Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
MÕÕTÜHIKUD eesliide milli senti detsi deka hekto kilo tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3 Pikkuse põhiühikuks on 1 meeter 1m = 10dm = 100cm = 1000mm
Tähis Kordsus Tera T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna
Kordaja Eesliide Tähis 10 -12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T
Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1 Senti c 10 2 = 0,01 1 cm = 10 2 Milli m 10 3 = 0,001 1 mm = 10 3 Mikro µ 10 6 = 0,000 001 1 µm = 10 6 Nano n 10 9 = 0,000 000 001 1 nm = 10 9 Piko p 10 12 = 0,000 000 000 001 1 pm = 10 12
E eksa 1 000 000 000 000 000 000 P peta 1 000 000 000 000 000 T tera 1 000 000 000 000 G giga 1 000 000 000 M mega 1 000 000 k kilo 1 000 h hekto 100 da deka 10 d detsi 0,1 c senti 0,01 m milli 0,001 mikro 0,000001 n nano 0,000000001 p piko 0,000000000001 f femto 0,000000000000001 a ato 0,000000000000000001 z zepto 0,000000000000000000001
Üleslükke jõud g=9,8(N/Kg) Tihedus Kg/m³ =m/v m=mass Kasutegur %(J) =Akas/Akogu·100% =kasutegur(%) Akas=kasulik töö(J) Akogu= kogu töö(J) Kordsed ühikud: T(tera)=10¹² G(giga)=10 M(mega)=10 k(kilo)=10³ h(hekto)=10² da(deka)=10¹ d(detsi)=10¹ c(senti)=10² m(milli)=10³ (mikro)=10 n(nano)=10 p(piko)=10¹²
1. Mõõtühikute eesliited: kilo k 1000 milli m 0,00 1 senti c 0.01 detsi d 0,1 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Taustsüsteem-koosneb koordinaatteljestikust,taustkehast,ajamöötmise süsteem Nihe-saab arvutada kiirenduse ning alg-ja lõppkiiruse kaudu(saab avaldada keha alg-ja lõppasukoha koordinaatide kaudu) Trajektoor-on joon, mida mööda punktmass liigub Teepikkus Kiirus-näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul
Pikkus Ell(l) meeter M Mass M Kilogram Kg Aeg T Sekund S Temp T Kelvin K Ainehulk N Mool Mol Elektrivoolutugevus I Amper A valgustugevus I Candela Cd Si- süsteemi eesliited: Nimetus tähis Tegur, Mega m 10 6 Kilo k 10 3 Detsi d 10 -1 Senti c 10-2 Milli m 10-3 Mikro u- 10-6 väikse jotiga Nano n 10-9 piko p 10-12
. c) Tsingis tekib.. 11. Milline järgmistest vastab tõele? b) Elektronil on nii osakestele iseloomulikud omaduses kui ka laineomadused. 12. a) tähistab A väljumistöödE valgusosakeste (footoni) energia m mass A väljumistöö (J) v kiirus f sagedus (Hz) h = 6,6x Jxs c = 3x m/s I = valguse intensiivsus (m) = valguse lainepikkus (m) giga G 109 mega M 106 kilo k 103 hekto h 102 deka da 101 detsi d 101 senti c 102 milli m 103 mikro µ 106 nano n 109
3 kilo k 10 2 hekto h 10 1 deka da 10 detsi d 10-1 senti c 10-2 milli m 10-3 mikro 10-6 nano n 10-9 piko p 10-12 Kirjuta eesliitega: 1) 5 × 106 m= 5 Mm 2) 1,8 × 103 g= 1,8 kg 3) 16,5 × 10-3 m= 16,5 mm 4) 18 × 109 s= 18 Gs 5) 16 Tm= 16 × 1012 m 6) 18 ps= 18 × 10-12 s 7) 0,5 nm= 0,5 × 10-9 m
c. kaasaegse maailmapildi tekkeks 12. Füüsikaline suurus a. on inimese poolt formuleeritud b. on olemas ka ilma inimeseta c. on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks 13. Vali, millised füüsikalised suurused on sklaarsed, millised vektoriaalsed. a. Pikkus skalaarne b. Jõud vektoriaalne c. Rõhk skalaarne d. Kiirus vektoriaalne 14. Millisele eesliitelele vastab milline kümne aste? a. 101 detsi b. 106 mega c. 109 giga d. 109 nano e. 106 mikro f. 103 milli 15. Teaduslik hüpotees peab olema püstitatud nii, et selle kontrollimine annab alati positiivse tulemuse. a. Väär uuringute vahendusel saadud faktide ja järelduste ning hüpoteesis esitatud oletuste võrdlemisega võetakse hüpotees vastu v tunnistatakse valeks. Ka negatiivne tulemus on tulemus b. Tõene 16
Ühikute teisendamine Ühikute eesliited: Eesliide Tähis Kordsus Näide Näiteteisendus giga- G 109 GHz; GW 1,5 GHz = 1,5×109 Hz mega- M 106 MW;MHz 100 MW = 100×106 W = 108 W kilo- k 103=1000 km; kV 22 km = 22×103 m = 22000 m hekto- h 102=100 hPa; 960 hPa = 960×102 hPa = 96000 Pa põhiaste 100=1 m, A, V 12 m = 12 m detsi- d 10-1=0,1 dm 15 dm = 15×10-1 m = 15×0,1 m =1,5 m senti- c 10-2=0,01 cm 1,3 cm = 1,3×10-2 m = 1,3×0,01 m=0,013 m milli- m 10-3=0,001 mm; mV 215 mV = 215×10-3 V = 215×0,001 V = =0,215 V mikro- µ 10-6 µV; µm 2,5 µm = 2,5×10-6 m nano- n 10-9 nm; nV 4 nC = 4×10-9 C Võime asendada 1 cm = 10-2 × 1m = 0,01 × 1 m = 0,01 m
vähima täpsusega mõõtearvu täpsus. Näiteks 2 m x 3,2 m = 6 m2 Rohkem kui 2 suurusjärku (100 korda) ühest suuremaid või väiksemaid arve väljendame 10 astmetena standardkujul. Standardkuju tähendab, et 10 ees olev kordaja algab nullist erineva ühelisega. Näiteks 1200=1,200·103 ; 0,00345=3,45·10-3 Ühiku kümnekordseid või kümnendosi väljendatakse eesliidetega, milledest meil enamkasutatavad on detsi- 10-1 senti- 10-2 kilo- 103 milli- 10-3 mega 106 mikro- 10-6 giga- 109 nano- 10-9 tera- 1012 piko- 10-12 RAHVUSVAHELINE MÕÕTEÜHIKUTE (SI) SÜSTEEM Põhiühikud Suuruse nimetus Suuruse üld- Ühiku Ühiku tähis
Olulisemad eesliited ja nende tähised Eesliide Lühend 10 aste Kordne piko- p 10-12 0,000 000 000 001 nano- n 10-9 0,000 000 001 mikro- µ 10-6 0,000 001 milli- m 10-3 0,001 senti- c 10-2 0,01 detsi- d 10-1 0,1 kilo- k 103 1000 mega- M 10 6 1 000 000 giga- G 109 1 000 000 000 tera- T 10 -12 1 000 000 000 000 Loodusteaduslik uurimismeetod Nähtus l Probleem l Hüpotees l Katse või vaatlus l Järeldus l l
protsent, punkt, tempel, tohter, vigur, vorm, vundament jt. Ning ladina keelgi on paljude aktiivsete prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide läte: akva (aqua `vesi') akva/arium, akve/dukt, akva/langist audio (audio `kuulen, kuulan') audio/visuaalne, audio/meeter bi (bis `kaks korda') bi/seksuaalne, bi/noom de, täishääliku ees des (väljendab eemaldamist, eraldamist, vastupidiseks muutmist) de/gaseerima, de/mobiliseerima, de/gradeerima, des/armeerima, des/odorant, des/orienteerima detsi (decem `kümme', märgib kümnendikku) detsi/liiter, detsi/meeter dis, ka di (dis `lahku, vastu, eba') dis/harmoonia, dis/kvalifitseerima, dis/proportsioon, di/elektrik eks (ex `välja, ära, st; endine, pärast') eks/matrikuleerima, eks/liibris, eks/port, eks/president ekvi (aequus `võrdne') ekvi/valentne, ekvi/libristika in, ka il, im, ir (`sisse, sees; mitte, eba') il/legaalne, im/migrant, in/variantne, ir/ratsionaalne infra (infra `all') infra/heli, infra/punane, infra/struktuur
8. Ühe elemendi aatom loovutab ühe elektroni, teise elemendi või ka selle sama elemendi teine aatom loovutab samuti ühe elektroni. Neist kahest elektronist moodustub elekronipaar, mis muutub ühiseks mõlemale aatomile. Side, mis on seotud ühise elektronpaari tekkega nimetatakse kovalentseks sidemeks. C Ülesanded: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Giga G 10+9 Mega M 10+6 Kilo k 10+3 Detsi d 10-1 Senti c 10-2 Milli m 10-3 Mikro u 10-6 Nano n 10-9
1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus v Pikkus l Kõrgus h Mass m Aeg t Teepikkus s Tihedus Energia E Jõud F Töö A Pindala S Ruumala V Eesliited: MEGA M 1 milj. KILO k 1000 DETSI d 0,1 SENTI c 0,01 MILLI m 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2). Pindala tähistatakse tähega S. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3). Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näitab, kui suur on selle aine ruumalaühiku mass. 4) Keha mass.
LOODUSÕPETUSE KONSPEKT 1) MÕÕTMINE Nimetus Tähis Kordsus Mega- M 1 000 000 Kilo- k 1 000 Detsi- d 0.1 Senti- c 0.01 Milli- m 0.001 Pikkuse abil väljendatakse keha või keha osade kaugust. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Massi abil väljendatakse arvuliselt keha raskust ja vastupani liikumise muutumisele. Tihedus nätiab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass.
moodustatakse tabelis 3 toodud eesliidete ja tähiste abil. Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliiteid ei või kasutada kord- või osaühikute ees, s.t ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kord- ja osaühikud (Tabel 3) Eesliide Tähis Arvkordaja Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 detsi d 10--1 zetta Z 1021 senti c 10--2 eksa E 1018 milli m 10--3 peta P 1015 mikro µ 10--6 tera T 1012 nano n 10--9
ruumalaga ainekoguse mass. Tähis: (roo) Mõõtühik: 1kg/m³ Valem: a. =m/V Sõltub: a. Temperatuurist b. Gaaside tihedusest c. Rõhust o Ühikute eesliited: Mega- 1000 * 1000 = 1 000 000 Kilo- 1000 Detsi- 0,1 Senti- 0,01 Milli- 0,001 Mehaaniline liikumine o Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. o Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Tähis: s Mõõtühik: 1m Valem: s = v * t o Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast.
fookuskauguse. 7. KÜSIMUS: Meetermõõdustik (lk 67) VASTUS: Eesliite Eesliite Eesliite kordus nimetus tähis Tera T 10 12 = 1 000 000 000 000 Giga G 10 9 = 1 000 000 000 Mega M 10 6 = 1 000 000 Kilo K 10 3 = 1 000 Hekto H 10 2 = 100 Deka da 101 = 10 Detsi d 10 -1 = 0,1 Senti c 10 -2 = 0,01 Milli m 10 -3 = 0,001 Mikro µ 10 -6 = 0,000 001 Nano n 10 -9 = 0,000 000 001 Piko p 10 -12 = 0,000 000 000 001 8. KÜSIMUS: Tiheduse definitsioon (lk 72-75) VASTUS: Aine tihedus füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja selle keha ruumala jagatisega. 9
Fookus tekib võrkkesta taha(kumerl pr) Prillid Kasutatakse kaugelenägevuse ja lühinägevuse korrigeerimiseks Ruumala Füüsikaline suurus, mis näitab aine mahtu Mass Füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks Tihedus Füüsikaline suurus mis näitab kui suur on ühikulise ruumalaga aine koguse mass. Mega 10 astmes 6 Kilo tuhat 1000 Detsi 1 kümnendik Senti 1/100 Milli 1/1000 Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub Teepikkus Trajektoori selle osa pikkus, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib Teepikkuse-aja graafik Ühtlane liikumine Liikumine, mille puhul keha mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdse pikkusega teed
23,5 kraadi Celsiust Farenheit'I kraadi Kelvin "K" tuhandelisteni kümnelisteni kümnendikeni sajandikeni tuhandelisteni mis on ümardatud ümardusaluse lähima kordseni Lisaühikud mega- 1,00E+06 "M" kilo- 1,00E+03 "k" hekto- 1,00E+02 "h" deka- 1,00E+01 "e" detsi- 1,00E-01 "d" senti- 1,00E-02 "c" milli- 1,00E-03 "m Ajafunktsioonid DATE tagastab kindla kuupäeva järjenumbri. DATEVALUE teisendab tekstivormis kuupäeva järjenumbriks. DAY teisendab järjenumbri kuupäevaks. DAYS360 arvutab kahe kuupäeva vahe päevades 360-päevase aasta alusel. EDATE tagastab algkuupäevast näidatud kuude arvu võrra erineva kuupäeva järjenumbri.
B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa
1 5) = n Näiteks: = 2 = = 0, 25 b b 2 2 4 Murru astendamisel võime astendajad korrutada ning saadud tulemusega astendada antud alust. Arvu 10 astmed: 2 Arvu 10 astmeid kasutatakse väga suurte või väga väikeste arvude kirjutamiseks. 1012 - tera 10-12 - detsi 109 - giga 10-9 - senti 106 - mega 10-6 - milli 103 - kilo 10-3 - mikro 102 - heto 10-2 - nano 10 - deka 10-1 - piko Näiteks: 1 000 000 00 = 108 ; 0,000 000 1 = 10-7 Sarnaste liikmete koondamine: Kui avaldises on liikmed, mis on ühesugused või erinevad ainult arvulise kordaja poolest, siis nimetatakse neid sarnasteks liikmeteks. Näiteks: a + a + a = 3a
mega- M 106 mikro- μ 10-6 kilo- k 103 milli- m 10-3 hekto- h 102 senti- c 10-2 deka- da 10 detsi- d 10-1 Arvu esitamist standardkujus kirjutatakse see arv kahe teguri a ja b korrutisena. Esimeseks teguriks on arvu tüvi (1 a 10) ja teiseks teguriks on kümne aste. Astme a n ja astendaja n põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. (Astendamise pöördtehe). n a — n-nda astme juur arvust a (või n-es juur arvust a). juurija n
giga- G 109 nano- n 10-9 mega- M 106 mikro- μ 10-6 kilo- k 103 milli- m 10-3 hekto- h 102 senti- c 10-2 deka- da 10 detsi- d 10-1 Arvu esitamist standardkujus kirjutatakse see arv kahe teguri a ja b korrutisena. Esimeseks teguriks on arvu tüvi (1 a 10) ja teiseks teguriks on kümne aste. Astme a n ja astendaja n põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. (Astendamise pöördtehe). n n a — n-nda astme juur arvust a (või n-es juur arvust a)
Eesliide Lühend Kordsus peta P 1015 tera T 1012 giga G 109 mega M 106 kilo k 103 ------------------------- ------------------------- ------------------------- detsi d 10-1 senti c 10-2 milli m 10-3 mikro µ 10-6 nano n 10-9 piko p 10-12 fenta f 10-15
1 000 000 000 = 109 giga G 1 000 000 = 106 mega M 1 000 = 103 kilo k 100 = 102 hekto h 10 = 101 deka da 0,1 = 10-1 detsi d 0,01 = 10-2 senti c 0,001 = 10-3 milli m 0, 000 001 = 10-6 mikro 0, 000 000 001 = 10-9 nano n 0, 000 000 000 001 = 10-12 piko p
Miljonid Sada miljonit 108 Kümme miljonit 107 Üks miljon 106 mega- M Tuhanded Sada tuhat 105 Kümme tuhat 104 Üks tuhat 103 kilo- k Ühelised Sada 102 hekto- h Kümme 101 Üks 100 Murdosad Kümnendikud 10-1 detsi- d Sajandikud 10-2 senti- c Tuhandikud 10-3 milli- m Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2
MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2 M mega- 106 m milli- 10 3 k kilo- 103 mikro- 10 6 h hekto- 102 n nano- 10 9 da deka- 101 p piko- 10 12 MEHAANIKA Ühtlane sirgjooneline liikumine
3 tuhandelisteni Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse lähima kordseni Mõned põhiühikud Lisaühikud Meeter "m" mega- 1,00E+06 "M" Maamiil "mi" kilo- 1,00E+03 "k" Meremiil "Nmi" hekto- 1,00E+02 "h" Toll "in" deka- 1,00E+01 "e" Jalg "ft" detsi- 1,00E-01 "d" Jard "yd" senti- 1,00E-02 "c" Aasta "yr" milli- 1,00E-03 "m Ööpäev "day" Tund "hr" Minut "mn" Sekund "sec" Dzaul "J" Erg "e" Celsiuse kraad "C" Fahrenheiti kraad "F" Kelvin "K" 1.ül. Mis on ostetava maja jaoks võetava laenu igakuine laenumakse?
tera T 1012 giga G 109 mega M 106 kilo k 103 hekto h 102 deka da 10 detsi d 10-1 senti c 10-2 milli m 10-3 mikro μ 10-6 nano n 10-9 piko p 10-12
kvantmehaaniliseks etapiks 12. Füüsikaline suurus a. on inimese poolt formuleeritud b. on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks 13. Vali, millised füüsikalised suurused on sklaarsed, millised vektoriaalsed. a. Pikkus skalaarne b. Jõud vektoriaalne c. Rõhk skalaarne d. Kiirus vektoriaalne 14. Millisele eesliitelele vastab milline kümne aste? a. 10-1 detsi b. 106 mega c. 109 - giga d. 10-9 nano e. 10-6 mikro f. 10-3 milli 15. Teaduslik hüpotees peab olema püstitatud nii, et selle kontrollimine annab alati positiivse tulemuse. a. Väär 16. Põhjuslikkus võib väljenduda a. ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest - ruumiline b. ühe sündmuse järgnevuses teisele ajaline Mehaanika I
vastavushindamine metroloogiline infrastruktuur; mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus. • Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. • 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. • Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. • Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. • Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur Brittannia ja USA) arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi. • Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem
mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus. Reemo Voltri · Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. · 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. · Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Reemo Voltri · Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. · Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur Brittannia ja USA) arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi.
Väliselt tajume seda kuju muutumisena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumiste energia kandub). Meenutame, kuidas teisendada ühikuid. Peab mäletama, millised on põhiühikud ja oskama neile üle minna. Näiteks: 0,5mm= 1,2km= 3min= 0,12h= 1,5km/h= 36km/h= 34cm/min= Kordame 8. klassis õpitud eesliiteid: senti-, detsi-, milli-, kilo-, mega- jne. tähendusi ja nende kasutamist teisendamisel. ● Oska selgitada mõisteid pöörlemine, tiirlemine, võnkumine, laine. ● Oska teisendada pikkust, aega ja kiirust põhiühikutesse. ● Tunne ühikute eesliidete tähendust 10-astmetena. 7 tund: Iseseisev töö ÜK 1.osa 3.- 8. ülesannete lahendamine. 8 tund: Vastastikmõju kui kehade liikumisoleku muutumise põhjus.
Võnkumised jagunevad harmoonilisteks võnkumisteks ja mitteharmoonilisteks võnkumisteks. Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks. f = 1 / T = / 2 Dioptria (lühend dpt, varem dptr) on läätse optilise tugevuse mõõtühik. Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meter. · Eesliited ja kordsed Kordsus Eesliide 109 giga- 6 10 mega- 3 10 kilo- 10-1 detsi- -2 10 senti- 10-3 milli- 10-6 mikro- -9 10 nano- Heli intensiivsus (valjus) dB ja helisagedus Hz. · Heli ja valgust saab kirjeldada lainete abil · Mõlemad liiguvad erinevatest keskkondades erinevate kiirustega. · Mõlemad levivad allikast igas suunas · Mõlemad peegelduvad samamoodi · Liiga ere valgus ja liiga valju heli tekitavad tervisele kahjustusi.
piko- (p) 10-12 deka- (da) 101 -9 nano- (n) 10 hekto- (h) 102 mikro- () 10-6 ühik ise 100=1 kilo- (k) 103 -3 milli- (m) 10 mega- (M) 106 -2 senti- (c) 10 giga- (G) 109 detsi- (d) 10-1 tera- (T) 1012 Oskused Ühikute teisendamine, näiteks 0,1 mg = 0,1 10 -3 g = 0,1 10 -6 kg =10 -7 kg või kg m kg m 2 1J = 1N m = 1 2 m = 1 s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U
piko- (p) 10-12 deka- (da) 101 -9 nano- (n) 10 hekto- (h) 102 mikro- () 10-6 ühik ise 100=1 kilo- (k) 103 -3 milli- (m) 10 mega- (M) 106 -2 senti- (c) 10 giga- (G) 109 detsi- (d) 10-1 tera- (T) 1012 Oskused Ühikute teisendamine, näiteks 0,1 mg = 0,1 10 -3 g = 0,1 10 -6 kg =10 -7 kg või kg m kg m 2 1J = 1N m = 1 2 m = 1 s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U
-1 1 3 3 -1 1 4 -3 1 1 1 (0, 25) = = = 4 2 = = 3 = = 0,125 4 1 2 2 8 Arvu 10 astmed Arvu 10 astmeid kasutatakse väga suurte või väga väikeste arvude kirjutamiseks. 1012 - tera 10-12 - detsi 109 - giga 10-9 - senti 106 - mega 10-6 - milli 103 - kilo 10-3 - mikro 102 - heto 10-2 - nano 10 - deka 10-1 - piko Näiteks: 1 000 000 00 = 108 ; 0,000 000 1 = 10-7
10 giga- G 10 nano- n 6 -6 10 mega- M 10 mikro- 3 -3 10 kilo- k 10 milli- m 102 hekto- h 10-2 senti- c 101 deka- da 10-1 detsi- d 10 Mõõtmisteooria alused 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus Mõõdetava suuruse tõeline väärtus on väärtus, mis on kooskõlas antud konkreetse mõõdetava suuruse definitsiooniga. Tõeline väärtus on ideaalsuurus. Me ei saa seda eksperimentaalselt määrata, me saame anda ainult
1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Määrati kindlaks ka põhiühikute etalonid. Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. Pikkuse põhiühik 1 meeter defineeriti kui 1 / 10 000 000 maakera veerandmeridiaanist, mis läbib Pariisi. Vastavaid mõõtmisi tehti maastikul 7 aastat, sest oli sõja aeg ja tihti aeti mõõtjad minema, lõhuti nende seadmeid jne. Peamiselt sellepärast, et maamõõtjad kandsid vormirõivaid ja neid peeti kuninga sõduriteks.
tund 1 h = 3600 s minut 1 min = 60 s • da deka- 101 = 10 hektar 1 ha = 10 000 m2 liiter 1 l = 0,001 m3 kilomeetrit tunnis 1 km/h = (1/3,6) m/s kilovatt-tund 1 kWh = 3 600 000 J • Vähendavad eesliited • TähisNimetus Suurusjärk • d detsi- 10-1 = 0,1 • c senti- 10-2 = 0,01 • m milli- 10-3 = 0,001 • μ mikro- 10-6 = 0,000 001 • n nano- 10-9 = 0,000 000 001 • p piko- 10-12 = 0,000 000 000 001 Kokkuvõte, Ülesanded • Mõõtühikute süsteem- Mõõtühikute süsteem on kogum, mille moodustavad kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud. • SI põhisuurused- SI põhisuurused on pikkus, aeg, mass, temperatuur, elektrivoolu tugevus, valgustugevus ja aine hulk.
Võimalus muuta PS-st nii, et valituse selja taga poleks vaja RK enamust (kuidas tagada dem säilimine?), teine võimalus vähendada erakondade arvu (polnud kasu). Presidendist koalitsiooni kokkuliitsmisel reaalset abi poleks olnud. Konkreetsed katsed PS-st muuta: AK-s öeldi enne PS väljakuulutamist korduvalt, et me keegi ei tea ette tulevasi arenguid ja võibolla tuleb õge pea praegust PS-st muuta. Esmakordselt kerkis PS muutmise küsimus päevakorrale vahetult pärast 1924 1 detsi. Ainult ühes sättes: Laidoneri sõjavägede ülemjuhataja (?) ametisse kutsumine oli PS vastane (kuna polnud sõjaseisukorda ega üldmobilisatsiooni). PS muutmise temaatika algatajaks 20 keskpaigas olid põllumeeste kogud, selle sees Konstantin Päts. 1926 kevadel, kui toimus Põllumeeste Kogude kongress, esines Päts kõjega, mille sisuks oli 20 a PS kriitika ja nõudmine seda muuta nii, et Eesti saaks riigipea. Kongress kiitis Pätsi kõne
annaabi.ee 
