Vähkkasvajad (0)

Rakvere Ametikool **** ***** MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Rakvere 2014


SISUKORD SISUKORD......................................................................................................... 2 VÄHIPAIKMED................................................................................................... 4 1. EESNÄÄRMEVÄHK.........................................................................................4 1.1 Eesnäärmevähi riskitegurid.....................................................................5 1.2 Eesnäärmevähi tunnused........................................................................5 1.3 Eesnäärmevähi diagnoosimine................................................................5 2. EMAKAKAELAVÄHK.......................................................................................7 2.1 Emakakaelavähi ennetamine..................................................................7 2.2 Emakakaelavähi sõeluuring.....................................................................7 3. KOPSUVÄHK.................................................................................................. 8 3.1 Kopsuvähi riskitegurid.............................................................................8 3.2 Kopsuvähi haigusnähud..........................................................................9 4. MELANOOM................................................................................................ 10 4.1 Kuidas tekib?.........................................................................................10 4.2 Melanoomi riskitegurid..........................................................................11 4.3 Nahamelanoomi tunnused....................................................................11 5. NAHAVÄHK................................................................................................. 12 5.1 Tekkepõhjused ja -mehhanismid...........................................................12 5.2 Sümptomid (avaldumine) ja ennetamine..............................................13 6. RINNAVÄHK................................................................................................ 14 6.1 Haigestumise risk ja ohumärgid............................................................14 6.2 Rinnavähi avastamine, sõeluuring........................................................15 7. SOOLEVÄHK................................................................................................ 16 7.1 Soolevähi esinemine.............................................................................16 7.2 Soolevähi riskitegurid............................................................................16 7.3 Soolevähi avastamine ja diagnoosimine...............................................17 8. VERELOOME KASVAJAD..............................................................................18 8.1 Sümptomid............................................................................................ 18 9. NEERUVÄHK............................................................................................... 19 2


9.1 Riskifaktorid ja ennetamine...................................................................19 10. MAOVÄHK................................................................................................. 20 10.1 Maovähi ohutegurid............................................................................20 11. AJUKASVAJA.............................................................................................. 21 11.1 Riskitegurid......................................................................................... 22 11.2 Ajukasvajate sümptomid.....................................................................23 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 23 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................25 Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata  sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral  hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga  kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed  rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa  koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest,   mis   on   seotud   vähktõvega.   Kuna   minu   lähitutvusringkonnas   on   üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. 3


VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti  pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja  günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja  merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme   pahaloomuline   kasvaja (eesnäärmevähk)   on   eesti   meestel   kopsuvähi   järel teiseks  kõige  sagedasemaks  kasvajaks  ja  sellesse  kasvaja  vormi  haigestumine   kasvab kiires tempos. Paljudes   arenenud   maades   on   eesnäärmevähk   kujunenud   juba   kõige   sagedasemaks diagnoositud   vähi   vormiks.   Eesnäärmevähi   risk   suureneb   mehe   vananedes   küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes. Enamik   eesnäärmevähi   juhtumeid   saavad   alguse   näärmelisest   koest.   Eesnäärmevähk kasvab   haiguse   algfaasis   aastate   jooksul   aeglaselt.   Varem   või   hiljem   kasvab eesnäärmevähk   siiski   läbi   eesnäärmekapsli   ümbritsevatesse   kudedesse.   Samuti   annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse.  Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on   haigusega   meeste   keskmine   elunemus   5   ja   ka   10   aastat   pärast   diagnoosi   võrdne meestega,   kel   vähki   diagnoositud   ei   ole.   Kui   kasvaja   avastatakse   kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem – 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest. 4


1.1 Eesnäärmevähi riskitegurid Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa,   onu   või   vend)   on   diagnoositud   eesnäärmevähki,   vähemalt   2-4   korda   suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse. Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib   haigus   kulgeda   agressiivsemalt   kui   normaalkaalus   meestel   ja   nende   suremus haigusesse on oluliselt suurem. 1.2  Eesnäärmevähi tunnused Väga   oluline   on   teada,   et   eesnäärmevähk   oma   varases   arengu-staadiumis   enamasti mingeid   vaevuseid   ei   põhjusta.   Sagedamini   võivad   tekkida   kusemishäired   –   kusejoa nõrgenemine   ja   sagenenud   kusemine   ning   mõnikord   ka   veri   spermas   või   uriinis. Samasuguseid  kaebuseid  võib  põhjustada  ka  eesnäärme   healoomuline  suurenemine   ja prostatiit.  Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas,   seljas,   puusas   või   roites   ning   isegi   alakeha   halvatus   metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati-nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks. 1.3 Eesnäärmevähi diagnoosimine Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 15 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiiiline antigeen) test. Kui varem avastati suurem   osa   eesnäärmevähkidest   juba   kaugelearenenud   vormina,   siis   peale   PSA   testi laiaulatuslikumat kasutuselevõttu on näiteks USAs tänaseks enamik vähkidest avastatud varases arengustaadiumis ja seetõttu ka edukalt ravitavad. Eestis on kahjuks jätkuvalt üle 5


poole diagnoositud eesnäärmevähkidest juba haiguse kaugelearenenud (siiretega) vormis. PSA testi ei kasutata mitte üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab ka hinnata haiguse prognoosi. Väga kõrge PSA tase viitab sellele,  et haigus on juba levinud väljapoole eesnääret. PSA tase koos läbivaatuse ja biopsiamaterjali histoloogilise uuringu   tulemusega   aitavad   planeerida   vajalikku   lisauuringute   kompleksi   ning   mehe jaoks optimaalset raviskeemi. 6


2. EMAKAKAELAVÄHK Igal   aastal   saab   Eestis   150-160   naist   emakakaelavähi   diagnoosi.   Emakakaelavähki haigestuvad peamiselt nooremad naised. Enamik haigusjuhtudest diagnoositakse vanuses 30-50 aastat; see on vanus, kus naised käivad tööl, hoolitsevad perekonna eest või teevad mõlemat. Emakakaelavähi   esinemissagedus   Eestis   ei   vähene,   viimastel   aastatel   on haigestumuskordaja   alla   50-aastaste   naiste   hulgas   tõusnud   ligikaudu   10%   ja   on haigusjuhtude arvult naiste seas lausa teisel kohal. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 25 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on see kergesti diagnoositav   ja   ravitav.   Emakakaelavähi   peamiseks   riskiteguriks   peetakse   inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. 2.1 Emakakaelavähi ennetamine  Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on oluline käia regulaarses  kontrollis naistearsti juures. Tuleks osaleda emakakaelavähi sõeluuringul (ka juhul, kui  on HPV vastu vaktsineeritud). HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane  vaktsineerimine tuleks teha enne suguelu algust. Ning tuleks hoiduda sugulisel teel  levivatest haigustest. Sõeluuring ja enne suguelu algust läbiviidud vaktsineerimine koos  pakuvad parimat kaitset emakakaelavähi vastu. 2.2 Emakakaelavähi sõeluuring Emakakaelavähi   sõeluuring   on   loodud   emakakaelarakkude   muutuste   avastamiseks varases staadiumis, kui neid on võimalik eemaldada, ennetamaks emakakaelavähi teket. Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse PAP-testi abil. Koostöös Eesti Haigekassaga viib SA   Vähi   Sõeluuringud   läbi   emakakaelavähi   sõeluuringuid,   kuhu   kutsutakse   30-59 aastaseid naisi iga viie aasta järel andma PAP teste. Skriiningu ehk sõeluuringu kaugem eesmärk on ennetada emakakaelavähki haigestumist ja suremist.  7


3. KOPSUVÄHK Kopsuvähi  all  mõeldakse  kasvajarakkude  kontrollimatut  kasvamist  ühes või  mõlemas kopsus.   Vähk   tekib   mitme   aasta   või   isegi   aastakümnete   jooksul   rakkudes   toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise   eelsoodumusega,   millele   lisanduvad   muud   tervist   kahjustavad tegurid. Kopsuvähk   on   üks   kõige   sagedamini   esinevaid   vähihaigusi   kogu maailmas. Naiste haigestumine kopsuvähki on tõusnud., meeste seas on haigestumine ja suremus   kopsuvähki   viimastel   aastatel   hakanud   langema.  Nagu   teistegi   vähihaiguste puhul,   parandab   haiguse   varane   avastamine   kopsuvähist   jagusaamise   väljavaateid tunduvalt.   Varakult   avastatud   haiguse   korral   saavad   arstid   kasutada   ravivõimalusi oluliselt  tõhusamalt kui kaugelearenenud  haiguse korral. Kahjuks avastatakse ligi 80% juhtudest   kaugelearenenuna.   Siiani   puudub   tõhus   meetod   kopsuvähi   varajaseks avastamiseks. 3.1 Kopsuvähi riskitegurid Vähil   on   palju   erinevaid   vorme,   kuid   alati   algab   see   haigus   ühtemoodi   –   geenide kahjustusega,   mis   mõnel   juhul   võib   olla   päritud,   kuid   enamasti   tekib   elu   jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel. Tubakas Kopsuvähi  tekkes on kõige  suuremaks  riskiteguriks  suitsetamine,  mis põhjustab  85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Tubaksuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem   kui   40   on   kantserogeensed   e   vähkitekitavad.   Ohtlik   on   ka   passiivne  suitsetamine – suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine. See põhjustab 3–5% haigusjuhtudest. Radoon Kopsuvähi üheks tekitajaks mittesuitsetajail võib olla radoon. See on värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu ka hoonetesse,   kus   halvasti   ventileeritud   ruumides   võib   saavutada   tervisele   oht- liku kontsentratsiooni. 8


Asbest Kopsuvähki   põhjustavaks   loetakse   ka   kokkupuutumist   asbestiga,   mida   50–60   aastat tagasi   kasutati   laialdaselt   ehituses.   Asbestil   on   üliväikesed   teravad   kiud,   mis   sisse hingates   kahjustavad   kopse.   Tänapäeval   kasutatakse   asbesti   tunduvalt   vähem,   kuna kasutusel on uued, kahjutumad materjalid. Nagu üldse vähi tekkest, ei tea me ka kopsuvähi tekkest veel kõike. 10% haigestunutest on inimesed, kellel ei ole kokkupuudet üldtunnustatud riskiteguritega. 3.2 Kopsuvähi haigusnähud Oma arengu algfaasis ei põhjusta kopsuvähk mingeid vaevusi ja sellepärast avastatakse kopsuvähk   tihtipeale   alles   siis,   kui   kasvaja   on   juba   kasvanud   suureks,   hakanud põhjustama vaevusi ning on jõudnud  teistesse organitesse levida. Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus   ja   korduvad   kopsupõletikud.   Muudeks   võimalikeks   haigusnähtudeks   on väsimus, söögiisu puudumine, seletamatu kaalulangus ja häälekähedus. Köha võib olla üheks  kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on   tegemist   suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks. 9


4. MELANOOM Melanoom   on   pahaloomuline   kasvaja,   mis   tekib   melanotsüütidest,   naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk   tema   värvuse.   Melaniini   ülesanne   on   kaitsta   nahka   ultraviolett   kiirguse   eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad   on   kõige   sagedasemini   esinevad   vähivormid.   Eestis   on  aastas   800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest   nahavähi   juhtudest   umbes   80%   on   basaalrakk   nahavähk,   10%   lamerakk nahavähk   ja  10%  melanoom.   Nahavähi  2  esimest  tüüpi   on  harva  surmaga   lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett  /UVA ja UVB/  kiirgus, mis tuleb   päikesest   või   solaariumist,   tungib   pindmisesse   nahakihti   –   epidermisesse   –   ja kahjustab   melanotsüütide   DNAd.   Kahjustatud   rakk   on   vähi   tekke   eelduseks. Melanoom   võib   tekkida   nahal   kõikides   kehapiirkondades,   samuti   limaskestadel   ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk   nn.   sünnimärgist   või   tekib   nahale   uus   kiiresti   kasvav   ja   muutuv   pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti   pea-kaelapiirkond.   Naistel   tekib   nahamelanoom   sagedamini   jalasäärtel   ja reienahal.  Oluline   on   regulaarselt   jälgida   oma   nahal   toimuvaid   muutusi   –   kas   olemasolevad sünnimärgid on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike. 10


4.2 Melanoomi riskitegurid Melanoomile   on   iseloomulik   kiire   haigestumuse   tõus   valge   elanikkonna   hulgas   kogu maailmas.   Haigestuda   võivad   inimesed   igas   vanuses,   kuid   haigestumuse   juurdekasv toimub   põhiliselt nooremas vanusegrupis.   Melanoom   on   üks   sagedamini   esinevaid vähivorme noorte hulgas. Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV kiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osadel inimestel suurem risk haigestuda kui teistel. On rida põhjusi, miks mõned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised. Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüüpe. Klassifitseeritakse 4 erinevat nahatüüpi, sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib ultraviolett (UV) kiirgusele. I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi, nahk pruuniks ei lähe II   fototüübiga inimestel   tekivad   päikesepõletused   sageli,   päevitus   tekib   pikema ajavahemiku vältel III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva, päevitus tekib kergelt IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti Melanoom   esineb   sagedamini   I   ja   II   naha   fototüübiga   heledanahalistel   inimestel. Heledanahalistel   inimestel   on   vähem   melaniini   nahas,   mis   tähendab,   et   kaitse   UV kiirguse kahjustuse vastu on väiksem. 4.3 Nahamelanoomi tunnused Regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule:  ebakorrapärane  kuju ehk asümmeetria   – sünnimärgi  ühe poole kuju ei ole vastavuses   teise   poole   kujuga;   serva   ebakorrapärasus   –   sünnimärgi   serv   on   sakiline, sälgustatud või ähmastunud; erinevad värvused ühes sünnimärgis; läbimõõt üle 5 mm; kasv – muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul. Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest  nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest. Varases staadiumis on  haigus ravitav.  11


5. NAHAVÄHK Nahavähk   on   pigmendiainevahetusega   mitteseotud   naharakkudest   tekkinud   suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi –basaalrakuline vähk e.   basalioom ja skvamoos   -   e.   lamerakuline   vähk,   millest   viimane   on   veidi   kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem   on   ohustatud   heledanahalised   inimesed,   kes   on   eksponeeritud   tugevale päikesekiirgusele   –   mida   lähemal   ekvaatorile   ja   mida   kõrgemal   merepinnast,   seda tugevam mõju.  Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. 5.1 Tekkepõhjused ja -mehhanismid Nahavähk   tekib   reeglina   eelnevalt   kahjustatud   nahale.   Nahakahjustust   võivad   esile kutsuda   paljud   tegurid,   peamisteks   haiguse   riskifaktoriteks   on   päikese-   ja ultraviolettkiirgus – rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk   ei   teki   kohe,   vaid   aastate   pärast.   Mitmesugused   eelnevad   nahahaigused   –   nt. kroonilised   nahapõletikud,   leukoplaakia,   albinism,   põletusarmid,   kiiritusdermatiit, kroonilised   säärehaavandid   jne.   –   kõik   need   suurendavad   nahavähi   (peamiselt lamerakulise vähi) riski. Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained – nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused – need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides.   Vahel   võivad   geneetilisi   muutusi   põhjustada   onkogeensed   viirused   (nt. papilloomiviirus   e.   HPV),   mille   suhtes   on   eriti   vastuvõtlikud   organismi   kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). 12


5.2 Sümptomid (avaldumine) ja ennetamine Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel   klaasja   või  pärlendava  sõlmekesena,  mis   aeglaselt  kasvab.   Hiljem   tekib   ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline   vähk   tekib   eelneva   kahjustusega   nahale   või   ka   huultele.   Tekib   terava piiriga   ebakorrapärane   punetav   naast,   mis   kasvab   suhteliselt   kiiresti   laiusesse   ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt   sageli   tekivad   siirded   e.   metastaasid   teistesse   piirkondadesse.   Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele. Kasvaja   ennetamiseks   on   vajalik   nahakahjustuste   vältimine.   Kaitsta   end   ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme. Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud. Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal tuleb näidata õigeaegselt arstile. 13


6. RINNAVÄHK Rinnavähk   ehk   rinnanäärme   kasvaja   on   sagedasim   Eesti   naistel   esinev   vähivorm.   Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal enam kui 650 uut rinnavähi juhtu, kuid kahjuks ligi 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud.   Põhjuseks võib olla arenenud riikides levinud trend, et stressis naised istuvad pikalt tööl, lükkavad lapsesaamist edasi ja neelavad hormoontablette. Müütilised traumad, ebasobiv pesu, deodorandid jms aga vähki ei tekita. Samuti ei tasu paanikasse sattuda, kui üks rind on teisest suurem.   Kahtlemata on rinnavähi teke seotud keskkonnas leiduvate kantserogeensete ainete hulga kasvuga,   kuid   kes   otsib   oma   diagnoosile   kindlat   põhjust,   võib   selle   leida   ka emotsionaalsete probleemide seast.  6.1 Haigestumise risk ja ohumärgid Rääkides   rinnavähi   riskiteguritest,   tuuakse   sageli   pikk   nimekiri   mitmesugustest faktoritest,   mis   rinnavähiohtu   suurendavad,   samas   aga   neljal   viiest   rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. Seetõttu räägitakse kolmest   tõsiseltvõetavast   riskitegurist:   olla   naine   (naissuguhormoonide   mõju), perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud   kahjustatud   geeniga),   vanus   üle   50   eluaasta   (risk   suureneb   juba   alates   40a. kasvades vanuse suurenemisega).  Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas   pidades   pöörata   suuremat   tähelepanu   oma   kehale,   tähele   panna   pisimaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40 eluaastast käia regulaarsel arstlikul kontrollil. Valdaval enamusel rinnavähi juhtudest avastab naine või tema partner tihendi (“tüki”) rinnast. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et enamus rinnas leiduvatest tihenditest osutub healoomulisteks   muutusteks.  Kuid   on   olemas   rida   märke,   mille   ilmnemisel   tuleb viivitamatult   arsti   poole   pöörduda:  muutus   rinna   kujus   või   suuruses,   valu   või ebamugavustunne   ühes   rinnas,   tihend   rinnas   või   kaenlaaluses   piirkonnas,   nahapinna 14


muutus   (näeb   välja   nagu   apelsinikoor),   sissetõmme,   “kortsumine”   või   liitumine aluskoega,   naha   värvuse   muutus,   rinnanibu   kuju   või   asendi   muutus,   sissetõmme, fiksatsioon, eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses. 6.2 Rinnavähi avastamine, sõeluuring Rinnavähi sümptomid on erinevad – tihketest „tükkidest“ ja tursest kuni nahamuutusteni, kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid. Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida. Oluline   on   teada,   et   rinnavähile   sarnased   sümptomid   võivad   olla   tingitud   ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst.    Rinnavähi   varajasemale   avastamisele   aitab   kaasa  regulaarne   enesekontroll, mammograafia e. rindade röntgenuuring ja rindade kliiniline kontroll e. arstlik läbivaatus. Varajase   avastamise   korral, kui   vähirakud   ei   ole   veel   tunginud   ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%. Seega – mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravitulemus. Rinnavähi   varajases   avastamises   on   kõige   tähtsam   roll   sõeluuringutel,   mis   toimuvad kindlas vanusegrupis, valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik. 40.– 69. aastaste naiste vanusegrupis on rinnavähi sõeluuringu valikmeetodiks tänapäeval mammograafiline sõeluuring. Mammograafilisel   sõeluuringul   teostatakse   naistele   spetsiaalset   röntgeniaparaati (mammograafi) kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenpilte ehk mammogramme hindavad eriettevalmistuse saanud radioloogid. 15


7. SOOLEVÄHK
Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on  jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa. Enamik   soolevähkidest   tekib   jämesoole   või   pärasoole   sisepinna   ehk   limaskesta vohanditest, polüüpidest.   Neid   healoomulisi   kasvajaid   kutsutakse   ka adenoomideks. Aastatega   võib  mõni   adenoom   pahaloomuliseks  muutuda.   Kui  polüübist   areneb  välja pahaloomuline   kasvaja   ehk   vähk   ja   see   avastatakse   varajases   staadiumis,   saab   selle enamasti kirurgiliselt eemaldada. Tihtipeale siiski esialgsed kasvajalise haiguse tunnused ehk   sümptomid   puuduvad   ning   enne   vähi   avastamist   võib   see   olla   levinud   teistesse kehapiirkondadesse.  7.1 Soolevähi esinemine Soolevähk on levinud  ja järjest  sagenev haigus, mis kuulub kolme  kõige sagedamini esineva   kasvaja   hulka.   Soolevähk   on   kõikidest   vähitüüpidest   sageduselt   teine surmapõhjus   Euroopas   ning   esinemissageduselt   kolmandana   kirjeldatud   vähk   kogu maailmas. Ka   Eestis   on   soolevähki   haigestumine   viimase   30   aasta   jooksul   pidevalt   tõusnud   ja haigestunute arv järjest suureneb. Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 400 000 inimesel. Aastas sureb meil soolevähi tõttu umbes 400 inimest. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult. 7.2  Soolevähi riskitegurid  
 Vanus – enamasti haigestutakse vanuses üle 50 aasta, umbes 10% juhtudest võib  kasvaja ilmneda ka nooremas eas.  Vale toitumine – vähese kiudainesisaldusega ja palju loomset rasva sisaldav toit.  Ülekaal ja vähene liikumine.  Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. 16


 Põletikulised soolehaigused (haavandiline jämesoole põletik, Crohni tõbi)  Seedeelundkonnas on varem esinenud polüüpe.  Varasemalt põetud soolevähk.  Lähisugulastel (vanemad, õed-vennad) on esinenud soolevähki.   Kui   esineb   üks   või   mitu   eelnimetatud   teguritest,   siis   ei   tähenda   see   kohe möödapääsmatult soolevähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda. 7.3 Soolevähi avastamine ja diagnoosimine Soolevähi prognoos on seda parem, mida varasemas staadiumis see avastatakse. Kuna haiguse areng kestab aastaid, siis on väga olulisel kohal inimeste teadlikkus varajastest haigustunnustest ja kohesest arstile  pöördumisest. Haiguse diagnoosimine  ja ravimine omal   käel   põhjustab   kasvajate   korral   olulise   ajakao   ja   raskendab   tervistava   ravi läbiviimist. Omaette   riskirühma   moodustavad   haigused,   mille   korral   esinevad   teatud   muutused geenides.   Sel   juhul   areneb   soolevähk   küllalt   noores   eas.   Sellisteks   haigusteks   on perekondlik adenomatoosne polüpoos ja pärilik mittepolüpoosne vähk. Need haigused moodustavad vaid 1-2% kõikidest soolevähkide põhjustest, ent kui  perekonnas on teada eelpool nimetatud haiguste esinemine, siis geneetiliselt ohustatud  inimesed peavad olema arstide kõrgendatud tähelepanu all. 17


8. VERELOOME KASVAJAD Lümfoom Lümfoom on   lümfisüsteemi   vähk,   mis   saab   alguse   lümfirakkude ehk lümfotsüütide tootmises   tekkivast   veast.   See   viib   ebanormaalsete   rakkude   ehk vähirakkude tekkimiseni, mis moodustuvad kahel viisil:  rakud jagunevad normaalsetest rakkudest kiiremini  rakud elavad normaalsetest lümfirakkudest kauem Nii   nagu   normaalsed   lümfirakud,   võivad   ka   vähirakud   kasvada   organismi   eri piirkondades, nt. lümfisõlmedes, põrnas, luuüdis või veres. 8.1 Sümptomid Allpool   nimetatud   sümptomid ei   ole   tingimata   lümfoomi   põhjustatud. Sarnaseid sümptoome võivad põhjustada ka erinevad nakkushaigused. Kui sümptomid kestavad pikemat aega, peaks kindlasti käima arstlikus kontrollis. Lümfoomi   haigustunnused   ehk   sümptomid:  lümfisõlmede   suurenemine,   külmatunne, palavikud, öine higistamine, seletamatu kaalulangus, nõrkus, nahasügelus. Tavaliselt lümfoomi varases staadiumis valu ei esine. Enamasti   avaldub   lümfoom   kaela   või   kaenlaaluste   lümfisõlmede   suurenemisena,   mis hilisemas staadiumis avastades on valulikud. Mõnikord suurenevad lümfisõlmed ka mujal kehapiirkondades:   kubeme   lümfisõlmede   suurenemine   võib   põhjustada jalgade   turset, kõhu   lümfisõlmede   suurenemine   võib   anda kõhuvalu   või   täiskõhutunde,   suurenenud lümfisõlmed rindkeres võivad põhjustada hingamisraskust, köha või valu. Lümfoom võib harva levida ka pea- või seljaaju piirkonda, põhjustades jäsemete nõrkust ning pea- ja/või seljavalu.  Ainult väga harvadel juhtudel ei ole lümfoomi puhul lümfisõlmed suurenenud. Biopsia   ehk   koe   proovitüki   võtmine   on kõige   olulisem   diagnostiline protseduur,   kus koetükk   eemaldatakse   kahtlustatavast   vähipiirkonnast   mikroskoopilise   uuringu   tarvis. Koeproovist   saadav   informatsioon   on   väga   oluline   lümfoomi   diagnoosimise   ja   ravi seisukohalt. 18


9. NEERUVÄHK Neeruvähk on neerukoest lähtunud pahaloomuline kasvaja. Kõige sagedasem neeruvähi vorm on  neerurakuline  kartsinoom. Tavaliselt  moodustab neeruvähk  ühtse kasvajalise massi. Aeg-ajalt esineb neeruvähk mõlemas neerus korraga. Sageli avastakse neeruvähk alles siis kui ta on väga suureks kasvanud, kuna varases staadiumis neeruvähk tavaliselt vaevuseid ei põhjusta. 9.1 Riskifaktorid ja ennetamine Täpselt   ei   teata,   mis   põhjustab   neeruvähki.   Uuringutes   on   siiski   selgunud   mõningad tekkeriski lisavad faktorid ning osad neist (nt. suitsetamine) on kontrollitavad.  Suitsetamine tõstab neeruvähki haigestumise riski ning on sõltuvuses sellest kui palju ja kui pikalt suitsetatakse. Risk väheneb olulisel määral kui suitsetamine lõpetada.  Kehakaal – ülekaal tõstab neeruvähki haigestumise riski.  Töökeskkond   –   mitmed   uuringud   on   näidanud,   et   kokkupuude   teatavate kemikaalidega suurendab neeruvähi tekkeriski nt. asbest, kaadmium (teatud metall), osad herbitsiidid, benseen ja orgaanilised lahustid (eriti trikloroetüleen).  Pärilikkus   –   neeruvähk   võib   olla   põhjustatud   mõningatest   haruldastest   pärilikest haigustest.  Perekondlik   haigestumus   –   lähisugulasel   (vanemal,   õel-vennal)   on   avastatud neeruvähk.  Kõrgenenud   vererõhk   tõstab   haigestumise   riski,   ent   pole   selge   kas   neeruvähk   on tingitud vererõhuravimitest, kõrgenenud vererõhust endast või mõlemast.  Kaugelearenenud  neeruhaigus – dialüüsipatsientidel  on kõrgenenud risk neeruvähi tekkeks (ka polütsüstilised neerud).  Sugu – meestel esineb neeruvähki umbes kaks korda sagedamini kui naistel. Neeruvähi tekkeriski vähendamiseks lõpetage suitsetamine, hoia kehakaal normis, toitu tervislikult – lisa menüüsse rohkem puu- ja juurvilju ning väldi praetud toite, kõrgenenud vererõhu kontrolli alla saamine, vähkitekitavate kemikaalidega kokkupuutest hoidumine. 19


10. MAOVÄHK Maovähk on mao pahaloomuline kasvaja. Sõltuvalt   sellest,   millisest   maoseina   kihist   see   alguse   saab   eristatakse   mitmeid   mao pahaloomuliste   kasvajate   vorme,   mida   tuntakse   erinevate   nimetuste   all   –   vähk   ehk adenokartsinoom, lümfoom, kartsinoid, GIST, sarkoom. Kõigi nende puhul on ravi ja prognoos erinevad. Enamuse, ligikaudu 90% kõikidest mao pahaloomulistest kasvajatest moodustavad   mao   limaskesta   näärmelise   epiteeli   rakkude   muutustest   alguse   saanud adenokartsinoomid. Ühtset maovähi tekkepõhjust ei teata. Tegemist on mitmete tegurite koosmõjuga, mis ühel hetkel  põhjustavad mao limaskesta rakkudes selliseid  muutusi, et need lakkavad normaalselt funktsioneerimast ja hakkavad pidurdamatult vohama. Selle tulemusena tekib maoseinas   kasvajaline   vohand   või   muutub   maosein   paksemaks.   Kuna   magu   on  päris suure mahutavusega „kott”, siis alul ei sega selline muutus toidu seedimist ega tekita ka mingeid erilisi vaevusi toidu makku sattudes. See on ka põhjuseks, miks üsna sageli ei anna   maokasvaja   endast   märku   enne,   kui   haigus   on   juba   kaugele   arenenud,   s.t.   on tekkinud probleemid toidu sattumisel ja liikumisel maos või on haigus levinud teistesse kehapiirkondadesse.   Sellisel   juhul   on   tegemist   kaugelearenenud   ehk   metastaatilise vähiga. Kuna   maovähki   on   varases   staadiumis   raske   diagnoosida,   on   õigem   mõelda   selle ennetamisele. Alati on kergem haigust vältida kui seda ravida. Et aga haigust vältida tuleks teada nii selle tekke põhjusi kui ka teket soodustavaid tegureid.  10.1 Maovähi ohutegurid  Toitumusharjumised – inimestel, kes söövad palju suitsutatud, soolaseid või praetud toite ning vähe taimseid produkte on kõrgenenud risk maovähi tekkeks  Sigarettide suitsetamine   Mao pika-ajaline põletik ja lõpuni väljaravimata kroonilised haavandid  Adenomatoossed polüübid maos.   Maovähi perekondlik esinemine – lähisugulastel on 2-3 korda suurem risk haigestuda võrreldes nendega, kelle vanematel ega õdedel-vendadel maovähki pole diagnoositud 20


 Varem opereeritud magu, sõltumata haigusest, miks magu osaliselt eemaldati.  Sugu – meestel esineb maovähki 1,5 korda rohkem kui naistel. Alla 30-aastastel on seda suhteliselt harva, üle 40 … 50.aasta tõuseb esinemissagedus kiiresti.  Pidev   stress   ja   pinge,   korrapäratu   elurütm   –   see   on   ohutegur   peaaegu   kõikide seedeelundite vähkkasvajate korral  Kui   esineb   üks   või   mitu   eelnimetatud   teguritest,   siis   ei   tähenda   see   kohe möödapääsmatult   maovähi   tekkimist,   küll   aga   on   tõusnud   tõenäosus   sellesse haigestuda.  11. AJUKASVAJA Eesti   Vähiregistri   andmetel   diagnoositakse   Eestis igal   aastal   keskmiselt   90   uut pahaloomulise peaaju- ja kesknärvisüsteemikasvaja juhtu. Kuigi haiguse esinemissagedus 21


tõuseb vanusega, on kogurisk ajukasvaja tekkeks elu jooksul vähem kui 1%. Samas on ajukasvajad ühed lapseea sagedamini esinevad kasvajad (kuni 10 juhtu aastas). Healoomulised ajukasvajad ei sisalda vähirakke. Tavaliselt   on   võimalik   healoomuline   kasvaja   eemalda:   tagasi   kasvab   ta   harva. Healoomulise kasvaja äär või serv on selgelt nähtav. Healoomuliste kasvajate rakud ei tungi   ümbritsevatesse   kudedesse   ega   levi   keha   teistesse   osadesse.   Samas   võivad healoomulised   kasvajad   avaldada   survet   aju   tundlikele   piirkondadele   ning   põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (koljusisese rõhu tõus, ajukompressioon, surve naaberkudedele jms). Väga harva võib healoomuline kasvaja muutuda halvaloomuliseks. Pahaloomulised ajukasvajad sisaldavad vähirakke. Pahaloomulised ajukasvajad on tavaliselt tõsisemad ja tihti eluohtlikud. Suure tõenäosusega kasvavad nad kiiresti ja tungivad ümbritsevasse tervesse ajukoesse  või avaldavad sellele survet. Väga   harva   võivad   pahaloomulise   ajukasvaja   rakud   sellest   irduda   ja   levida   teistesse peaaju osadesse, seljaajusse või isegi teistesse kehaosadesse. Mõnikord ei ulatu pahaloomuline kasvaja tervetesse kudedesse. Kasvaja võib piirduda teatud koekihiga. Seda võivad piirata ka koljuluud või teised struktuurid.  Pahaloomulised   kasvajad   jagunevad   omakorda   primaarseteks   ja   sekundaarseteks kasvajateks. 11.1 Riskitegurid  Ajukasvajate   täpset   põhjust   ei   tea   keegi.   Arstid   oskavad   harva   seletada,   miks   ühel inimesel   tekib   ajukasvaja   ja   teistel   mitte.   Samas   on   selge,   et   ajukasvajad   ei   ole nakkuslikud. Keegi teine ei saa teid sellesse haigusesse „nakatada“. Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on teatud riskitegurid, on suurem tõenäosus ajukasvaja tekkeks kui teistel. Riskitegur on ükskõik milline faktor, mis suurendab isiku võimalust teatud haiguse tekkeks.  Meessugu. Üldiselt   on   ajukasvajad   meestel   sagedasemad   kui   naistel.   Samas   on meningioomid naistel sagedasemad. 22


 Rass. Ajukasvajad on valgetel sagedasemad kui teistest rassidest inimestel.  Vanus. Enamik ajukasvajatest leitakse 70-aastastel või vanematel inimestel. Samas on ajukasvajad laste seas sageduselt teine vähk (leukeemia on kõige sagedasem vähk lapseeas) ja noorematel kui 8-aastastel esineb ajukasvajaid sagedamini kui vanematel lastel.  Perekonnaanamnees. Inimestel, kelle pereliikmetel on esinenud glioome, võib selle haiguse kujunemine olla tõenäolisem.  Kokkupuude kiirituse või teatud kemikaalidega tööl.  Kiiritus. Tuumatööstuse töötajatel on ajukasvaja tekkimise risk suurem. 11.2 Ajukasvajate sümptomid Ajukasvajate   sümptomid   sõltuvad   kasvaja   suurusest,   tüübist   ja   paikmest.   Sümptomid võivad   tekkida   siis,   kui   kasvaja   avaldab   mõnele   närvile   survet   või   kahjustab   teatud ajupiirkonda. Sümptomeid võib põhjustada ka see, kui aju tursub või kolju sisse koguneb vedelikku. Kõige tavalisemad ajukasvajate sümptomid on peavalu; iiveldus või oksendamine; kõne,  nägemise või kuulmise muutused; tasakaalu- või kõndimisprobleemid; meeleolu-,  isiksuse- või keskendumisvõime muutused; mäluhäired; lihastõmblused või lihaste  “tukslemine” (krambid); käte või jalgade tuimus või surisemine. Need sümptomid ei ole kindlad ajukasvajate tunnused. Ka teised haigused võivad neid probleeme   põhjustada.   Selliste   sümptomitega   inimene   peaks   esimesel   võimalusel pöörduma arsti poole. Ainult arst oskab probleemi diagnoosida ja ravida. KOKKUVÕTE Referaadis   rääkisin   erinevatest   vähkkasvajatest,   nende   tekkepõhjustest,   sümptomitest, riski-   ja   ohuteguritest,   kasvajate   esinemissagedusest,   avastamisest   ja   diagnoosimisest. Rääkisin lähemalt erinevate vähkkasvajate tüüpidest ja kõigest vähiga seonduvast.  Sain palju uusi teadmisi seoses erinevate vähkidega ning oskan nüüd ennetada vähiliike. Tean, kuidas tehakse uuringuid, millal ja miks sinna minema peaks.  23


Lugedes erinevatest allikatest vähkkasvajate kohta, sain teada ka palju statistilisi andmeid nii Eesti kui ka Euroopa kohta vähki haigestunutest ja ka surnutest. 24


KASUTATUD ALLIKAD  http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/vahkkasvajad.html  http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hk_(haigus)  http://cancer.ee/ennetamine/  http://www.cancer.org/cancer/index  http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/55-eesnaeaermevaehk  25

Document Outline

• SISUKORD
• VÄHIPAIKMED
• 1. EESNÄÄRMEVÄHK
  • 1.1 Eesnäärmevähi riskitegurid
  • 1.2 Eesnäärmevähi tunnused
  • 1.3 Eesnäärmevähi diagnoosimine
• 2. EMAKAKAELAVÄHK
  • 2.1 Emakakaelavähi ennetamine
  • 2.2 Emakakaelavähi sõeluuring
• 3. KOPSUVÄHK
  • 3.1 Kopsuvähi riskitegurid
  • 3.2 Kopsuvähi haigusnähud
• 4. MELANOOM
  • 4.1 Kuidas tekib?
  • 4.2 Melanoomi riskitegurid
  • 4.3 Nahamelanoomi tunnused
• 5. NAHAVÄHK
  • 5.1 Tekkepõhjused ja -mehhanismid
  • 5.2 Sümptomid (avaldumine) ja ennetamine
• 6. RINNAVÄHK
  • 6.1 Haigestumise risk ja ohumärgid
  • 6.2 Rinnavähi avastamine, sõeluuring
• 7. SOOLEVÄHK
  • 7.1 Soolevähi esinemine
  • 7.2 Soolevähi riskitegurid
  • 7.3 Soolevähi avastamine ja diagnoosimine
• 8. VERELOOME KASVAJAD
  • 8.1 Sümptomid
• 9. NEERUVÄHK
  • 9.1 Riskifaktorid ja ennetamine
• 10. MAOVÄHK
  • 10.1 Maovähi ohutegurid
• 11. AJUKASVAJA
  • 11.1 Riskitegurid
  • 11.2 Ajukasvajate sümptomid
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD ALLIKAD