Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Soome kultuuri konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Soome kultuur
õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005)
Lugeda sissejuhatust!
Vahele jätame muusika , kunsti, teatri jne.
Lõunahõimud
Liivi
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti
Tundmatu hõim
liivi
eesti
vadja
Põhjahõimud
Lääne-Soome
Muinas- Karjala
Vepsa
Ida-Soome
Karjala
soome
karjala
isuri
vepsa
IIa tuhat eKr
Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud , mis on u. 40 000 a vanad.
Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kalliotaide, luolamaalaus, kalliomaalaaukset ing k rock paintings
Soomes on leitud kaljumaalinguid ja petroglüüfe ehk kaljuraiendeid. Olulised on nt Äänisääres (Karjalas) 3000-5000 a vanad, lisaks on ka Rootsi ja Soome aladel leide . Soomes on leitud punamullaga tehtud maalinguid.
Raiend on tavaliselt horisontaalkalju, mille sisse on raiutud 4-5 mm sügavad kujud. On kujutatatud eriti luiki (kuni 4m), põtru, paate, jahistseene. Esimesena hakkasid neid uurima astrofüüsikud, kes üritasid nende järgi muinaskalendreid luua, mille järgi oleks võinud aega arvata.
7000 aasta eest ühine Päijänne ja Saimaa bassein. Esimesed maalingud Kymenlaaksos sellest ajast. 20. sajandi alguses arvati, et Soomes pole midagi. Tänaseks on Soomest leitud u. 95 maalingukohta ja 35 ebamäärast punamullalaiku. Põhiline ala on Kagu-Soome.
Pekka Kivikäs- uuris kaljumaalinguid, jäi pimedaks .
Maalingud avastas 1911 helilooja Jean Sibelius külastades arhitektide Gesellius, Lindgren ja Saarinen juugendsuvilat Vitträskin rannal. Seda dokumenteeris Aarne Europaeus (Äyräpää) 1917. Teema on Soomes unikaalne (rüiü-taolised võrgukujundid), aga Norras Alta täielik vaste olemas.
Soome maalingute leiukohad idas ja veeteede ääres nt Suomussalmi, Hossa värikallio, Kuusamo, Julma Ölky, Valkeala, Verla, Ristiina, Astuvan- ja Uittamosalmi, Kirkkonummi, Vitträsk ja Juusjärvi, Laukaa, Sarakallio.
Teemad- põdrad, põdra peaga paadid (liikumine, nt surma poole), šamaanid ja trummid (maailmakõiksuse kujundid ), antropomorfsed kujundid (vahel on rõhutatud, kas on tegu mehe või naisega, lisaks on kujutatud seksstseene), käe- (käpa)jäljed, geomeetrilised kujundid.
Maalingud tehti punamullaga (rauast küllastunud savi) ja sinna lisati juurde linnumune , rasva ja verd, võib olla isegi uriini. Tavaliselt vertikaalne (alla suunatud), tehtud jääl seistes või paadist. Raiendid tehti teisiti, kujutatui eelkõige veelinde ja luiki. Kujutati tavaliselt kasutusel olevate veeteede ääres, veeteede ristumiskohtades, koskede harjal, soostunud maaks muutunud endisete veeteede ääres. Nad on säilinud, kuna kaljupinnale on moodustunud klaasjas ränidioksiidi kiht. Selle läbipaistvus on erinev, vahel lausa raskesti nähtav. Paremini näha märtsis- aprillis , kui jää sulab.
1323 Pähkinänmääre rahu jagas Soome kaheks, ida osa jäi slaavi mõju alla ja lääs rootsi mõju alla. Idasoomlased on rikkamad, jutukamad, altimad väljakutsetele.
Sakari Topelius (1875) „Maamme-kirja“, on eelkõige ajaloolane , aga ka muinasjutu vestja.
Karjalane- siiras, tore, pruunijuukseline, sinisilmne, sõbralik
Hämelane- tõsine, karm, linakarva juuksed, hallid -sinised silmad, ebasõbralik
Eelmine kord: ida ja lääne erinevused kuni keskaja kultuurini, seal hulgas muinasusust ja ristiusust. Rajati kloostreid, jutlused algasid emakeeles. Soome ristiusu tulek oli kahtlane, soome kaitse pühak on Püha Henrik, kes kirjutas „Helina surma“ jne. Püha Henriku legendi oluline osa oli Lalli Poika ei tahtnud kristlaseks hakata ja tappis Püha Henriku ja rebis tema peast piiskopi krooni. Sellest on ka kirikumaalid. Lalli on selle tõttu mõeldud igavesti kannatama . Tõmbas peast juukseid, hiired ajasid tagasi ja lõpuks uputas end ära. „Surmahirsi“, „Loojahirsi“ ehk Jumala laul. Jumala laul on kirja pandud alles u. 1400. Kõik tema teosed on surmaga seotud.
3 .tund..
Soomes ei ole väga uhkeid sakraalehitisi ja kirikuid. Eriti tänu sellele, et Soome on hõredalt asustatud. Turu toomkirik on uhkeim gootika kirik . Gooti saabus Ahvenamaa kaudu Varsinasoome ehk Pärissoome ehk Turu ümber. Romaani stiil ehk ümarkaared levisid kõige pealt, hiljem gooti stiil oma teravkaartega, lisaks mõlemal rikkalikud kaunistused, eriti sees. Vanimates kirikutes on valgeks lubjatud seinad ja erinevad maalingud nt taimeornamendid, kristlikud ja paganlikud stseenid.
Soovitab : Lohja kirik - suuruselt Soome 3. kivikirik, seinamaalingud on maailmatasemel huvitavad. Pietari Heikinpoika- kuulsaim kiriku kunstnik 15. saj lõpul. Põhiliselt kujutas Neitsi Maarjat jne.
Turu kirik õnnistati sisse juuni 1300. See on Soome suurim kirik. Turu viimane põleng 19. saj oli 31 kord, kui Turu põles. Turu kirik on põhimõtteliselt kogu Soome kiriku sümbol, seal kuulutatakse alati jõulurahu välja. Sinna on ka palju piiskoppe maetud .
Püha Henriku säilmed viidi Nousiaisi kirikusse. See oli hiljem väga tähtis kirik. Aga tänapäevaks on nad ümbermaetud Turu kirikusse, kus nad Henriki pühal näitamiseks alati välja tuuakse.
Turu toomkiriku juures on alati olnud kool. See koolitas ennekõike vaimulikke, aga ka kirjutajaid. See oli omal ajal keskne haridus . See oli hea hüppelaud edasi Euroopasse õppima minekuks .
Usupühad keskajal:
Püha Henriku jälgedes käimine
Hattula Püha Rist - sinna 14. saj ehitatud kirikusse tehti ka palverännakuid. Kes palverännakule minna ei saanud tegi lihtsalt kirikule annetuse.
Vadstena klooster - selle rajas Püha Birgitta 14. saj alguses, rootsi pühak. Ta rajas kaksikkloostrite süsteemi, kus elasid nii mungad kui ka nunnad . Õigepea levisid need üle Euroopa. (1407 rajati Pirita klooster) Neis kloostrites on selline süsteem, et nunnad rändavad iga 4-6 aasta tagant järgmisse kloostrisse.
Keskajal olid fransiskaani kloostrid (hallid vennad), dominikaani (mustad vennad), Birgitta nunnamunga ühendus (Naantari klooster oli uhkeim, rikkus oli kogutud annetustega, lisaks arendasid nad põllukultuuri, tõid Soome lina, kanepi, humala jne. Nunnaks said neiud , kes loobusid oma maisest varast ja lõikasid juuksed mahad ning panid selga halli rüü. Ka kurjategijaid võeti vastu).
1517 toimus Lutheri usupuhastus , mis jõudis Soome 1555 . Sellega oli kloostritel lõpp. Kloostri elanikud läksid laiali, maid riigistati ja kloostrid ning kirikud vaesusid.
Soome tavalisim ehitusmaterjal oli graniit , lubjakivi ja tellis . Hämenlinna kindlus ( 1239 ), Viipuri linnus (1293), Raasepori (14 saj), Olavenlinna (1475)- asub Savonlinnas, Turu kindlus/linnus (13 saj alustati ehitamis, 16 saj sai tänapäevase väljanägemise. Mõnda aega oli seal õukond, sest see oli ka pooleldi loss ja seal elas kuningas.)
17 saj olid ka gildid olulised. Need ühendasid ametkondi, neil olid kaitsepühakud. Nad on ka Turusse mitmeid maju ehitanud ja pidasid uhkeid pidustusi.
Esimene raamat, mis ilmus Soomes on „Missale Aboense“, mis trükiti Lübeckis 1488. See oli Turu piiskopkonna missaraamat . Eelkõige oli see ladina keelne, jupikesi soome keelseid palveid. Põhifunktsioon on see, et see on spetsiaalselt Turu piiskopkonnale kirjutatud, eessõna kirjutas Konrad Bitz. See kirjutati algselt käsitsi pärgamendile ja neid on paar eksemplari alles, pabereksemplare pole säilinud.
1522 avaldati teine trükitud raamat Soomes, mis oli mõeldud kiriklike toimetuste läbiviimiseks. Neid ei ole säilinud.
Keskaja lõpus oli Soomes üldiselt kasutusel soome keel, igas elusfääris.
Mikael Agricola - soome keele isa (elas 1510- 1557 ). Esimene soome keeles kirjutatud raamat oli aabits. Samas on ka väga märkimisväärne romaan „Seitse venda“ Aleksis Kivilt, milles on ka tähtis roll aabitsal. Agrikola sündis Pernaja, mis on Turu läheduses. Agricola tähendab ladina keeles põllumeest, mille ta sai oma isa ameti järgi. Tõenäoliselt oli ta soomekeelne aga võis ka rootsiga segakeelne olla.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Soome kultuuri konspekt #1 Soome kultuuri konspekt #2 Soome kultuuri konspekt #3 Soome kultuuri konspekt #4 Soome kultuuri konspekt #5 Soome kultuuri konspekt #6 Soome kultuuri konspekt #7 Soome kultuuri konspekt #8 Soome kultuuri konspekt #9 Soome kultuuri konspekt #10 Soome kultuuri konspekt #11 Soome kultuuri konspekt #12 Soome kultuuri konspekt #13 Soome kultuuri konspekt #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martinas Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt
Soome kultuur , Soome , kultuur

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
doc
Soome kultuur
13
doc
Soome Kultuur
23
pdf
Euroopa muinaskultuurid - konspekt
23
doc
Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
74
doc
Omakultuur konspekt eksamiteemad
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
21
docx
Kultuurigeograafia konspekt
22
doc
11 klassi konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun