Rinnavähk (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1. VÄHK 5
1.1. Vähi teke 6
1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7
2. RINNAVÄHK 9
2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9
2.1. Rinnavähi vormid 10
2.2. Haiguse staadiumid 12
2.3. Riskitegurid 13
2.4. Sümptomid 14
3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16
3.1. Enesekontroll 16
3.2. Diagnostilised uuringud 17
3.2.1. Mammograafia 18
3.2.2. Ultraheliuuring 19
3.2.3. Biopsia 19
3.2.4. Valvur -lümfisõlme biopsia 21
3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine 22
3.2.6. HER2 määramine 23
3.2.7. Lisauuringud 24
3.3. Prognoos 24
4. RAVIMOODUSED 26
4.1. Kirurgiline ravi 27
4.2. Kiiritusravi 30
4.3. Hormoonravi 31
4.4. Keemiaravi 33
4.5. Bioloogiline ravi 33
4.6. Toetusravi 34
KOKKUVÕTE 36
KASUTATUD KIRJANDUS 38
SUMMARY 41
SISSEJUHATUS
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis registreeritakse igal aastal kokku umbes 600 uut rinnavähi juhtu. Neist ligi kolmandik on kaugelearenenud staadiumis . Nii nagu enamikus maailma riikides näitab ka rinnavähki haigestumine Eestis paraku kasvutendentsi. Eesti Vähiregistri andmetel on Eestis viimaste kümnendite jooksul rinnavähi esinemissagedus ligikaudu 30% võrra tõusnud.
Antud uurimustöö teema valimisel lähtusin mainitud andmetest ning pidin tõdema, et rinnavähk on suureks probleemiks nii Eesti kui ka terve maailma mastaabis. Peamiseks põhjuseks, miks vähk avastatakse alles kaugelearenenud staadiumis on see, et naised ei ole kursis ohtudega, mida rinnavähk neile kujutab. Teema ei ole küll uudne, ent kuna rinnavähi esinemise sagedus aina tõuseb, võib järeldada, et inimesed ei ole end selle teemaga kurssi viinud. Siit tulenevalt on minu uurimustöö eesmärgiks anda põhjalikku teavet rinnavähi ennetamise, avastamise ning ravi kohta.
Uurimustöös otsin vastust kolmele suurele küsimusele: Mis on rinnavähk? Kuidas rinnavähki diagnoosida? Kuidas rinnavähi ravida? Töö koostamisel kasutasin põhiliselt internetist leitud materjale, mis osutusid väga põhjalikeks. Lisaks leidus antud teemal ka paar hästi koostatud, ent veidi liiga ülevaatlikku raamatut, mida oli võimalik uurimustöö kirjutamisel kasutada.
Töö on jaotatud nelja suuremasse peatükki, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse ülevaade sellest, mis on vähk, kuidas see tekib ja kus ning kui palju seda kõige rohkem esineb. Teises peatükis on vaatluse all konkreetselt rinnavähk, alapeatükkides on käsitletud rinna ehitust, rinnavähi vorme, staadiumeid, riskitegureid ning sümptomeid. Kolmandas peatükis kirjeldatakse erinevaid mooduseid rinnavähi diagnoosimises ning neljandas ja ühtlasi viimases peatükis on toodud välja moodused rinnavähi raviks. Antud uurimustööd on kindlasti võimalik edasi uurida, saab põhjalikumalt süveneda ravimoodustesse või süveneda rohkem rinnavähi ennetamise võimalustesse.
1. VÄHK
Kogu geneetiline infromatsioon on talletatud DNA molekulis raku tuumas. DNA infot kandvateks allüksusteks on geenid , mis paiknevad kromosoomides. Inimese igas somaatilise ( keharakud v.a sugurakud ) raku tuumas on 46 kromosoomi: 22 paari autosoome ja 2 sugukromosoomi - naistel XX ja meestel XY. Sugurakkudes ( sperma - ja munarakus) on aga erinevalt kõigist teistest keharakkudest ainult üks "komplekt" - 23 kromosoomi. Viljastumisel, kui need rakud ühinevad, moodustub uus rakk 46 kromosoomiga, millest hakkab arenema loode. Järglane pärib ühe "komplekti" geene emalt, teise isalt. (Pärilikkus...2011)
Rakud on inimorganismi ehituse ja talitluse põhiüksused. Igal rakul on oma koht ja ülesanne. Rakkudel on võime jaguneda ja moodustada uusi rakke, tagades selliselt organismi kasvu ja paranemise ning eluea pikenemise. Oma elutsükli jooksul teevad rakud läbi teatud arvu pooldumisi, seejärel nende kasv lakkab ja rakk hävib. (Grün-Ots 2010:13)
Normaalselt korraldavad rakkude kasvamist ja paljunemist vastavad geenid. See on tagatud õige infovahetusega keskkonna ja raku vahel. Tavaliselt suudab organism toime tulla ka vigase informatsiooniga. Selleks on rakkudes kontrollmehhanism – geen, mille ülesanne on põhjustada normist kõrvalekaldunud rakkude hävingut ehk apoptoosi . ( Ibid )
Vähk on geneetiline rakkude haigus, mis võib tabada praktiliselt kõiki meie keha kudesid ja organeid. See saab alguse ühestainsast kahjustatud rakust, mis muutub ja hakkab kontrollimatult paljunema. Enamiku vähkide puhul ebanormaalsete rakkude kogumik moodustab tihendi , mida nimetatakse kasvajaks ehk tuumoriks. Kasvajad võivad olla hea- või pahaloomulised . (CWH 2000:88)
Pahaloomulise kasvaja (vähi) rakud tungivad ümbritsevatesse tervetesse kudedesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, mille kaudu kanduvad keha kaugematesse piirkondadesse, moodustades seal uusi kasvajakoldeid. Seda nimetatakse vähirakkude siirete tekkimiseks e. metastaseerumiseks. Healoomulised kasvajad seevastu on piirdunud, ei haara ümbritsevaid rakke ega levi keha teistesse organitesse ning on üldjuhul ohutud . (Grün-Ots 2010:13)
1.1 Vähi teke
Vähi teke algab ühe või enama raku paljunemist juhtiva geeni muutumisega ehk mutatsiooniga. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused meie geenides. Kõigis meie rakkudes on geenid, mis sunnivad rakke paljunema, ja teised, mis selle õigel ajal peatavad. Normist kõrvale kaldunud rakke hävitab apoptoos . Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt reguleeritud ja tasakaalus. Kui aga need geenid ise saavad kahjustatud (muteeruvad), ei tööta nad enam normaalselt ja tulemuseks on, et tekivad rakud, mis on muutunud kujult, omadustelt ning paljunevad kontrollimatult ja ebanormaalselt. ( Tigane 2011)
Normaalsed keharakud teevad läbi teatud arvu pooldumisi ja seejärel kasv lakkab, rakk hävib. Geneetiliste muutuste tulemusena tekivad aga rakud, mille omaduseks on paljuneda lõpmatult. Alul on rakkude muutused väiksemad, kuid ajapikku erinevad nad üha enam normaalsetest rakkudest, kuni ongi tekkinud esimene vähirakk, mis hakkab paljunema pidurdamatult - tekib vähkkasvaja. Kui vähkkasvaja on tekkinud, on selle rakkudel võime pidurdamatult paljunedes haarata ümbritsevaid kudesid ning tungida vere- ja lümfiringlusse, levides sel teel keha kaugematesse piirkondadesse, teistesse organitesse. Seda protsessi nimetatakse siirete tekkimiseks ehk metasteerumiseks. (Ibid)
Kokkuvõtlikult on vähi tekkemehhanism järgmine:

• rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei funktsioneeri normaalselt, kasv väljub kontrolli alt
  
• apoptoos – muutunud rakkude hävimise süsteem ei tööta
  
• rakud muutuvad surematuks – paljunevad lõpmatult.
  

Teekond esimesest muutunud rakust vähkkasvajani on ajaliselt pikk, kestab paljude vähkide puhul aastakümneid. Kui inimene aga juba sünnib vigase geeniga (pärilik vähk), on see aeg poole lühem. Erinev on vähirakkude paljunemiskiirus - mõned vähid arenevad kiiresti, mõned aeglaselt. Enamik vähkkasvajatest tekib siiski elu vältel saadud geenikahjustuste tulemusena. Aineid, mis geene kahjustades vähki tekitavad, nimetatakse kantserogeenideks (vähitekitajateks). Geene kahjustav toime on paljudel keemilistel ühenditel, millega kokku puutume: radiatsioonil, mitmetel mikroorganismidel ( Epstein -Barri viirus , B-hepatiidi viirus, inimpapilloomviirus, herpesviirus jt) ning ka hapniku vabadel radikaalidel (hapniku molekulid reaktiivses, ebastabiilses olekus), mida leidub õhus, vees ja toidus ning tekib ka organismis eneses rakulise aktiivsuse kõrvalproduktina. Inimkehal on kaitsesüsteemid nendega toimetulekuks, kuid vahel need ei toimi ja tulemuseks on geeni kahjustus rakus. Kahjustatud geen aga, nagu eespool juttu , hakkab tootma ebanormaalseid rakke. (Pärilikkus...2011)
1.2. Esinemine Eestis ja mujal
Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. See pole ainult tänapäevase ühiskonna haigus, esmaselt on seda mainitud juba iidses Egiptuses 1600 aastat e Kr. Elu jooksul haigestub rinnavähki iga 8. naine USA-s, iga 12. naine Inglismaal. Eestis seni küll veel iga 25-s, mis tähendab aga, et igal aastal diagnoositakse pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 600-l naisel ja neist üle 30% on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis. (EMJM 2011)
Rinnavähki haigestumine kasvab koos rahvastiku vanuse suurenemisega, peaaegu 80% kõikidest rinnavähkidest diagnoositakse üle 50. aastastel naistel. Kõige rohkem esineb rinnavähki Põhja-Ameerikas (113 juhtu 100 000 naise kohta aastas) ja Lääne-Euroopas (99 juhtu 100 000 naise kohta aastas). Harva diagnoositakse rinnavähki Lääne-Aafrikas (7 juhtu 100 000 naise kohta aastas). Samuti avastatakse vähe rinnavähki Jaapanis ja teistes Kaug-Ida riikides. Näiteks jaapanlannadel esineb rinnavähki 5 korda vähem kui USA-s, kuid kui Jaapanist emigreeruda Põhja-Ameerikasse, kaob vahe 1-2 generatsiooniga. See kinnitab keskkonnafaktorite mõju haiguse kujunemisel. (Ibid)
2. RINNAVÄHK

Rinnavähk ehk rinnanäärme vähkkasvaja on pahaloomuline kasvaja, mis on alguse saanud rinnanäärmest, kuid mis oma iseloomult on süsteemne haigus, s.t mõjutatud patsiendi geneetilisest taustast ja hormonaalsest seisundist. (RV1 2011)

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel, moodustades 32% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest. Surmapõhjustest pahaloomuliste kasvajate seas on ta II-III kohal. Haigestumine rinnavähki maailmas tõuseb ja seda paralleelselt koos elatustaseme tõusuga. (Ibid)
Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, kuid see suhe N:M on 100:1. Näiteks 1997 a. diagnoositi Eestis naistel 600 esmasjuhtu, meestel 5 esmasjuhtu. Risk haigestuda piimanäärmevähki tõuseb inimese vanuse kasvades. Haigus on suhteliselt harv naistel alla 40 eluaasta . (Ibid)
2.1. Rinna ehitus ja talitlus
Rindu on väga erineva kuju ja suurusega, nad arenevad puberteedi ajal naissuguhormooni östrogeeni mõjul ning nende kuju sõltub rasv - ja sidekoest, mis ümbritseb piimanäärmete võrku. Küpsed rinnad koosnevad 15-20 näärmekoe sagarikust. Piima nõristav kude muutub aktiivseks menstruatsiooni algamisele eelnevatel päevadel, kuid mõnel naisel esinevad ka tükid ja rindade valulikkus. Raseduse ajal rinnad suurenevad, piimajuhade süsteem paisub ja tekib uusi sagarikke. Pärast menopausi tõmbub näärmekude kokku, sest rasva osa suurenev , ja rinnad muutuvad vähem tihedaks. (Hickin 2007:150)
Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind , eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud naissuguhormoonide – östrogeeni ja progesterooni - poolt. Nende hormoonide tootmine organismis allub hüpotalamuse ja hüpofüüsi ( ajuripatsi ) kontrollile. Rinnakude sisaldab erilisi valke – hormoonretseptoreid, mis on tundlikud naissuguhormoonidele ja moodustavad neid sidudes retseptor - hormoon komplekse. Eristatakse östrogeen-retseptoreid ja progesteroon-retseptoreid. (Rinna...2011)
2.2. Rinnavähi vormid
Rinna võib tinglikult jagada 4 osaks, kvadrandiks. 50% kõikidest rinnavähkidest on leitud ülemises välimises osas, kus asub kõige rohkem piimajuhasid. Alumises sisemises osas on kõige vähem piimajuhasid ja ka rinnavähki leidub seal tunduvalt harvemini. (RV2 2011)
Vähirakud võivad vereringe või lümfisüsteemi kaudu levida keha kaugematesse piirkondadesse, seda nimetatakse siirete tekkimiseks ehk metastaseerumiseks. Rinnavähk võib sarnaselt normaalsele rinnakoele sisaldada erilisi valke – hormoonretseptoreid, mis seovad naissuguhormoone – östrogeene ja progesterooni. Selle tulemusena tekib retseptor-hormoonkompleks, mis vallandab vähiraku kasvamise . (Ibid)
Kasvajat, mis sisaldab selliseid retseptoreid, nimetatakse hormoonretseptor-positiivseks ehk hormoontundlikuks kasvajaks. Osad rinnavähid sisaldavad väga vähe hormoonretseptoreid ja
neid nimetatakse hormoonretseptor-negatiivseteks. (Ibid)
Mõningatel juhtudel ei tungi rinnavähi rakud tekkekohast väljapoole, ümbritsevasse koesse, sellist vähki nimetatakse tekkekohaga piirdunud (“in situ”) ehk mitte-invasiivseks rinnavähiks. (Ibid)
Suuremal osal juhtudest (75%) saab rinnavähk alguse piimajuhade limaskestast. Seda nimetatakse juhatekkeliseks ehk duktaalseks rinnavähiks. Duktaalne rinnavähi ehk piimajuhakartsinoomi korral leidub vähirakke ainult rinna piimajuhades ja need ei ole levinud ümbritsevatesse kudedesse. See haigusvorm on peaaegu alati täielikult ravitav. (Ibid)
Väiksem osa (5-10%) lähtub näärmesagarikest ja sellist rinnavähki nimetatakse lobulaarseks rinnavähiks. (Ibid)
Kui vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, nimetatakse seda infiltreeruvaks ehk invasiivseks rinnavähiks ning need jagunevad omakorda:

• Infiltreeruv duktaalne rinnavähk – vähirakud on levinud piimajuhadest väljapoole
  
• Infiltreeruv lobulaarne rinnavähk – vähirakud on levinud rinnasagarikest väljapoole
  
• Põletikuline rinnavähk – harva esinev vorm, mille puhul esinevad rinnanäärme põletikunähud – rind on punane, kuumav ja turses .
  
• Paget’ tõbi – harva esinev vorm, mille puhul esineb rinnanibul ekseemitaoline lööve
  
• Tubulaarne rinnavähk – väga harva esinev vorm, mille puhul vähirakud on toruja kujuga
  
• Mutsinoosne rinnavähk – väga harva esinev vorm, piimajuhadest lähtuv rinnavähk, mida iseloomustab lima eritus
  
• Medullaarne rinnavähk – väga harva esinev vorm, kasvaja meenutab värvilt ajukude
  
• Papillaarne rinnavähk – väga harva esinev vorm, kasvajarakud meenutavad näsajalisi moodustisi
  

Umbes 70% kõikidest rinnavähkidest on hormoontundlikud. Hormoonretseptorite olemasolu on tähtis rinnavähi ravi määramise seisukohalt. (Grün-Ots 2010:81)
2.3. Haiguse staadiumid
Rinnavähi kulus eristatakse nelja staadiumit ehk raskusastet, väikesest ja piirdunud kasvajast (esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud matastaseerunud kasvajani (neljas staadium). Rinnavähi jaotamisel erinevatesse raskusastmetesse kasutatakse nn TNM klassifikatsiooni, mille puhul hinnatakse vähikolde suurust, lümfisõlmede haaratust ja vähisiirete (metastaaside) olemasolu, kusjuures mõned rinnavähid ei progresseeru esimesest või teisest staadiumist kaugemale või toimub see protsess suhteliselt aeglaselt. (Haiguse...2011)

• Esimese staadiumi kasvaja mõõtmed on alla 2 cm. Kaenlaalused lümfisõlmed ei ole haaratud ning puuduvad vähi leviku tunnused teistesse kehapiirkondadesse.
  
• Teise staadiumi kasvaja mõõtmed jäävad vahemikku 2-5 cm või on haaratud kaenlaalused lümfisõlmed või esinevad mõlemad tunnused. Samas puuduvad vähi leviku tunnused teistesse organitesse.
  
• Kolmanda staadiumi kasvaja mõõtmed on üle 5 cm. Rind võib olla tursunud, rinna kuju muutunud. Tavaliselt on haaratud kaenlaalused lümfisõlmed, need võivad olla omavahel kinnitunud moodustades tihke paketi . Puuduvad vähi leviku tunnused teistesse organitesse.
  
• Neljanda staadiumi kasvaja võib olla igasuguse suurusega, kuid tavaliselt on haaratud piirkondlikud lümfisõlmed ja vähk on levinud teistesse kehapiirkondadesse. Uued rinnavähi kolded on tekkinud teistes organites – siirded ehk metastaasid. (Grün-Ots 2010:14)
  

Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi.
2.4. Riskitegurid
Rinnavähi otsene tekkepõhjus ei ole senini kindlalt teada. Rinnavähki haigestumise risk on seotud keskkonna ning elustiili faktoritega. On leitud mitmeid riskifaktoreid, kuid enamik neist on mõõduka toimega. (Tigane 2011)

• Vanus, peaaegu 80% rinnavähkidest leitakse üle 50-aastastel naistel
  

• Päritud rinnavähieelsoodumus. Arvatakse, et umbes 10% juhtudest on seotud geneetilise eelsoodumusega . Praegusel hetkel uuritakse paljusid geene, näiteks geen BRCA 1 on vastutav 30% rinnavähi juhtude eest alla 45- aastaste naiste seas.
  
• Eelnev haigestumine primaarsesse munasarja-, emaka- või rinnavähki.
  
• Menstruaaltsüklite algamine varajases nooruses.
  
• Hiline menopaus .
  
• Esimene sünnitus pärast 35. eluaastat .
  
• Kontratseptiivide tarbimine võib riski veidi suurendada, kuid see kahaneb mõne aasta möödudes pärast ravimite tarbimise lõpetamist.
  
• Hormoonasendusravi, mille hulka kuulub östrogeeni tarbimine pärast menopausi vähemalt kümne aasta jooksul, võib suurendada rinnavähi riski 50% võrra
  
• Ülekaalulisus kahekordistab rinnavähi tekke ohtu pärast menopausi.
  
• Suitsetamine üle 30 aasta ning alkoholi tarbimine
  
• Hodgkini tõve vastane kiiritusravi naistel.
  
• Kokkupuude radioaktiivse kiirgusega. (Grün-Ots 2010:82)
  

Kui esineb üks või mitu eelnimetatud teguritest, siis ei tähenda see kohe möödapääsmatult rinnavähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda.
Kõik eelnevad suurendavad rinnavähiohtu, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist: olla naine (naissuguhormoonide mõju), perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga), vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega). Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, teostada rindade enesekontrolli ja alates 40 eluaastast käia regulaarsel arstlikul kontrollil. (Abrahams 2005: 200)
2.5. Sümptomid
Varases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid vaevusi , enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid.. Kõige sagedasem kaebus, millega naised pöörduvad arstile on rinnast leitud “tükk”- rinda tekkinud sõlm või tihenenud kude (65-76% juhtudest). Lisaks sellele on mitmeid sümptomeid, mille avastamisel tuleks pöörduda koheselt arsti poole:

• Viimasel ajal tekkinud rindade suuruse ja/või kuju erinevus
  
• Valu või ebamugavustunne rinnas
  
• Rinna nahavärvi muutus( sinakas , punetav )
  
• Rinnanibu sissetõmme, eritis , veritsus, leemendus
  
• Mitteimetaval naisel eritise teke rinnanibust
  
• Naha sissetõmbed rinnal
  
• Nn. “sidrunikoore fenomen”, s.t. rinna nahk näeb välja krobeline nagu sidrunikoor
  
• Kaenlaluste lümfisõlmede suurenemine. (RV1 2011)
  

Kaebused võivad olla tingitud ka haiguse siiretest teistesse kehaosadesse, näiteks seljavalu , peavalud või ka üldised vaevused – väsimus, nõrkus, iiveldus , isutus . Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest , nagu infektsioon või tsüst. Siiski oleks hea mõte loobuda suitsetamisest ning liigsest alkoholi tarbimisest ja süüa tervislikult.
3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE
Rinnavähi varajases avastamises ja diagnoosimises on kõige tähtsam roll sõeluuringutel ehk skriiningutel. Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik. (Grün-Ots 2010:78)
Sõeluuringumeetod peab olema piisavalt tundlik ja spetsiifiline, et välistada mittesoovitud hulgas vale-positiivseid ja vale-negatiivseid leide ning peab olema majanduslikult efektiivne. Organiseeritud rinnavähi sõeluuringuprogrammi kujundamisel on sageli takistavaks faktoriks piisava finantsressursi puudumine. Rinnavähi sõeluuringumeetoditeks on rindade enesekontroll, mammograafia, geneetiline uuring ning rindade kliiniline uuring. (Ibid)

Rindade eneseuuring ja rindade kliiniline uuring on olulised meetodid nooremate (20- dates ja 30-dates aastates) naiste puhul. 40–69-aastaste naiste vanusegrupis on rinnavähi sõeluuringu valikmeetodiks tänapäeval mammograafiline sõeluuring. (RSS 2011)
3.1. Enesekontroll
Enesevaatlust on soovitatav teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval. Suguküpses eas naistel on selleks parim aeg 7 päeva pärast menstruatsiooni algust. Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata õigeaegselt neis tekkivaid muutusi. Enesekontrolli peaksid kindlasti tegema kõrge riskiga naised. Rinnanäärme vähi riskigruppi kuuluvad naised, kelle esimese põlve sugulasel (näiteks emal ja õel) on olnud rinnavähk; kes on ise põdenud rinnavähki; kelle rinnanäärmes on leitud healoomuline moodustis, mida hinnatakse vähieelseks. (EK 2011)
Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega. Kontrolli teostatakse ka lamades. Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega. (CWH 2000:78)
Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele:

• kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega
  
• kas nahk on sile ja ühtlane
  
• kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi
  
• ega ei esine sissejõmbeid, haavandumist või eritist
  
• kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole
  
• ega kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud
  

Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse. Pindmised kasvajad on katsumisel kergemini leitavad. Sügaval näärmekoes paiknev kasvajakolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav isegi siis, kui selle läbimõõt on suurem kui 1 sentimeeter. (Ibid)
3.2. Diagnostilised uuringud
Mida varajasemas staadiumis haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule. Rinnavähi varajasel avastamisel on olulised enesevaatlus, arsti poolt teostatav rinnauuring ehk kliiniline uuring ning diagnostilised uuringud. (Diagnoosimine. 2011)
Diagnostilised uuringud jagunevad: mammograafia, ultraheliuuring, biopsia, valvur-lümfisõlme biopsia, kasvaja hormoonretseptorite määramine, HER2 määramine ning lisauuringud. (Ibid)
3.2.1. Mammograafia
Mammograafia eesmärgiks on naiste rinnahaiguste avastamine ja diagnoosimine. See on rinnanäärmete röntgenuuring, mis on eriti kasulik varajaste muutuste avastamiseks rinnas, kui tükki ei ole veel tunda. Mammograafia on peamine rindade uurimismeetod üle 30 aasta vanustele naistele. (ML 2011)
Noortel naistel on rinna näärmelise osa tiheduse tõttu mammogrammide hindamine mõnikord raskendatud. Postmenopausis naistel on näärmeline kude kõhetunud ja neil tehtud mammogramme on lihtsam hinnata. (Ibid)
Mammograafilise uuringu käigus asetatakse rind plaadile , mille all on kassett koos filmiga. Teise plaadiga surutakse rind õhukeseks ja seejärel tehakse röntgenülesvõte. Mõlemast rinnast tehakse 2 ülesvõtet erinevas vaates. Vajadusel tehakse ka lisauuringuid leiu täpsustamiseks. Uuringul saadav kiirgusdoos on väga väike ega kahjusta kudesid. Mammograafiat on õigem teha 3.-10. päeval peale menstruatsiooni algust. Mõned naised leiavad, et mammograafia on ebamugav, kuna sellega kaasneb surve avaldamine rindadele. Kuid see kestab vaid paar sekundit ning ei ole rindadele ohtlik. (Grün-Ots 2010:79)
Alates 40. eluaastast peaks naine hakkama käima regulaarsel arstlikul kontrollil ja võiks lasta teha nn baasmammogrammi, mida saaks kasutada edaspidistel mammograafilistel uuringutel võrdlusena. 40.-49. aastased naised, kes kuuluvad kõrgemasse riskigruppi või kellel esinevad kaebused, peaksid käima mammograafilisel uuringul 1-2 aasta järel. Mammograafilisele sõeluuringule kutsutakse kõiki naisi vaatamata kaebuste puudumisele alates 50. eluaastast, vanusest , mil rinnavähi tekkerisk suureneb oluliselt. (Mammograafia. 2011)
3.2.2. Ultraheliuuring
Ultraheliuuring tähendab seda, et mingile kehaosale suunatakse kõrgsageduslikud helilained , mille abil pildistatakse keha sisemust. Ultraheliuuringuid nimetatakse ka sonograafiaks ning need ei kasuta röntgenikiirgust. Rinna ultraheliuuringu abil saadakse pilt rinna sisemusest. Rinnas oleva tihendi verevarustust näitab värvi- doppler . See on ultraheliuuringu erivorm, mis annab värvipildi ning aitab vähki eristada healoomulisest kasvajast. (Mis...2011)
Rindade ultraheliuuringut kasutatakse tänapäeval esmajoones selleks, et aidata diagnoosida probleeme, mida arst on patsienti läbi vaadates märganud, ning et määratleda võimalikke muutusi, mida on näidanud mammogramm. (Miks... 2011)
Ultraheliuuring võib aidata kindlaks teha, kas muutunud koht on tahke (mis võib tähendada healoomulist koetükki või ka pahaloomulist kasvajat) või hoopis vedelikuga täidetud (mis enamasti tähendab healoomulist tsüsti). Ultraheli abil võib näha ka teisi probleemse piirkonna omadusi. (Ibid)
Alla 30-aastastele naistele on ultraheliuuring esmaseks uuringuks. Ultraheliuuring on valikmeetodiks rindade uurimisel ka rasedatele ja imetamisperioodil naistele, ning lisauuringuna, kui on vaja mammograafilist leidu täpsustada. Selle uuringuga ei ole aga hästi eristatavad mikrolubikolded, mistõttu ultraheliuuringut ei saa kasutada sõeluuringuna. (Ultraheliuuring. 2011)
3.2.3. Biopsia
Mammograafial või ultraheliuuringul leitud kahtlasest kohast võetakse vajadusel diagnoosi täpsustamiseks ja koldeleiu hindamiseks koetükike, tehakse biopsia. Koetüki mikroskoopiline uuring selgitab kõige kindlamalt, kas tegemist on pahaloomulise haigusega või mitte.
Biopsia teostamise otsustab arst arvestades kogu informatsiooni, mida ta on saanud haige küsitlusel, rinnavaatlusel ja mammograafilisel või ultraheliuuringul. (CWH 2000:81)
Koeproovide võtmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid :

• peennõela biopsia e aspiratsioonibiopsia
  
• jämenõela biopsia
  
• väljalõikebiopsia
  
• vaakumbiopsia
  

Peennõela biopsial kasutatakse peenikest nõela. Nõela kaudu imetakse muutunud piirkonnast koerakke uurimiseks. Protseduuri korratakse vajadusel mitu korda. Erinevalt kirurgilisest meetodist on uuritavaks materjaliks mitte koetükk, vaid rakud ning see võib mõnikord diagnoosi raskendada. Nõelspiratsioon on kiire ja lihtne protseduur , mis viiakse läbi ambulatoorselt. Peennõela biopsial kasutatakse peenikest nõela mille abil võtakse rinnas olevast tükist rakuproov ja saadetakse laborisse, kus uuritakse, kas see sisaldab pahaloomulisi rakke. Seda meetodit võib kasutada ka vedeliku eemaldamiseks healoomulisest tsüstist. Mõnikord (eriti kui tükk rinnas on väike) viiakse nõelaspiratsiooni protseduur läbi röntgeni või ultraheli kontrolli all, et proov saaks võetud õigest kohast. (TR 2011)
Jämenõelabiopsial kasutatakse erilise ehitusega jämedamat nõela, mis spetsiaalse aparaadi (nn. biopsiapüstoli) abil lõikab rinnanäärmekoest väikesi tükke. Ka jämenõelabiopsiat tehakse mitu korda, et saada piisav kogus koetükke. Proovi uuritakse laboris, et kontrollida selles vähitunnuste esinemist . (Biopsiast... 2011)
Väljalõikebiopsia on kirurgiline operatsioon , mida tehakse üldtuimestusega. Ekstensioon - ehk väljalõikebiopsia puhul eemaldatakse üldnarkoosis terve tükk rinnast ja saadetakse laborisse uuringuteks. Kui "tükk" rinnas on liiga väike, et seda oleks tunda, kuid see on leitud mammograafia- või ultraheliuuringul, võib radioloog kirurgi jaoks ära märkida vastava piirkonna. Selleks viiakse kohalikus tuimestuses - röntgeni või ultraheli kontrolli all - tihendisse väga peenike traat , tükk eemaldatakse kirurgiliselt ja uuritakse laboratooriumis vahetult operatsiooni ajal (kiiruuring) või pärast operatsiooni. See võib tähendada ööseks haiglasse jäämist, ent patsient võib saada haiglast koju ka samal päeval. (TR 2011)
Uus koetükkide eemaldamise meetod on vaakumbiopsia. Koetüki võtmiseks kasutatakse 3 mm läbimõõduga pöörleva lõikajaga nõela ja vaakumaspiraatorit. Erinevalt peennõela- ja jämenõelabiopsiast piisab ühest sisseviimisest, kuna proovi võtmise käigus saab nõela pöörata ümber oma pikitelje ja võtta selle käigus suur kogus kudet. (Ibid)
Koeproovid saadetakse patoloogialaborisse ning arst-patoloog hindab, kas nendes leidub pahaloomulise kasvaja rakke. Kui eemaldatud koetükk on piisavalt suur, siis see külmutatakse ja lõigatakse õhukesteks lõikudeks. Selline meetod võimaldab anda kiiresti esmase diagnoosi. Üksikasjalikum proovitüki hindamine võtab aega mitu päeva. (Biopsia. 2011)
Rinnavähi kinnituse saab vaid umbes üks juhus kümnest hinnatud biopsiast. Rinnanäärme kudet võib prooviks võtta nõela abil või operatsiooni käigus. Meetodi valik oleneb vajaliku tüki suurusest , asukohast ning naise üldisest seisundist. (Ibid)
3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia
Selleks, et hinnata, kas vähk on lümfiteid mööda levinud ka lümfisõlmedesse, on võimalik teha valvur-lümfisõlme biopsia. Rinnavähi kolde piirkonda viiakse väikeses doosis radioaktiivset ainet (radio- kolloidi ), mis koguneb osaliselt esimesse või esimestesse piirkondlikesse lümfisõlmedesse. Operatsiooni ajal on võimalik vastava aparatuuri (gammaanduri) abil leida kõrgenenud radioaktiivsusega lümfisõlm, mida nimetatakse valvur-lümfisõlmeks.
Selle sõlme histoloogilise kiiruuringu (koeuuringu) järgi saab hinnata ka teiste lümfisõlmede seisu ja otsustada edasine ravi. (VLB 2011)
Juhul kui valvur-lümfisõlm on negatiivne (st vähisiirdeta), säästetakse patsient kaenlaaluste lümfisõlmede eemaldamisest ja sellest operatsioonist tingitud võimalikest hilisematest probleemidest - käe jõudluse langusest ja lümfipaisust ehk lümfödeemist. (Ibid)
3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine
Rinnavähk võib sarnaselt normaalsele rinnakoele sisaldada erilisi valke –hormoonretseptoreid, mis seovad naissuguhormoone – östrogeene ja progesterooni. Selle tulemusena tekib retseptor-hormoon kompleks, mis vallandab vähiraku kasvamise. Kasvajat, mis sisaldab selliseid retseptoreid, nimetatakse hormoonretseptor-positiivseks ehk hormoontundlikuks kasvajaks. Osad rinnavähid sisaldavad väga vähe hormoonretseptoreid ja neid nimetatakse hormoonretseptor-negatiivseteks. Umbes 70% kõikidest rinnavähkidest on hormoontundlikud. Hormoonretseptorite olemasolu on tähtis rinnavähi ravi määramise seisukohalt. (HL 2011)
Koeproovis on võimalik määrata hormoonretseptorite olemasolu rinnavähi rakkudes. Hormoonretseptorite olemasolu või nende puudumine kasvajakoes on väga tähtis nii prognoosi kui ka ravi määramise seisukohalt. Retseptorite olemasolu korral on prognoos parem ja hormoonravi efektiivsem. (KHM 2011)
3.2.6. HER2 määramine
Haiguse diagnoosimisel hinnatakse ka spetsiifilise retseptorvalgu HER2 (ingl human epidermal growth factor receptor-type 2) - inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptori - avaldumist , mis on seotud agressiivsema vähi tekke ja levikuga ning mille puhul on tänapäeval võimalik kasutada bioloogilise ravi meetodeid. (Kallandi 2007)
HER2 valk, mida kutsutakse ka HER2 retseptoriks, esineb normaalsete keharakkude pinnal. Normaalsetes kogustes on HER2 valgul oluline koht epiteelirakkude kasvus ja arengus. HER2 geen vastutab selle valgu tootmise eest. Kui geen on kahjustunud, siis toodetakse suuremas hulgas HER2 retseptoreid, mille tulemuseks on suurenenud rakkude kasvamine ja paljunemine. See omakorda põhjustab vähi tekkimise ja arenemise. (HER... 2011)
On leitud, et HER2 ülemäärane avaldumine on seotud agressiivsema rinnavähi tekke ja levikuga, mis allub halvemini tavapärasele ravile . Uuringutega on võimalik HER2 avaldumist määrata ja tulemustest lähtuvalt sobivat ravi määrata. HER2- staatus võib haiguse jooksul muutuda, kuid HER2- positiivsus ei ole päritav. (Ibid)
Kui on diagnoositud rinnavähk, tehakse analüüse ka HER2 suhtes. HER2 testid aitavad rinnavähi vormi täpsemini diagnoosida ja kindlaks teha need haiged, kellel on agressiivsem rinnavähi vorm. HER2 testid võimaldavad kindlaks teha need haiged, kelle kasvaja raviks kasutatakse (lisatuna keemia-ja/või hormoonravile) bioloogilist ravi. (MOVET 2011)
HER2 staatust määratakse operatsioonil või biopsiaga võetud koetükist. Kasutusel on kaht tüüpi HER2 testimise meetodit. IHC (immunohistokeemia) meetodit kasutatakse liigse HER2 valgu (üleekspressiooni) määramiseks rinnavähi koes. CISH või FISH (kromogeenne või fluorestsents In situ hübridisatsioon) meetodit kasutatakse liigse HER2-geenikoopiate (amplifikatsiooni) määramiseks. (HER2... 2011)
3.2.7. Lisauuringud
Kõrge rinnavähiriskiga naiste puhul kasutatakse ka geneetilist sõeluuringut – selle uuringu eesmärgiks on leida muutusi rinnavähi geenides. Selleks tehakse enamasti vere analüüs või uuritakse mingi organi või koe tükikest. Uuring on kallis ja ei ole veel laialdaselt kättesaadav. Kõrge rinnavähi riskiga naiste vanusegrupis on võimalike uute sõeluuringumeetoditena hindamisel kasutada rindade magnetuuringut ja ultraheli- uuringut , kuid seni on teaduslikud andmed nende uuringute kindluse kohta veel ebapiisavad. (Geneetiline...2011)
Lisaks eelnevatele uuringutele tehakse vastavalt vajadusele mitmeid lisauuringuid, et teha kindlaks, kui kaugele on kasvaja organismis arenenud st. hinnata, kas organismi teistes osades on siirdeid ehk metastaase. Selleks võidakse teha kopsuröntgen, ultraheliuuring/kompuutertomograafia kõhukoopast, luude uuring spetsiaalse märgistatud ainega, mis aitab leida siirdeid luukoes ja ka vereanalüüsid organismi üldise seisundi hindamiseks. Täiendavaid lisauuringuid viiakse läbi kuni 6% uuritutest (reaalselt 4-5%). (Aasmaa et al 2004; RV1 2011)
3.3. Prognoos
Esimeses staadiumis avastatud rinnavähiga naistest on 5 aasta möödudes elus peaaegu kõik, kolmandas staadiumis diagnoositud vähiga patsientidest vaid umbes pooled. Rinnavähk kordub sagedamini viie esimese aasta jooksul pärast haiguse diagnoosimist, seejärel on haiguse taaspuhkemine haruldasem. Kui rinnavähk taastekib või levib teistesse kehaosadesse, nimetatakse sedakaugelearenenud rinnavähiks. Rinnavähk võib taastekkida allesjäänud rinnakoes, teises rinnas, operatsiooniarmil või selle ümbruses, kaenlaalustes või rangluulohu lümfisõlmedes, aga samuti siiretena ehk metastaasidena luudes, kopsudes, maksas ja ajus. Luuvalud võivad viidata siirete tekkimisele. (Prognoos. 2011)
Ajumetastaaside tekkimisel võib esineda peavalu, pearinglust või halvatusnähte. Kõhnumine, isutus, survetunne paremas küljes, ka halb enesetunne võivad olla maksakollete sümptomiteks. Kopsusiirete esinemisel võivad tekkida köha ja õhupuudus. Operatsioonijärgse täiendava ravi kasutamine aitab vähendada haiguse taastekkimise ja levimise riski. Rinnavähi taastekke vältimine aitab säilitada elu. (Ibid)
Haiguse prognoos ja võimalus terveneda sõltub eelkõige rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal. Seetõttu on oluline teostada regulaarselt rindade kontrolli või käia regulaarselt arsti vastuvõtul. Rinnavähi avastamiseks on mitmeid tõhusaid võimalusi ning kontrollis käies on võimalik avastada muutused rinnas võimalikult varakult, et alustada rinnavähi leidmise korral kohest ravi.
4. RAVIMOODUSED
Ravi eesmärgiks on patsiendi vähktõvest terveks ravimine või vähi leviku piiramine, patsiendi elu pikendamine , vähist tingitud sümptomite leevendamine ning patsiendi elukvaliteedi parandamine. (RR 2011)
Vähkkasvajate ravis eristatakse kolme põhilist raviliiki: kirurgiline, kiiritus- ja medikamentoosne ravi. Kirurgiline ja kiiritusravi on suunatud kasvaja paikseks ehk lokaalseks raviks, medikamentoosne ravi on kogu organismi haarav üldravi ehk süsteemne ravi. Harvadel juhtudel kasutatakse neid raviliike iseseisvate meetoditena, parima ravitulemuse saavutamiseks kombineeritakse nimetatud raviliike omavahel. Rinnavähi ravis kasutatavad meetodid on kirurgiline ravi, kiiritusravi, hormoonravi, keemiaravi ja bioloogiline ravi. (Ibid)
Ravi valik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas haiguse staadiumist, kasvaja suurusest, levikust , agressiivsusest, patsiendi vanusest, menopausaalsest seisundist, hormoonretseptorite olemasolust kasvajakoes, haige üldseisundist, patsiendi soovist. Varasemates staadiumites kasutatakse kirurgilist ravi, millele enamasti järgneb kiiritusravi. Kui esineb oht, et vähirakke võib olla ka mujal organismis, määratakse täiendav üldravi - hormoonravi või keemiaravi või mõlemad kombineerituna. Ravimeetodi valikul lähtutakse ühest kindlast reeglist : haiguse ravimisel ei tohi kahjustada tervist või raskendada praegust olukorda. Et valida parim ravimeetod, tuleb mõista erinevaid ravivõimalusi ning samuti seda, kuidas nende ravivõimaluste efektiivsust hinnatakse. ( McPherson et al 2004: 232)
Vähiravis eristatakse 3 etappi : tervistav ehk kuratiivne ravi, elu pikendav , kasvaja levikut piirav ning elukvaliteeti parandav onkospetsiifiline ehk kasvajavastane palliatiivne ravi ning kasvajast tekitatud vaevuste palliatiivne ravi ehk parim toetav ravi. (Putnik 2009)
Kõige sagedasem termin vähiravi efektiivsuse iseloomustamisel on remissioon. Remissioon tähendab, et pahaloomuline kasvaja on ravi tulemusel kadunud, seda ei avastata olemasolevaid uuringuid kasutades. Kui kasvaja taaspuhkeb pärast remissiooni, nimetatakse seda retsidiiviks. (RR 2011)
Täiendavad mõisted ravi efektiivsuse hindamisel on elulemus ja haigusevaba elulemus. Kui haigusetunnuseid ei ole tekkinud 5 aastat pärast ravi, nimetatakse seda 5 aasta haigusevabaks elulemuseks, mida loetakse püsiva raviefekti saavutamiseks. (Ibid)
4.1. Kirurgiline ravi
Rinnavähi puhul soovitatakse tavaliselt operatsiooni. Kirurgilise ravi puhul on võimalik teha nii rinda säilitav operatsioon kui kogu rinna eemaldamine. Sobivaim operatsioonivorm sõltub vähi arengustaadiumist - suurusest ja levikust. (McPherson et al 2004: 232)
Rinda säilitava kirurgilise ravi korral ei eemaldata rinda tervikuna , vaid ainult kasvaja koos teatava hulga ümbritseva koega ning kaenlaalused lümfisõlmed. Rinna säilitamisega raviks sobivad rohkem varajases staadiumis avastatud rinnavähiga naised, kelle tuumor on väiksem ning eriti juhul, kui see paikneb rinna väliskoes.Samas jätavad kõik rinnaoperatsioonid mingi armi ja kosmeetiline efekt sõltub kasutatud meetodist. Sellele järgneb viis kuni kuus nädalat kestev kiiritusravi. Tervenemisprotsent pärast sellist operatsiooni on sama suur kui pärast kogu rinna eemaldamist. Vahel tuleb vähk aga uuesti tagasi ning on vaja teha uus operatsioon. (Ibid)
Kui umbes 80% rinnavähiga naistest ravitakse tüki ja tõenäoliselt mõningase rinnakoe eemaldamisega, siis ülejäänud 20%, kelle tükk rinnas on suur või vähirakke leidub erinevates rinna osades, vajavad kogu rinna eemaldamist ehk masektoomiat. (CWH 2000:95)
Kõikide nende operatsioonide puhul eemaldatakse tavaliselt kaenlaalused lümfisõlmed. Selle eesmärk on kontrollida, ega vähirakud pole levinud rinnast väljapoole ja valida edasine ravitaktika. Väga väikeste vähkide puhul esineb levikut lümfisõlmedesse harva ja leviku hindamiseks võib eemaldada ainult valvur-lümfisõlme. (KR 2011)
Pärast kirurgilist ravi on paljudel juhtudel võimalik rind taastada. Mõnikord tehakse seda mastektoomiaga üheaegselt, kuid enamasti mõned kuud või isegi aastad pärast esimest operatsiooni. Rinda on võimalik taastada silikoonimplantaadiga, seljalailihasega ja kõhusirglihase abil. (Ibid)
Rinna taastamist silikoonimplantaadiga on maailmas kasutatud peaaegu 40 aastat ja on leitud, et selline meetod on efektiivne ja patsientidele ohutu. Rinna taastamine implantaadi abil on tehniliselt lihtsaim meetod, mis sobib rohkem väiksemarinnalistele naistele. Sobiva suuruse ja kujuga silikoonimplantaat (protees) asetatakse suure rinnalihase alla. Meetodi eeliseks on minimaalne kudede trauma ja armide teke. (RAR 2011)
Kui patsiendil on mastektoomia teostatud varem, on vajalik implantaadi jaoks eelnevalt moodustada “koetasku”. Selleks kasutatakse nn. koevenitusekspandrit, millega 4-6 kuu jooksul venitatakse lihaseid ja nahka vajaliku mahuni ning seejärel paigaldatakse püsiimplantaat (silikoonprotees). Kui meetodit kasutatakse mastektoomiaga samas etapis , siis säilitatakse rinna nahk, selle all olev näärmekude koos kasvajaga eemaldatakse. (Hickin 2007: 156)
Rinna taastamine seljalailihasega sobib väikese rinnakujuga naistele. Operatsioonil eemaldatakse seljalailihas koos selle ümber oleva rasvkoega. Selline koelapp pööratakse nn. veresoontejalal ette eemaldatud rinna kohale ja modelleeritakse uus rind. Seljalailihase kasutamine ei tekita hilisemaid käe ja selja funktsionaalseid häireid, kuna säilinud seljalihased võtavad üle eemaldatud lihase funktsioonid. Lõikus on eelneva meetodiga võrreldes pikem ja mahukam, patsiendi seljale jääb haavaarm. (RTS 2011)
Rinna taastamist seljalailihase ja silikoonimplantaadiga (proteesiga)kasutatakse suurema rinna korral, kus ainult seljalailihasest või proteesist rinna taastamiseks ei piisa. Seda meetodit eelistatakse ka juhul, kus rinna taastamiseks ei ole võimalik kasutada alakõhult võetavat naha-lihaskoelappi, näiteks eelnevate kõhupiirkonna operatsioonide korral või rasvkoe vähesuse tõttu kõhul. (Ibid)
Rinna taastamine kõhu nahast, rasvkoest ja kõhusirglihasest ( TRAM -meetod) on meetod, mille puhul asendatakse patsiendi rind alakõhult võetava naha-rasvkoe-lihaskoelapiga. Tavalisel TRAM-meetodil pööratakse kõhult võetud koelapp üles rinna asemele, nahka ja rasvkude toitvaid veresooni läbi ei lõigata. Keerulisema meetodi korral lõigatakse nahka toitvad veresooned läbi ja ühendatakse need mikrokirurgiliselt kaenlaaluste või sisemiste rindkere veresoontega. TRAM-meetodi eeliseks on hea esteetiline tulemus taastatud rinna osas ning lisaks sellele kaob ka alakõhuvolt. Peamisteks puudusteks on pikk lõikuse aeg, eriti mikrokirurgilise meetodi puhul. Meetodit ei saa kasutada kõhnadel ja ülekaalulistel naistel, samuti eelnevate kõhupiirkonna operatsioonide korral. (TRAM... 2011)
Pärast rinna taastamist kulub vähemalt pool aastat rinna lõpliku kujunemiseni. Seejärel hinnatakse, kas sümmeetria saavutamiseks on vajalik teise rinna korrektsioon – suurema rinna vähendamine või allavajunud rinna tõstmine. Tavaliselt tehakse siis ka puuduv nibu . Pigmentatsiooni saab taastada tätoveerimisega või muu kehapiirkonna tumedama naha kasutamisega. (KR 2011)
4.2. Kiiritusravi
Rinnavähi operatsiooni järgselt kasutatakse sageli kiiritusravi ehk radioteraapiat eesmärgiga hävitada võimalikud allesjäänud vähirakud. Kui on eemaldatud osa rinnast, kiiritatakse tavaliselt allesjäänud rinnakude. (Kiiritusravi. 2011)
Kiiritusravi on täpselt annustatud koguse gammakiirte, elektronide ja teiste ioniseeriva kiirguse liikide kasutamine ravis. Kiiritusravi võib kasutada väliselt ( ioniseeriv kiirgus suunatakse kasvajani aparaadist, mis on kehapinnast eemal, kasutatakse sagedamini) ja sisemiselt (kiirgusallikas viiakse kasvajaga vahetusse kontakti kas kehaõõnes või koesiseselt). (CWH 2000:91)
Suured kiirgusdoosid võivad rakke hävitada või neid kahjustada, pidurdades rakkude kasvu ja paljunemist. Vähirakud on tundlikumad kiirguse kahjustavale toimele, sest nad kasvavad ja paljunevad kiiremini kui neid ümbritsevate tervete kudede rakud. Normaalsed rakud paranevad kiirguse kahjustavast toimest kiiremini ja täielikumalt kui vähirakud. Kiiritusravi plaan on koostatud selliselt, et kasvajat ümbritsevaid normaalseid kudesid võimalikult vähe kahjustada. (KL 2011)
Raviseanss ise on lühike ja täiesti valutu . Ravi kestus sõltub kasvaja vormist ja suurusest. Kiiritusravi ajutiste kõrvalnähtudena võivad tekkida väsimus, isutus, karvade kadu kiiritatava piirkonna vahetus läheduses ja kaenlaaluses piirkonnas. Mõnikord võib nahk kiiritatud piirkonna ümber punetada, olla turses ja valulik. (Ibid)
Mastektoomia järgselt tehakse rindkere piirkonna kiiritusravi, kui on oht vähirakkude allesjäämiseks, mis võivad hiljem põhjustada haiguse tagasitulekut selles piirkonnas. Kiiritusravi tehakse ka kaenlaalusesse piirkonda. Kiiritamise vajadus otsustatakse sõltuvalt sellest, mitu lümfisõlme oli kasvaja siiretest haaratud. Kiiritusravi tehakse vajadusel ka enne lõikust, et vähendada kasvaja suurust ja muuta see opereeritavaks. Kiiritusravi võib kasutada ka rinnavähi metastaaside ehk siirete korral teatud kehaosades, näiteks luudes. Pärast rinnavähi operatsiooni kasutatakse tavaliselt ka medikamentoosset (ravimitega seotud) ravi, et vähendada rinnavähi tagasituleviku või teistesse kehaosadesse leviku (metasteerumise) ohtu. Seda nimetatakse täiendavaks raviks ehk adjuvantraviks. (Kiiritusravi. 2011)
4.3. Hormoonravi
Hormoonravi ehk endokriinravi on oluline süsteemne ehk üldravimeetod igas staadiumis rinnavähi korral. Hormoonravi kasutamise eelduseks on hormoonretseptorite olemasolu kasvaja koes, mida määratakse haiguse diagnoosimisel. Mida rohkem on kasvajakoes hormoonretseptoreid, seda parem on hormoonravi tulemus. (McPherson et al 2004: 235)
On teada, et naissuguhormoonid – östrogeenid ja progesteroon - mõjutavad hormoontundliku rinnavähi kasvu ja levikut. Hormoonravimid vähendavad organismis toodetavate naissuguhormoonide taset või takistavad nende hormoonide sidumise vähirakkudes paiknevate hormoonretseptorite poolt. Ravi tulemusena vähirakkude kasv aeglustub või peatub.(Hormoonravi. 2011)
Antiöstrogeenid hoiavad ära östrogeense hormooni seostumise rinnavähi rakkudega (hormoon-retseptor kompleksi moodustumise ) ja sellega ka östrogeeni kasvu mõjutava toime vähirakkudele. Antiöstrogeenravi kasutatakse rinnavähi tekke vältimiseks kõrge riskiga patsientidel; täiendava (adjuvantse) ravina kirurgilise ja kiiritusravi järgselt varajase vähi korral, et vähendada haiguse taastekkimise riski ja suremust ; kaugelearenenud rinnavähi ravis. (HV 2011)
Esimene antiöstrogeenravim võeti kasutusele juba üle 30 aasta tagasi ja on tänaseni kasutusel. Ravikuuri pikkuseks on 5 aastat ja ravimit võib kasutada nii pre- kui ka postmenopausis naistel. Kõrvaltoimena suurendab ravim endomeetriumi vähi ning süvaveenide ja kopsu tromboosi tekkeriski. Probleemiks on samuti toime efektiivsuse vähenemine ravi käigus ( resistentsuse kujunemine). (Ibid)
Aromataasi inhibiitorid takistavad postmenopausis naistel östrogeeni tootmist lihastes, rasvkoes ja maksas, toimides keemilisi protsessi juhtivale valgule - aromataasi nimelisele ensüümile. Päevas võetakse üks tablett, ravikuuri pikkus on 5 aastat. Aromataasi inhibiitoreid kasutatakse varajase vähi korral täiendava (adjuvantse) ravina; kaugelearenenud rinnavähi ravis. Ravi aromataasi inhibiitoritega võimaldab veelgi rohkematel patsientidel vältida haiguse taastekkimise ja teistesse kehaosadesse levimise riski võrrelduna antiöstrogeen-grupi ravimitega. (Ibid)
Mõningatel juhtudel võib ravi ajal esineda soovimatuid kõrvaltoimeid nagu kuumahood, liigeste valulikkus/jäikus, tupe limaskesta kuivus . Kõrvaltoimed on enamasti kerged või keskmise raskusega ja võivad kaduda iseenesest ravi käigus. Kaebused võivad olla põhjustatud ka menopausist. Kuumahoogude leevendamiseks tuleks vältida vürtsiseid toite, kanda mugavaid riideid , mida saab vajadusel ära võtta, magada jahedas õhutatud ruumis. Liigeskaebuste korral võib valu vähendamiseks kasutada valuvaigisteid. Vaevuste püsimisel tuleb kindlasti pöörduda raviarsti poole. (Ibid)
Gonadotropiini vabastava hormooni analoogid (Gonadotropin Releasing Hormone ehk GnRH analoogid) on organismis hüpotalamuses toodetud hormooni, gonadotropiini vabastava hormooni, kunstlikult toodetud analoogid. Need ravimid takistavad premenopausis naistel östrogeeni tootmist munasarjades, mõjutades protsesse hüpotalamus-hüpofüüs ( ajuripats )-munasari teljel . Ravi tulemusena väheneb östrogeeni tase oluliselt, tekitatakse kunstlik menopaus. Ravimeid võetakse üks kord kuus süstituna. (Ibid)
Östrogeeni tootmise vähendamiseks võib kasutada ka munasarjade kirurgilist eemaldamist või nende talitluse peatamist vastava piirkonna kiiritusraviga. Munasarjade eemaldamine või nende talitluse peatamine toob kaasa varajase menopausi, millega kaasnevad menopausi-laadsed kõrvaltoimed (kuumahood, naha kuivus, ärevus, depressioon). (Ibid)
4.4. Keemiaravi
Keemiaravi ehk kemoteraapia on süsteemne ehk üldravi, mille puhul kasutatakse erinevaid vähivastaseid, tsütotoksilisi preparaate. Parima ravitulemuse saamiseks kombineeritakse omavahel erinevaid preparaate. Keemiaravi saab teha veeni- või arterisiseselt, suukaudselt või manustada kehaõõnde. Enamasti manustatakse ravimeid veeni. Ravi kestus on tavaliselt 3-6 kuud ja viiakse läbi ravikuuridena (tsüklitena). Ravi tulemusel väheneb vähirakkude hulk organismis või aeglustub nende kasv ja levikukiirus. (McPherson et al 2004: 233)
Keemiaravi kasutatakse täiendava (adjuvantse) ravina kirurgilise ravi järgselt; enne kirurgilist ravi, neoadjuvantse ravina, kui kasvaja on avastatud kaugelearenenud staadiumis ( raviga kasvaja mõõtmed vähenevad, tänu millele on võimalik teostada kirurgilist ravi, pärast operatsiooni jätkatakse keemiaraviga); kaugelearenenud rinnavähi korral, mis on levinud teistesse elunditesse. (Keemiaravi. 2011)
Keemiaravi preparaadid mõjutavad eelkõige kiiresti paljunevaid rakke - vähirakke, toimides nendesse pooldumise ajal. Paraku mõjutavad keemiaravimid ka organismi normaalseid rakke. Selle tulemusel võivad tekkida mõned ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu iiveldus, oksendamine , kõhulahtisus, juuste kadu, haavandid suus, aneemia jt. Kuigi kõrvaltoimed võivad olla ravi ajal raskesti talutavad, kaovad need enamasti pärast ravi lõppemist. (Ibid)
4.5. Bioloogiline ravi
Rinnavähi ravi on kombineeritud ravi. Lisaks kirurgilisele ravile (rinda säilitav lõikus või mastektoomia), kiiritusravile ning traditsioonilisele keemia- ja hormoonravile kasutatakse uue suunana kaugelearenenud rinnavähi ravis bioloogilist e. sihtmärgistatud ravi mis kasutab organismi immuunsüsteemi kasvajarakkude hävitamiseks. (BR 2011)
Bioloogilist ravi monoklonaalsete antikehadega, mis on kunstlikult loodud valgud , mis ründavad organismis vähirakke, jättes terved rakud puutumata, kasutatakse konkreetse HER2 geeni defektiga patsientide grupile. Selle geeni muutuse tulemusena tekkinud vähivorm on agressiivsema kuluga ja allub halvemini tavapärasele ravile. Häid tulemusi on saadud bioloogilise ravi kombineerimisel keemiaraviga. See pikendab oluliselt haigete elulemust, parandab ravitulemust elukvaliteeti säilitades ning vähendab haiguse taastekke riski. (HPRR 2011)
4.6. Toetusravi
Vähipatsientidel esineb haiguse eri staadiumites erinevaid haigusnähtusid, mida jaotatakse järgmiselt: vähkkasvajast tulenevad haigusnähud, vähi siiretest teistesse elunditesse tulenevad haigusnähud, üldised haigusnähud (nt kaalulangus ja palavik), mis tulenevad kasvajarakkude toodetud mürgistest ainetest ning keemia- või kiiritusravist tingitud kõrvalnähud. (Mägi. 2010)

Vähihaigete jaoks on oluline säilitada hea üldseisund ja elukvaliteet . Heas füüsilises vormis haige, kellel muid haiguseid ei ole, talub ravist põhjustatud kõrvaltoimeid paremini. Kerge liikumine, mitmekülgne toit ja piisav puhkus on väga tähtsad ka vähihaige psüühilise heaolu seisukohast . (Ibid)
Korralist vähiravi toetav, haigusnähtusid ja valu leevendav ravi on väga oluline, et parandada haige elukvaliteeti. Sümptomaatilise ravi hulka kuuluvad näiteks valu, võimaliku iivelduse ja oksendamise ravi. (Ibid)
Vähist tulenevate sümptomite leevendamisele ja vähihaige elukvaliteedi hoidmisele suunatud ravi nimetatakse toetusraviks. Toetav ravi on vajalik siis, kui vähk on arenenud juba nii kaugele, et selle levikut ei saa enam piirata. Vähihaige üldseisund võib olla nii nõrk, et ta ei suuda enam vähiravi taluda. Vastavalt tänapäeva arusaamadele on elukvaliteedi hoidmine kaugelearenenud vähihaiguse puhul väga oluline. Toetusravis keskendutakse haigusest põhjustatudsümptomite ja vähiraviga seotud hingeliste ning sotsiaalsete probleemide leevendamisele. (Ibid)
Kodune toetusravi on mõeldud vähihaigetele, keda ei ole enam võimalik terveks ravida, kuid kelle vaevusi kergendatakse, kelle peret toetatakse ja kellel on võimalik (kui haige ja tema omaksed soovivad) oma elu lõpp-periood mööda saata kodus. (Ibid)
Rinnavähi raviks on mitmeid erinevaid mooduseid, ent mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule. Varajases staadiumis avastatud vähi ravi on oluliselt lihtsam ning ohutum kui kaugele arenenud vähi puhul. Seepärast on oluline käia regulaarselt arsti juures ka siis, kui otseseid vaevuseid ei esine.
KOKKUVÕTE
Tänapäeval on rinnavähist kujunenud üks suuremaid surmapõhjuseid. Sellest küll räägitakse, ent ikkagi ei viida end kõige olulisega kurssi, mistõttu enamik inimesi käib arsti visiidil alles siis, kui esineb mõni sümpom ning sellest tulenevalt avastatakse vähk alles siis, kui selle täielikuks ravimiseks on juba hilja .
Rinnavähk on kahtlemata huvitav uurimisteema. See on konkreetne ning faktidel põhinev. Uurimustöö tegemine oli üpriski aeganõudev, aga samas ka väga hariv. Faktide analüüs ja tõlgendamine ei osutunud kuigi keeruliseks ülesandeks, kuna materjali sel teemal leidus nii internetis kui ka mõnes raamatus piisavalt.
Töö eesmärgiks oli leida vastused küsimustele: Mis on rinnavähk? Kuidas rinnavähki diagnoosida? Kuidas rinnavähi ravida? Selgus, et rinnavähk on geenide mutatsioonide tagajärjel tekkinud pahaloomuline tihend ehk kasvaja. Haiguse diagnoosimiseks tuleks naistel kõigepealt viia läbi ise rindade uuring, mis tähendab katsudes ebatavaliste mügarike otsimist. Kui rinnas on toimunud kahtlustäratavad muutused, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, kes viib läbi mitmed põhjalikumad uurimused ning oskab lõpliku diagnoosi panna. Sain teada, et rinnavähi raviks on lausa viis erinevat ravivormi, mida võidakse kasutada kas koos või eraldi.
Lisaks sain teada, et enamik rinnavähi riskitegureid ei sõltu inimesest endast. Taolised kontrollimatud faktorid on näiteks vanus, pärilik soodumus , varajane menstruatsioonitsükili algus, hiline menopaus ning eelnev haigestumine vähki. Siiski selgus, et rinnavähki haigestumise ohtu on võimalik vähendada tervislikult süües, suitsetamisest loobudes ning mõõdukalt alkoholi tarbides. Kõige huvitavamaks avastuseks osutus see, et ka mehed võivad rinnavähki haigestuda. See kummutab ümber müüdi, et rinnavähk on vaid naiste haigus.
Töö koostamine aitas palju paremini mõista, mida vähk endast kujutab ning andis võimaluse end kurssi viia tänapäeva võimalustega selle laialt levinud haiguse ravis. Samuti sai selgeks, kuidas end kontrollida ning milliste sümptomite esinemise korral kindlasti ruttu arsti poole peaks pöörduma. Kuna uurimustöö käigus sain vastused kõigile küsimustele, võin lugeda töö eesmärgi saavutatuks. Seejuures ei saa aga väita, et teema oleks end ammendanud, sest erinevaid suundi, mida edasi uurida, on üsna mitmeid.
KASUTATUD KIRJANDUS
Aasmaa et al = Aasmaa, A.; MD; MBA; SA Eesti Vähifond; Ulp, S.; SA Tartu Ülikooli Kliinikum Radioloogiateenistus. 2004. Rinnavähi varajase avastamise tegevusjuhend . http://www.legeartis.ee/failid/File/Rinnavahi%20varajase%20avastamise%20projekti%20tegevusjuhend_21.01.2005.pdf , (28. veebruar 2011)
Abrahams, P. 2005. Pere Terviseentsüklopeedia. Tallinn: TEA Kirjastus
Biopsia = Biopsia. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/?itemId=671812 , (2.märts 2011)
Biopsiast... = Biopsiast lähemalt. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/?itemId=678953 , (2. märts 2011)
BR = Bioloogiline ravi. http://www.rinnavahk.ee/ravi/516143?itemId=671828&nav=yes , (3. märts 2011)
CWH = Complete Woman's Health. 2000. Toim Lumsden, M.A.; Hickey, M. London: Royal College of Obstetricians and Gynaecologists.
Diagnoosimine = Diagnoosimine. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/ , (2. märts 2011)
EK = Enesekontroll. http://www.rinnavahk.ee/enesekontroll/ , (28. veebruar 2011)
EMJM = Esinemine meil ja mujal. http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/516127?itemId=671845&nav=yes , (3. märts 2011)
Geneetiline... = Geneetiline sõeluuring. http://www.rinnavahk.ee/skriining/?itemId=671840 , (28. veebruar 2011)
Grün-Ots, I. 2010. Vähiga silmitsi: kuidas raske haigusega võidelda. Tallinn: Pegasus
Haiguse... = Haiguse staadiumid. http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/516125?itemId=671797&nav=yes , (21. veebruar 2011)
HER... = Her 2 määramine. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/516137?itemId=671826&nav=yes , (2. märts 2011)
HER2... = HER2 staatuse määramine. http://www.kasvaja.net/HER2+staatuse+määramine/id/307/ , (2. märts 2011)
Hickin, L. 2007. The Guide to Women 's Health and Wellness . London: Marshall Editions
HL = Hormoonretseptoritest lähemalt. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/516136?itemId=671836 , (2. märts 2011)
Hormoonravi = Hormoonravi. http://www.rinnavahk.ee/ravi/516141?itemId=671824&nav=yes , (3. märts 2011)
HPRR = HER2-positiivse rinnavähi ravi. http://www.kasvaja.net/HER2-positiivse+rinnavähi+ravi/id/306/ , (3. märts 2011)
HV = Hormoonravi võimalused. http://www.rinnavahk.ee/ravi/516141?itemId=671862 , (3. märts 2011)
Kallandi, Ü. 2007. Rinnavähi varajane avastamine ja taastekke vältimine aitavad säilitada elu. http://www.med24.ee/eesti/perearst/article_id-1053 , (2. märts 2011)
Keemiaravi = Keemiaravi. http://www.rinnavahk.ee/ravi/516142?itemId=671795&nav=yes , (3. märts 2011)
KHM = Kasvaja hormoonretseptorite määramine. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/516136?itemId=671864&nav=yes , (2. märts 2011)
Kiiritusravi = Kiiritusravi. http://www.rinnavahk.ee/ravi/?itemId=671834 , (3. märts 2011)
KL = Kiiritusravist lähemalt. http://www.rinnavahk.ee/ravi/?itemId=671860 , (3. märts 2011)
KR = Kirurgiline ravi. http://www.rinnavahk.ee/ravi/?itemId=671808 , (3. märts 2011)
Mammograafia = Mammograafia. http://www.rinnavahk.ee/skriining/?itemId=671820 , (28. veebruar 2011)
McPherson et al = McPherson, A.; Durham, N. 2004. Raamat tervisest: naistelt naistele naistest. Tallinn: Egmont Estonia
Miks... = Miks rindu üldse ultraheliga uuritakse? http://www.mammograaf.ee/index.php?page=97 &, (2. märts 2011)
Mis... = Mis on rinna ultraheliuuring? http://www.mammograaf.ee/index.php?page=97 &, (2. märts 2011)
ML = Mammograafiast lähemalt. http://www.rinnavahk.ee/skriining/?itemId=679766 , (28. veebruar 2011)
MOVET = Miks on vaja ennast testida? http://www.kasvaja.net/HER2+ja+rinnavähk/id/76/ , (2. märts 2011)
Mägi, L. 2010. Toetusravi. http://www.kasvaja.net/Toetusravi/id/29/ , (3. märts 2011)
Prognoos = Prognoos. http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/516126?itemId=671818&nav=yes , (3. märts 2011)
Putnik, K. 2009. Kasvajate ravi. http://www.kasvaja.net/Kasvajate+ravi/id/28/
Pärilikkus... = Pärilikkus ja vähk. http://www.cancer.ee/?op=body&id=29 , (21. veebruar 2011).
RAR = Rinna asendamine rinnaproteesiga. http://www.rinnavahk.ee/rinna_taastamine/rinnaprotees/ , (3.märts 2011)
Rinna... = Rinna ehitus ja talitlus. http://www.rinnavahk.ee/ehitus/ , (21. veebruar 2011)
RSS = Rinnavähi sõeluuring ehk skriining . http://www.rinnavahk.ee/skriining/ , (21. veebruar 2011)
RTS = Rinna taastamine seljalihasega (LD-rekonstruktsioon). http://www.rinnavahk.ee/rinna_taastamine/5716569/ , (3. märts 2011)
RV1 = Rinnavähk. http://www.inimene.ee/?disease=r&sisu=disease&did=197&idr=pry%2CGXyU1JGDo3INCNRhxs%2CT9b8 , (21. veebruar 2011)
RV2 = Rinnavähk. http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/ , (21.veebruar 2011)
Tigane, T.L. Rinnavähk. https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/23585/rinnavahk , (21. veebruar 2011).
TR = Teadmisi rinnavähist. http://cancer.ee/?op=body&id=41&cid , (28. veebruar 2011)
TRAM... = TRAM rekonstruktsioon. http://www.rinnavahk.ee/rinna_taastamine/tram/ , (3. märts 2011)
Ultraheliuuring = Ultraheliuuring. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/?itemId=671816 , (2. märts 2011)
VLB = Valvur-lümfisõlme biopsia. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/516134?itemId=671854&nav=yes , (2.märts 2011)
BREAST CANCER
SUMMARY
My yearpaper is about breast cancer. It is the most frecuent tumor among women. In Estonia, there are about 600 new people diagnosed with breast cancer registered every year . Nearly one third of them are in an advanced stage of cancer. As in most countries, getting cancer is becoming more and more frequent. According to the Estonian Cancer Register , the frequency has increased about 30% during the last decades.
The choice of my yearpaper subject was based on that information. It was shocking to learn that breast cancer is one of the biggest causes of death The main reason why cancer is detected too late , is because women are not aware of the risks of getting cancer. Thereforehe the purpose of my yearpaper is to give thorough information about preventing, detecting and treating breast cancer. In my yearpaper I am looking answers to three big questions : What is breast cancer? How to diagnose breast cancer? How to treat breast cancer? Putting together the paper I used mostly material from the Internet but also from a few books on that subject.
As it turns out, breast cancer is a malignant tumor which occurs when cells in the breast grow out of control . In order to diagnose breast cancer women should check their breasts for unusual bumps. If there is anything suspicious one should turn to the doctor immediately for further research. I also found out that there are five different ways to treat breast cancer, they may be used together or seperately.
It was fascinating to find out that most of the risks of getting breast cancer do not depend on the person . Those uncontrollable factors include age, hereditary predisposition, early start of menstruation, late menopause and previous suffering from cancer. Nevertheless it is possible to reduce the risk by eating healthy, quitting smoking and drinking moderate amounts of alcohol. The most interesting fact to find out was that men can also suffer from breast cancer.
Writing this paper helped me understood better what cancer really is and gave me a chance to educate myself on the treatment possibilities. It became clear how to check oneself and which are the symptoms that may occur if one has breast cancer. Because I got all the answers to my questions I concider achieving the purpose of this paper a success, although the subject is not nearly covered, there are still quite a few directions that can be researched more thorough.