25. Too näiteid tasakaaluprintsiibil põhinevatest praktikatest Eesti vanas usus Säilitatakse taasloomise kaudu (kosmilised riitused). Eestlastel nt jaanipäev (antakse päikesele väge juurde, et päev pikemaks läheks). Tegu – tagajärg – energeetiline energia 26. Kuidas suhtuti hunti Eesti vanas usus? Põhjenda vastust. Hunti suhtuti aupaklikult, samas muidugi kardeti hunti sedavõrd, et ei julgetud tema päris nime suhu võttagi, selle asemel kasutati eufemisme kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, metsatöll, metsakutsu, pajuvasikas jne. Suhtumine hundisse oli kahetine ka mujal, mitte ainult Eestis. Hundi nimetamist tuli eriti vältida karjas olles ja söögi ajal, et temas mitte isu äratada ja teda ligi kutsuda. Lugupidamisest hundi vastu räägivad paljud pärimused. Tunnustatud oli tema õigus saagile, selle paratamatu kaotusega arvestati igas talus kui hundi “jaoga”, mille ta pidi saama. 27. Nimeta erinevaid veevägesid 1
Hilisemal ajal on lisandunud kirjalik mõju: kirjasõna kaudu oleme mõjutusi saanud kaugemateltki rahvastelt. Tänapäeval oleme taas suuliste mõjukanalite raadio ja televisiooni meelevallas, kirjalikest on juurde tulnud Internet. Laensõnad on enamasti käinud koos kultuurimõjudega: oleme laenanud sõnu koos esemete ja nähtuste endiga. Ent on olnud ka psühholoogilisi põhjusi. Näiteks on liiga kanged sõnad vajanud võõraid eufemisme või on võõramaine väljendus külgetõmbavam olnud kui oma. Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt: Laenurühm Aeg Arv Näiteid
hinnanguid jne ning objektiivsusega seostuvad ka manipuleerimise probleemid). Sõna 1. Sõnu tuleb kasutada nende õiges tähenduses. 2. Kasutada tuleb kõige tavalisemaid igapäevaseid sõnu(ebasobivad sõnad on võõrsõnad, terminoloogia, murded, slängid jne). 3. Kasutada tuleb konkreetseid sõnu, mis räägivad täpselt asjast. Vältida tegema, panema, olema jne. 4. Sõnu tuleb kasutada otseses tähenduses ehk vältida kujundeid. 5. Tuleb vältida eufemisme – ebameeldivate sõnade asendamine meeldivatega. 6. Vältida palju sünonüüme. 7. Ettevaatlik olla umbmääraste sõnadega – üsna, õpris, suuresti, üldiselt jne. 8. Peab vältima klišeesid. 9. Sõnad ei tohi kanda lisatähendusi, mis äratavad mittevajalikke emotsioone. 10. Kasutada tavalisemaid lühendeid. Lause 1. Ühte lausesse tuleb panna üks mõte. 2. Ajalehekeel peaks eelistama keskmisi ja lühikesi lauseid(max 15 sõna). Teha pooleks
25. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles(Sapir-Whorfi hüpotees). Et mingit rahvast mõista, tuleb ära õppida nende keel. Seega vajame erinevaid keeli maailma mõistmiseks. 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keeled on abstraktsed, faktid ja järeldused, mida tuleb keelt rääkides teada, on palju polaarseid sõnu, eufemisme ja mitmetähenduslikke sõnu. Sageli ei ole võimalik õppida keelt selgeks, õppimata selle rahva kultuuri, kuna erinevatel rahvastel kasutatakse sõnu erinevates tähendustes ja kombinatsioonites. Selleks on mingit rahvast mõista, on sageli vaja mõista neid iseloomustavaid väljendeid, mis võivad olla väga mitmetähenduslikud. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks?
samatähenduslikkust, 2) antonüümiat ehk vastandtähenduslikkust või 3) hüponüümiat, mille puhul ühe sõna tähendus n-ö sisaldub teises sõnas või mis tähistavad hierarhilisi ülem- ja alamkategooria suhteid (näiteks fasism kui totalitarismi alamkategooria)? Tähendusseosed võivad viidata teatud tüüpi diskursustele ja nende ideoloogilisele alusele. 2. Missugune suhteväärtus sõnadel on? Kas esineb eufemisme ehk peitesõnu pehmemaid, ebamäärasemaid, emotsionaalselt vähem laetud sõnu , mida kasutatakse otsesemate või tuntumate sõnade asemel, vältimaks ebaviisakust, poliitilist ebakorrektsust või negatiivseid suhteväärtusi. (Nt: Näiteks kasutati halvatähenduslike sõnade ,,asotsiaal" ja ,,prükkar" asemel eufemismi ,,vähekindlustatud inimene" arutelus, milles oli kõne all sellesse sotsiaalsesse gruppi kuuluvate inimeste töölevõtmise võimalikkus
8) Keskenduge ühele teemale või suunale, ärge püüdke korraga saavutada liige palju, kui lõhub terviklikkuse. 9) Kirjutage entusiasmi ja vaistuga, tehke kirjutamine endale põnevaks ning veenduge, kas see kandus üle ka teksti. Põhilised ohud, mis varitsevad reklaamteksti kirjutatat: 1) Esitus on abstraktne, alates sõnavalikust ja lõpetades lause ja teksti mõttega. 2) Esituses on palju negatiivseid, eitavat vormi. 3) Liiga palju kasutatakse eufemisme (sõnu, mis asendavad jämedaid, ründavaid, ebasoovitavaid väljendeid, tehes asja malbemaks, leebemaks, seltskondlikumaks). 4) Tahtmatu laimamine (оскорбление конкурентов). - Onomatopoeetiline - loodus või loomulike hääli jäljendav, kõlasarnasusel põhinev. Kõlamaalingute kasutamine sõnade moodustamisel reklaamitekstis: 1) Usutavuse ja loomulikkuse saavutamine. 2) Ahvatlevuse ja emotsionaalsuse suurendamine. 3) Kujutluse elavdamine.
Peko valdajat, peremeest kutsuti peko papiks. Valiti kakluse käigus, kellel esimesena veri välja tuli. Viimased peko papi ümbervalimised toimusid 1930. aastate alguses. Kurat Kuradi sõna on vana, see on ristiusueelne. Kurat seostub sõnaga kura, mis tähendab vasakut, halvemat. Kuradil on väga palju erinevaid nimesid, suur osa väljendab ka tema iseloomu: kuri, tige, kurivaim, vana kuri, vana õelus, vana halb, vana poiss. On ka välimust peegeldavaid eufemisme: kõhn, kõver, must. Samuti on ka kristliku päritoluga nimetusi: pagan, vanapagan. Kuradit on kutsutud ka juudiks või mustlaseks, kuid need nimetused on samuti selgelt kristliku taustaga. Kurat kardab musta kukke, musta koera, musta kassi. Ristiusueelsele algupärale viitab kuradi hirm äikese ees. Selle taga on Skandinaavia mütoloogia teadmine, et Thor välguga ajab taga trolle, looduses elavaid vaimolendeid. See, et kurat äikest kardab, on rahvausundis väga kindlalt juurdunud
Uus idee judaismis oli väljavalituse idee. "Meie oleme väljavalitud rahvas". Muinasiisraeli usundis seda polnud, aga see projetseeriti sinna tagasi judaismi poolt. Idee tekkis babüloonia vangipõlve ajal, pigem pärsia ajal. Sellest sai juudi identiteedi 1 vundamente. Judaism võttis muinaiisraeli usundist ka palju üle jumal Jaffe (100 prossa pole kindel, aga mingi 97-98), nimi oli püha, ei tohtinud öelda, kasutati eufemisme, tuntuim oli tõlkes "minu isand"; samuti võeti üle templikultus koos ohverdamisrituaalidega Oluline on, et "vangipõlvest" tagasipöördunute usundist oli ka täiesti erinevaid gruppe (Elefantiine) Elefantiine papüürustes oli, et Jaffel oli naine (Anat Jahu?). VT aga ei tule kusagilt välja, et jumalal oleks naine olnud. See koloonia suri suht kiirelt välja, aga see oli huvitav, kuna erines täiesti VT-st ja palestiina usundist.
silumata Võtmetest. Eenokikeelsena kutsuvad need kutsed sõnade tähendusest ja kõlast tingitult esile helivõnkeid, mis võivad atmosfääris tekitada tohutuid reaktsioone. Selle keele barbaarne kõla annab talle tõeliselt maagilise efekti, mida pole võimalik sõnadega kirjeldada. Palju aastaid olid Eenoki võtmed ehk Eenoki Kutsed saladusloori alla peidetud. Vähestes säilinud trükistes ei ole sõnastus korrektne, sest tõeliselt head tõlked on rikutud eufemisme kasutades ning on kirjutatud niisugustena üles vaid selleks, et juhtida kogenematu maag ja/või oletatav inkvisiitor valedele jälgedele. Need on muutunud ebausadusväärseiks (ja kes oskab öelda, kuidas fantaasia suudab reaalsust mõjutada). Eenoki Kutsed on satanistlikud ülistuslaulud usule. Eemaldades kunagi ammu praktilist ,,puhastust", mis koosnes terminitest püha ja ingel ja meelevaldselt valitud numbritest, ning mille ainsaks ülesandeks oli olla
annaabi.ee 
