Vähkkasvajad (0)

Rakvere Ametikool
KAISA KINK
MT11
Vähkkasvaja
REFERAAT
Juhendaja : Ülle Roodvee
Rakvere 2014
Vähi teke ja areng
Vähk on geneetiline haigus.
Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt   reguleeritud ja tasakaalus. Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides võib see tasakaal häiruda, tekib rakkude kontrollimatu paljunemine, rakud muutuvad oma omadustelt. On olemas geen, mille ülesandeks on põhjustada normist kõrvale kaldunud rakkude hävingut – apoptoosi. Kui see geen ise muutub, kaob looduse poolt sisse seatud kontrollmehhanism ja tee muutunud rakkude paljunemiseks on avatud. Normaalsed keharakud teevad läbi teatud arvu pooldumisi ja seejärel kasv lakkab, rakk hävib. Geneetiliste muutuste tulemusena tekivad rakud, mille omaduseks on paljuneda lõpmatult. Kokkuvõtlikult on vähi tekkemehhanism järgmine:

• rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei funktsioneeri normaalselt, kasv läheb kontrolli alt välja
  
• apoptoos – muutunud rakkude hävimise süsteem ei tööta
  
• rakud muutuvad surematuks – paljunevad lõpmatult.
  

 Enamus vähkkasvajatest tekib siiski elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena. Meie geneetilist struktuuri mõjutab elu jooksul suur hulk vähkitekitavaid (kantserogeenseid) faktoreid: nii väliskeskkonnast saadud kui ka organismis eneses tekkivad kantserogeenid. Pikk tee esimesest muutunud rakust vähkkasvajani kulgeb läbi vähieelsete seisundite , mille õigeaegne avastamine ja ravi hoiavad ära vähi tekke. Kui vähkkasvaja on tekkinud, on selle rakkudel võime pidurdamatult paljunedes haarata ümbritsevaid kudesid ning tungida vere- ja lümfiringlusse, levides sel teel keha kaugematesse piirkondadesse, teistesse organitesse. Seda protsessi nimetatakse siirete tekkimiseks (metasteerumiseks). 
Enamlevinud vähi liigid : Maovähk, kopsuvähk, maksavähk, rinnavähk , emakakaela vähk, neeruvähk, munasarja vähk, ajukasvaja,
Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Küll on aga teada, et 2/3 vähijuhtudest on seotud tubaka ja (väär)toitumisega. Sellest järeldub, et toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku eluviisi reegleid, on võimalik alandada oma vähiriski.
Suitsetamine on harjumus, millest vabanemine on võimalik vaatamata tubakas leiduva nikotiini tugevat sõltuvust tekitava toime tõttu üliraske. On leitud, et tubakasuits sisaldab üle 4000 keemilise ühendi, millest üle 40 on kantserogeensed . Igasuguse tubaka suitsetamine, ja mitte ainult, vaid ka tubakatoodete muu kasutusviis on vähi riskiteguriks ning neid seostatakse kopsu-, huule -, suukoopa-, kõri-, neelu -, kõhunäärme-, põie- ja neeruvähi teket. Suitsetamine suurendab ka rinnavähi riski.
 Arvestades, kui suure tähtsusega on eluviis vähktõve ennetamises, anname mõned soovitused vähi ennetuseks:

• Ärge suitsetage.
  
• Vähendage rasva hulka oma toidus. Tüüpilises Lääne dieedis saadakse rasva arvel üle 40% päevasest kalorsusest, see tuleks viia 25-30%-ni. Eelistage neid taimseid rasvu loomsetele, mis kujutavad vähem ohtu südame- veresoonkonna haiguste ja vähi tekkeks (kolesteroolivabad taimsed rasvmäärded, oliiviõli, rapsiõli). Sööge kala, kasulikud on selles sisalduvad omega-3 rasvhapped .
  
• Tarbige minimaalselt soolatud, marineeritud ja suitsutatud toite.
  
• Järgige tasakaalustatud ja täisväärtusliku toitumise põhimõtteid.
  
• Toidu töötlemisel eelistage hautamist, keetmist ja aurutamist praadimisele, ahjus ja grillis kõrvetamisele.
  
• Suurendage kiudaineterikaste toitude osakaalu : täisteraleivad ja – pudrud , täisterariis ja – makaronid .
  
• Sööge rohkesti kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimatooteid .
  
• Sööge palju puu- ja juurvilju, neis on vitamiine, mineraale ja kiudaineid.
  
• Tarbige alkoholi mõõdukalt või üldse mitte.
  
• Sportige, andke oma kehale pidevat füüsilist koormust ja liikumist.
  
• Laske regulaarselt kontrollida oma tervislikku seisundit vastavalt perearsti soovitustele.
  

Vähiravis eristatakse 3 etappi

• Tervistav ehk kuratiivne ravi
  
• Elu pikendav , kasvaja levikut piirav ning elukvaliteeti parandav onkospetsiifiline ehk kasvajavastane palliatiivne ravi
  
• Kasvajast tekitatud vaevuste palliatiivne ravi ehk parim toetav ravi
  

 Ravi valik sõltub erinevatest teguritest:

• vähkkasvaja leviku ulatusest e. haiguse staadiumist
  
• kasvaja suurusest , selle asukohast
  
• kasvaja agressiivsusest ehk kasvamise kiirusest
  
• patsiendi üldseisundist, tema vanusest, kaasuvatest haigustest jne.
  

Enamasti kasutatakse vähkkasvajate ravis mitme raviviisi kombinatsioone. Kõige sobivama ja tõhusama ravimeetodi valiku otsustab arst koostöös patsiendiga. Ravimeetodi valikul lähtutakse ühest kindlast reeglist: haiguse ravimisel ei tohi kahjustada tervist või raskendada praegust olukorda.
Tänapäeval kasutatavad vähiravi meetodid on:
Kirurgiline ravi
Kiiritusravi  – kasvajarakkude hävitamine radioaktiivse kiirguse abil
Keemiaravi  – kasvajarakkude hävitamine valikuliselt neile toimivate rakumürkide abil
Allikas: Kasvaja.net
Hormoonravi  – kasvajarakkude kasvu pidurdamine hormoonpreparaatide või nende antagonistide abil
Bioloogiline ravi -kasvajarakkude ründamine monoklonaalsete antikehadega
Immunoloogiline ravi – püütakse tõsta organismi kaitsevõimet ja aktiivsust võitluses kasvajarakkudega.
12 ohumärki
Kui kehas on midagi valesti, reageerib keha tavaliselt mitmesuguste vaevustega. Teatud vaevused võivad olla põhjustatud vähist ja sellisel juhul on vaja pöörduda arsti poole. Niisugused vaevused ei pruugi aga alati tähendada vähki haigestumist, sageli on neil muud, enamasti ohutud põhjused.
Järgnevalt toome ära 12 tähtsat ohumärki, mis võivad viidata vähile. Mõnikord on raske ohtlikke ja ohutuid vaevusi eristada ja seepärast tuuakse ka näiteid olukordadest, kus pole tegemist vähiga.
1. Verejooks
Kontroll on soovitatav: Verejooks teadmata põhjusel, nagu veri uriinis, veriköha või veriroe; verejooks tupest vanematel naistel; veritsev sünnimärk.
Vähikontroll pole vajalik: Juhuslikud ninaverejooksud. Ebakorrapärane menstruatsioon noortel naistel ja muidugi vigastused.
2. Seedetegevuse muutused
Kontroll on soovitatav: Pikaajaline kõhukinnisus, kõhulahtisus või soolegaasid teadmata põhjusel. Veriroe.
Vähikontroll pole vajalik: Lühiajaline kõhulahtisus või kõhukinnisus. Seedetegevuse muutused seoses muutustega toitumisharjumustes.
3. Uus või muutunud sünnimärk
Kontroll on soovitatav: Sünnimärk, mis on hiljuti tekkinud või muutunud järgmiselt:
- hakanud kasvama,
- muutunud kujult ebakorrapäraseks,
- muutnud värvi,
- hakanud sügelema,
- veritseb , eritab vedelikku või ketendab.
Vähikontroll pole vajalik: Sünnimärk, mis näeb teistest veidi erinev välja, kuid pole mitme aasta jooksul muutunud.
4. Neelamisraskused
Kontroll on soovitatav: Aja jooksul süvenevad neelamisraskused. Valu ei esine või esineb nõrk valu, kuid on tunne, nagu jääks toit kurku kinni.
Vähikontroll pole vajalik: Järsku tekkivad neelamisraskused, näiteks kurguvalu külmetuse tagajärjel. Mõnikord tekitab ka stress tunde, nagu oleks “tükk kurgus ”.
5. Köha
Kontroll on soovitatav: Köha, mis kestab mitu nädalat või kordub vaheaegadega. Veriköha. See kehtib eriti suitsetajate kohta.
Vähikontroll pole vajalik: Köha, mis kestab vähem kui paar nädalat. Köhimine külmetuse tagajärjel või läkaköha.
6. Häälekähedus
Kontroll on soovitatav: Kui häälekähedus kestab rohkem kui paar nädalat.
Vähikontroll pole vajalik: Häälekähedus külmetuse tagajärjel või kestusega mitte üle paari nädala (muidugi tuleb häälekäheduse ajal vältida sosistamist, karjumist ja laulmist ning juua sooja jooki).
7. Probleemid urineerimisel
Kontroll on soovitatav: Raskused urineerimise alguses, peenike juga ja/või sagenenud urineerimisvajadus (kehtib meeste kohta). Veri uriinis.
Vähikontroll pole vajalik: Valu urineerimise ajal. Selliste vaevuste korral tuleb arsti poole pöörduda, kuid muudel põhjustel.
8. Nahaalused muhud
Kontroll on soovitatav: Muhud kaelal, kaenlaalustes, kubemel, munanditel või rindadel. Muhud, mis ei valuta .
Vähikontroll pole vajalik: Valutav paistetus pärast lööki või valutav muhk kurgupiirkonnas seoses külmetusega.
9. Pikaajaline palavik
Kontroll on soovitatav: Palavik, mille põhjus pole teada ja mis kestab üle paari nädala.
Vähikontroll pole vajalik: Palavik, mille põhjus, näiteks nakkushaigus , on teada. Palavik, mis kestab vähem kui paar nädalat.
10. Kõhnumine
Kontroll on soovitatav: Kõhnumine teadmata põhjustel. Isu kaotus teadmata põhjustel.
Vähikontroll pole vajalik: Kõhnumine, mille põhjus on teada, näiteks dieedipidamine või treenimine .
11. Valu
Kontroll on soovitatav: Valu, mille põhjus pole teada ja mis kestab kauem kui paar nädalat.
Vähikontroll pole vajalik: Valu, mille põhjus on teada või mis ei kesta üle paari nädala.
12. Mitteparanevad haavad
Kontroll on soovitatav: Haavad, mis tekivad teadmata põhjusel ja mis ei parane. Haavad võivad aja jooksul suureneda või ka mitte.
Vähikontroll pole vajalik: Haavad, mille põhjus on teada, näit. ekseem , suhkurtõbi või (loomulikult) vigastused.
Kokkuvõtteks võib öelda, et on kaks tunnust, mida peaksime silmas pidama :
• Kaua kestvad vaevused (kaks nädalat on tavaliselt sobiv piir)
• Kui vaevuse põhjus on teadmata.
Tuleb meeles pidada, et isegi kui vaevus vajab arstlikku kontrolli, on selle põhjuseks tavaliselt midagi muud kui vähk.