Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"constituit" - 5 õppematerjali

Ladina juriidiline terminoloogia
44
doc

Ladina juriidiline terminoloogia

Per diem – päeva kohta 10. Ab usu - tavakohaselt 11. In casum – juhuks, puhuks In re – (mingis) küsimuses või suhtes 12. In spe - lootuses 13. Ius foederum et tractatuum – Liitude ja (rahvusvaheliste) lepingute õigus 14. Locus regit actum – Seisus juhib akti, toimingut. 15. Nuptias consensus facit – Üksmeelsus teeb pulmad. 16. Superficies solo cedit – Ehitis kuulub maapinnale. 13 Lk 27 tekst XVI 1. Lex est quod populus iubet atque constituit. -Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab. 2. Mater semper certa est, pater vero is est quem nuptiae demonstrant. - Ema on alati teada, aga vallaslapsel puudus juriidiliselt isa. (kes on isa, selgitavad pulmad. ) 3. Ius publicum est, quod ad statum rei Romanae spectat, ius privatum, quod ad singulorum utilitatem pertinet. - Avalik on õigus, mis peab silmas Rooma riigi seisundit, eraõigus see, mis üksikisikute kasu peab silmas. 4

Õigus → Õigusteaduskond
576 allalaadimist
Rooma eraõiguse alused
32
docx

Rooma eraõiguse alused

 Seadusteks nimetati ka fragmente, nt I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu.) Gaiuse „Institutsiones“  Gaiuse institutsioonid  Koostatud 160 pKr  Tähistatakse ka G. Või Gai. Või Gai. Inst.  4 osa, mida nimetatakse commentarius („raamat“), mis on hiljem jaotatud paragrahvideks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus kubet atque constituit. Corpus iuris civilis Justianuse Institutsioonid  Koostati aastal 533  Tähistatakse ka I. Või Inst.  Koosneb 4 raamatust, raamatud jagunevad peatükkidesse ja hiljem peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium.  Nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libero… Digestid, tähistatakse ka D. Või Dig.  Koosatati 530 – 533  50 raamatut, raamatud on jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus)

Õigus → Rooma eraõiguse alused
124 allalaadimist
Rooma eraõiguse alused konspekt
18
docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

d. Järelklassikaline (250 - 563 pKr) ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAIMAD ALLIKAD LEGES DUODECIM TABULARUM - Kaheteistkümne tahvli seadused. On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks. GAIUSE "INSTITUTSIONES" - Gaiuse Institutsioonid Tähistatakse ka G. või Gai. või Gai. Inst 4 osa, mida nim commentarius ("raamat"), mis on hiljem jaotatud paragrahvieks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab). CORPUS IURIS CIVILIS'E I OSA: INSTITUTIONES SIVE ELEMENTA Ehk Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. CORPUS IURIS CIVILIS'E II OSA: "DIGESTA SEU PANDECTAE"

Õigus → Rooma eraõiguse alused
77 allalaadimist
Rooma eraõiguse konspekt 2014
94
doc

Rooma eraõiguse konspekt 2014

erineval viisil rekonstrueeritud – viitamine on väga oluline ka teiste puhul): I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui (keegi) kutsub (teise) kohtusse, .)7 Gaiuse Institutiones ehk Institutsioonid (tähistatakse lühenditega G. või Gai. või Gai. Inst.) koosnevad 4 osast, mida nimetatakse commentarius (siin tõlgitakse „raamat“). See on hiljem jaotatud paragrahvideks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab.) Justinianuse Corpus iuris civilis on traditsiooniliselt jagatud 4 ossa: 1) Institutiones sive Elementa (Institutsioonid koostati aastal 533, viitamisel kasutatakse lühendeid I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst.) tekst on sarnaselt Gaiuse Institutsioonidele jagatud 4 raamatusse, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium.

Õigus → Õigus
131 allalaadimist
Omandiõigus- selle sisu-mõiste-piirangud-kaasomand ja omandikaitse
26
doc

Omandiõigus- selle sisu, mõiste, piirangud, kaasomand ja omandikaitse

Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist.27 Ulpianus libro septuagensimo sexto ad edictum: Differentia inter dominium et possessionem haec est, quod dominium nihilo minus eius manet, qui dominus esse non vult, possessio autem recedit, ut quisque constituit nolle possidere. (D. 41, 2, 17, 1) (Ulpianus edikti kommentaari seitsmekümne kuuendas raamatus: Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata.)28 Ulpianus libro 69 ad edictum pr. Ait praetor: "Uti eas aedes, quibus de agitur, nec vi nec

Õigus → Õigus
359 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun