Soome kultuuri konspekt (0)

Soome kultuur
õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005)
Lugeda sissejuhatust!
Vahele jätame muusika , kunsti, teatri jne.
Lõunahõimud
Liivi
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Tundmatu hõim
liivi
eesti
vadja
Põhjahõimud
Lääne-Soome
Muinas- Karjala
Vepsa
Ida-Soome
Karjala
soome
karjala
isuri
vepsa
IIa tuhat eKr
Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud , mis on u. 40 000 a vanad.
Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kalliotaide, luolamaalaus, kalliomaalaaukset ing k rock paintings
Soomes on leitud kaljumaalinguid ja petroglüüfe ehk kaljuraiendeid. Olulised on nt Äänisääres (Karjalas) 3000-5000 a vanad, lisaks on ka Rootsi ja Soome aladel leide . Soomes on leitud punamullaga tehtud maalinguid.
Raiend on tavaliselt horisontaalkalju, mille sisse on raiutud 4-5 mm sügavad kujud. On kujutatatud eriti luiki (kuni 4m), põtru, paate, jahistseene. Esimesena hakkasid neid uurima astrofüüsikud, kes üritasid nende järgi muinaskalendreid luua, mille järgi oleks võinud aega arvata.
7000 aasta eest ühine Päijänne ja Saimaa bassein. Esimesed maalingud Kymenlaaksos sellest ajast. 20. sajandi alguses arvati, et Soomes pole midagi. Tänaseks on Soomest leitud u. 95 maalingukohta ja 35 ebamäärast punamullalaiku. Põhiline ala on Kagu-Soome.
Pekka Kivikäs- uuris kaljumaalinguid, jäi pimedaks .
Maalingud avastas 1911 helilooja Jean Sibelius külastades arhitektide Gesellius, Lindgren ja Saarinen juugendsuvilat Vitträskin rannal. Seda dokumenteeris Aarne Europaeus (Äyräpää) 1917. Teema on Soomes unikaalne (rüiü-taolised võrgukujundid), aga Norras Alta täielik vaste olemas.
Soome maalingute leiukohad idas ja veeteede ääres nt Suomussalmi, Hossa värikallio, Kuusamo, Julma Ölky, Valkeala, Verla, Ristiina, Astuvan- ja Uittamosalmi, Kirkkonummi, Vitträsk ja Juusjärvi, Laukaa, Sarakallio.
Teemad- põdrad, põdra peaga paadid (liikumine, nt surma poole), šamaanid ja trummid (maailmakõiksuse kujundid ), antropomorfsed kujundid (vahel on rõhutatud, kas on tegu mehe või naisega, lisaks on kujutatud seksstseene), käe- (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid.
Maalingud tehti punamullaga (rauast küllastunud savi) ja sinna lisati juurde linnumune , rasva ja verd, võib olla isegi uriini. Tavaliselt vertikaalne (alla suunatud), tehtud jääl seistes või paadist. Raiendid tehti teisiti, kujutatui eelkõige veelinde ja luiki. Kujutati tavaliselt kasutusel olevate veeteede ääres, veeteede ristumiskohtades, koskede harjal, soostunud maaks muutunud endisete veeteede ääres. Nad on säilinud, kuna kaljupinnale on moodustunud klaasjas ränidioksiidi kiht. Selle läbipaistvus on erinev, vahel lausa raskesti nähtav. Paremini näha märtsis- aprillis , kui jää sulab.
1323 Pähkinänmääre rahu jagas Soome kaheks, ida osa jäi slaavi mõju alla ja lääs rootsi mõju alla. Idasoomlased on rikkamad, jutukamad, altimad väljakutsetele.
Sakari Topelius (1875) „Maamme-kirja“, on eelkõige ajaloolane , aga ka muinasjutu vestja.
Karjalane- siiras, tore, pruunijuukseline, sinisilmne, sõbralik
Hämelane- tõsine, karm, linakarva juuksed, hallid -sinised silmad, ebasõbralik
Eelmine kord: ida ja lääne erinevused kuni keskaja kultuurini, seal hulgas muinasusust ja ristiusust. Rajati kloostreid, jutlused algasid emakeeles. Soome ristiusu tulek oli kahtlane, soome kaitse pühak on Püha Henrik, kes kirjutas „Helina surma“ jne. Püha Henriku legendi oluline osa oli Lalli Poika ei tahtnud kristlaseks hakata ja tappis Püha Henriku ja rebis tema peast piiskopi krooni. Sellest on ka kirikumaalid. Lalli on selle tõttu mõeldud igavesti kannatama . Tõmbas peast juukseid, hiired ajasid tagasi ja lõpuks uputas end ära. „Surmahirsi“, „Loojahirsi“ ehk Jumala laul. Jumala laul on kirja pandud alles u. 1400. Kõik tema teosed on surmaga seotud.
3 .tund..
Soomes ei ole väga uhkeid sakraalehitisi ja kirikuid. Eriti tänu sellele, et Soome on hõredalt asustatud. Turu toomkirik on uhkeim gootika kirik . Gooti saabus Ahvenamaa kaudu Varsinasoome ehk Pärissoome ehk Turu ümber. Romaani stiil ehk ümarkaared levisid kõige pealt, hiljem gooti stiil oma teravkaartega, lisaks mõlemal rikkalikud kaunistused, eriti sees. Vanimates kirikutes on valgeks lubjatud seinad ja erinevad maalingud nt taimeornamendid, kristlikud ja paganlikud stseenid.
Soovitab : Lohja kirik - suuruselt Soome 3. kivikirik, seinamaalingud on maailmatasemel huvitavad. Pietari Heikinpoika- kuulsaim kiriku kunstnik 15. saj lõpul. Põhiliselt kujutas Neitsi Maarjat jne.
Turu kirik õnnistati sisse juuni 1300. See on Soome suurim kirik. Turu viimane põleng 19. saj oli 31 kord, kui Turu põles. Turu kirik on põhimõtteliselt kogu Soome kiriku sümbol, seal kuulutatakse alati jõulurahu välja. Sinna on ka palju piiskoppe maetud .
Püha Henriku säilmed viidi Nousiaisi kirikusse. See oli hiljem väga tähtis kirik. Aga tänapäevaks on nad ümbermaetud Turu kirikusse, kus nad Henriki pühal näitamiseks alati välja tuuakse.
Turu toomkiriku juures on alati olnud kool. See koolitas ennekõike vaimulikke, aga ka kirjutajaid. See oli omal ajal keskne haridus . See oli hea hüppelaud edasi Euroopasse õppima minekuks .
Usupühad keskajal:
Püha Henriku jälgedes käimine
Hattula Püha Rist - sinna 14. saj ehitatud kirikusse tehti ka palverännakuid. Kes palverännakule minna ei saanud tegi lihtsalt kirikule annetuse.
Vadstena klooster - selle rajas Püha Birgitta 14. saj alguses, rootsi pühak. Ta rajas kaksikkloostrite süsteemi, kus elasid nii mungad kui ka nunnad . Õigepea levisid need üle Euroopa. (1407 rajati Pirita klooster) Neis kloostrites on selline süsteem, et nunnad rändavad iga 4-6 aasta tagant järgmisse kloostrisse.
Keskajal olid fransiskaani kloostrid (hallid vennad), dominikaani (mustad vennad), Birgitta nunnamunga ühendus (Naantari klooster oli uhkeim, rikkus oli kogutud annetustega, lisaks arendasid nad põllukultuuri, tõid Soome lina, kanepi, humala jne. Nunnaks said neiud , kes loobusid oma maisest varast ja lõikasid juuksed mahad ning panid selga halli rüü. Ka kurjategijaid võeti vastu).
1517 toimus Lutheri usupuhastus , mis jõudis Soome 1555 . Sellega oli kloostritel lõpp. Kloostri elanikud läksid laiali, maid riigistati ja kloostrid ning kirikud vaesusid.
Soome tavalisim ehitusmaterjal oli graniit , lubjakivi ja tellis . Hämenlinna kindlus ( 1239 ), Viipuri linnus (1293), Raasepori (14 saj), Olavenlinna (1475)- asub Savonlinnas, Turu kindlus/linnus (13 saj alustati ehitamis, 16 saj sai tänapäevase väljanägemise. Mõnda aega oli seal õukond, sest see oli ka pooleldi loss ja seal elas kuningas.)
17 saj olid ka gildid olulised. Need ühendasid ametkondi, neil olid kaitsepühakud. Nad on ka Turusse mitmeid maju ehitanud ja pidasid uhkeid pidustusi.
Esimene raamat, mis ilmus Soomes on „Missale Aboense“, mis trükiti Lübeckis 1488. See oli Turu piiskopkonna missaraamat . Eelkõige oli see ladina keelne, jupikesi soome keelseid palveid. Põhifunktsioon on see, et see on spetsiaalselt Turu piiskopkonnale kirjutatud, eessõna kirjutas Konrad Bitz. See kirjutati algselt käsitsi pärgamendile ja neid on paar eksemplari alles, pabereksemplare pole säilinud.
1522 avaldati teine trükitud raamat Soomes, mis oli mõeldud kiriklike toimetuste läbiviimiseks. Neid ei ole säilinud.
Keskaja lõpus oli Soomes üldiselt kasutusel soome keel, igas elusfääris.
Mikael Agricola - soome keele isa (elas 1510- 1557 ). Esimene soome keeles kirjutatud raamat oli aabits. Samas on ka väga märkimisväärne romaan „Seitse venda“ Aleksis Kivilt, milles on ka tähtis roll aabitsal. Agrikola sündis Pernaja, mis on Turu läheduses. Agricola tähendab ladina keeles põllumeest, mille ta sai oma isa ameti järgi. Tõenäoliselt oli ta soomekeelne aga võis ka rootsiga segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin . Ta palus kuningalt abi ja saigi raha. Tagasi tulles hakkas Turu toomkooli rektor ja hiljem sai Turu piiskopiks. Kuna piibli tõlkimine ja kirjutamine oli raske, siis alustas ta hoopis aabitsast „Abckiria“ u 1542 . Kahjuks pole sellest eriti palju säilinud, u 12 lk. Teise trüki kaanel on pöördumine „M. A. tervitab kristlasi/ Kristjani (oma pega)“. 1544 avaldas ta palveraamatu „Rukouskirja Bibliasta“. Seal olid kirjas ka mitmed nõuanded. 1548 ilmus Uus Testament . Töö oli palju mahukam, kui ta arvas . Seega avaldas ta vaid osa piiblist. Selle lasi ta Stockholmis trükkida, sest Soomes veel ei olnud ühtegi kirjastust. Säilinud on 70 eksemplari 500st. Sel ajal oli 125 kirikut Soomes. U 100 aastat hiljem avaldati kogu piibel . 1551 ilmus „Psaltari“- seal olid kirjas esimesed 12 Ida- ja 12 Lääne-Soome jumalat kirjas. Kokku ilmus tal u 10 raamatut. Ta kasutas 6000-8000 sõna oma trükistes. Neist umbes 61% on jäänud siiani kasutusse. Ta kasutas nii ida kui lääne murret. Haritud inimese sõnavarra kuulub 5000 sõna. Soomekeelse ajaloo algus tugineb Agricola teostel. Tema kuju asub Turu toomkiriku ees.
Paavali Juusten „Piiskopi kroonika“
Peale Agricola surma sai piiskopiks Paavali Juusten. 1565 ilmus tema ladina keelne piiskopikroonika. Ta on oluline ajaloo dokument, sest ta kirjutas kõigist Soome piiskoppidest endani välja. Hiljem toimetati see teaduslikult, kontrolliti fakte. Ta tõlkis luteri katekismuse ja kirjutas esimese jutluseraamatu. H. G. Porthan ütles, et Juusten kirjutas üsna hästi. Porthan oli turu linna raamatukogu direktor. Ta oli ka hiljem Turu piiskop.
Soomes oli sel ajal 7 kooli. Lisaks Viipuris, Rauhas, Porhos, Helsinkis, Poris, Naantalis. 1630 muudeti Turu kool esimeseks soome gümnaasiumiks, 1641 moodustati Viipuri gümnaasium. 1640 rajati Turu akadeemia. (1632 rajati TÜ) Per Brache, kes oli kuninga asemikuks, rajas Turu Akadeemia. Ta lasi üldse palju rajada- postijaamu, teid, kõrtse jne. Ta oli rootsi suurmaaomanik. Kohusetundliku mehena hakkas ta harima „ idamaad “. Arvas, et soome ametnikud olid lollid ja tahtis neid harida. Selleks rajaski akadeemia. Avarongkäigus osalesid kõik kõrgemad inimesed. 249 üliõpilast asus akadeemias kohe õppima, pooled neist olid rootslased , professoreid oli 12. 1643 korraldati esimene promotsioon, ehk esimene õpilane lõpetas. Hakati kirjutama soome keelset luulet, tänukõnesid. See näitas, et nende soome keele oskus oli hea. 1642 rajati Turgu esimene trükikoda. 1642 avati esimene raamatupood. 1640 ilmus esimene soome keele grammatika- Eskil Petraeus. 17 saj alguses hakkasid ilmuma rootsi-soome kalendrid. 1678 ladina-rootsi-soome sõnaraamat Henrik Florianus.
17. saj alguses moodustati piibli tõlke komisjon . Tõlgiti väga ebaühtlaselt ja jupiti, väga erineva keeletasemega vaimulikud . Kasutati teisi tõlkeid. Ka Agricolo tekste kasutati, aga keel oli juba veisi muutunud. 1642 valmis esimene piibli tõlge! „Biblia, se on koco pyha ramattu“. Pühendati kuninganna Kristiinale. See raamat kaalus 6 kilo, 1486 lk. Osa eksemplare kingiti rootsi tähtsatele isikutele, aga need saadeti varsti kirikule tagasi. Rajati 1685 nn sõjapiibel. Sisu oli põhimõtteliselt sama, aga see pidi olema kergem, et seda saaks kaasas kanda. Piibel arendas soome kirjakeelt. Murrete „sõda“ toimus 1820-1840. 18. saj hoogustus trükkimine, aga siiski pigem vaimulik. 1675 ilmus esimene soome keelne luuletus .
Daniel Juslenius - soomluse isa. Ta hakkas uurima soome rahvaluulet. 1700 kirjutas „Vana ja uus Turu“. Ta kajastas seal soome kultuuri rikkusi. Ta pidas ettekande „Soomlaste kannatustest“, see oli ülistus soomlusele. Oluline oli ka 600lk sm-ld-rts sõnaraamat.
4.tund
Daniel Juslenius- esimene fennomaan
Kirjutas väitekirju ehk põhimõtteliselt vaidles oodatavate küsimustega. Ta ülistas soomlust ja soomlased on juba piiblist pärit.
Hakkapeliitta (1618-1648)- soome ratsarügement rootsi armees .
Hakata- sm k raiuma
päälle- sm k peale
Neist rääkis esimesena Juslenius, rõhutades vaprad on soomlased ja kui suur ja tore on Soome.
1733. a ilmus B. Vhaeli grammatika, siis juba 14 käänet. Eelnevalt oli võetud eeskuju rootsi või ladina keelest ja oli vaid 6 käänet. Nüüd ilmusid omastavast käändest lähtuvad käänded.
1776. a hakkas Turus kaks korda kuus ilmuma esimene soomekeelne ajaleht „Suomenkieliset Tietosanomat“, toimetajaks Mynämäe kirikhärra A. Lizelius.
Henrik Gabriel Porthan (1739-1804)- Soome ajaloo isa
Ta oli retoorika ja luule professor ja ülikooli raaamatukogu hoidja (väga oluline, vastutas arhiivide eest ja uuris neid ka ise, tänu sellele teadis peale suurt tulekahju, mis teoseid seal oli). Ta oli esimene soomlane , kellele rajati ausammas 1864 Turu toomkiriku ette. Huvitav oli see, et ausambad rajati tavaliselt kuningatele ja kangelastele. Selle rajamiseks koguti rahvalt raha. Ta teenis selle au ära, kuna pühendas oma elu teadusele.
1766 hakkas ta avaldama sarja „De Poesi Fennica“- selle eesmärgiks oli avaldada rahvaluulet ja kommenteerida seda
1770 rajati Aurora selts- selle hingeks oli Porthan, see oli Turu ülikooli juures, sinna kuulusid haritlased ja kuulsad inimesed
1771 lõid nad Soome esimese ajalehe, aga see oli rootsikeelne.
Paavali Juusteni piiskopikroonika toimetas ta trükki. Ta toimetas seda 16 aastat 56 väitekirja vormis. Sellega pälvis ta ajalooisa tiitli . Porthan vaatas selle läbi, sellest sai esimene ajalookriitiline teos Soomes.
1802 avaldas ta artikleid vadjalastest, sest ta üks õpilastest oli sellega seotud.
Turu romantikud
18. sajandi alguses Turu Akadeemia lõpu aeg, peale seda viidi see üle Helsinkisse. 1808-09 oli sõda Venemaaga, ja Soome läks Venemaa valdusesse. Enne oli Soome siiski Rootsi osa olnud, nüüd sai Soomest autonoomne vürstiriik. Sel ajal algas rahvaluule talletamine (Juslenius, Porthan). Soomluse olemasolu märkasid rootsikeelsed haritlased, nemad olid rahvusliku ärkamise algatajaks.
Adolf Ivar Arwidsson (1791-1858)- rahvuslik ärataja
„Me tahame olla kõik, ainult mitte soomlased. Me tahame osata kõiki maailma keeli, ainult mitte enda oma“
„Rootslased me pole, venelasteks ei taha saada, olgem siis soomlased“- arvatavasti tema kuulsaim tsitaat, mida on hiljem lõputult korratud.
J. J. Tengström- filosoof ja majandusteadlune. Kirjutas torpparitest.
Torppari- õigusteta maakasutaja. Kõik oli peremehe oma ja töötati mõisa või peremehe jaoks. Pärisorjust ei olnud, aga oli maaomand . Torpparitel siiski ei olnud mingeid õigusi ja teda võis iga hetk minema ajata, kui ta enam tööd ei suutnud teha. Samas neile anti igasuguseid maatükke, mille nad üles harisid.
R. von Becker - ajaloolane ja rahvaluule koguja
1818 külastas Turu ülikooli Erasmus Rask ja rääkis soome keeles. Pidas esimest korda ülikooli aulas soome keelse kõne ja innustas soome keele kasutamist. Peale seda kirjutas Renvall soome sõnaraamatu.
Kõige erilisem oli fakt, et rootsi haritlased tähtsustasid soome keele oskust ja hakkasid ka ise soome keelt rääkima. Taheti, et rootslased õpiks soome keelt, mitte et peaks soomlasi rootsistama.
Eestis oli tugev klassivahe ja baltisakslased ei õppinud eesti keelt ja kultuuri tundma ega ei õpetanud ka rahvale saksa keelt.
Abo Morgonblad- andis välja ajalehte, ajakirja, oli ülikooli professor.
J. G. Linsén- nõudis soome keelele rahvuskeele staatust.
Ehrström- vene keele ja kirjanduse dotsent: soome keel rahvuskeeleks
1827 toimus suurim tulekahju Turus. Sel ajal oli Turu Soome suurim ja ilusaim linn 13 000 elanikuga. Tules säilis vaid ligi 1/8. Turu vabastati aastateks maksudest. Selle peale kolis ka Turu Akadeemia Helsingisse ja sellest sai Helsinki keiserlik Aleksandri Ülikool. Kuna ta oli nüüd kaugemal Rootsist jäi ka rootsi keele ja meele mõju väiksemaks. Peale seda rajati kõikjale professionaalne tuletõrje, kindlustusseltsid hakkasid tulekahjude hüvitamiseks raha koguma.
Mõned aastad hiljem põlesid ka muud suuremad linnad.
Peale tulekahju sai Helsingist tähtsaim linn. Siiski jäi ülemkohus Turku ja piiskopiresidents.
Jaakko Juteini (1781-1858)- esimene tegelik soomekeelne kirjanik ehk kirjutas algupäraselt soome keeles. Sai äratuse Porthanilt, aga Viippurist pärit. Ta kirjutas näidendeid ja luuletusi. Kirjutas luuletuse , millest sai Soome mitteametlik hümn- Laulu Suomessa. Sõnum on selles, et kes künnab saab leiba, kes teeb tööd see saab tasutud, haridus on tähtis jne.
„Ülesmärgitud mõtteid mitmel teemal“- kirjutas kuidas rahvas joob ja suitsetab liiga palju, pooldas usuvabadust jne. See teos keelati ja põletati ära. Ta oli esimene mõttemärter ehk esimene soome kirjanik, kelle teosed põletati.
Novell „Nimi-päivä“ ehk Nimepäev- räägib suurtaludest ja torpparitest. Peategelane Paavali kasvatas oma peremeest , kui ta väike oli. Hiljem ta räägib, et talupoegi tuleks harida, et siis nad saavad oma peremeest paremini teenida. Paavali mõõdab oma väärtust oma kasu kaudu peremehele. Peremehe mõistus kasvab elu jooksul, Paavali jõud aga väheneb. Jne. Juteini arvab , et nii peabki olema.
Reinhold van Becker- hakkas rahvaluulet koguma ja kutsus ka teisi üles. Halvustas avalikult neid, kes soome keelt ei tahtnud kõnelda.
Peale tema kogusid rahvaluulet peamiselt Porthan ja A. J. Sjörgen.
Becker oli ka rahvuseepose kirjutamise idee looja.
Zacharias Toppelius- arst, kes hakkas avaldama kogutud rahvaluulet. Tema juures käisid kaupmehed, kellelt ta pani veel neid kirja ja siis 1882 avaldas 5 vihikut.
Kaarle Akseli Gottlund- käis Kesk-Rootsis metsasoomlaste juures. Nad viidi sinna 17. sajandil. Gottlund avastas nad 19. saj ja uuris nende seisu: nad ei osanud lugeda ega kirjutada. Rootsi prints toetas tema üritusi metsasoomlastele koolide rajamist jne. Aga koolid said rootsikeelsed ja jumalateenistused tulid, aga ka rootsikeelsed.
1828 avati Helsinkis ülikool (end Turu). Seal toimis Laupäevaselts (Lauantaiseura).
Johan Ludvig Runeberg , Johan Vilhelm Snellman , Elias Lönnrot, Matias Aleksanteri Castrén olid tähtsaimad liikmed.
Johan Ludvig Runebergi (1804- 1877 )- Soome rahvusluuletaja, kes ei osanud sõnagi soome keelt. Saarijärvi ja Ruovesi on väga olulised kohad tema elus. Ta on pärit Pohjonmaalt rootsi meremehe perest . Sattudes Kesk-Soome vaimustus ta loodusest ja inimestest. Saarijärvel kirjutas ta „Saarijärve Pa´avo“. Paavo oli talupoeg , põllumees. Tal ei olnud palju õnne, aga ta oli töökas ja uskus jumalasse.
1932 ilmus „Põdrakütid“, mis oli ilmatu pikk luuletsükkel. See on võrreldav Soome eeposega. Sündmustik toimub suurtalus. Palju on kirjeldatud popsielu ja elamist ja söömist, lisaks ka põdrajahti ja külaelu. Kõik lõppeb pidustustega. See on agraarseühiskonna kirjeldus.
Laupäevaselts toimis 1837 aastani kuni Runeberg läks Porvoosse. Ta oli seal õpetaja ja hiljem direktor. Tal oli 8 last. 7 poega ja tütar. Üks tema poegadest oli skulptor ja tegi Porthani monumendi. Tema naine Frederika oli ka andekas, aga avaldas oma romaanid peale mehe surma. Tema nimejärgi on nimetatud kook. Seda müüakse Runebergi päeval (nagu vastlakuklit süüakse kord aastas).
1839 sai hr Runeberg keisrilt pensioni ja aumärke ja kogu elu jooksul sai mitmeid auhindu. Tema päeva hakati tähistama alates 1854, kui ta sai 50. aastaseks. 1863 jäi halvatuks jahiõnnetusel ja oli elulõpuni halvatu (17 aastat?). 1880 sai tema majast majamuuseum , kuna see toimus nii ruttu, siis on see väga ehe.
Seal on ka Frederika mälestusi, milline on elu ajaloo suurima mehega.
1846-1860 luuletsükkel „Lipnik Stooli (Stahli) lood“. Seal on esimest kord avaldatud „Maamme laulu“. Kogu tsükkel on sõjalood. Esimene lugu oligi kohe „Meie maamme“ või „Maamme laulu“. 1848 esitati esimest korda seda luuletust üliõpilaste kevad päevadel, mis toimusid jälle üle mitme aasta (7?). Sel ajal oli see juba Paciuse viisiga ja lauldi mitu korda järjest Huraade saatel.
Soome kultuur 5
„Lipnik Stahli lood“- Runeberg (umbkeelne rootslane)
Ta kirjutas hümni sõnad „Maamme laulu“- mis sai ametlikult hümniks alles Soome iseseivudes. Kolmandana viisistas selle Frederik Pacius. Esimesed kaks viisi ei saanud nii kuulsaks .
Frederik Cynaegnus- retoorika professor, ta pidas spontaanselt legendaarse kõne
„Lipnik Stooli lood“- peategelaseks on Rootsi-Soome sõda Venemaaga, mille käigus Soome läks Venemaa koosseisu. Selles loos räägib vana lipnik noorele üliõpilasele oma mälestusi sellest sõjast. Kõik nimed, mida mainitakse, on ajaloolised. Lipnik Stooli lood on põhimõtteliselt luulekogu- esimene on „Maamme laulu“. Kuulsam on veel „Porilaste marss“- mängitakse eriliselt pidulikel juhtudel, nt kui president siseneb kuskile jne. „ Lotta Svärd“- Lotta on naiskodukaitsjate organisatsioon , mis tegutses eriti aktiivselt Talve- ja Jätkusõja ajal. Nimitegelase mees on sõjas hukkunud , ise ta käib seal ikkagi kaasas ja müüb meestele viina . Ta iseloomustab tavalist tubli soome naist. „Sven Tuva“- külahull, kes teeb kõike valesti. Kangelaseks saab ta kui käsu peale taganeda tungis tema hoopis peale, nii võideti lahing, aga Sven suri.
Viimased 17 aastat oli Runeberg halvatud. Juba tema eluajal hakati tähistama 5. veebruaril tema päeva, eriline on see, et sel päeval süüakse temanimelist kooki. Talle on pühendatud mitmeid mälestusmärke. Kolm neist on teinud tema poeg, Valter .
1831 loodi Soome Kirjandusselts. Selle ülesandeks sai soome keele hooldamine ja arendamine. Idee tekkis Gotlundil, kes käis metsasoomlasi Rootsis uurimas ja temal tekkis „ Kalevala “ idee. Lönnrot oli esimene sekretär, esimees Kaarle Keckman. Seda seltsi luues lõi Lönnrot sõna „kirjandus“. Tema üleskutsel hakati üles kirjutama ka rahvaluulet. Praeguseks on nende arhiivis maailma suurim rahvaluule kogu. Need avaldati 1908-1948, sel on 33 osa, 26 487 lk kokku. Seltsil on 474 meetrit riiuleid rahvaluule käsikirjadega.
Matias Aleksanteri Castrén- keele- ja rahvateadlane. Ta oli Runeberi jm hea sõber ja elas mõnda aega Runeberi juures, üüris seal tuba. Tema vanemad olid Lapi alal töötanud vaimulikud. Sealt tekkis tal keeltehuvi. Kui Runeberi teoseid avaldati hakkas ka Castrén rahvusmeelseks ja hakkas soome keeleega tegelema. „Me ei ole maailmast ja maailmaajaloost lahti rebitud soorahvas“- tema tsitaat. Sel ajal oli juba teada, et Venemaal on sugulashõimud. Selle suguluse kogu maailmale tõestamiseks reisis ta aastaid, et uurida teisi hõime. 1850 oli temast saanud esimene soome keele lektor Helsinki ülikoolis. Tema surm oli rahvuslik tragöödia (kopsuhaige).
Aukusti Kustavi Wallin- Helsinki ülikoolis õppis klassikalisi ja idamaiseid keeli, reisis palju araabiamaades. Ta kirjutas kuulsaid reisikirju. Nt sellest kuidas ta käis Mekas- surmapatt mitte muhammeedlasele- aga ta oli nii välimuselt, loomult kui keelelt nii sarnane teistele, et ta ei jäänud vahele.
Elias Lönnrot- Kalevala looja ja soome keele professor ja arst. Ta oli külakingsepa poeg, läbilõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Õppis Reinhold von Beckeri all ülikoolis. Ta käis Hämes, Karjalas ja Savos uurimusi tegemas. 1829-1831 avaldas ta esimesed värsid „Kantele“ sarjas . Ta õppis ka arstiks, sest teadis, et keelega väga ära ei ela. Samal ajal kogu aeg kirjutas.
1835 ilmus „Vana Kalevala“. Selle ilmumine oli oluline ja see sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks . Lausa Saksamaal peeti sellest loenguid. Ka V. Hugo imetles seda. 1841 tõlgiti see rootsi keelde, 49 prantsuskeelde. 1849 ilmus ka juba „Uus Kalevala“, mis oli ka mahult poole suurem. Europaeus oli Lönnrotile abiks soome-rootsi sõnaraamatu koostamisele. Europaeus hakkas peagi Ingerimaal ringi rändama. Lönnrot hakkas välja andma ka esimest soomekeelset ajalehte „Mehiläinen“- mesilane . Seal oli palju tarkust rahvale.
1820-70 – kaasaegse soome keele varajane periood. Sel ajal loodi väga palju sõnu.
Johan Vilhelm Snellman- kirjutas „Maamiehen ystäva“, andis välja ajalehte „Saima“, kuulus kirjandusliitesse „Kallavesi“, avaldas artikleid oma ajakirjas „Litteraturblad för allmän medborgelig bildings“. Teda nimetatakse rahvusfilosoofiks. Ta võttis kasutusele mõiste „ rahvuskirjandus “. See tähendas, et rahvuskirjandus kasutab kirjanduses oma keelt. Ta propageeris soome keeles kirjutamist. Ta rõhutas ka, et rootsikeelne haritlaskond peaks muutuma soomekeelseks, nii sajandi lõpuks juhtuski. Ise pidas ta väga oluliseks ajalehe „Saima“ kirjutamist, mis siiski oli rootsikeelne. Seal avaldas ta oma põhimõtteid. Ta kuulutas, et kui juba vaikselt tekib oma keel jne, siis varsti tekib ka oma riik. Ta nimetas isamaaks ainult Soomet, mitte Soome-Rootsit. Ta arvas, et soomlased on lootusetud, ta tahtis rootsikeelsetest soomlastest kasvatada tõeliselt soomlased. Ta kirjutas tööstusest ja põllumajandusest jne oma ajalehes . Kui Alexander II 1855 võimule tuli, liberaliseerus paljugi. Snellmanist sai keisri usaldusisik ja hiljem senaator . Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus 1882, kus nõuti, et soome keel saaks 20 aasta pärast üldiseks. Snellmani haual kiideti tema elutööd- öeldi, et seda on rohkem kui ühelt inimeselt oodata võiks.
Aleksander II lõpetas tsensuur seaduse. Peale Castréni sai Lönnrot soome keele professoriks, pidades 1856 oma esimese soomekeelse loengusarja. Lisaks tuli ülikooli tööle ka Cygnaeus ja Sakaris Topelius. Snellman sai ka professoriks- põhimõtteliselt filosoofia professoriks, nimetus oli veidi teine, kuna filosoofiat peeti avalikkusele ohtlikuks.
Majanduselu arenes, üritustele anti riigilaene. Ürituste korraldamiseks oli vaja harituid inimesi ja selleks loodi ametikoole. 1858 lubati muuta kohalik asjaajamine soomekeelseks, kui selleks on soovi. Peale 1809 tuli 1863 jälle Riigipäev kokku.
Sakari Topelius- alustas oma tegevust propagandisti ja ajakirjanikuna. Ta sündis mõisas/suures talus . Ta isa oli arst, kes oli esimene suurem soome rahvaluule koguja. Kui ta koolis hakkas käima, ei olnud rajatud veel ühtegi soomekeelset kooli (ainult mingi ringikäiv kool, mis pigem kontrollis soomlaste lugemisoskust). Tänu sellele on kogu tema looming rootsikeelest tõlgitud. Ta õppis ka Helsinki ülikoolis, elas ka Runeberi juures. Seal luges oma esimesed luuletused ette. Runeberg oli veidi tema mentor . Sel ajal olid juba olemas ka soome korporatsioonid- astus Pohjala osakuntasse. Tema luuletused hakkasid ilmuma ajalehtedes. 1840 lõpetas ta ülikooli magistrina filosoofias. Sel ajal ilmus 7 soomekeelset ajalehte, mis olid paarilehelised ja väikseformaadilised (A5). Ta hakkas Helsingfors Tidningu jaoks kohalikke uudiseid kirjutama ja seda toimetama. See ilmus 2x nädalas. Tema võttis kasutusele reprotaaži ja järjejutud- ise kirjutas õudusjutte. Kuulsaim õudusjutt „ Igavene üliõpilane.
Kokkuvõttes oli Topelius eelkõige kirjanik. Tuntuks sai ta siiski nn muinasjutuvestjana. Tema lugusid hakati juba tema eluajal Skandinaaviasse tõlkima. Lisaks oli ta ka Helsinki ülikooli ajalooprofessor ja ka rektor. Väga oluline on ka see, et ta kirjutas palju õpikuid koolidele, eelkõige lugemise õpetamiseks.
Soome kultuuri 6. tund
Soome keele positsiooni kujunemine
Kui Soome oli Rootsi osa oli riigikeeleks rootsi keel, keskajal oli ladina keel ja millalgi vahepeal 14.-16. sajand oli taani keel suures Skandinaavia unioonis. Katoliku ja hariduse keeleks oli ladina keel. Ida-Soome aladel, enne Rootsiga liitmist, oli riigikeeleks vene keel. 17. sajandil mindi üle rootsi keelele. Talupojad olid pooled rootslased ja pooled soomlased. Esialgu soomlased ei osanud rootsi keelt, aadlikud oli rootsikeelsed. 17. saj alguses algas fennofiilia liikumine. Daniel Juslenius oli see mees, kes tahtis tõestada, et soome keel on lausa heebrea keele järglane. Järgmine tõsisem fennofiil oli Portan. Ka teda huvitas nii soome keel kui ka rahvakultuur . Talle tehti Soome esimene ausammas. Portan siiski arvas, et soome keel kaob lõpuks, sest Lääne-Soomes läksid haridust saavad soomlsed üle rootsi keelele. Mati Klinge (elab), ajaloolane, Soome elanikud olid barbaarsed metslased- soomlased, ranniku haritlased.
1890 sai Soome iseseisvaks üksuseks Vene Keisririigi osana. Siiski rootsi keele positsioon säilis, aga vaikselt hakati arendama soome keelt. Venemaa oli huvitatud sellest, et Soome kaugeneks Rootsist. Sel ajal loodi soomluse identiteet ja algas soome keele liikumine.
Ludwig Runeberg- eepose autor- kiitis soomlast ja lõi temast positiivse pildi. Ise kirjutas rootsi keeles. Sakaris Topelius kirjutas ka rootsi keeles, andis ajakirja välja. Snellman eelistas kirjutada rootsi keeles. Castren oli kakskeelne . Lönnrutt oli soomekeelne, Aleksis Kivi ka.
1818 hakati nõudma ametimeestelt vene keele oskuse tõendit. Juba 1824 muudeti seadust nii, et vaimulikud pidid vene keele asemel oskama soome keelt. Eriti seal kandis , kus enamus oli soomekeelne elanikkond. Ülikoolid alustasid rootsikeelsena. 1828 rajati soome keele lektoraat. Maailma esimene soome lektor oli TÜs eesti ja soome keele lektor 1829. 1850 loodi soome keele professuur. 1858 oli esimene soomekeelne väitekiri, Polèn. 1816 hakati avaldama seadusi Soome kohta, mis esialgu olid rootsikeelsed. 1860 avaldati juba soome-rootsi-keelne suur seaduste kogu. Sealt alates tõlgiti kõik seadused ja määrused ka soomekeelseks. Seda aitasid võimalikuks saada fennomaanid. See liikumine sai alguse Turust. 1830.-40. olid tippaeg. Poliitiliselt olid nad konservatiivsed , Vanasoomlaste Partei. Nende eesmärk oli soome keele arendamine.
1831 loodi esimene Soome kirjanduse selts, mille esimeseks esimeheks sai Cettmann. Selle eesmärk oli kokku koguda ülikooli ringkonnast soome keele oskajad, kes usuvad soome keele ja kultuuri tulevikku. Nad hakkasid kohe rahvaluulet koguma. Idee oli juba Portànil olemas. „Keel on rahvuse alus“- oli põhikirja esimene lause. Nad lõid Soome kirjandusseltsi toimetuse, mis tegutseb siiamaani. Esimene välja antav teos oli Kalevala 1835 ja lõplikul kujul 1849. Rahvaluule kogumise kaudu jäädvustati kultuuri ja arendati sõnavara. Ka sõna „kirjandus“ ei olnud varem olemas. 1870. jõuti kaasaegse soome keele perioodini. Korraldati sõnause ja ilukirjandusvõistlusi. Sealt tulid ka Soome ärielu loomise ja parteide ideed.
Fennomaanide ideid avaldas oma ajalehes Snellmann. Tema õhutusel sündis soomekeelne rahvuskirjandus. Rootsikeelsed ei soosinud seda. 1850 tuli tsensuuri keel, mis keelas trükkida soomekeelset kirjandust peale usuteemaliste teoste. Sel ajal räägiti ka seda, et soomlased on tatarlastega suguluses ja väga metsikud , aasia rassi osa. Sellepärast pidavat haridustase olema halb. Seda propageeriti eelkõige reisikirjade kaudu.
Freudenthal- asutas soomerootsi partei, mis oli väga intellektuaalne . Ta ise oli lingvist ja uuris rootsi murdeid Rootsis ja lähimaades.
Miroslov Hrochi rahvuse tekke kolmejärguline mudel:

Enda valdusesse võetakse rahvuslik minevik ja sellega seotud kultuuri käsitletakse kui ajaloolist tõde. See algas noore Topeliuse ajal. Selleks sai Kalevala, Topeliuse teosed, rahvaluule.

Rahvuslik tegevus omandab poliitilise dünaamika. Snellmannist sai senaator. Yrjö Koskinen- ta juhtis noorsoomlaste parteid, oli ajalooprofessor. Ta oli rootsikeelne, aga ta hakkas soomekeelseks. Ka temast sai senaator. Ta hakkas välja andma ajalooraamatuid ja õpperaamatuid ajaloost. 1860 võeti kasutusele Soome mark, mis oli alguses seotud kullaga, siis hõbedaga. 1877 loodi Soome oma sõjavägi, mis taaskord aitas soomlasi harida. Hakati looma suuri kasarmi komplekse. 1878 kehtestati üleüldine sõjaväekohustus 21-aastastele meestele 1-3 aastaks. Tuntuimaks Soome admiraliks sai Mannerheim . Selleks ajaks oli juba omavalitsuslik süsteem välja kujunenud. Peale seda sündis omariikluse idee. Snellmann soovis, et hakataks üle minema soome keelele (sest ta ei uskunud, et soomlased ise võiks oma kultuuri oluliselt edasi arendada) ja uskumatu oli see, et see hakkaski toimuma. 1862 võeti vastu määrus, et 20 aastat jooksul peab soome keeles hakkama jagama ka haridust.
Suometar- soomekeelne ajakiri- seal arutati, et kui riigikoole ei muudeta soomekeelseks, siis peab rajama erakoolid ! Ja nii tehtigi, esimene loodi Jyväskyläks. Sinna rajati kohe ka õpetajateseminar, sest õpetajaid ei olnud. 1880. aastatel said neist erakoolidest riiklikud koolid. 1889 aastaks oli juba sooma ja rootsi koolides sama palju õpilasi. Aga rootsikeelset elanikkonda oli ainult 13%!! Peale seda hakati Soomesse juba pigem kakskeelseks maaks, ametlikult. 20. saj alguses oli haritlaskond kolmekeelne- rootsi, soome ja ka vene. Kui loodi noorsoomlaste partei, siis nad oma ajalehes Valvoja, hakkasid kirjutama omariikluse ideest. Nad õhutasid rahvast võitlema rootsluse vastu. 1880 hakati majandust üle võtma, rajati kindlustusselts Suomi ja järjest järgmisi. Sinnani oli enamik kapitalist rootslaste käes.
1905 taheti üle minna senatis soome keelele. Sel ajal algas massiline nimevahetus. Selle kohta on öeldud, et kuskil Euroopas ei ole nii sügavat muutust olnud. Nimemuutus on ju seotud ka identiteedi muutmisega.
