Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kasvajad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kopsuvähk ?
  • Mida tuleb sünnimärkide juures jälgida ?
 
Säutsu twitteris

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tervisekaitse spetsialisti õppekava

Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana

KASVAJAD


Referaat


Juhendaja : Valentina Timpmann , õppejõud

Tartu Tervishoiu Kõrgkool


Tartu 2010


SISUKORD
Rinnanäärmevähk……………………………………………………………………………….lk 3
Kopsuvähk………………………………………………………………………………………lk 6
Jämesoolevähk…………………………………………………………………………………lk 10
Nahavähk……………………………………………………………………………………....lk 12
Vähihaigestumustrendid Eestis 1970–2004…………………………………………………...lk 21
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………………lk 22






RINNANÄÄRMEVÄHK
Epidemioloogia
Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on rinnanäärmevähk levinuim pahaloomuline kasvaja , mille esinemine aastatega suureneb. Maad, kus haigestumus on väiksem on Lõuna-Ameerika ja Aasia. Kõige vähem on piimanäärmevähki esinenud Jaapanis. Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, aga see on harvaesinev. (Vals 1996.) Eestis haigestub vähem kui 10 meest
aastas. Umbes 20% meeste rinnavähist on pärilik ( Tigane ).
Eestis on rinnanäärmevähk naistel kõige sagedasem vähitüüp – 18,3% kõikidest naistel esinevatest vähitüüpidest. Samuti põhjustab rinnanäärmevähk kõige sagedamalt surma – 16,3% naiste vähisurmadest. 1999. aastal avastati Eestis naistel 551 esmast rinnavähijuhtu, kellest 244 naist surid sellesse. Haigestumiskordaja ealiselt on Eestis 45,0. (Labotkin 2002.)
Riskifaktorid
  • perekonnas on esinenud piimanäärmevähki
  • teises rinnas on olnud vähkkasvaja
  • piimanäärmes on olnud eelnevalt prekantseroosiks tunnistatud moodustis

Üldarsti seisukohast teoreetilise tähendusega võivad riskifaktoriteks olla ka varajane menarhe, hiline menopaus ja lühiaegne laktatsioon (Haagedoorn jt 1994).
Rinnavähi vormid
Nagu ka eelnevalt mainitud , on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja rinnavähk – see on haigus, mille puhul leitakse rinnakoest rähirakke. Rinnas on 15-20 näärmesagarat (lobulus), mida sidekude üksteisest eraldab. Rinnanibusse suunduvad näärmesagaratest piimajuhad (ductus). (Tigane.)
  • Kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest , mida nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. 75% rinnavähkidest on duktaalsed.

  • Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas.

  • Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk n.ö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud on vaid piimajuhades mitte rinnakoes. Lobulaarse rinnavähi in situ-vormi ei peeta vähiks, seda loetakse rinnanäärmevähi riskifaktoriks .

  • Harvaesinevad rinnavähi vormid on tubulaarne , mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne. (Tigane.)

Diagnoosimine
Varased sümptomil kasvajal puuduvad. 90% haigetest avastavad kasvaja ise palpatsioonil (Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane). Eriarst teeb rindade läbivaatuse ning kontrollib, kas lümfisõlmed on suurenenud kaenlaalustes ja rangluupiirkonnas. Seejärel määrab mammoloog vajalikud uuringud (mammograafia, sonograafia, magnetuuring, peennõelbiopsia, jämenõelbiopsia, stereotaktiline biopsia , rinnakolde opeatsiooneelne traadistamine, ekstsisioon) (Tigane).
Ravimeetodid
Kui kasvaja levikuulatus on kindlaks määratud, siis koostatakse raviplaan (Haagedoorn jt 1994). Tänu kaasaegsetele ravimeetmetele on paranenud patsientide elulemus (Tigane). Rinnavähi ravi sõltub kasvaja tüübist, selle suurusest, levikuulatusest, agressiivsusest, patsiendi vanusest, menopausist ja patsiendi üldseisundist (Tigane). Rinnavähi raviks kasutatakse järgmisi meetodeid : kirurgiline ravi, sektoraalresektsioon, mastektoomia, lümfisõlmede eemaldamine, laiendatud sektoraalresektsioon, kiiritusravi , keemiaravi , hormoonravi , bioloogiline ravi, palliatiivne ravi, ravi loodustoodetega (Tigane).
Enesekontroll
Rindu vaadeldakse seistes peegli ees käed esmalt külgedel, hiljem ülestõstetult. Tuleks vaadata:
  • kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega
  • kas nahk on sile ja ühtlane
  • kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi
  • kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist
  • kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole
kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud. (Rinnavähk.)






KOPSUVÄHK (CARCINOMA PULMONIS)
Mis on kopsuvähk? Kui organirakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning selle tulemusel kujuneb välja pahaloomuline kasvaja. Tavaliselt vähil on palju vorme ja alaliike ning pikka aega see ei tekita olulisi vaevusi ja kui tekitabki, siis inimene ei pruugi kohe märgata. Rakkude vohamist ei põhjusta ainult üks tegur – neid on alati mitu. Peab teadma ka seda, et kasvaja ei teki terves koes ( Esko 2008).
Kopsuvähk on üks Eesti sagedasemaid kasvajaid ning ka surmapõhjustajaid eriti meeste hulgas (Lobotkin 2004). Riskigruppi kuuluvad naised ja mehed, kes on üle 40-aastased suitsetajad (Haagedoorn jt 1996). See on ravitav haigus, kuid tervenemist saavutatakse harva. Oma käitumise poolest on kopsuvähk heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. (Labotkin 2004)
Kopsuvähi arenemisel kopsutorude seina katvast epiteelist nimetatakse seda tsentraalseks ehk hiilusvähiks ning kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide või bronhiaalharude epiteelist, siis perifeerseks vähiks (Podar jt 1988). Niisugune jaotus on oluline kui hinnatakse kasvajast põhjustatud sümptomeid (Lobotkin 2004).
MITTEVÄIKSERAKULINE KOPSUVÄHK
Mitteväikeserakuline kopsuvähk on aegalse kasvuga ja ettearvatava metastaseerimisega ning moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest (Labotkin 2004). Kui kasvaja on eemaldatav, siis rakendatakse kirurgiline ravi ning kui tegemist on kasvajaga, mida ei ole võimalik kirurgiliselt eemaldada, ravitakse seda kiiritamisega (Haagedoorn jt. 1996). Mitteväikeserakkuline kasvaja enamasti kemoteraapiale ei reageeri ning on ravitav kirurgilise ja kiiritusraviga või nende kahe kombinatsiooniga (Labotkin 2004).
VÄIKESERAKULINE KOPSUVÄHK
Väikeserakkuline kopsuvähk koosneb diferentseerumata rakkudest ja oma vormi poolest on ta kõige pahaloomulisem (Podar jt 1988). See kuulub neuroendokriinsete kasvajate gruppi. Sellele grupile on iseloomulik toota bioaktiivseid aineid, mis võimaldavad esile kutsuda paraneoplastse sündroomi. Sellele sündroomile on iseloomulik sümptomite kompleks, mis ei sõltu kasvaja enda paigutusest, suurusest või
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kasvajad #1 Kasvajad #2 Kasvajad #3 Kasvajad #4 Kasvajad #5 Kasvajad #6 Kasvajad #7 Kasvajad #8 Kasvajad #9 Kasvajad #10 Kasvajad #11 Kasvajad #12 Kasvajad #13 Kasvajad #14 Kasvajad #15 Kasvajad #16 Kasvajad #17 Kasvajad #18 Kasvajad #19 Kasvajad #20 Kasvajad #21 Kasvajad #22 Kasvajad #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Diana Savostkina Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
docx
VÄHKKASVAJAD
7
doc
Vähkkasvajad
8
docx
Vähkkasvaja
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
54
docx
DNA viirused
36
docx
BIOMEDITSIIN
12
doc
Nahavähk ja kasvajad
24
doc
PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun