Tänapäeva sõnaloome seisukohalt on olulisem, et sealt on pärit hulk aktiivseid morfeeme (tüvesid, eesliiteid ehk prefikseid, pooleesliiteid ehk prefiksoide, järelliiteid ehk sufikseid, pooljärelliiteid ehk sufiksoide). Järgnevalt näiteid vanakreeka prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide kohta: a, täishääliku ees an (väljendab eitust, millegi puudumist) a/moraalne, a/poliitiline, an/onüümne aero (ar `õhk') aero/foto, aero/sool agro (agros `põld') agro/noomia, agro/keemia, agro/tehniline anti, täishääliku ees ant (anti `vastu, vastas, vastand') anti/biootikum, anti/friis, anti/staatik, anti/paatne, ant/onüüm, ant/agonistlik astro (astron `täht') astro/noom, astro/füüsika, astro/ühik auto (autos `ise') auto/gramm, auto/didakt, auto/kraatlik biblio (biblion `raamat') biblio/graafia, biblio/fiil, biblio/kirje bio (bios `elu') bio/loogia, bio/mass, bio/rütm, bio/sfäär deka (deka `kümme') deka/liiter, dek/aad
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro-
Vilju levitavad peamiselt loomad. Samblarinne: pidev või katkendlik, esinevad palusammal, laanik, metsakäharik, raunik, kaksikhambad, lehiksamblad, roossammal. Raiestikel on lopsakas alustaimestik rohunditest ja kõrrelistest: põdrakanep, pajulilled, lillakas, seaohakas, sinihelmikas, metskastik, kasteheinad, luht-kastevars. KASTEHEINAD perekond Agrostis; nimi oli kõrrelise nimeks juba vanakreeklastel (tõenäoliselt sõnast agros põld). Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: suur kastehein kuivendatud madalsoodes, hõredates võsastikes; harilik kastehein kuivades, liivastes, hõredates männikutes; valge kastehein soodes, hõredates metsades; soo-kastehein soos, luhtadel, veekogude kallastel; mägi-kastehein kasvab kuivadel liivastel nõlvadel ja loodudel. Kasteheinad on püsikud, mis kasvavad tuttidena või võsunditega. Lehed pikalt
annaabi.ee 
