* Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid võõrsõnadel on võõrapärasus (võõrtähed). Laensõnad: hammas ; Võõrsõnad: gloobus 7) Seleta, mis järgnevad sõnad tähendavad/korrasta need. feeling elamus action-film märul 8) Nimeta 2 mitmekeelset sõnaraamatut. * Õigekeelsussõnaraamat * Sünonüümisõnastik
eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid 10751152 (431489 tüve ning hiili, ila, kesv, lubi, lõhn, sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka onomatopoeetilisdeskriptiivsed mahe, mõru, raip (raibe), tunnistatud laenuks) tüved) roni, ürp Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ühtekokku 10861094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest. Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid
Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homofoonid: sama hääldus, erinev kirjapilt (a)llikas, (h)ind
17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine. *tehissõnad- roim, süüme, embama, veenma, tõik Sajandi teisel poolel murrete tähtsus vähenes, samas põlvkondade vahel keeleerinevused suurenesid. Murre on piirkondlik keelekasutus, mis erineb kirjakeelest mõnede tunnuste poolest.7 Kaardi saate siit: http://www.murre.ut.ee/esindatud-murded/ (päris hakkangi siia joonistama seda kaarti :D, mul on targematki teha !!) Tartu murre oli kunagi aluseks Lõuna-Eesti kirjakeelele. Setu murre on väga venepärane.
KAUBAMÄRK JA SELLE LIIGID Peamised kaubamärgiliigid on: SÕNAMÄRK – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid. KOMBINEERITUD MÄRK – sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. Kujunduseks loetakse ka omapärast kirjaviisi. KUJUTISMÄRK – koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid. RUUMILINE MÄRK – kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane väliskuju), mille
O.W. Masing võttis kasutusele näiteks ,,Õ" tähe. Kreutzwald juurutas uue kirjaviisi ja tõi palju uusi sõnu ning termineid. Wiedemann kirjutas esimese eesti keele teadusliku grammatika. 20.sajandil olid Johannes Voldemar Veski ja Johannes Aavik eesti kirjakeele arendamise suurkujud. Veski väitis, et keeles on kõik olemas ning tähtsaks on reeglipärasus ja keele rikastamiseks tuleks kasutada oma keelt, aga Aaviku arvates võis laenata kõikjalt, tekkisid ka mitmed tehissõnad. Veski laenas üle 800 üldkeele sõna ja palju terminoloogiat, Aavik aga 300 tehistüve ja üle 800 Soome laenu. Veski loodud sõnadeks on näiteks rase, kinnisvara, sidur, nakkus jne. Aaviku sõnad on näiteks õõvastama, kolp, relv, veenma, reetma, range jne. Eesti keel on aegade jooksul muutunud väga palju. Eesti on olnud teiste riikide võimu all, kust on tulnud mitmeid uusi sõnu. Minu arvates on eesti keel väga ilus keel. Üks väheseid keeli, mis on tõesti ilus
Nt: nurgas nurkas V->b Hi->he 3)Lõuna-Eesti murre Ks->ss Tk->kk Vokaalharmoonia Palatalisatsioon I-mitmus. Nt: lehtedel lehil · Tartu murre · Mulgi murre (Võrtsjärve) · Võru murre (Lõuna-, Kagu-Eesti, Põlva,Värska) Venemaa mõjutus väike Laen- ja tehissõnad Saab laenata teistest keeltest. Neid saab kohandada oma keele järgi. 1) Slaavi ja vene laenud: aken, kapsas, kopikas jt. 2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud
GARANTIIMÄRK eri isikute kaupu või teenuseid tähistav märk nende kaupade või teenuste ühise omaduse, geograafilise päritolu, tootmisviisi või muu ühistunnuse garanteerimiseks. 14. Millised on peamised kaubamärgi liigid? Selgita. SÕNAMÄRK kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid. KOMBINEERITUD MÄRK sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. Kujunduseks loetakse ka omapärast kirjaviisi. KUJUTISMÄRK koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid. RUUMILINE MÄRK kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane
tervisenäitajates. Mulle meeldib väga mõte, et lääne edukaimal "imetamismaal" Norral ja primitiivsetel ühiskondadel on üks oluline ühisjoon: laste heaolu pole ühiskonna heaks ohverdatud, sest lapsed ongi ühiskonna väärtus ja tulevik. Kui Norra naised oskavad oma superinnovaatilises hi-tech elukeskkonnas imetamise ürgset kutset kuulda, siis äkki suudame meiegi veidi tähelepanelikumalt kuulatada? tehissõnad tuvastama võõrsõnad reziim, dzentelmen, refleks, IQ, beebi, labürint, deviis, paradoks, emotsioon, diagnoos, projekt, organisatsioon, mentaliteet, president laensõnad populariseerija, reis, nädal, klass, autor, põlissõnad ema hirm öö üks vana aeg maailm kaks laps meeldima naine mina släng fraseologismid Piim sai otsa tabusõnad -
Lühendamise ahel 1. lause asemel võimalikult kaks sõna (laps, kellel ema ega isa ei ole – orb), 2. lahus olevate sõnade asemel võimalikult nimetavaliselt liitunud kaksiksõna (vaene laps – vaeslaps), 3. kaksiksõna asemel võimalikult iseseisev juursõna (vaeslaps – orb). Keeleuuendus sõnavaras Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus vaid eesti keelele omased häälikujärjendid. Aaviku tehissõnad muide 1914 ese 1915 lünk 1917 kolp 1919 range 1920 embama 1921 naasma 1921 reetma 1921 laup 1928 malbe 1929 meenuma 1930 nõme 1932 Aaviku pakutud soome laensõnad Emotsioonisõnavara hurmama, hämmastama, ihalema, kiinduma, masendama, raev, veetlema Kultuuri ja hariduse loeng, näidend, näitlema, toimetaja, ülikool,
[3] 1 Kasutasime ajaloo uurimiseks inglise keelset Wikipeedia artiklit. 3 Kaubamärgid on jaotatud kuude erinevasse liiki, milleks on [3]: sõnamärk – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid; kombineeritud märk – kujundite kombinatsioon, kus esineb tähti, sõnu või numbreid; kujutismärk – koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid; ruumiline märk – kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet;
Põllundus: ader, agar, kaer, põld, rukis Toit: juust, leib, taigen Riietus: sukk, vaip Ehitus: ahi, kirik, tuba Esemed: katel, sõel, kell, küünal, mõõk, nõel, padi, rõngas Metallid: kuld, raud, tina Päevad: laupäev Ühiskondl: raha, kaup, laen, vara, sõnavara, varas, rikas, jõulud Adj: arg, armas, kaunis, viisakas, kehv Verb: kiusama, sallima Slaavi laenud: aken, ike, lusikas, nädal, raamat, sirp, turg, vaba, värav, rist 5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad
(-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone
üles leidma. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või teenuste sisu, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, toodete koostist jms."(http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark) Peamisteks kaubamärgi liikideks on järgmised: SÕNAMÄRK kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. KOMBINEERITUD MÄRK sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. KUJUTISMÄRK koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, numbreid ega tähti. RUUMILINE MÄRK kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet. HELIMÄRK heli, meloodia või signatuur, mida on võimalik kujutada noodikirjas. (Ibid)
-ne, -skle, -ta, -tse). 8 b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). SÕNAVARA e LEKSIKA: Sünonüümid samatähenduslikud sõnad, nt ilus kena kaunis. Antonüümid vastandtähendusega sõnad, nt must valge, ilus kole. Homonüümid sama kuju, kuid erineva tähenduse ja päritoluga sõnad, nt tuli, tee, viis. Paronüümid kõlaliselt ja vormiliselt sarnased ning lähedase tähendusega sõnad, nt enamik
end lahti konservatiivsusest, pessimismist. Rõhutatakse keele ja hariduse tähtsust. Sümbolistlik esteetika, mis tähendab reaalsusest eemaldumist. Kunst ei pea väljendama tegelikkust. Tähtis on kunsti ilu põhimõte. Kunst on kõrgemal kui elu. Oluline on vorm. (Vilde, Tuglas). NE arusaam keelest: keelt tuleb kasutada, arendada nii, et see võimaldaks samasugust eneseväljendust nagu euroopa vanades kultuurides. Keelt tuleb täiendada (uus sõnavara). J. Aavik: soome keel, omalooming, tehissõnad, murded. 24. Fr. Tuglase müüt-novellide poeetika (filosoofiline alus, teemad, põhikujundid jms) lk 8 25. G. Suitsu luule Uuris eesti kirjandust, püüdis seda süstemaatiliselt ja teadlikult kirjeldada. 20. sajandi alguse esikautor. 1905 ilmub esimene luulekogu ,,Elu tuli", mis on eesti moodsa luule alguspunkt. Seal on pöördumiste ja hüüatuste luule. Tonaalsus omamoodi ülev ja pidulik. Selge sõnum. Sümbolid: noorus, kevad, meri, tuli (isamaale viidatakse nende kujundite kaudu)
Sõnavaraõpetus Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid. Fraseologismid, nende stiilivärving. Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade tuletamine, liitmine ja tehissõnad. Sagedamini esinevad tuletusliited ja nende tähendus. Eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud, keelealased veebiallikad. Sõnaraamatute kasutamine sõnade tähenduse ja stiilivärvingu leidmiseks.
annaabi.ee 
