Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (1)

Sõnavara päritolu. Põlis-, laen - ja tehissõnad
Põlis- ehk genuiin- ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soome- ugri keeleteadus on põlis- ehk genuiin- ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma):
Päritolurühm
Aeg
Arv
Näiteid
uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes samojeedi keeles)
uurali algkeelest (aegade hämarusest – IV aastatuhan
deni e.m.a)
104–119 tüve
ela-, ema, jõgi, kaks, kala, keel, kõiv, nimi, ole-, puu, päev, vesi
soome-ugri tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes ugri keeles)
soome-ugri algkeelest (vähemalt 5000 a tagasi)
179–306
hing, ilm, isa, jalg, jää, kask , koda, käsi, lind, maa, öö, üks
soome- permi tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes permi keeles)
soome-permi algkeelest (III aastatuhat e.m.a)
55–141
amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana
soome- volga tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes volga keeles)
soome-volga algkeelest (III aastatuhande algus e.m.a)
81–158
jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm , ott, pese-, pett, selg, siga, töö
soome-lapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi keeles)
varasest läänemeresoome algkeelest (vähemalt 3000 a tagasi)
90–177
huul , hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi-, sammal, selge
läänemeresoome tüvevara (vasted vähemalt karjala ja vepsa keeles)
hilisest läänemeresoome algkeelest (I aastatuhat e.m.a)
601–807
aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera -, oja, sõna, tõuse-, võlg
liivi-soome tüvevara (vasted läänepoolsetes läänemeresoome keeltes)
400–515
hirm, ihne , isu, komme , kurta-, lill, lääs, nõmm, part, rõõm, susi , vali
eesti ja tundmatut päritolu tüvevara ( vasteid sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka tunnistatud laenuks)
1075–1152 (431–489 tüve ning onomatopoeetilis-deskriptiivsed tüved)
hiili-, ila, kesv , lubi, lõhn, mahe , mõru, raip ( raibe ), roni -, ürp
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644–663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega).