVII (197-203) Nädal hiljem oli Dorian Selby Royali talveaias hertsoginna Monmouthiga. Nad rääkisid asjade ümberristimisest ja Gray läks orhideesid tooma. Ta minestas akna taga James Vane´i nähes. XVIII (204-212) Gray läks alles kolmandal päeval toast välja. Talvehommiku viletsal jahil tabas sir Geoffrey inimest – kes hiljem osutus James Vane´iks (Gray palus jänest mitte lasta). XIX (213-223) Gray teatab Henryle, et tahab saada heaks. Dorian küsib, mis saaks siis, kui tema oleks Basili tapnud
Tegevuspaigaks London: West End, kus elasid nii lord Henry kui ka Dorian Gray; Albany maja, kus lord Henry oma onuga kohtus ning Berkley hall, kus ta Londoni kõrgkihiga vestles; Vane'ide kodu Euston Roadil, ,,Bristoli" hotelli väike kabinet, kus kolmik kohtus; räpane teater, kus mängis Sibyl Vane; ooper, kus Dorian päev pärast Sibyli surma lõbutses; East Endi oopiumiurkad, kus Dorian oma närve rahustamas käis; Selby Royali talveaed, kus Dorian, lord Henry ja hertsoginna vestlesid; lagendik, kus Dorian James Vane'i juhuslikult maha lasi. Ülevaade sündmustikust: Romaan algab kaunil kevadpäeval, kui lord Henry jälgib, kuidas andekas kunstnik Basil Hallward maalib kena noormeest nimega Dorian Gray, kellest on saanud tema ülim muusa. Pärast seda, kui lord Henry tutvustab Dorianile oma maailmavaadet, hakkab noormees siiralt uskuma, et elu ainumaseks väärtuseks on Ilu. Dorian loodab, et tema asemel vananeks Basili maalitud autoportree
Paljud arvavad, et ta oli väga negatiivne, kuid siiski olid tal ka tugevad 6 positiivsed veendumused. Swifti peateos ,,Gulliveri reisid" on maailmakuulus. Seda on nimetatud allegooriliseks, utopistlikuks või sümbolistlikuks teoseks. Samuel Richardson(1689-1761) Tema oli see, kes pani aluse perekonnaromaanile. Ta kirjutas ka sellistest inimestest, kes ei kuulnud kõrgklassi. Tema arvates võib olla kangelanna näiteks toatüdruk, mitte hertsoginna. Tema kuulsad teosed on ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja ,,Clarissa." Richardsoni romaanide lugejad olid peamiselt keskklassi lugejad, sest neil oli lihtne end tegelastega samastada. Henry Fielding(1707-1754) Ta uskus helgemasse tulevikku ja moraalse täiustumise võimalusse. Tema peateos on ,,Tom Jones, ühe leidliku lugu." Laurence Sterne(1713-1768) Sterne oli romaanizanri arendaja. Oma teostes ,,Tristram Shandy elu ja
I köite avaldas oma raha eest. II ilmus pärast I maailmasõda, tõi tunnustuse. 3 viimast ilmusid pärast surma. Oluline oli tema joaks vaid minevik, mis oli puudutanud tema sisemist olemust, hinge ja kujundanud tema intiimteadvust. ,,KADUNUD AEGA OTSIMAS" I osa ,,Swanni poolel" M sõbruneb Swanni ja Odette'i tütrega, kes temast aga järgnevalt eemaldub. II osa ,,Noorte õitsvate neidude varjus" - M armub Albertine'i, neidu, kes ta tunnetele ei vasta. III osa ,,Guerantes'i pool" - armunud hertsoginna de Guermantes'i. IV osa ,,Soodom ja Gomorra" - Guerm. padruni hr de Charlus'i pederastlikud kalduvused, Dreyfusi afäär. V osa ,,Naisvang" M hoiab oma kihlatud Albertine'i kiivalt ,,vangina" oma hoole ja valve all. VI osa ,,Kadunud Albertine" - A põgeneb Marceli eest teise linna ja saab õnnetult surma. VII osa ,,Taasleitud aeg" - küpsesse ikka jõudnud M Pariisis tunneb lapsepõlvega samastunud aistinguid. FUTURISM - XX saj varaseim modernistlik vool
1838. Lõvi küülikut järamas. 1858. Romantismi maalikunst Francisco de Goya y Lucientes. 1746-1828. Hispaania Francisco Goya. Francisco Goya. Francisco Goya. Markiis de Solana, Carpio Autoportree. 1797. Hertsoginna Alba. 1797. hertsoginna portree. 17871795. Francisco Goya. Francisco Goya. Uinuv mõistus sünnitab koletisi. Francisco Goya. Teie, kes te ei suuda...Sarjast "Los Sarjast "Los Caprichos", nr. 43. 1797 Nõiasabat. 1798.
Kordamine renessansi kontrolltööks 1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga kesk...
Essee "Printsess de Cléves" Kursuse raames lugesin kuut teost. Lope de Vega "Tantsuõpetaja", Pedro Calderóni "Nähtamatu daam", Dante Alighieri "Vita Nova", Michel de Montaigne'i "Esseed", Cervantese "Koerte kõnelus" ja Madame de la Fayette'i "Printsess de Clèves". Mu tähelepanu äratas just viimane teos, sest loenguid kuulates jäi meelde, et see on psühholoogiline romaan ja kuna mind huvitavad inimestevahelised suhted otsustasin sellest essee kirjutada. Tegemist on silmapaistva renessansiaegse teosega, sest Fayette on suutnud Henry II ajastut hästi edasi anda, kuigi ta ise elas alles aastaid hiljem. Kirjanik oli krahvinna, kes kuulus kõrgseltskonda ning tänu sellele ilmselt nägi ja teadis õukonnaelu erinevaid külgi. Tema teost lugedes kerkivad silme ette elegantsed daamid ja vaprad hertsogid. Ma arvan, et Madame de la Fayette'i ajastul oli "Printsess ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