Praegu on 6% piiriks , kus piirkonnas peab olema võimaldatud vähemuse, mida on üle 6%, keelelised võimalused hariduses jne. See on maailmas ainulaadne, nii madal %.
1922 võeti vastu keeleseadus, et Soome on kakskeelne riik, kus võrdsed riigikeeled on soome ja rootsi keel, mida peab saama kasutada kõigis ametiasutustes. Peale seda soovis Rootsi oma valdusesse saada Ahvenamaad, mis on 95% rootsikeelne. Seal sai ametlikuks keeleks rootsi keel, aga nad jäid Soome osaks. Neil on mõned eelised, nt nad ei pea teenima armees jne.

Rahvakeel pidi saama administratiivi õppekeeleks 19. saj lõpul. See päris nii kiiresti ei toimunud. Haritlaskond oli koondunud Helsinkisse ja oli enamasti rootsikeelne. Seda taheti muutma hakata. 1902 rajati akadeemiline Karjala selts, mis hakkas tegelema karjalaste seas kirjanduse ja hõimuüritusi, et äratada nende ühtsust. Samamoodi tahtsid nad äratada ka ingerlasi. Seda juhtis Niilo Kärki, kes uskus üliõpilastesse ja nende võimetesse muuta olukorda. Ta ütles: „Mida üliõpilased täna ette võtavad, seda rahvas homme teeb.“ Ta propageeris Suur-Soome ideed, see oli üks esimestest seltsidest, mis 1944 venelaste poolt ära keelati. Lauri Hakulinen- kirjutanud soome keele struktuurist ja arengust, kes ütles: „Veel üks Snellamann, veel üks rahvuslik äratus ja veel üks jäägripataljon nr 27 (koosnes üliõpilastest ja osalesid iseseisvussõjas) ja siis saab Soomest smugri rahvas.“ Sinna Suur-Soomesse oleks võinud kuuluda ka Eesti.
20. sajandi alguses oli pool haridusest soome keelne. Kõrgemad õppejõud olid alguses siiski rootsikeelsed. Iga 10 000 soomlase kohta õppis ülikoolis 9, aga rootslase kohta 32. Sellega hakkas tegelema ka Ak. Karjala selts. Nad ütlesid, et see peab lõppema, et rootslaste harimist eelistatakse ja soodustatakse. Olukord ei paranenud kohe. Turus rajati 2 ülikooli, üks rootsi ja teine soomekeelne. 1935 tehti istumisstreik, mil vallutati Helsinki ülikool jne. Selle peale võeti vastu seadus, mis vähendas rootsikeelseid professoreid. Enam ei tohtinud olla selliseid prof. kes lugesid ainult rootsikeeles.
20.10.
Kordamine!
1. kalamehed , soomeugri hõimud, kammkeraamika, baltihõimud, nöörkeraamika, lapi erladub soomest, germaani hõimud (rootslaste esiisad), ida ja lääne erinevus, erinevad murded , rannikumurre, siseliikumine läänest itta , tekivad häme murded sisemaal , slaavlaste tulek, murded kaugenevad, tulevad rootsi hõimud rannikule, viikingiaeg , ränded sisemaal, rootsi poliitika (LISA aastaarve! Paberil olemas)
2. (40 000 on maailma vanimad) Soomes 3-5 tuhat aastat tagasi, punamullaga, kaljuraiendid, kujutatud on põtru, paate, luiki. 1812 avastas Jean Sibelius esimesed kaljumaalingud. Leitud u. 95 maalingukohta. Pekka Kivikäs uuris neid ja kirjutas raamatu. Punamuld - uriin, rauapuru , munad jne

läänes on juust pereteema ja pitkepiimä, idas pirukad , kalapirukas, lihakuivatamine, seente söömine, alepõllundus, läänes
Erinevused tekkisid juba hõimuasustamisest, rannikul olid germaani hõimude mõjud suuremad ja idas väiksemad. Kujunes välja 1000 a. Või varem. Ida oli alesoome, said varem perekonna nimed. Läänes oldi paikne oma põlluga. Antti Valerius tõmbas ida ja lääne vahele piiri.

muinasusk - peajumal ukko (äike, vanamees ), naine – rauni, tüli ajal müristas, taeva tegi ilmarinen, kuu oli tähtis, kuu tõrvaja Rukkoo- kahandas kuud, kasutatakse kuukalendrit, Psaltaris on kirjeldatud (agricola 1552) 12 häme ja 12 karjala jumalat. Uskusid haldjatesse, kratid varjasid varandust, surnutele viidi toitu, kodutud vaimud enesetappudest. Kananteri kirjutas hea mütoloogia plevaate.
Tänapäeval maksavad soomlased kirikumaksu KOV-ile. Ettevõtjad maksavad ka oma töötajate eest kirikumaksu ehk siis makstakse topelt . Loen juurde „Soome ja soomemaalased“. Ristimine toimub tavaliselt kodus, ei ole suur sündmus.

abckiria 1542 oli esimene soomekeelne- Agricola ehk soome kirjakeele isa. Tema põhiline ülesanne oli piiblitõlkimine. Selle käigus ilmus 10kond raamatut. Selleks oli tal vaja luua alfabeet ja üleskirjutamise põhimõtteid, kirjakeele alused. Tema sõnavara oli 6000-8000 sõna, haritud inimese sõnavara on 5000 sõna. Kirjutas ka Rukouskirja. 1488 ilmus Turu piiskopkonna... (vt eest) – tuleks jõuda piiblitõlkimiseni- kaalus 6 kilo, 1642 valmis, pühendati kuninganna kritiinale, anti 70 eksemplari, raha saadi kuningannalt, pani aluse kirjakeelele, Eskil Petreus oli tõlkemeeskonna juht.

Paavali Juusteni- kirjutas piiskoppide kroonika (vt ülevalt).
Porthan toimetas selle ja kontrollid kõiki fakte, kirjutas esimese jutlusraamatu.