* Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid võõrsõnadel on võõrapärasus (võõrtähed). Laensõnad: hammas ; Võõrsõnad: gloobus 7) Seleta, mis järgnevad sõnad tähendavad/korrasta need. feeling elamus action-film märul 8) Nimeta 2 mitmekeelset sõnaraamatut. * Õigekeelsussõnaraamat
177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi, sammal, selge jt. Läänemeresoome (hilisest läänemeresoome algkeelest) tüvevarast tuli juurde 601-807 sõna. Näiteks: aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera-, oja, sõna, tõuse, võlg jt. Eesti keele iseseisva arengu jooksul on kõige rohkem laensõnu ( üle 1000) üle võetud alam-saksa keelest, mis on seletatav sajandeid kestnud saksa ülemvõimuga Eestis. Alamsaksa laensõnad on näiteks: kool, kampsun, tellis, köök, kamber, nööp, müts, seep, paber, pood, suhkur . Kui Eesti läks 16. sajandi lõpul Rootsi riigi koosseisu, hakkas eesti keelde tulema rootsi laensõnu .Näiteks :plika, särk, tasku, laut, plaat, kelk, ämber, säng. Esimesest vene ajast (18.-19. sajand) on eesti keelde jäänud sellised laensõnad nagu kopikas, pintsak, pliit, puravik, polk, rood, suli, jaam . Üks vanemaid laene on arvsõna sada . Hästi vanad laenud on ka ratas,
... ning -um- ja -on-lõpulised kesksoost sõnad NB! Kesksoost sõnade mitmuse lõpp on alati a Kääne Ainsus Mitmus 2. käändkond Nom. Collum Colla Kes? Mis? kael Gen. Colli Collorum Kelle? Mille? 2. käändkonna sooerandid alvus, i f. `kõht' virus, i, n `mürk' 1. ja 2. käändkonna kreeka laensõnad a) 1. käändkonda kuuluvad ka -e-lõpulised naissoost ja -es-lõpulised meessoost kreeka laensõnad. Nende puhul tarvitatakse kreekapäraseid käändelõppe ja nad käänduvad järgmiselt: bensoe, es f `bensoe' diabetes, ae m `suhkrutõbi' Nom. Bensoe diabetes Gen. Benzoes diabetae Mitmuse vormid langevad neil ühte tavaliste 1.käändkonna lõppudega. 1. ja 2. käändkonna kreeka laensõnad b) 2. käändkonna järgi käänduvad ka -on-lõpulised kesksoost kreeka laensõnad.
kaubanduskestustes või lihtsalt tundide kaupa televiisori või arvuti ees istuda. Seetõttu ei ole ka nende keelekasutuses nii palju võõr- ja laensõnu, sest tänapäeva noorte sõnavara eest on paljuski vastutav meedia, eriti Internet. Interneti avarused on suured ning sealt leiab sõnu igale maitsele. Minnes praeguse aja populaarseimasse suhtlusportaali Facebook, leiab sealt eest päris mitmeid sõnu mida 50 aasta eest isegi ei teatud ning enamust neist on inglise keelest tulnud laensõnad. Internet on tänapäeval nii suur ja võimas asi, et keegi ei ole võimeline kontrollima seda mida sinna kirjutatakas ning mida noored sealt loevad. Nagu inimeste suhtumine eesti keelde on muutunud, on muutunud ka koolide suhtumine eesti keelde. Mõnekümne aasta eest õpetati koolides palju rohkem eesti keelt ning vähem võõrkeeli (va vene keel, mis oli tol ajal ka mõistetav). Praegu toimuvad võõrkeelte tunnid rühmades, sest
kaitstud. Enda emakeele püsimajäämisele saame ainult me ise kaasa aidata. Üheks suurimaks keeleprobleemiks on korrektne ortograafia, millele ei panda enam piisavalt rõhku nagu varasemalt. Igapäevases kõnes kasutatakse üha rohkem ja rohkem võõrkeelest tulenevaid laensõnu ning noorte grupeeringutel on enda slängid. Internetis ja telefoni teel suheldes tulevad käiku sõna lühendid või kombinatsioonid, millest vanem generatsioon ei pruugi aru saada. Just needsamad slängid ja laensõnad hakkavad mõjutama ka igapäevast kirjapilti. Kui on vaja kirjutada ametlike kirju, ei saa enam isegi aru, kuidas need sõnad vägisi sisse tungivad. See näitab vaid halba valgust meie endi keelekasutusele. Teiseks põhiprobleemiks on välismaale tööle asumine ning ära kolimine. Mujale riiki asumisega tuleb paratamatult ära õppida ka teise riigi keel ning enda emakeele kasutus ajapiku üha väheneb ja osadel ka sootuks hääbub. Paljudes riikides on enda emakeele
EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu Mulgi Põhja-Eesti Saarte
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
no kes? mis? m voc kes? mis? 1. gen F, sgmille? kelle? F,2.pldekl Kr. k laensõnad: * -e/ -es, N M, sg M, pl N, N, pl dat dekl kellele? 1. dekl järgi sg nom -a millele? -aenom -us/-us/-er -i -um -a * -on, M 2. dekl järgi acc voc keda? -a mida?-aevoc -e/-i/-er -i -um -a abl gen kellega?
kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Laenamise all mõistetakse teistest keeltest uute keeleelementide õtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja s eesti keeles), -liide (nt vene laen nik), -tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, -sõna, -väljend või tähendus. Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine.
See on jaapani segakiri. Jaapani keeles häälikustikus puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. balto oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto). Jaapani keele puhul tuleb arvestada ka kirja iseärasustega kasutusel on kolme tüüpi sümbolid: hiina hieroglüüfid vanade filosoofiliste mõistete tarvis ning kaks silpkirja, hiragana kõrgkultuuri tekstidele ning katakana igapäevaste tekstide tarvis. Selgus, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need n.ö madalamajärgulisse sõnavarasse. Kui jaapanlased hakkasid 5. sajandil üle võtma hiina kirjutamissüsteemi, oli hiina süsteem juba standardiseeritud ning 20 sajandit vana. Vanimad tõendid näitavad, et jaapanlased võtsid hiina süsteemi üle pea ilma mingisuguste muutusteta, kuigi Jaapani ja hiina keel on täiesti erinevad ja neil on vähem sarnasust kui näiteks hiina ja eesti keel
1.2 Millise kuju võtab võõrsõna On laensõnu, mis tulevad eesti keelde otse mõnest teisest keelest ja võtab siin omale sobiva kuju, kuid on ka sõnu, mis tulevad meie keelde läbi mitme keele ja millele on õiget kirjapilti raske anda.Palju on selliseid laensõnu võetud inglise keelest. Tihti juureldakse, miks kasutatakse eesti keeles sõna baarmen just nii. Inglise keeles tähenda sõna men mehi mitmuses, ainsuses peaks olema man. Siinkohal tulevad mängu varasemad laensõnad gentleman(dzentelmen) ja businessman(bisnismen). Baarmeni puhul on lihtsalt järgitud eelnevate sõnade eeskuju ja sobivust eesti keelde.Sarnane probleem on ka vene keelsete sõnadega. Näiteks võib tuua sõna sovetlik. Sõna sovetilk puhul tuleb järgida transkriptsioonireeglit, mis ütleb, et vene keele e annab eesti keelses sõnas kaashääliku kõrval edasi tavalise e mitte ühendeid ie või je. 1.3 Häälikute õigekiri 1.3.1 G B D - K P T
3. kaksiksõna asemel võimalikult iseseisev juursõna (vaeslaps – orb). Keeleuuendus sõnavaras Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus vaid eesti keelele omased häälikujärjendid. Aaviku tehissõnad muide 1914 ese 1915 lünk 1917 kolp 1919 range 1920 embama 1921 naasma 1921 reetma 1921 laup 1928 malbe 1929 meenuma 1930 nõme 1932 Aaviku pakutud soome laensõnad Emotsioonisõnavara hurmama, hämmastama, ihalema, kiinduma, masendama, raev, veetlema Kultuuri ja hariduse loeng, näidend, näitlema, toimetaja, ülikool, sõnavara üliõpilane Ühiskondliku elu alistama, erak, esimees, osakond, haldama, sõnavara sangar, sugupõlv Abstraktne sõnavara alge, hetk, käsitama, pahe. Seik, suhtuma, tasapind, tõsiasi, unelm
asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka kohvi joomise komme on sakslastelt võetud. Eestlased olid sakslaste alamad, seega oli ka eesti keel alamklassi keel. Asjaajamised toimusid saksa keeles. Saksa keele mõjudel sai alguse ka kadakasakslus: osad eestlased tahtsid saksalaste moodi käituda ja rääkida. Tavalistele eestlastele kadakasakslus ei meeldinud, kuid sakslastele jäeti sellega hea mulje.
kampaania ,,Eelista Eestimaist", Jaan krossi kogutud teosed, Maksu ja tolliamet, riigihangeteseadus, lokaal ,,Suudlevad Tudengid", ajakiri ,,Kroon ja majandus", Pimedate Ööde Filmifestival, mtü ,,Teeme ära", Tartu hansapäevad, Eesti Akadeemiline Õigus Teaduse Selts, Tallinna linnateatri ,,Taevalava", vvv SSS(v) ja (v)SSS (v),,Svv" müügijuhtimise 6. aasta Saksa laensõnad muusikal ,,Hull sinu järele" konverents riigihankeseadus kali Magus Suvi kampaania ,,Eelista eestimaist" Maksu ja Tolliamet Jaan Krossi kogutud teosed lokaal Suudlevad Tudengid ajakiri Kroon ja Majandus
mida võtta ja mida jätta. Samuti on koostatud ka mahukas LEKS-baas seletussõnaraamatu uue väljaande täiendamiseks. Sõnavara täiendamise viisidest rääkides üritatakse eristada leksikaalsete (laenamine, uute tüvede moodustamine), morfoloogiliste (tuletamine, liitmine) ja semantiliste (tähenduse muutumine) vahendite kasutamist. 1990. aastatel käibele tulnud sõnavaras need moodused põimuvad. Laensõnad on oma keelega kohanenud keelendid, mis pärinevad mõnest teisest keelest. Struktuurivõõruse või omasuse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Kõnealusel perioodil on peamine tegur olnud inglise keel. Näitena võib tuua sõnu nagu disko, faks, fänn, gei, hitt, internet, liising, meil, pleier, pubi, server, spaa, topp, veeb jne. Nendele ja paljudele teistele laensõnadele on pakutud eestikeelseid asendajaid, näiteks bisnis äri, äritegemine; diiler
MUINASAEG Kokkupuuted läänemeresoome hõimudega laensõnad eri keeltest. Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus
c) Muinasaja allikad arheoloogia (muiste uurimine väljakaevamistel), zooloogia ja botaanika (tolle aja taimede ja loomade kindlaksmääramine säilinud materjali põhjal), antropoloogia (luustike põhjal inimrassi, soo, vanuse määramine), numismaatika (vanade müntide põhjal määratakse kindlaks kaubandussuhted), etnoloogia (rahvateaduse andmed 18-19 saj maarahva ehitustest, kommetest, esemetest), rahvaluule ja keeleteadus (vanad pärimused, laensõnad jms. d) Muinasaja periodiseerimine aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. - Kiviaeg paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum - Pronksiaeg vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg - Rauaaeg vanem rauaaeg (eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg), keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg (viikingiaeg, hilisrauaaeg). 7. Eesti kiviaeg a) Mesoliitilised asulapaigad:
Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Breemeni peapiiskop ADALBERT määras 1070 paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk HILTINUSE (piiskopina Johannes). Tema tegevusel ei olnud eriti tulemusi. 1167 .a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk FULKO (Prantsusmaalt) ja temale abiks eestlasest munk Nicolaus. Ojamaa saarel ristiti Pudiviru vanem Tabelinus. Mõningaid ristiusu elemente levis ka Venemaalt, mida kinnitavad vene laensõnad, nagu „rist“, „raamat“, „papp“ jt. Ristiusku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu XIII sajandi alguses oli tingitud selle vägivaldsest ja verisest pealesurumisest. 3
- Võru keele põhjal. 39. Millest sõltub võõra keele õppimise raskus või kergus? - Kui sarnane on õpitava keele ning õppija emakeele struktuur ja sõnavara. 40. Millest tuleneb keelte sarnastumine? - Keelekontaktidest. 41. Mida on eesti keele häälikusüsteem indoeuroopa keelte mõjul omaks võtnud? (2) Foneemi /f/ ja sõnaalgulised kaashäälikuühendid. 42. Mida keelekontaktid kõige rohkem mõjutavad? - Sõnavara. 43. Kui palju eesti keele sõnavarast moodustavad laensõnad? Mis keeltest on eesti keel laenanud? (6) 85%. Inglise, volga-soome, vene, alamsaksa, indoiraani ja rootsi keeltest. 44. Missugune on olnud germaani (mh saksa) keelte mõju eesti keele vormimoodustusele? - Täis- ja enneminevik laenatud tõenäoliselt germaani keelest. Eesti keele tulevik on tulnud saksa keele mõjul. 45. Missugune keel on kõige rohkem tänapäeva eesti keele lausemoodustust mõjutanud? Kus lausekonstruktsioone kohata võib? (2) Vene keel
Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne, normatiivne ning materiaalne komponent. Kognitiivne komponent Keel Jaapani keel on omade iseärasustega. Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana(igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need seega madalamajärgulisse sõnavarasse. Haridus Jaapanlased hindavad haridust väga kõrgelt. Nimelt peab Jaapanis iga laps käima kuus aastat algkoolis, millele järgneb kolm aastat alama astme keskkoolis ning sellele omakorda veel kolma aastat kõrgema astme keskkoolis. Kokku kulub järelikult täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meil Eestis.
Piibli tõlkimine algas 17. sajandil 1720.- 1730. aastatel tõlkis (ja redigeeris varasemaid) pastorkond seda ühendatud jõududega. Piibel ,,Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" ilmus 1739. aastal, seda trükiti 6015 eksemplari. * ühtlustas kirjakeelt (tõlke ühtlustaja Anton Thor Helle), * aitas kaasa lugemisoskusele, * avardas rahva silmaringi, * kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, * taotleti lihtsust ja rahvapärasust, * rikastas sõnavara laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe` tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas` Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju. Sõnaraamatud ja grammatikad 1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat". Autor hea eesti keele tundja, teoses üle 8000 eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud, lauseidki. 1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika §
esineb 58 ungarikeelset sõna. Aastast 1192-95 pärinev Halotti Beszéd és Könyörgés (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Esimene säilinud ungarikeelne luuletus Ómagyar Mária Siralom (Vanaungari Maarja-itk) on kirjutatud 14. sajandi alguses. Kõige olulisemad keelelised mõjutused sel perioodil tulid slaavi keeltest. Árpádite dünastia valitsemise ajal tugevnes kirikliku ladina keele mõju, mitmed laensõnad jõudsid rahvakeelde. Keskajal võime arvestada juba ka saksa mõjuga. Vanaungari perioodi hilisemast ajast pärinevad esimesed käsitsi kirjutatud ungarikeelsed koodeksid. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. Mohácsi kaotusest (1526) kuni 18. sajandi lõpuni kestnud perioodi nimetatakse keskungari perioodiks. Keskungari keelekuju ei erine ei häälikuliselt ega morfoloogiliselt enam oluliselt tänapäeva ungari keelest
die Enden, das Leid die Leiden, das Intress die Intressen, das Bett die Betten, das Hemd die Hemden. · ma- ja um-lõpuga võõrapärased kesksoost nimisõnad: das Drama die Dramen, das Zentrum die Zentren. 4. Sufiksiga -s moodustatav mitmus. · Enamik vokaaliga lõppevaid nimisõnu: die Oma die Omas, der Vati die Vatis. · Laensõnad inglise ja prantsuse keelest: das Café die Cafés, die Bar die Bars. · Enamik lühendeid ja lühendsõnu: der PKW die PKWs, das Auto die Autos. 5. Sufiksita mitmuse moodutamine. Umlaut võib esineda või puududa. · Kaks naissoost nimisõna: die Mutter die Mütter, die Tochter die Töchter. · el-, en- ja er-lõpulised kesksoost ja meessoost nimisõnad: der Apfel die Äpfel, der Vater die Väter, das Kabel
kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr)
Verneri seaduse määratlust pärinevad Winfred P. Lehmann'ilt (1992): 'Kui indoeuroopa helitutele klusiilidele helilises ümbruses ei eelnenud rõhk, siis nad muutusid helilisteks frikatiivideks'. 'Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk'. s > z > r - seda nähtust kutsutakse rotatsismiks laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel,
Sellised laenud on tihti ajutised ja kaovad keelest ajapikku. Väga palju on uute sõnade hulgas tsitaatsõnu, millest järeldub, et kohanemine on keeruline protsess ja eestipärasema kuju saavad ning eesti keele muutesüsteemi mugandatakse vaid kõige sagedamini kasutatavad, vajalikumad ja tuttavamad sõnad. Ka ühe sõna erinevate häälikkujude ja muutevariantide vohamine tegelikus keelekasutuses näitab, et paljud uued laensõnad alles otsivad kohta eesti keele muutesüsteemis. Püsima jäävad vaid sellised laensõ- nad, mis sobivad eesti keele süsteemi nii häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult. Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti k häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua 4 alaliiki:
rojalist ratsionaalne rajoon konfidentsiaalne TÄHEORTOGRAAFIA i ja j õigekiri Reegli (silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i) erand on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju. ü järel ei kirjutata id, kuigi see hääldub, nt süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu. üi erandid on laensõnad rüiu (üks vaibasort) ja süit (heliteose liik). ü ja i järel ei kirjutata üldiselt ji, kuigi hääldatakse: käia, käiakse, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide –ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija. (Harj 6 + paljunduselt) TÄHEORTOGRAAFIA Häälikute pikkuse märkimine Lühike häälik märgitakse kirjas ühe, pikk kahe tähega.
Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13.sajandil sõnu ja kohanimesid · Taani hindamisraamat, Läti Henriku kroonika · Läti Henriku kroonikas ka kolm lausekatket (Laula! Laula! Pappi!; Taara a(b)ita!) Esimesi tekste: · 16.saj algupoolel Kullamaa käsikiri: kolm palvet (meieisapalve, Ave Maria, Usutunnistus) · 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17
antud väärtusega. /Tabel eraldi failina ÕIS’is/ 14. Ei jõudnud pildistada 15. Selgita, mida tähendavad kultuuride kokkupuutes akommodatsioon ja akulturatsioon? Akommodatsioon väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära Akulturatsioon võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad 16. Määra alloleval pildil kultuurikomponendid, too välja milles need komponendid seisnevad Kultuuri 3 komponenti: 1) kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. 2) normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. 3) materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. 17. Max Weber tõi välja inimkäitumise või sotsiaalse tegevuse neli ideaaltüüpi
Sõnamoodustuse küsimused. Sissejuhatus 1. Leksika ja sõnamoodustus on vastastikku seotud selles mõttes, et sõnamoodustus on sõnarikastusvahend: protsessi tulemuseks on uued sõnad oma leksikaalse tähenduse ja grammatikaga (muutevormistik, lausekasutusvõimalused). 2. Sõna kui keelemärgi üks funktsioone on tähistada keelevälise maailma objekte ja nähtusi, mida nim entiteetideks e olemiteks. 3. Keelevaras olemasolevaid leksikaalseid ja tuletusmorfeeme kindlate reeglite järgi kombineerides moodustatakse uus nimetusüksus KOMPLEKSSÕNA (liitsõna v tuletis), mille kasutus ja tähendus on moodustusest motiveeritud. Kuidas sõnad tekivad 4. Leksikaalse tasandi üksused sõnad ja tuletusliited on sõnamoodustuse lähteüksusteks. Sõnamoodustuse tulemiks on uued, lähteüksustest harilikult komplekssema struktuuriga sõnad, mis uute nimetusüksustena täi...
Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas) Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused "Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). Professor Arnold Kask kirjakeele ajaloo mõtestamine laias perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele ajaloost" I--II, "Eesti murded ja kirjakeel" (1984). Vanalt uuele kirjaviisile ülemineku käsitlus (1946).
väärtus ja tulevik. Kui Norra naised oskavad oma superinnovaatilises hi-tech elukeskkonnas imetamise ürgset kutset kuulda, siis äkki suudame meiegi veidi tähelepanelikumalt kuulatada? tehissõnad tuvastama võõrsõnad reziim, dzentelmen, refleks, IQ, beebi, labürint, deviis, paradoks, emotsioon, diagnoos, projekt, organisatsioon, mentaliteet, president laensõnad populariseerija, reis, nädal, klass, autor, põlissõnad ema hirm öö üks vana aeg maailm kaks laps meeldima naine mina släng fraseologismid Piim sai otsa tabusõnad - tsitaatsõnad The Politics of Breastfeeding Hi-tech Facebook arhaismid nõukogu murdesõnad neologismid/uudissõ blogipidaja trend arvutimäng nad oskussõnad biheivioristid valkud rasvad bakter hormoon antikeha diabeet
Arvude süsteem: Kamal (2 käega) KÜMME Kämmal (1 käega 17. Läänemere-Soome keeled + nimeta need keeled * vähemalt 5000 aastat vana *Läänemere-Soome keeled: soome (5milj), eesti (1milj), karjala (200 000), liivi; vadja; isuri (kadumas) *Sõnad: meri, laine, laid, neem, udu, allikas, karu, ilves, sokk, sisask, higi, naerma, aitama, kiitma, sipelgas, kirp, pere, abielu, pulmad, emand, isand, liha, roog, moon 18. Laensõnad 1) Vanemad: Germaani (juust, kana, supp, sool, au, põld, korsten, sadul, siduma, vald, kuningas) (tööriistad: sõel, nõel, nael) (kirikusõnad: kirik, kell) (metallid: raud, tina) Balti (sträzas – rästas, tilts – sild, + kogu metsanduse sõnavara kirves, mänd, teivas, hiis, vai, laud) Slaavi ( vabadus, rist, voli, tund, rand, nädal) 1) Uuemad: Läti keelest
Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad - tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt šaht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama.
lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt saht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid sarikad, lengid ukse või aknapiidad. !3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint.
Uurijad peavad uuemate sõnade etümologiseerimisel pidama silmas, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. (Rätsep 2002: 4849) Andrus Saareste arvates on eesti keeles umbes 6 000 erinevat sõnatüve, kuid Rätsep toob välja põhjuseid, miks võib see arv olla veel suurem. Ilmselt on uurimusest välja jäänud hilised võõrsõnad, lisaks võib sisse tuua ka murdesõnavara ning rahvalaulude sõnavara. Pealegi ei jõuta otsusele, kas lisada ka laensõnad ning arvestusest välja jäävad võõrsõnad. (Rätsep 2002: 49) Soomeugrilised sõnad eesti keeles Viimastele uurimustele tuginedes saab soomeugrilise omasõnavara hulka lisada need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome-ugri keeltes: samojeedi, ugri, permi või volga keeltes. Rätsepa andmetel ulatub soomeugriliste sõnade hulk 800-ni, neist küsitava päritoluga on umbes 260.
kuni, kuigi, ehkki, nagu, justkui: Kõik aastaajad on jääb meelsamini koju ning eelistab vahvad, aga suvi on kõige mõnusam. magada 3) siduvad sõnad kes, mis, missugune, milline, kus, millal, kuidas jt: Juba kevadel unistan kohtadest, kuhu suvel reisida. VÕÕRSÕNAD 7 Võõrsõnad on laensõnad, millel on säilinud võõrjooned (5 erijoont): 1. G, B, D, sõna algul Nt golf, dirigent, ballett 2. tähed F, S, Z, Z sõnas Nt figuur, duss, zombi, pidzaama 3. Pearõhk järgsilbil Nt kirurg, grammatika, paralleelne, popurrii 4. Pikad täishäälikud järgsilbis Nt marinaad, poliitika, geniaalne, eksponaat, ballaad 5. O-täht järgsilbis
uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. Andrus Saareste arvas kunagi, et eesti keeles on ühtekokku umbes 6 000 erinevat sõnatüve. Sel juhul on arvestusest kõrvale jäänud hilised võõrsõnad. Rätsep usub, et kui läbi sõeluda murdesõnavara ja ka rahvalaulude sõnavara, siis peaks see arv olema tunduvalt suurem. Sõnavara suuruse määramisel on keeruline ka laensõnade ja võõrsõnade piiri määramine eriti murdesõnavaras. Laensõnad arvestatakse sõnavara osaks, kui võõrsõnad jäetakse keele sõnavarast välja. Arvestada viimaseid uurimusi saaksime soomeugrilise omasõnavara hulka arvata ainult need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome-ugri keeltes, milleks on samojeedi, ugri, permi või volga keeled. Huno Rätsepa andmeil moodustab vana soomeugrilise sõnavara eesti keele tüvede üldarvust ainult ühe seitmendiku. (Rätsep 2002:49 50)
’Kui indoeuroopa helitutele klusiilidele helilises ümbruses ei eelnenud rõhk, siis nad muutusid helilisteks frikatiivideks’. 8 ’Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk’. s > z > r − seda nähtust kutsutakse rotatsismiks Laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles – Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel,
rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000). Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste (prof 19441990) uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused "Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). Professor Arnold Kask kirjakeele ajaloo mõtestamine laias perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele ajaloost" I--II, "Eesti murded ja kirjakeel" (1984). Vanalt uuele kirjaviisile ülemineku käsitlus (1946).
tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu. Alguseks peetakse esmaseid kirjapanekuid 13.saj ja lõpuks Hornungi grammatika ilmumist 1693, mis fikseeris vana kirjaviisi põhimõtted. 1686 suur pööre rahvakeelsuse poole ilmus ,,Wastne Testament", mille tõlkijate keelekasutus leidis poolehoidu üle Eesti. Hornungi grammatika kui murrangu tipp
Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000). Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused "Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). Professor Arnold Kask oli keskendunud kirjakeele ajaloo uurimisele, mõtestas seda laias perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele ajaloost" I--II, "Eesti murded ja kirjakeel" (1984). Vanalt uuele kirjaviisile üleminek (1946)
vanemad) Somaatiline sõnavara: - Selg (kehaosa) - Kevad, täht (loodus) - Haab, juur, saar, vaher (taim) - Lehm, ott, siga, sääsk (loomad) - Jumal, vaim, lell (ühiskondlik) - Töö, uhmer, vene (riistad) - Pett, jahu (toit) - Kümme (arvsõna) - Aher, lämmi (omadussõnad) - Jahvama, pesema, tohtima (verbid) 4. Laensõnad eesti keeles Indoeuroopa ja indoiraani laenud, umbes 30 sõna: mesi, sada, põrsas, vars, vasar, viha Balti laenud, umbes 150 sõna eesti keeles: hammas, kael, reis, loodus, hall:halla, mets, loomad, hani, heid, harakas, herilane, härg, oinas, vähk. Toit: hernes, seene Ehitus: sein, sild, esemed, kirves, ratas Perekond: hõim, mõrsja, sõber Usund: põrgu Adj: lahja, laisk, tühi Verb: rõhuma Arv: tuhat Määrsõna: veel
kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (inimesesse inimesse, kasutatakse kasuta_kse). · Metatees häälikute kohavahetus kas tahtlikult (kellelegi kellegile, praegu paergu) või tahtmatult (tuhksuhkur suhktuhkur). 32. Miks tekivad siirdehäälikud
Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg).Zooloogid loomaluud; botaanikud seemned, tolmuterakesed; antropoloogid luustikud, rassiline kuuluvus, sugu, vanus, jne; numismaatikud mündid; etnoloogia rahvateadus; rahvaluule pärimused; keel laensõnad; naabrite kirjalikud allikad Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega), Henriku Liivimaa e Läti Henriku kroonika (ristiusustamine, eestlaste ühiskondlik kord, omavahelised suhted, linnused, eluolu, usund, jpm) Muinasaja periodiseerimine.Hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi-üheksandast aastatuhandest eKr.kuni muistse
Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, toon, ilming jms) ja ekstralingvistiliste(näoilmed, sestid jms) vahendite puhul. 3. Keelesüsteemi duaalsus keelesüsteemi kaks liigendust: esiteks tähendus/vorm, teiseks fonoloogiline süsteem. 4. Keelsüsteemi produktiivsus inimekeel lõpmata arenev, avatus uuendustele, Veel omadusi: - Elusa keele süsteemi pidev muutumine laensõnad, grammatika muutumine ajapikku. - Keelesüsteemi variantide olemasolu(allkeeled: nt kirjakeel, dialekt e murre, idiolekt ühe inimese keel, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas(emakeel) - Metakeele olemasolu keele abil võime rääkida ja kirjeldada keelt - Võime kõnelda sellest, mida pole kohal Maailma keeled (EKSAMIKS???) Maailma keelte arv 6000-7000 elavat loomulikku keelt
o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte
o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine – katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte
Fonotaktika Fonotaktika on foneemide ja foneemijärjendite kombineerimis- ehk seondumispiirangue süsteem. Fonotaktilised piirangud on aktuaalsed just konsonantühendite ja vokaaliühendite osas. Fonotaktika jälgimisel on võimalik lähtuda kolmest süntagmaatilisest üksusest silp, morfeem, sõna. Neist olulisim on sõna, st kindlad sõnavormid. Palju on uuritud ka silpide fonotaktikat. Fonotaktika uurimisel tuleks kindlasti eristada oma- jalaensõnu, kuna uued laensõnad kajastavad tihti hoopis lähtekeele fonotaktikat. Fonotaktilised reeglid puudutavad foneemide looulikke klasse. Lähipiirangud kehtivad kõrvuti asuvate segmentide puhul Kaugpiirangud kehtivad üksteisest kaugemal asuvate segmentide osas, nt soome keele vokaalharmoonia. Süsteemsed augud keele foneemide liitmise võimaluste reas fonotaktilisi piiranguid rikkuvad foneemijärjendid.
Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine. Eesti keel on palju laenanud kõigilt hõimudelt ja rahvastelt, kellega tal on olnud kokkupuuteid. Hilisemal ajal on lisandunud kirjalik mõju: kirjasõna kaudu oleme mõjutusi saanud kaugemateltki rahvastelt. Tänapäeval oleme taas suuliste mõjukanalite raadio ja televisiooni meelevallas, kirjalikest on juurde tulnud Internet. Laensõnad on enamasti käinud koos kultuurimõjudega: oleme laenanud sõnu koos esemete ja nähtuste endiga. Ent on olnud ka psühholoogilisi põhjusi. Näiteks on liiga kanged sõnad vajanud võõraid eufemisme või on võõramaine väljendus külgetõmbavam olnud kui oma. Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt:
annaabi.ee 
