Rooma Eraõiguse alused (0)

ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED
TSÜS, VÕS, AÕS, PerS , PäS- HANGI!
Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides
Rooma õiguse tähtsus

• Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid , pant ; võlaõiguses palju lepingute liike)
  
• Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus
  
• Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus)
  
• Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune
  
• Ladina keel kui õiguskeel
  

Termini rooma eraõigus tähendused
Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles’t, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid
Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud

• Periodiseerind riigivõimu vormide alusel
  

• Kuningate e rexide aeg(753-510 ekr)
  
• Prinstipaatide aeg( 27ekr -284pkr)
  
• Dominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) ( keiser =dominus)
  

Kuningate e rexide aeg(753-510ekr)

• Rooma oli väheste elanikega linnriik
  
• Talupoegade ühisk
  
• Rahvakoosolekul valitaval kunindal po, reg, lilitaarne võim
  
• Tavaõigus(mos maiorum)
  
• Õigus oli salajane ja osa religioonist
  

Vabariigi aeg(510ekr-27pkr)

• kuninga senine võim, v-a religioosne konsulitel ning senatil
  
• Rahvakoosolekud andsid välja seadusi
  
• 12 tahvli seadused (451-450 ekr)
  
• Tekkis preetoriamet(367 ekr)
  
• Rooma laienes vallutuste tulemusena
  
• Õigus ius civile ’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium , lisaks erinevad kohalikud õigused(ius civile roomlaste enda õigus, ius honorarium oli rooma riigi magistraadi/ preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele)
  

Printsipaadi aeg(27 ekr – 284 pkr)

• Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps(esimene)
  
• Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile
  
• Senat muutub printsepsi tööriistaks
  
• Õigusteaduse õitseaeg, õigusteaduslikud koolkonnad (saniniaanid ja prokuliaanid)
  
• Jurist salvius iuliandus „edictuum perpetuum“ – ca 130 pkr- võttis kokku senise preetorite õigustloova tegevuse, võttis kokku kõik senised ediktid, võttis kokku nii ius civile kui ius honorarium
  
• Jurist gaius „institutiones“(160 pkr)- sissejuhatav õpik eraõigusesse,
  
• lõi augustus ehk gaius octavianus (ajastu?!)
  

rominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565)

• valitseja keiser ja jumal- dominus et deus
  
• keisril võimutäius
  
• majanduslik langus, rooma riik lagunes lääne ja ida roomaks
  
• keiser justinianus (527-565) ühendas mõlemad riigid ning adnis käsu koostada corpus iuris civilis(esimene osa sissejuhatav õpik õigusse, 60% gaiuse inst .põhjal)
  

bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel

• kviriitide õiguse periood- põlluharijate linnriik muutub impeeriumiks, 754/3ekr- 2. Saj ekr
  
• rahvaste õiguse periood- oluliseks muutus side rooma riigi helleniseeritud ida ja romaniseeritud lääne vahel; 146 ekr- 235 pkr
  
• rooma helleenilise õiguse periood- justinianuse valitsusaja lõpuni ja üktse rooma riigi lõpliku lagunemiseni; 305, 306- 565
  

rooma eraõiguse ajaloo periodiseering
wieackeri/kaseri periodiseering

• vana rooma e varane periood (300ekr)
  
• eelklassikaline(300- 27 ekr), kattub prinsipaadi algusega
  
• klassikaline 27ekr-283pkr
  
• järelklassikaline 284- 563
  

okko behrensi periodiseering

• religioosse õiguse periood- 9 saj lõpp ekr- 3 saj ekr
  
• eelklassikalise õiguse periood 250 ekr-82 ekr
  
• klassikalise õiguse periood (spetsiifilis klassikaline ja klassikaline (kõrg&hilisklassikaline)
  
• järelklassikaline250-563
  

leges duodecim tabularum

• 12 tahvli seadused
  
• Era- ja avaliku õiguse allikas
  
• On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks
  
• I.1: Si in ius vocat, ito (kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu)
  
• Rooma nr tähistab tahvlit , ja teine nr fragmenti(võivad erineda väljaannete kaupa, sp tuleb töösse märkida, millisest väljaandest oled võtnud selle)
  

Gaiuse institutiones

• Ehk gaiuse institutsioonid
  
• Tähistatakse G. Või Gai. Või Gai. Inst.
  
• 4 osa, mida nim vommentarius (raamat) mis on hiljem jaotatud §;raamatuid ja § tähistatakse numbritega
  
• G. 1.3. : lex est...
  
• (esimene tähistab raamatut, teine fragmenti)
  

Corpus iuris civilis’e I osa institutiones sive elementa

• Ehk justinaiuse inst.
  
• Koostati 533
  
• I.;Inst. Just. Inst. Või Iust. Inst.
  
• Koonseb 4 raamatust,raamatud jagatud peatükkideks ja hiljem §; peatüki numereerimata algust nim principium
  

Corpus iuris civilise II osa digesta seu pandectae

• Digestid, tähistatakse D. Või Dig.
  
• 530-533
  
• 50 raamatut, raamatud on jagatud pealkirjastatud peatükkideks(titulus), peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid §-ks
  

Corpus iuris civilis III codex iustiniaus

• Koodeks C. Cod. CI. CJ
  
• Esimene versioon koostati a 529, uus 534
  
• 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) pikemad jaotatud §
  

Coprus iuris cilis IV osa novellae

• Novellisd, Nov.
  
• 556
  

• Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis
  

Institusiooniline süsteem:

• Saanud alguse gaiuse ints. –st
  
• Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks
  
• Personae- isikute, isikute seotud õigus
  
• Res- asjad- asjade omandamise alusel
  
• Actiones- hagid - õiguste kaitse
  

Pandektiline süs

• Nimetus CIC2. Osa pealkirjast digesta seu pandectae
  
• Sisu ajaloolise koolkonna poolt(gustav hugo, georg heise )
  
• Üldosa+ eriosa
  
• Eesti tsiviilseadustik
  

• Üldosa TSÜS
  
• Ja eriosa
  
• AÕ
  
• VÕS
  
• PeS
  
• PäS
  

ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID

• Ius civile
  

• Rooma kodanike (nii avalik kui era)õigus mos maiorum, 12 tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm
  
• Formaalsed, pidulikud tehingud
  

Versus

• Ius gentium(loodi/allikad preetorite ediktidega) /ius naturale
  

• Kehtib kõigi rooma riigi elanike/inimeste suhtes
  
• Reguleeris peregriinide(alistunud roomlastele ilma lahinguteta, sõbralikud võõramaalsed, võisid kasutada enda õigust omavahel, või aint roomlastega asju ajades) ja dediticii(osutasid roomlastele vastupanu, eriti häbiväärsed et julgesid roomlastele vastu hakata, võeti ära õigus kasutada õigust, pidid kasutama ius gentiumit) suhteid rooma kodanikega ja osaliselt omavahel
  
• Preetori ediktid
  
• Vormivabad tehingud
  
• us gentium/ius naturale (pmst ius naturale kui loomuõigus on omane kõigile rahvastele loomulikult; ius gentiumile lisandunud mõned aspektid, mida loomuõigus ei tunne).
  

Eristus- allikad (kui leges, siis ius civile) ja kui vormivaba tehing või muud õigusallikad (ediktid nt) siis tegemist ius gentiumiga
Preetoreid 2- roomlaste(loodi algselt, püsis esialgu ius civile pinnal) ja välismaalaste (hakkas üle võtma teistest õigussüs õigust, st ta vaatas mis on selline universaalsem nt kõik rahvad tunnevad ostmist ja müümist, järelikult võiks see olla selline tehing mida kaitstakse ka juhul kui see pole kaitstud pidulike vormidega)
I

• Ius civile
  

• Range, formaalne õigus(nt mancipatio , legis actiones(seaduses kirja pandud protsess???))
  
• Tavaõigus, seadused jm
  

Versus

• Ius honorarium
  

• Vormivabad tehingud(nt emptio- venditio)
  
• Bona fides argumendina
  
• Preetori ediktid
  
• Formulaarprotsessi loomine(andis pooltele formula , kus pani kirja probleemi olemuse(õigusliku vaidluse))
  

II

• ius publicum
  

• riigiõigus(kuuluvad pandektilise süsteemi 4 osa??????????)
  
• karistusõigus
  
• finantsõigus
  
• sakraalõigus(religioooni puudutav õigus)
  

versus

• ius privatum
  

• eraõigus, st tsiviilõigus(kisamas mõttes) tinglikult võib tänapäeval paigutada ka kaubandusõiguse, mis oli osa asjaõigusest/võlaõigusest tollel ajal
  

ROOMA PEREKONNAÕIGUS
PEREKOND

Pater familias, kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad , vara, piirasid teda siiski kombed ja tavad, pole teada juhtumeid kus isa võimu oleks sellisel täiel määral rakendatud

Mater familias, in manu mariti mehe käe, st võimu all, sotsiaalselt kõrgemal tasemel, pidasid majapidamist , õiguslikult tegid seda mehe nimel, omandasid vara mehele, müüsid vara mehe nimel

Filius/filia familiae- olid isavõimu ( patria potestas) all , kellelel kuulus ka ius vitae et necis, õigus elu ja surma üle, isa võis osa oma varast anda lastele/emale valdamiseks anda( peculium ?- selle ulatuses võisid teha tehinguid )

Servi - orjad olid asjadena omandis , liikuvad/kõnelevad tööriistad

• Iseseisev isik oli aint perepea
  

Sugulaste liigid

Agnatio- võimusugulus, perekonnapea võimu alla kuuluvad vabad isikud loeti omavahel sugulasteks(vanem), st kui naine tuli abiellumise teel perekonda, siis ta tuli tõesti selle perekonna liikmeks, kaotas suhted oma päritolu perekonnaga; tänapäeval ei tunta

Cognatio - veresugulus, isikud on üksteisega ühendatud põlvnemise kaudu (hiljem muutus põhiliseks liigiks )
Abielu vormid

Abielu cum manu- mehele kuulus täielik võim naise ning tema vara üle, abiellumisel muutub naine endisele perekonnale võõraks

Sine manu- tekiis vabariigi ajal, naine jäi juriidilsielt seotuks oma endise perkeonnaga ja sageli jäi iseseisvaks isikuks ( persona sui iuris), omaenda valitsetava varaga

Lisaks abielule eksisteeris ka konkubinaat-selline kooselu, mis polnud õiguslikult abielu, millele kehtis monogaamia reegel, abielu ei olnud nt seisuslikel põhjustel võimalik
MEHE VÕIMU TEKKIMINE NAISE ÜLE:
Mehel tekkis naise üle manus kolmel viisil- usus’e, confarreatio, coemptio teel

Usus- abiellumine 1 aastase faktilise kooselu järel, kavariant et naine ei läinud mehe võimu alla kui ta 3 päeva jooksul aastas ei ööbinud kodus, siis sai abielu sõlmitud, aga see abielu ei olnud võimualune või sine manu abielu

Confarreatio- religioosne toiming, 10 tunnistaja ja preestitre kaasabil ja mille käigus ohverdati jupierile okasnisust leiba, seda tegid aint kõrgest soost isikud, nõue – preestid pidid olema ise samal teel abiellunud olema, niivõrd keeruline, et väga palju ei kasutatud

Coemptio- naise näiline ostmistehing mancipatio teel, naise isa ja mehe kokkulepe, et siis tütar ja tema mees abielluvad, pm võis seda teha naise nõusolekuta, hiljem leiti et naise nõusolek väga vajalik
Tuleb eristada kahte asja- nimelt oli 1 tehing abiellumine kui selline, mis ei pruukinud olla juriidiline, teine oli manuse tekkimine(oli sõltuv mancipatio tehingust, kus is aandis tütre mehe võimu alla- conf puhul tekkis see automaatselt, ususe puhul samuti
Manciaptio tehingu – juures peab olema väh 5 rooma kodanikku, kaalumees(ka rooma kodanik)
EESTKOSTE JA HOOLDUS
Teatud isikutele oli võimalik määrata eestkostjaid või hooldajaid, tollel ajal hooldajad hooitses et eestkostetav ei teeks kahjulikke tehinguid, andis heakskiidu/oli vastu

Tutela impuberum- eestkoste alla 7a laste üle

Tulela mulierum- eestkoste naiste üle

• Cura minorum- hooldus piiratud teovõimega laste üle
  
• Cura prodigi - hooldus pillajate üle
  
• Cura furiesi- hooldus hullumeelsete üle(arvestati ka seda kas oli tehingu sooritanud hullumeelsuse ajal või kas oli „valgustatud“ selle tehingu tegemise ajal)
  

Kaasuse lahendamine:
Probleemid- lapsed, naine ei veetnud kõiki öid kodus:D, klassivahed
Seotud perekonnaõigusega- rooma õiguse perek.õ
abielu pooled alexandros ja iula, alex kreeka päritolu, sellisel juhul ei saa abielu sõlmida rooma kodanikuga(iulia rooma kodanik sest villa roomas, nimi viitab )
alex õiguslik seisund? Iulia õiguslik seisund? Tingimused abiellmuseks 5saj i pool ekr/3 saj pkr), mis liiki abielu
lapsed isaga- sest isal võim, kui lapsed täiskasvanud(poiss 12, tütar 14), siis võivad ka jääda emaga kui tahavad
sine manu, usus. Lahutuse puhul ei oma alguses tähendus, kui aga ei selgu, et pole täideud tingimusi abiellumisel,lastest võib järeldada et elasid kaua koos
abieluks piisas kokkuleppest
rooma kodanikud,peavad järgima seadusi(vanus, paerfamiliae nõusolek, ei tohi olla juba abielus)
kas said lahutada, kes sai teha ettepaneku mis tingimusel(3saj ekr/2saj prk/4saj pkr), kaasavara andmise ja selle tagastamise tingimused
sine manu, usus puhul saavad mõlemad lahutada
kaasavara minek oleneb allikast- erinev allikas annab erinevale poolele
millises protsessis- legislatsiooniline, formulaar, ....
kes on konkreetsed isikud, milline õiguslik seisund, kas see võib mängida rolli kaasuse lahendamisel, teatud juhtudel võib muutuda see kes on pooled, nt kui on ostu müügi tehing ja kui üks pool 7a, siis eestkostja nõusolekut pole(teovõimetu või piiratud teovõimega)
kuidas tuua kohtukõnes välja selle tähtsus, kuidas olukorrast välja tulla
millised on kahtlased kohad
ROOMA ISIKUÕIGUS

• Gaiuse isikute jaotus
  

Personae
Liberi(vabad) servi(orjad)
Ingenui(vabalt sündinud) libertini (vabaks lastud )
Cives romani(rooma kodanikud) latini( latiinid ) dedictii peregriinid
Dedictii- välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel
Isikul on

Õigusvõime- omada õigusi ja kohustusi, nt vastsündinule saab teha kingitusi, aga ta ei saa ise nende kingituste üle käsutada

Teovõime- teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi
Rooma õigusvõime- caput
Õigusvõimet oli võimalik kaotada, võimalik kaotada kolmel erineval moel(võimalik kaotada vabadust, kodakondsust ja muuta oma perekond seisundit )
rooma kodanikud võisid oma õigusvõimet kaotada(hiljem looda selle alusel staatused)

CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA - status liberatis(vabad –mittevabad e orjad)

CAPITIS DEMINUTIO MEDIA- status civitatis (kodanikud- mittekodanikud )

CAPITIS DEMINUTIO MINIMA- status familiae (persona sui iuris- persona alieni iuris, paterfamilias – filius familias)
Teovõime

Infantes- väikelapsed- 7a

Impuberes- noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks

Puberes- täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid

• Kuni aastani 190 ekr alates vanusest 12/14
  
• Aastast 190 ekr MINORES - alla 25 a kaitsti teatud tehingute tegemisel
  
• Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20.a ja naistel 18.a
  

Juriidilised isikud

• Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus
  
• Mõningatel isikute ühendustel olid õigused ja kohustused
  

Tsiviilõigusvõime oli nt

• Res publicae- rooma riigil
  
• Municipia- linnakogukondadel
  
• Collegia, sodalitates- kutse ja matuseühendustel
  
• Aerarium- riigikassa
  
• Fiscus- imperaattori kassa
  
• Kiriklikud asutused
  

Ius- 1)res 1.1) asjaõigus 1.2)võlaõigus 1.3)pärimisõigus, 2)personae 2.1)persona 2.1.1õigusvõime 2.1.2teovõime 2.2) familia -suhted lastega2.2.1)abielu, 3)actiones- 3.1) legis actio 3.2) formula 3.3) extra ordinaria
Rooma tsiviilprotsess

• Rooma eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi , polnud õigust/lepinguid
  
• Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust
  
• Põhimõisted- action - hagi, nõue, actor- hageja , reus- kostja
  
• Cicero kohtukõned(nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu)- uus rooma kirjanduse antoloogia
  

Printsiibid rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel

• Kohtuniku erapooletus (pooled osalesid kohtuniku valikul , võimalus esitada keisrile kaebus)
  
• Pooled valitsesid protsessikäigu üle(pooled otsustasid, mida ette kanakse, mis on vaieldavad puntkid, kohtunik otsustas vaid nende üle)
  
• Protsessid on suulised, vahetud ning avalikud
  
• Kohtul oli mõlema poole ärakuulamise kohustus
  

Riigi tingimused omaabile:

• Tuleb järgida kindlaid rituaalne nt furtum mainfestumi puhul(12 tahvli seadused 8.13)
  
• Ebakindla õigusliku olukorra puhul peab isik olemna saanud kohtust oma õigusele kinnituse e kohtuotsuse
  

Protsessistaadiumid

• In iure . Toimus avalikuolt mõnel väljakul preetori ees, kes otsustas, kas on olemas vastav hagi ja määras kohtunik
  
• Apud iudicem(in iudico)- eraisikust kohtunikud, kuulas üle pooled, tunnistajad, kontrollis väidete tõendatust ja tegi otsuse
  

Lelisaktsiooniline protsess

• Fikseeritud 12 tahvli seadustes , tõenäoliselt olemas juba palju varem
  
• Kuulus ius civile alla
  
• Suuline pritsess, aluseks legis actio
  
• Protssessivormid:
  

• Hagid asja siuliseks arutamiseks
  

• legis actio per sacramentum- vindikatsioonihagi, asja väljanõudja hoidis kohtus ühes käes kepikest ja teises seda asja ja ütles - ... , järgneb conravindicatio- kostja lausub samad õsnad ja puudutab samuti asja kepiksesega, maistraat- mittetite ambro rem, pooled eistasid oma õiguslikud alused, hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale.....
  
• legis actio per iudicis arbirive postulationem- protsessi pooledtaotlesid kohtuniku või vahekohtuniku määramist, kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks, algul vaid kindla rahasumma nõudmiseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse ise määrata , võis nõuda ka millegi väljaandmist
  
• legis action per condictionem(tingimus, teadaanne - conditio)- hagi võla tagasinõudmiseks, actio nimi tuleneb teadaaandest ilmuda 30 päeva pärast kohtusse
  

• täideviimishagid
  

• legis actio per manus iniectionem- nõue käe pealepanemiseks, rakendatav ainult teaud obligatsiooniõiguslike nõudmiste puhul, võlausaldaja pidi 60 päeva jooksul viima võlgniku turule, võimaldades võlgniku väljaostmist, 60 päeva möödudes võis võlausaldaja võlgniku võla katteks maha müüa
  
• legis actio per pignoris capionem- tähendas asja pandiks võtmist, kasutati seda väga piiratud asjade puhul, kas kindla tava või 12 tahvli seadustes nimetatud juhtumite puhul nt ohvirloomade eest müügihinna nõudmine, ei olnud nõutav riigliku võimu osavõtt ega ka võlgniku juuresolek
  

formulaarprotsess (korra lõdvendamiseks)

• jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse
  
• paindlikum, ilma pidulike vormeliteta
  
• preetor väljastas formula
  
• võimaldas vastuväidete esitamist
  
• täitemenetlus actio iudicati abil
  
• edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis
  

preetori erikaitsevahendid

• olid preetori ainuisikulised korraldused-
  

inerdicta- korraldus või keeld kostjale, kõige tuntumad valduse kaitseks

restitutio in intergrum- asjade endise õigusliku olukorra taastamine

missio in possessionem(jagunes in rem/in bona), isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse

stipulationes praetoriae- preetori nõude hagi aluse loomine stipilatio vormis
ekstraordinaarne protsess

• ametnikust kohtunik
  
• staadiumitesse ei jagune
  
• kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu
  
• menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik
  
• tagaseljaotsuste tegemise võimalus
  
• apellatsiooni esitamise võimalus
  

asjaõiguse ja võlaõiguse suhe
mis neid eristab?
asjaõigus
Võlaõigus
Staatilised suhted(ollakse omanik ja eeldaakse et see kestab kaua, üks õigussuhe mis kestab punktst a , punkti b)
Vahetussuhted(mingi asi vahetab omanikku , või mingi asi muudab oma staatust, läheb ühest valdusest teise mingi lepingu alusel)
Subjektid - õigustatud subjekt - asja, valduse omanik; kohustatud subjektid – kõik teised
Subjektid- õigustatud subjekt- võlausaldaja e kreeditor , kohustatud subjekt- võlgnik e deebitor
Objekt- omand, valdus , servituut
Objekt- sooritus- tegevus v tegevusetus
Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on kindlaks määratud
Realtiivne õigussuhe- kehtib ainult nende poolte vahel, mitte teiste
Asjaõigused on määratud(numerus clauses ), pole võimalik juurde luua(aint seadusega)
Võimalik juurde luua, pole määratud
Avalikud, st äratuntavad
Res

In nostro patrimonia=res humani iuris= res singulorum hominum=res private(meie eraomandis), kõik millega võib tehinguid teha

Extra nostrum patrimonium(väljaspool meie eraomandit)

res nullius divini iuris(mitte kellelegi kuuluvad jumalikud asjad)

res sanctae(pühad)

res religiosae-(religioossed)

res sacrae(sakraalsed)

res nullius humani iuris(mitte kellelegi kuuluvad inimlikud asjad)

res publicae- res universitatis(avalikud, kõigile kuuluvad)

res nullius singularis( üksikud mitte kellelegi kuuluvad asjad)- nt rooma õiguses metsloomad
jaotus tuleneb vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks uli teha pidulik vormeliga tehing(mancipatio) ja neid mmille puhul piisas lihtsalt üleandmisest(traditio)
res mancipi - res nec mancipi

• koostatud asi- corpus ex contingentbus) nt laev, maja
  
• asjade kogum- corpus ex distantibus, nt loomakari, raamatukogu
  
• asja osa( pars )
  
• päraldis(näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi
  
• vili( fructus )