Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (1)

Sõnavara päritolu. Põlis-, laen - ja tehissõnad
Põlis- ehk genuiin- ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soome- ugri keeleteadus on põlis- ehk genuiin- ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma):
Päritolurühm
Aeg
Arv
Näiteid
uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes samojeedi keeles)
uurali algkeelest (aegade hämarusest – IV aastatuhan
deni e.m.a)
104–119 tüve
ela-, ema, jõgi, kaks, kala, keel, kõiv, nimi, ole-, puu, päev, vesi
soome-ugri tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes ugri keeles)
soome-ugri algkeelest (vähemalt 5000 a tagasi)
179–306
hing, ilm, isa, jalg, jää, kask , koda, käsi, lind, maa, öö, üks
soome- permi tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes permi keeles)
soome-permi algkeelest (III aastatuhat e.m.a)
55–141
amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana
soome- volga tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes volga keeles)
soome-volga algkeelest (III aastatuhande algus e.m.a)
81–158
jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm , ott, pese-, pett, selg, siga, töö
soome-lapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi keeles)
varasest läänemeresoome algkeelest (vähemalt 3000 a tagasi)
90–177
huul , hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi-, sammal, selge
läänemeresoome tüvevara (vasted vähemalt karjala ja vepsa keeles)
hilisest läänemeresoome algkeelest (I aastatuhat e.m.a)
601–807
aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera -, oja, sõna, tõuse-, võlg
liivi-soome tüvevara (vasted läänepoolsetes läänemeresoome keeltes)
400–515
hirm, ihne , isu, komme , kurta-, lill, lääs, nõmm, part, rõõm, susi , vali
eesti ja tundmatut päritolu tüvevara ( vasteid sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka tunnistatud laenuks)
1075–1152 (431–489 tüve ning onomatopoeetilis-deskriptiivsed tüved)
hiili-, ila, kesv , lubi, lõhn, mahe , mõru, raip ( raibe ), roni -, ürp
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644–663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades – ühtekokku 1086–1094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest.
Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid. Nt vilksti, jõnksti, sära, sirav, jõllama, võpatama, välgatama, tuksatama, läigatama.
Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluu-kluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb – sahiseb – sohiseb – suhiseb – sähiseb, sulin – vulin – pulin – mulin – kulin – lulin, kilin – kõlin – kulin – kolin.
Deskriptiiv- ja onomatopoeetilistes sõnades paistab paremini kui kusagil mujal välja häälikusümboolika – motiveeritud seos sõna häälikulise kuju ja tähenduse vahel. Kas või eelmiste näiteridade põhjal võime näha, kuidas tähendus oleneb sõna moodustavate häälikute iseloomust (nt kõrge i ja madalad a, o). Sõnasisene konsonantühend annab edasi heli järskust, momentaansust või katkelisust, üksikkonsonant heli pidevust, monotoonsust, ühetaolist korduvust (vrd nt pladisema ja platsuma, plädistama ja plätsutama).
Eesti deskriptiivne ja onomatopoeetiline sõnavara on lahtine hulk, mida iga eestlane tarviduse korral vaevata täiendab. Seesuguste sõnade loomise mallid on eestlase keeletunde sees. H. Rätsepa loendatud põhiline onomatopoeetilis-deskriptiivne tüvevara on sugenenud alles läänemeresoome algkeele aegadest peale, eriti aga eesti keele iseolemise ajal (95%-il neist tüvedest ei ole vasteid kaugemais sugulaskeelis).
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
Laenamise all mõistetakse teisest keelest uute keeleelementide võtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja š eesti keeles), - liide (nt vene laen -nik), -tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, -sõna, -väljend või -tähendus. Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine.
Eesti keel on palju laenanud kõigilt hõimudelt ja rahvastelt, kellega tal on olnud kokkupuuteid. Hilisemal ajal on lisandunud kirjalik mõju: kirjasõna kaudu oleme mõjutusi saanud kaugemateltki rahvastelt. Tänapäeval oleme taas suuliste mõjukanalite – raadio ja televisiooni – meelevallas, kirjalikest on juurde tulnud Internet . Laensõnad on enamasti käinud koos kultuurimõjudega: oleme laenanud sõnu koos esemete ja nähtuste endiga. Ent on olnud ka psühholoogilisi põhjusi. Näiteks on liiga kanged sõnad vajanud võõraid eufemisme või on võõramaine väljendus külgetõmbavam olnud kui oma.
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt:
Laenurühm
Aeg
Arv
Näiteid
indoeuroopa ja indoiraani laenud
indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000–1000 a e.m.a)
23–43 tüve
arva -, iva, mesi , ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv , varss, vasar , viha
balti laenud
balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust e.m.a)
94–156
hammas, hani, hein, hernes, kael , laisk, mets, mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat
germaani laenud
germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest e.m.a kuni XIII saj-ni m.a.j)
269–397
ader , haldjas, kaer , kaup, kehv , kuld , kuningas, puri , põld, raha, raud, rikas
slaavi laenud
muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust (kuni XIII saj-ni)
54–75
aken, ike, lusikas , nädal, raamat, rist, saabas , sirp, turg , vaba, värav
läti laenud
läti keelest (VIII saj-st alates)
31–42
kanep, kauss , kõuts, magun , mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard , sõkal, vanik , viisk
alamsaksa laenud
keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest alates)
771–850
alp, amet, arst, karske, kelm, kokk , kool, köök, liht-, paar, prii, vahti-
rootsi laenud
eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi keelest (XVI ja XVII saj)
105–148
iil, kratt , kriim, kroonu , moor, näkk, riik, räim, tasku, tont, tünder, värd
vene laenud
vene keelest (XIV saj-st alates)
315–362
kapsas , kirka, kolhoos , kopikas, majakas , munder, porgand , präänik, rubla , tatar, tubli , vurle
saksa laenud
ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates)
486–520
aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi-, loss, pirn, ring, siksak, sink , vürts
soome laenud
soome keelest (XIX saj lõpust alates)
87–96
aare , anasta-, julm, jäik, kuva, mehu , retk, suhe, tehas, uljas , vaist, vihja-
Soome laenude puhul tuleb arvestada, et laenatud sõnade arv on vähemalt 800, kuid 9/10 neist on tuletuslaenud, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas.
Ning lõpuks muude laenudena on H. Rätsep nimetanud 7 kindlat ja 2 küsitavat tüve: jaana - (jaanalind, heebrea ), jospel ja koi ‘ihne’ (jidiš), ? kula ‘jooksumäng’ (prantsuse), manguma (mustlaskeel), nulg (mari), ?sima (vanabulgaari), velmama ‘taaselustama’ (mordva), vutt ‘jalgpall’ (inglise).
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Eeltoodud päritolurühmade näited olidki otselaenud. Peale nende on eesti keeles rohkesti otselaene (peale nimetatud vuti ) veel inglise keelest ja nende arv paistab praegu kiiresti kasvavat: bagi , beebi, bitt , bokserid, broiler , disain, džiinid, finiš, kantri , kart, kikkpoks , koomiks, lift , luuser, meik , miiting, mikser , motell, poks , pubi, rokk , räpp, soul , sport , start, tennis , tiim, veeb jt.
Teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelendid on kaudlaenud. Nt admiral Admiral a(d)miral emir-al-bahr (admirali oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel).
Araabia keel on lähtekeeleks olnud veel järgmistel eesti keelde jõudnud kaudlaenudel: algebra , alkeemia, alkohol , alkoov, aprikoos , arsenal, artišokk, banaan, fakiir, haarem, hašiš, kaabel (algtähendus ‘puri’), keemia, kohv, koraan , lauto , madrats, magasin , manna, moka (linnanimi Moka), riis ‘paberi mõõtühik’, safran , siirup, sohva, sultan, taara , talk, tambu(u)r, tariif, tass jt.
Hispaania lähtesi sõnu eesti keeles: karamell, mandariin ‘üks puuvilju’, paraad , plaatina, sigar ( hisp keelde tulnud maiadelt), šokolaad (hisp keelde tulnud asteekidelt), vanill jt.
Prantsuselähtesi sõnu: ateljee, briljant , hasart, kompliment , odekolonn, paraad, parfüüm, parkett , puljong, restoran , sarm jt.
Itaalialähtesi sõnu: karussell , kassa, kastan , klarnet, kompass, kontor, kuppel , pass, püstol, rakett, salat , salong, tapeet , tasku, valuuta jt.
Heebrealähtesi sõnu: aamen, messias , sahkerdama.
Türgilähtesi sõnu: kaaviar , kaftan, kiosk .
Pärsialähtesi sõnu: jasmiin, karavan , lakk (laki), muskus, muumia (algtähendus ‘vaha’), spinat , suhkur, tiiger .
Hiinalähtesi sõnu: kaoliin, satään, soja , taifuun, tee.
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
Need sõnad on tuntud paljudes maailma või vähemalt ühe kultuuriareaali keeltes. Seepärast nimetatakse neid rahvusvahelisteks sõnadeks ja eesti keelde on neid vahendanud ennekõike saksa, vene ja inglise keel.
Räägitakse palju, kui kasulikud on niisugused ühtemoodi sõnad. Olgem aga siiski ettevaatlikud: pahatihti langeb sõna väliskuju küll kokku, aga tähendus on keeliti eksitavalt erinev. Nt abiturient tähendab meil ‘keskkooli viimase klassi õpilane’, aga vene keeles ‘kõrgkooli vm õppeasutusse astuja, kellel keskkool juba seljataga’. Dekoratsioon tähendab eesti keeles ‘1. vaateakende, ruumide vm kaunistus ning kujundus; 2. teatris: lavakujundus või selle osa’; prantsuse samakujulisel sõnal décoration on lisaks sellele veel tähendus ‘aumärk, orden ’. Inglise control on ‘juhtimine; reguleerimine; võim; enesevalitsemine’ ja lõpuks ka ‘kontroll’. Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol , USAs gas või gasoline ja Prantsusmaal essence . Kui aga peaks huvitama petrool (ehk petrooleum ), siis tuleb Inglismaal küsida paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal pétrole. Rahvusvahelistena ei ole kasutatavad isegi suuremad arvsõnad (kõrgemate järguühikute nimetused), sest biljon on Venemaal, Prantsusmaal, USAs 109, aga Suurbritannias, Saksamaal 1012, triljon vastavalt 10 12 ja 1018.
Kõige harilikumad meie kultuuriareaali rahvusvahelise leksika lähtekeeled on olnud vanakreeka ja ladina keel. Vanakreekast pärinevad nt apteek , ingel , kips, kirik , orel , paragrahv, piibel , piiskop, prohvet . Tänapäeva sõnaloome seisukohalt on olulisem, et sealt on pärit hulk aktiivseid morfeeme (tüvesid, eesliiteid ehk prefikseid, pooleesliiteid ehk prefiksoide, järelliiteid ehk sufikseid, pooljärelliiteid ehk sufiksoide). Järgnevalt näiteid vanakreeka prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide kohta:
a-, täishääliku ees an- (väljendab eitust, millegi puudumist) a/ moraalne , a/poliitiline, an/onüümne
aero - (aēr ‘õhk’) aero/foto, aero/sool
agro- ( agros ‘põld’) agro/noomia, agro/keemia, agro/tehniline
anti-, täishääliku ees ant- (anti ‘vastu-, vastas-, vastand-’) anti/biootikum, anti/friis, anti/staatik, anti/paatne, ant/onüüm, ant/agonistlik
astro - ( astron ‘täht’) astro/ noom , astro/füüsika, astro/ühik
auto- (autos ‘ise’) auto/ gramm , auto/didakt, auto/kraatlik
biblio- (biblion ‘raamat’) biblio/ graafia , biblio/fiil, biblio/kirje
bio- ( bios ‘elu’) bio/ loogia , bio/mass, bio/rütm, bio/sfäär
deka - (deka ‘kümme’) deka/ liiter , dek/aad
demo - (dēmos ‘rahvas’) demo/graafia, demo/kraat
di- (dis ‘kaks korda’) di/ lemma , di/ oksiid
dia- (dia ‘läbi, laiali, lahku’) dia/ positiiv , dia/meeter
disko - (diskos ‘ ketas ’) disko/teek, disko/rütm
-droom ( dromos ‘jooks’) auto/droom, velo /droom, kordo/droom
düs- (dys-, väljendab häiret, riket, raskust, puudulikkust ) düs/graafia, düs/pepsia, düs/troofia
epi- (epi ‘juures, peal, pärast, üle, vastu, järel’) epi/goon, epi/ loog , epi/ tsenter , epi/teel
etno - (ethnos ‘rahvas’) etno/graafia, etno/lingvistika
eu- (eu- ‘hea, ilus, meeldiv’) eu/ foonia , eu/femism, eu/ stress
filo -, fil- (phile ‘armastan’) filo/kartia, filo/soofia, fil/ harmoonia
-fiil esto /fiil, biblio/fiil
- fiilia esto/fiilia, biblio/fiilia
fono - (phōnē ‘häälik, heli’) fono/teek, fono/loogia, fono/ lukk
-fon tele/fon, magneto /fon, ksülo/fon
-foonia kako/foonia, stereo /foonia, kvadro/foonia
geo- (gē ‘maa’) geo/graafia, geo/füüsika, geo/poliitiline
-graaf (graphō ‘ kirjutan ’) kardio /graaf, karto/graaf
-graafia bio/graafia, orto/graafia
grafo- (vt üle-eelm) grafo/loogia, grafo/maan, grafo/ projektor
-gramm (gramma ‘kirjutis’) auto/gramm, fono/gramm, kardio/gramm
heksa - (hex ‘kuus’) heksa/ eeder , heksa/gonaalne, heksa/meeter
hekto - (hekaton ‘sada’) hekto/graaf, hekto/liiter
helio- (hēlios ‘päike’) helio/teraapia, helio/tsentriline
hepta - (hepta ‘ seitse ’) hepta/goon, hepta/meeter
hetero - ( heteros ‘teine, muu’) hetero/geenne, hetero/seksuaalne
homo- (homos ‘sama, võrdne’) homo/foonia, hom/onüüm, homo/seksuaalne
hüdro- (hydōr ‘vesi’) hüdro/loogia, hüdro/energia, hüdro/ turbiin
hügro- (hygros ‘niiske’) hügro/meeter, hügro/skoopiline
hüper- ( hyper ‘üle, liig’) hüper/toonia, hüper/ vitaminoos , hüper/trofeeruma
hüpo- (hypo ‘alla, all’) hüpo/toonia, hüpo/vitaminoos, hüpo/teek
kilo- (chilioi ‘tuhat’) kilo/meeter, kilo/gramm
kosmo- ( kosmos ‘maailm’) kosmo/ naut , kosmo/ poliit , kosmo/ visioon
-kraat (väljendab isikut, vt järgm) parto /kraat, pluto /kraat
-kraatia (kratos ‘võim’) demo/kraatia, tehno /kraatia
krono - (chronos ‘aeg’) krono/loogia, krono/meeter
kseno- (xenos ‘võõras’) kseno/foobia, kseno/gaamia
logo - ( logos ‘sõna’) logo/peedia, logo/tüüp
-loog (väljendab isikut, vt järgm) bio/loog, geo/loog, teo/loog
-loogia (logos ‘sõna’) astro/loogia, filo/loogia, psühho/loogia
makro- (makros ‘pikk, suur’) makro/kosmos, makro/majandus, makro/organism
-meeter (metron ‘mõõt’) baro/meeter, takso/meeter, senti/meeter
- meetria (metreō ‘mõõdan’) geo/meetria, tele/meetria
mega - ( megas ‘suur’) mega/ herts , mega/tonn, mega/fon
melo- (melos ‘laul, viis’) melo/ draama , melo/maan
meta -, täishääliku ees met- (meta- ‘järel, vahel, koos, ümber’) meta/keel, meta/ morfoos , meta/tees, meta/ foor , met/onüümia
metro - (metron ‘mõõt’) metro/loogia, metro/noom
mikro - (mikros ‘väike’) mikro/floora, mikro/skoop, mikro/protsessor
mnemo - (mnemos ‘mälu’) mnemo/tehnika, mnemo/turniir
mono - (monos ‘ainus’) mono/graafia, mon/okkel, mono/heli
narko - (narkē ‘kangestus’) narko/maan, narko/ maffia , narko/äri
nekro- (nekros ‘surnud’) nekro/loog, nekro/foobia
neo- (neos ‘uus’) neo/ realism , neo/liitikum, neo/ nats
-noom (väljendab isikut, vt järgm) agro/noom, astro/noom
-noomia (nomos ‘tava, seadus’) ergo /noomia, gastro/noomia
para- (para ‘kõrval, juures, vastu; väär’) para/doks, para/meeter, para/noia, para/psühholoogia, para/tüüfus
pato- (pathos ‘kannatus’) pato/loogia, pato/ anatoom
penta - (pente ‘viis’) penta/loogia, penta/goon
peri - (peri ‘ümber, lähedal, juures’) peri/ fraas , peri/gee, peri/skoop
pneumo - (pneuma ‘õhk’) pneumo/vasar, pneumo/transport
polü- ( poly ‘palju’) polü/foonia, polü/glott, polü/graafia
pseudo- (pseudēs ‘vale’) pseud/onüüm, pseudo/sein, pseudo/teadus
psühho- (psychē ‘hing’) psühho/analüüs, psühho/ farmakon , psühho/loogia, psühho/ trauma
seismo- (seismos ‘maavärisemine’) seismo/loogia, seismo/jaam
-skoop (skopeō ‘vaatan’) mikro/skoop, tele/skoop
-skoopia (väljendab ala, vt eelm) gastro/skoopia, horo/skoopia
stereo- (stereos ‘ruumiline’) stereo/meetria, stereo/fooniline, stereo/plaat
sün-, süm-, sül- (syn- ‘koos-, kaas-, ühis-’) sün/kroonne, sün/onüüm, süm/bioos, süm/foonia, süm/meetria, sül/ logism
-teek (thēkē ‘ hoidla , kast’) karto/teek, disko/teek
tehno- (technē ‘ kunst , meisterlikkus ’) tehno/talitus, tehno/võrgud, tehno/loogia
tele- (tēle ‘kaugele, kaugel’) tele/gramm, tele/paatia, tele/viisor
termo - (thermos ‘soe’) termo/meeter, termo/staat, termo/karp
tetra - (tettares ‘neli’) tetra/loogia, tetra/pakend
tri- (tri- ‘kolm-, kolmik-’) tri/loogia, tri/ennaal
öko- (oikos ‘maja, elamu’) öko/loogia, öko/süsteem, öko/kriis
Ladina päritolu vanad kaudlaenud on eesti keeles altar, kabel , kantsel, kohver , korter, materjal, meister, mood, müür, noot, oksjon , plaan, protsent, punkt, tempel, tohter, vigur , vorm, vundament jt. Ning ladina keelgi on paljude aktiivsete prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide läte:
akva - ( aqua ‘vesi’) akva/arium, akve/dukt, akva/langist
audio - (audio ‘ kuulen , kuulan’) audio/visuaalne, audio/meeter
bi- (bis ‘kaks korda’) bi/seksuaalne, bi/noom
de-, täishääliku ees des- (väljendab eemaldamist, eraldamist, vastupidiseks muutmist ) de/gaseerima, de/ mobiliseerima , de/gradeerima, des/ armeerima , des/odorant, des/orienteerima
detsi - (decem ‘kümme’, märgib kümnendikku) detsi/liiter, detsi/meeter
dis-, ka di- (dis- ‘lahku, vastu, eba-’) dis/harmoonia, dis/kvalifitseerima, dis/ proportsioon , di/ elektrik
eks- (ex ‘välja, ära, -st; endine, pärast’) eks/matrikuleerima, eks/liibris, eks/port, eks/ president
ekvi- (aequus ‘võrdne’) ekvi/valentne, ekvi/libristika
in-, ka il-, im-, ir- (‘sisse, sees; mitte-, eba-’) il/ legaalne , im/migrant, in/variantne, ir/ ratsionaalne
infra - (infra- ‘all’) infra/heli, infra/punane, infra/struktuur
inter - (inter- ‘vahel, hulgas’) inter/natsionaalne, inter/meedium, inter/lingvistika
ko-, kol-, kom-, kon- (cum ‘koos-, kaas-, ühis-’) ko/ eksistents , kol/lektiiv, kom/mutaator, kon/spiratsioon
kontra-, kontr- (contra ‘vastu, vastane, vastas-’) kontra/diktoorne, kontr/ revolutsioon , kontra/ mutter
kvadro- (quattuor ‘neli’) kvadro/foonia, kvadro/salvestus
maksi - (maximus ‘suurim’) maksi/ mantel , maksi/mood
manu- ( manus ‘käsi’) manu/ faktuur , manu/ skript
milli - (mille ‘tuhat’, märgib tuhandikku) milli/meeter, milli/gramm
mini- (minimus ‘vähim’) mini/arvuti, mini/golf, mini/ seelik
multi - (multus ‘palju, mitu’) multi/miljonär, multi/tsüklon
-plaan (plānum ‘pind’) bi/plaan, delta /plaan
post- (post ‘pärast’) post/ modernism , post/skriptum
pre- (prae ‘enne-, ette-, esi-, eel-’) pre/sident, pre/tsedent
pro- (pro ‘ees-, eel-, eest-; abi-, ase-’) pro/tsent, pro/ seminar , pro/ noomen , pro/rektor
radio - (radio ‘kiirgan’) radio/aktiivne, radio/meeter
re- (re- ‘taas, uuesti, tagasi’) re/konstrueerima, re/noveerima, re/animatsioon
retro - (retro ‘tagasi, tagurpidi’) retro/spektiivne, retro/film
senti- (centum ‘sada’, märgib sajandikku) senti/meeter, senti/liiter
sub- (sub- ‘lähis-; alam-, all-, ala-’) sub/ troopiline , sub/ordinatsioon, sub/ produkt , sub/kultuur, sub/ tiiter
super - (super- ‘üle-, peal-, ülem-, üli-’) super/intendent, super/latiiv, super/staar
trans- (trans- ‘üle, läbi, taga’) trans/formeerima, trans/litereerima, trans/portöör, trans/ alpiinne
-tsiid (caedo ‘tapan’) geno /tsiid, herbi/tsiid, insekti/tsiid
ultra - (ultra ‘peale, pärast; üle’) ultra/violetne, ultra/heli, ultra/parempoolne
uni- (ūnus ‘üks’) uni/fitseerima, uni/ polaarne
video- (video ‘vaatan, näen’) video/kaamera, video/salvestus