Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kopsuvähk, melanoom, diabeet (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS VÄLTIDA MELANOOMI ?

KOPSUVÄHK   
                    SÜMPTOMID
 Pikaleveniv köha, valud  rindkeres , veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu 
kaalulangus, söögiisu puudumine
Kopsuvähi  riskitegurid ­  suitsetamine
Suitsetaja  risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal
Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest
                       I  RAVIVIIS
Kirurgiline ravi­seisneb  kasvaja  kopsust eemaldamises
Lõigatakse ära  osa kopsust, kus kasvaja paikneb
Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse 
ära kasvaja ning  väike osa  tervet  kude kasvaja ümbert
Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis 
tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole
                    II RAVIVIIS
Kiiritusravi ­ kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab 
seeläbi kasvaja mõõtmeid.
Põhineb sellel, et kasvaja on kiirgusele tundlikum kui kasvajat ümbritsev terve kude.
Väliskiiritusravi see tähendab, et kasvajat kiiritatakse kehavälise kiirgusallikaga
Väliskiiritusravi kasutatakse varajase kopsuvähi puhul alternatiivse ravimeetodina 
kirurgilise ravi asemel
Kiiritusravi kasutatakse ka põhiravimeetodina
                III RAVIVIIS
Keemiaravi  eesmärk on kahjustada pahaloomulise kasvaja rakke ning sellega pidurdada 
kasvaja arengut
Keemiaravi on põhiravimeetodiks kaugelearenenud kopsuvähijuhtudel, siis kui kasvaja 
on levinud teistesse elunditesse
Vähivastased  ravimid  viiakse organismi kas suu kaudu või manustatakse otse 
vereringesse
Mõjub toksiliselt ka tervetele rakkudele, eristamata neid vähirakkudest
Levinumad on  iiveldus  ja  oksendamine , juuste väljalangemine ja nõrkushood
                     TOITUMINE
Õige toitumine võib aidata kaasa nii kasvajast tervenemisele kui ka vähendada kasvaja 
taastekke võimalust. 
Vitamiine, mineraale, valke, rasvu, süsivesikuid ja vett) sisaldavaid toite ning jooke
 Toitumist raskendavad aga vähi ja vähiraviga seotud kõrvaltoimed( isutus, iiveldus, 
oksendamine, kõhulahtisus, suuhaavandid, neelamisraskus)
Võib tekkida alatoitumus, mis põhjustab nõrkust ja väsimust, langetab vastupanuvõimet
Lisaks toitumisele on kindlasti vaja pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele
               ENNETAMINE
Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised 
kopsuvähi ennetamise moodused
                    MELANOOM
Naha  pahaloomuline  kasvaja­ tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest)
värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või  nahast  heledam laik
Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides  pindmistesse  nahakihtidesse  – 
epidermisesse – ja kahjustab melanotsüütide DNAd
Pärilik 
Kahjustatud  rakk  on vähi tekke  eelduseks .
Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti  limaskestadel ja silmas, kus on 
olemas melanotsüüdid
Samuti sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.
                      RAVI
Kirurgiline ravi­ kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete  kudedega
Keemiaravi­ kasutatakse kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse või 
teistesse organitesse
Kiiritusravi­ kasutatakse kirurgilise ravi järgselt kui kasvaja on levinud mitmetesse 
lümfisõlmedesse
Samuti kaugelearenenud kasvaja korral iseseisva ravimeetodina kui  siirded  on näiteks 
ajus või  luudes
Immuunravi
Immuunravi­ kasutatakse aineid, mis on sarnased organismi immuunsüsteemi  poolt 
väljatöötatavate ainetega, mille eesmärk on hävitada kasvajarakud
    KUIDAS VÄLTIDA MELANOOMI ?
Hoidu pikaajalisest viibimisest tugeva päikesekiirguse käes 
Ära käi solaariumis
Kasuta UV­kiirguse vastu päevituskreemi
Kanna  riideid , mis  kaitsevad  UV­kiirguse eest 
Millal  arstile  pöörduda?
Kui märkad kahtlaseid muutuseid nahas, konsulteeri oma arstiga
Ära  oota , mil piirkond hakkab  valutama ­ nahavähk põhjustab harva valu
Melanoom on ravitav, kui see on avastatud varases  staadiumis , kuid muutub 
eluohtlikuks, kui lasta sel kasvada ja levida
           KASUTATUD MATERJAL
http://www.haigekassa.ee
http://www.kasvaja.net
http://www.huidinbeeld.nl/melanoom5b.jpg
http://f4.pmo.ee/f/2008/06/19/51056t20hc06c.jpg
KÕRGVERERÕHKTÕBI
Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava 
piiri
Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga 
Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. 
Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks  riskifaktoriks  ­aju veresoonte, südame 
pärgarterite ja neeruhaigustele.
Vaid 5­10%­l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab­ Siis 
nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks
             TEKKE PÕHJUSED
Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele
Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel 
tekkiv rõhk
Vererõhk sõltub südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast
Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee­ ja  soolasisaldus
neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid
                   SÜMPTOMID
Kõrgverererõhutõvega seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel
 Mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus,ninaverejooks, närvilisus. 
Hüpertoonia tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade 
muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel insult või  neerupuudulikkus .
Inimene võib märgata nägemise halvenemist, üldist halba enesetunnet koos peavaluga, 
töövõime langust,südamekloppimist ning unetust. 
Kõrgvererõhutõbi on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud 
muutuda.
               DIAGNOOSIMINE 
•Hüpertoonia diagnoosimine algab vererõhu mõõtmisest
Väärtused peavad olema kõrgenenud vähemalt kolmel järjestikusel korral (erinevatel 
päevadel). 
•Elektrokardiogramm ehk südamefilm, vere­ ja uriinianalüüsid, et tuvastada võimalikke 
tüsistusi.
•Veres määratakse kolesteroolisisaldus, mille kõrgenemine on oluliseks hüpertoonia 
riskiteguriks .
•Kaebuste esinemisel teostatakse ka silmapõhjade uuring ning kopsude ja südame 
röntgenülesvõte 
Ravivõimalused
Essentsiaalse hüpertoonia täielikuks raviks vahendeid ei tunta, kuid korrektne ravi aitab 
aeglustada haiguse süvenemist ning komplikatsioonide teket.
Soola piiramine toidus, kehakaalu  normaliseerimine , stressi vähendamine, mõõdukas 
kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest ning alkoholi tarbimisest loobumine.
Ravimid. 
Vasakule Paremale
Kopsuvähk-melanoom-diabeet #1 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #2 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #3 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #4 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #5 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #6 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #7 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #8 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #9 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #10 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #11 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #12 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #13 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #14 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #15 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #16 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #17 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #18 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #19 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #20 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #21 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #22 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #23 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #24 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #25 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #26 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #27 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #28 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #29 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #30 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #31 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #32 Kopsuvähk-melanoom-diabeet #33
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sigrid kiisk Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Diabeet ehk suhkrutõbi
14
ppt

Diabeet ehk suhkrutõbi

Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Diabeet ehk suhkrutõbi ehk diabetes mellitus Mis on diabeet (Diabetes mellitus)? Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on raskekujuline päriliku eelsoodumusega energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%

Bioloogia
Suhkruhaigus
10
ppt

Suhkruhaigus

Koostasid: Pamela Puidak ja Kadri Ratas 11A. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mg/dl siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Janu. Sage urineerimine.

Bioloogia
Diabeedi olemus
16
odt

Diabeedi olemus

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13

Iluteenindus
Uurimistöö - Diabeet
42
odt

Uurimistöö - Diabeet

...................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1

Bioloogia
Diabeet
43
rtf

Diabeet

Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET................................................................................

Toitumisõpetus
DIABEET 2 TÜÜBI
12
docx

DIABEET 2 TÜÜBI

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid.................

Õendus
Diabeet
12
doc

Diabeet

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool DIABEET Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6

Bioloogia
Diabeet ehk suhkruhaigus
11
docx

Diabeet ehk suhkruhaigus

Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loomade (veiste ja sigade) kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini. Rakvere Ametikool 2. Mis on diabeet? Diabeet ehk suhkurtõbi (inimkeeli ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu,

Toitumisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun