aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (näitab milliste aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine neelab. tekib neeldunud lainepikkustega valguslaineid aine neelab. tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. Spektrit kasutat aine koostise valgusest. Tumedad jooned, ribad. Spektrit kasutat aine koostise määramine, astron., keemia, metallurgia, kriminalistika. määramine, astron., keemia, metallurgia, kriminalistika. Optiline resonants- kui neeldumisspektris asuvad Optiline resonants- kui neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgussptk neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgussptk kiirgusjooned. Esineb igasuguste võnkumiste ja lainete puhul. kiirgusjooned. Esineb igasuguste võnkumiste ja lainete puhul. Eriti külm gaas. Spektraalanalüüs-ainete kindlakstegemine selle Eriti külm gaas
järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine neelab. tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. Spektrit kasutat aine koostise määramine, astron., keemia, metallurgia, kriminalistika. Optiline resonants- kui neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgussptk kiirgusjooned. Esineb igasuguste võnkumiste ja lainete puhul. Eriti külm gaas. Spektraalanalüüs-ainete kindlakstegemine selle kiirgus või neeldumisspektrijärgi
Laineoptika: teiseks) ja joonspektrid (kitsad värvilised jooned). c) Kiirgusspektrid lainefront: pind, mis eraldab ruumi osa, kus laine levib, (tekib kiirgunud valgusstm helendavad jooned ja ribad) ja sellest ruumist, kuhu laine pole jõudnud. Ristlaine: neeldumisspektrid (tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. levimissuunaga risti. Keralaine: lainefront on kerakujuline, Kasutat (spektrit). Aine koostise määramine, astron., keemia, mis paisub. Tasalaine: front on tasandikujuline. metallurgia, kriminalistika. Lainepikkus: kahe samas faasis võnkuva naaberpunkti Polarisatsioon. Polaroid kristallne aine, mida valgus ei läbi, kui vaheline kaugus. Periood(T): aeg mis kulub valguslainel pilud on risti. Polariseerimata valgus valguslained on kõikvõimalikel ühe lainepikkuse võrra edasi liikumiseks. Sagedus(f): näitab
· Neurogliia rakud on tavaliselt väiksemad kui närvirakud; nad moodustavad umbes poole pea- ja seljaaju mahust · Neurogliia rakkudel on toestus- ja kaitsefunktsioon, nad ei ole võimelised erutust genereerima ega seda edasi kandma · Neurogliia rakud jagunevad neljaks vormiks Astrotsüüdid Makrogliia Oligodendrotsüüdid Mikrogliia Ependüümi rakud Astrotsüüdid Astrotsüüt on tähekujuline jätketega rakk (Kr.k. astron, täht). Jätked kontakteeruvad sageli veresoontega perivaskulaarsete lõppjalgadena Kiuline astrotsüüt Protoplasmaatiline · koondunud peamiselt astrotsüüt valgeainesse · koondunud peamiselt · jätked on pikad ja hallainesse peened, mitte eriti · jätked on lühikesed ja hargnevad jämedamad, rohkem · rakukeha sisaldab hargnevad rohkelt filamente · rakukehas vähem
atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus). Polaaröö maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3
punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud: liikumist ja arengut - astronoomiline ühik (a.ü.)(u.a.) 1a.ü. = 150 milj. km - (kreeka keelest astron täht ja nomos seadus) - valgusaasta (va või ly) - astronoomia on üks vanimaid teadusi, tähtsamad etapid: - parsek (pc) kaugus, millelt vaadatuna 1aü paistab 1" suuruse nurga all, - maa on tasapinnaline 1 pc = 3,26 va. - Platon (427-348 e.Kr.) maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär
sufiksoide). Järgnevalt näiteid vanakreeka prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide kohta: a, täishääliku ees an (väljendab eitust, millegi puudumist) a/moraalne, a/poliitiline, an/onüümne aero (ar `õhk') aero/foto, aero/sool agro (agros `põld') agro/noomia, agro/keemia, agro/tehniline anti, täishääliku ees ant (anti `vastu, vastas, vastand') anti/biootikum, anti/friis, anti/staatik, anti/paatne, ant/onüüm, ant/agonistlik astro (astron `täht') astro/noom, astro/füüsika, astro/ühik auto (autos `ise') auto/gramm, auto/didakt, auto/kraatlik biblio (biblion `raamat') biblio/graafia, biblio/fiil, biblio/kirje bio (bios `elu') bio/loogia, bio/mass, bio/rütm, bio/sfäär deka (deka `kümme') deka/liiter, dek/aad demo (dmos `rahvas') demo/graafia, demo/kraat di (dis `kaks korda') di/lemma, di/oksiid dia (dia `läbi, laiali, lahku') dia/positiiv, dia/meeter disko (diskos `ketas') disko/teek, disko/rütm
ligistikku paistvaid, nn. "optilisi" paare nimestikku ei satuks, oli nimestikku sissevõtmiseks üles seatud näiva kauguse piir 32" ehk umbes 1 /60 Kuu näivast läbimõõdust: kaksiktähed, millede komponendid asetsesid üksteisest kaugemal kui see piir, jättis Struve suuremalt osalt välja oma nimestikust. Keskmiselt sisaldab Struve kataloog kaksiktähti komponentide kaugusega 100 kuni 3000 astronoomilist ühikut (1 astron. ühik = kaugus Päikeselt Maakerani ehk umbes 150 miljonit kilomeetrit), tiirlemisajaga üksteise ümber 600 kuni 100 000 aastani. Et nende vaatlused seni on kestnud vaid veidi üle ühe sajandi, siis arusaadavalt pole veel suurem osa neist jõudnud kuigipalju liikuda üksteise suhtes; nende tõeline orbiidi kuju on teadmata ja võib selguda alles aastatuhandete möödumisel. Osa Struve poolt avastatud kaksiktähti on aga ainult näivalt
PS Joonis 13 Joonisel on horisonditasand, seniidist vaadatuna, Q' kus: Atr - täisringasimuut A= 215° n Apr - poolring- e. astron. asimuut A= 145°W Joonis 12 Avr - veerandringasimuut A= 35°SW (declination circles). Horisondiline koordinaatide süsteem määrab taevakeha või mõne muu punkti asukoha taevasfääril kahe koordinaadi kõrguse ja asimuudi abil. Kõrgus (h) on taevakeha vertikaali kaar horisondist taevakehani või horisondi ja taevakeha vaheline vertikaalnurk. Kõrguse asendajana võib
piiskop alates 1279, Liivi ordumeister kasutas ilmselt kõrgmeistrile kuulunud mündiõigust, Taani kuningas. Kartograafia ajaloost Antiikaeg Eratosthenes (276-194 eKr) maailmakaart, kuulus teadustöö Geographika juurde Julius Caesari ajal hakati koostama maailmakaarti, see graveeriti marmorisse Porticuses. Tacitus 55-117 maj, De Origine et situ Germanorum - aestii (Läänemerest ida pool) Klaudios Ptolemaios (geogr, kartogr, astron) tegutses II sajandil Aleksandrias, hellenistliku maailma kultuurikeskuses. Geografike hyfegesis leiutas koonilise kaardiprojektsiooni, algusmerdiaaniks Kanaari saarte (Õnnelikud saared) meridiaan. 4000 kohanime, 360 tähtsama linna kohta ka laius ja pikkus, osa määrati astronoomiliselt. Originaalis ei ole säilinud. Keskaja Euroopa ja Araabia Vanim teadaolev kaart, millelt leiame ka Eesti, on Al Idrisi (1099-1166) kaart 12. saj kp- st
annaabi.ee 
