Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rinnavähk (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
    
  OPEREERITUD RINNANÄÄRME          
KARTSINOOMIGA (rind  eemaldatud

PATSIENDI  POSTOPERATIIVNE  
ÕENDUS

                 Koostajad:Oksana Vislapu
                                    Silva Themas

                                    Merje Remmelgas
ᅵ 1.Ülevaade haigusest.
Kõige   sagedasem   vähivorm  naistel  (23%  kõikidest 
vähkidest). 25% naistest on haigus juba avastamise 
hetkel kaugelearenenud. 
Rinnavähk  kui   pahaloomuline    kasvaja   saab  alguse 
rinna 
epiteelist 
kust 
vähirakud 
tungivad  
ümbritsevasse  rinnakoesse  levides  vere  ja  lümfi 
kaudu  edasi.  Sellise  metastaatilise  rinnavähi 
sobivaks  
ravimeetodiks  
on 
kogu 
rinna 
eemaldamine.
1.Ülevaade haigusest.
Rinnavähi  kujunemisel  eristatakse  4  staadiumi,  mis 
jagunevad 
erinevatesse 
raskusastmetesse. 
Staadiumitesse  jaotamine  võimaldab  hinnata 
haiguse  prognoosi  ja  määrata  vajalikku  ravi  iga 
staadiumi  jaoks  eraldi.  Haiguse  prognoos  sõltub 
rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal.
2.Diagnostilised ravivõimalused.
Rinnavähi  diagnoos  varases  staadiumis  tagab 
paremad ravitulemused ja prognoosi elule.
Rinnavähi  varaseks  avastamiseks  on  olulised  naise 
enda enesevaatlus, arsti poolt teostatud rinnauuring 
ja läbiviidavad diagnostilised uuringud.
Kõige tähtsam roll rinnavähi varajasel avastamisel on 
sõeluuringutel e. skriiningul .
2.Diagnostilised ravivõimalused.
● Rindade eneseuuring.
● Rindade kliiniline 
uuring.
● Mammograafia.
● Geneetiline uuring.
2.Diagnostilised ravivõimalused.
● Diagnostilised uuringud on:
● Ultraheli.
●  Biopsia .
● Valvur- lümfisõlme biopsia.
● Täiendav mammograafia.
● Kasvaja hormoonretseptorite määramine.
2.Diagnostilised ravivõimalused.
● Diagnoositud rinnavähi raviks on mitmeid 
võimalusi. Ravi tulemusena võib  patsient olla 
vähktõvest terveks ravitud või vähi levikut on 
piiratud.

3.Ravi võimalused.

Rinna vähkasvaja ravis eristatakse 3 põhilist raviliiki:

1.Kirurgiline ravi.

2. Kiiritusravi .

3. Medikamentoosne  ravi.

Kogu rinna eemaldamist e. masektoomiat kasutatakse kui tükk rinnas on suur või vähirakke 
leidub rinna erinevates osades.
3.Ravi võimalused.
● Kirurgilisele  ravile  järgneb kiiritusravi, mille 
eesmärgiks on hävitada võimalikud vähikolded. 
Kiiritusravi vajadus sõltub sellest, mitu 
lümfisõlme on kasvaja siiretest haaratud.
●  Kui esineb oht, et vähirakke on ka mujal 
organismis, määratakse lisaks kirurgilisele ja 
kiiritusravile täiendav üldravi hormoonravi või 
kombineeritud  keemiaraviga.
3.Ravi võimalused.
Täiendava ravi eesmärgiks on vältida või vähendada 
rinnavähi  taasteke  teistesse  kehaosadesse  ja  uute 
kasvajate  tekkimisoht,  suurendades  nii  patsiendi 
ellujäämisväimalust.
4.Situatsiooni kirjeldus.
58. aastane naishaige opereeritud rinnanäärme 
kartsinoomi tõttu. On teostatud rinnanäärme 
totaalne  eemaldamine e.  masektoomia  koos 
regionaalsete lümfisõlmede eemaldamisega.
Esineb parema käe  turse , käe liigutamine ja 
funktsioon on häiritud. Paremal rindkerel 
mastektoomia  haav . Kehatemperatuur 37.2 C.
Haige on depresiivne kuna kahe kuu pärast järgneb 
keemiaravi .
4. Õendusprobleemid.
Äge  valu  rinna  piirkonnas,  mis  on  tingitud 
kirurgilisest vahelesekkumisest (operatsioonist).
Ebamugavustunne 
tingituna  
operatsioonihaava 
valust.
Iiveldus ,   oksendamine   tingituna  narkoosijärgsest 
seisundist.
Infektsioonioht tingituna naha terviklikkuse häirest.
5. Õendusprobleemid.
Häiritud enesehinnang , mis on tingitud moondunud 
kehakujust.
Seksuaalne  düsfunktsioon  tingituna  keha  imidži 
muutusest, oma välimuse tajumisest.
Teadmiste defitsiit enesehooldusest.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSPROBLEEM
● 1.Tugev  operatsioonihaava  valu  (VAS  skaala  ja 
patsiendi hinnangu järgi) 6-7 palli tingituna haava 
ümbruse tursest ja punetusest.

● EESMÄRK
● 1.Valu väheneb 1-2 pallini 15 minuti jooksul peale 
ravimi  manustamist.  Turse  haava  ümbert   alaneb
punetus  väheneb .
5. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSTEGEVUS
● 1.Selgitada ja jälgida valuvaigistite toimet ja 
kõrvaltoimeid. Mõõta valu valuskaala järgi. Kui 
patsient pole võimeline valu  hindama , jälgida pt. 
Käitumist, näoilmet. Hinnata valu vaatlusel 
(ohkamine, oigamine, higistamine,  rahutus  jne.).
●  Haavaravi . Haava ümbruse  korrashoid .
6. ÕENDUSPLAAN.
– ÕENDUSPROBLEEM
– 2. Iiveldus, oksendamine ja aspiratsioonioht 
tingituna operatsioonijärgsest seisundist.

– EESMÄRK.
– 2. Iiveldus ja oksendamine väheneb ja kaob.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSTEGEVUS
● 2. Leevendamaks iiveldust asetada jahe mähis 
otsaesisele, suurendada organismi vedelikuga 
varustamist, õpetada patsient hingama, võimalusel 
kõrvaldada stressifaktorid, võimaldada patsiendile 
privaatsust. Jälgida iiveldust ja oksendamist 
vähendavate medikamentide toimet ja 
kõrvaltoimeid. Aidata patsiendil leida sobiv asend.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSPROBLEEM.
● 3.Elektrolüütide tasakaaluhäired ja suukuivus 
tingituna pikaajalisest söömata- joomata olemisest, 
narkoosist.

● EESMÄRK.
● 3.Vedelikubilanss on tasakaalus, suu ei kuiva.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSTEGEVUS.
● 3.Niisutada patsiendi huuli ja keelt (juua mitte 
anda), jälgi  diureesi . Patsiendile sobilik asend: 
külili, vajadusel padjad eemaldada. Jälgida pt. 
limaskesti.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSPROBLEEM.
● 4. Puudulik  hingamine  tingituna narkoosijärgsest 
seisundist.

● EESMÄRK
● 4.Hingamine  paraneb .
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSTEGEVUS.
● 4. Aidata pt. Külili asendisse, jälgida hingamist 
(sagedust, korrapärasust, sügavust). Jälgida pt. 
asendit, tagada vabad  hingamisteed .
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSPROBLEEM.
● 5.Käeliikuvuse  piiratus  ja ebamugavustunne 
tingituna operatsioonihaava valust ja tekitatud 
kudede kahjustusest.

● EESMÄRK.
● 5.Ebamugavustunne minimaalne, ei häiri  patsienti .
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSTEGEVUS.
● 5. Aidata leida käele sobiv asend, asetada käsi 
südame kõrgusele.

● ÕENDUSPROBLEEM.
● 6. Seroomi teke tingituna haava puudulikust 
jälgimisest ja hooldusest.
6. ÕENDUSPLAAN.
● EESMÄRK.
● 6. Seroomi tekib minimaalselt või ei teki üldse.
● ÕENDUSTEGEVUS.
● 6. Jälgida  dreeni , dreenieritust, et aktiivne dreen 
oleks aktiivne. Rõhtside.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSPROBLEEM.
● 7.Infektsiooni tekke oht tingituna kudede 
terviklikkuse katkemisest.

● EESMÄRK
● 7. Haav paraneb, infektsiooni ei teki.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSTEGEVUS.
● 7.Hinda eritise hulka ja haava olukorda läbi 
kattematerjali, vajadusel  katta  steriilse imava 
materjaliga. Jälgida haavadreeni paigalpüsimist ja 
funktsioneerimist.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSPROBLEEM.
● 8. Operatsiooni ja pahaloomulise kasvaja 
olemusest tingitud  depressiivne  seisund.
● ÕENDUSABI EESMÄRK.
● 8.Leevendada depressiooni. Psühhoemotsionaalse 
seisundi stabiliseerimine .
● ÕENDUSTEGEVUS.
● 8.Aidata patsiendil leida temale sobiv 
psühholoogiline nõustamine. Pere ja 
tugivõrgustiku kaasamine.

6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSPROBLEEM.
● 9. Keha imidži häired välimuse muutusest 
tajutuna.
● ÕENDUSABI EESMÄRK.
● 9. Patsiendi enesehinnangu paranemine ja oma 
välimusega leppimine.
● ÕENDUSTEGEVUS.
● 9. Selgitada patsiendile haiguse olemust, vestelda 
tema haigusest, rahustada, julgustada elama oma 
igapäevast elu nii hästi kui võimalik.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSPROBLEEM.
● 10. Haiguse olemusest tingitud  elukvaliteedi  ja 
inimliku heaolu langus mis väljendub füüsilises ja 
psüühilises seisundis (hirm, ärevus, unehäired, 
leppimatus oma  kehaga  jne.).
● ÕENDUSPROBLEEM.
● 10. Säilitada ja parandada psüühilise seisundi 
paranemise kaudu elukvaliteeti ja pikendada 
väärikalt elu.
6. ÕENDUSPLAAN.
● ÕENDUSTEGEVUS.
● 10. Patsiendi ja  omaste   toetamine  koduses ravis, 
vajadusel kaasata sotsiaalne võrgustik, haige 
psüühiliste jõuvarude toetamine.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
3.Ravi võimalused.
2.Diagnostilised ravivõimalused.
2.Diagnostilised ravivõimalused

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
Vasakule Paremale
Rinnavähk #1 Rinnavähk #2 Rinnavähk #3 Rinnavähk #4 Rinnavähk #5 Rinnavähk #6 Rinnavähk #7 Rinnavähk #8 Rinnavähk #9 Rinnavähk #10 Rinnavähk #11 Rinnavähk #12 Rinnavähk #13 Rinnavähk #14 Rinnavähk #15 Rinnavähk #16 Rinnavähk #17 Rinnavähk #18 Rinnavähk #19 Rinnavähk #20 Rinnavähk #21 Rinnavähk #22 Rinnavähk #23 Rinnavähk #24 Rinnavähk #25 Rinnavähk #26 Rinnavähk #27 Rinnavähk #28 Rinnavähk #29 Rinnavähk #30 Rinnavähk #31 Rinnavähk #32 Rinnavähk #33 Rinnavähk #34
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merje Remmelgas Õppematerjali autor
OPEREERITUD RINNANÄÄRME KARTSINOOMIGA (rind eemaldatud) PATSIENDI POSTOPERATIIVNE ÕENDUS

Sarnased õppematerjalid

KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
25
docx

KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Tartu Tervishoiu Kõrgkool ******** õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: ************* *************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3

Kirurgia
Rinnavähk
41
odt

Rinnavähk

Eestis registreeritakse igal aastal kokku umbes 600 uut rinnavähi juhtu. Neist ligi kolmandik on kaugelearenenud staadiumis. Nii nagu enamikus maailma riikides näitab ka rinnavähki haigestumine Eestis paraku kasvutendentsi. Eesti Vähiregistri andmetel on Eestis viimaste kümnendite jooksul rinnavähi esinemissagedus ligikaudu 30% võrra tõusnud. Antud uurimustöö teema valimisel lähtusin mainitud andmetest ning pidin tõdema, et rinnavähk on suureks probleemiks nii Eesti kui ka terve maailma mastaabis. Peamiseks põhjuseks, miks vähk avastatakse alles kaugelearenenud staadiumis on see, et naised ei ole kursis ohtudega, mida rinnavähk neile kujutab. Teema ei ole küll uudne, ent kuna rinnavähi esinemise sagedus aina tõuseb, võib järeldada, et inimesed ei ole end selle teemaga kurssi viinud. Siit tulenevalt on minu uurimustöö eesmärgiks anda põhjalikku teavet rinnavähi ennetamise, avastamise ning ravi kohta.

Bioloogia
KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
25
pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

Sisehaigused
KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
25
pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

Sisehaigused
Õendus II
13
doc

Õendus II

KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord venivad o

Õenduse alused
Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis
43
pdf

Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis

Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis Sisukord: 1. Koostamise eesmärk .............................................................................................. 3 2. Eessõna .................................................................................................................. 3 3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud ................................................................... 4 4.1. Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (MGUS) ...................... 4 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. .......................................................................................... 5 4.2.1. Luu üksikplasmatsütoom ...................................................................

Biomeditsiin
PÕLETUS
52
doc

PÕLETUS

PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb:  termiline põletus;  keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit);  elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel;  elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv jääb nahapinna

Meditsiin
KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele
41
pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi

Meditsiin




Meedia

Kommentaarid (2)

minestrone profiilipilt
minestrone: Veidi ebapiisav ning puudusid kasutatud allikad, kuid üldiselt pole viga
12:57 09-04-2017
karel556 profiilipilt
karel556: aitäh
22:49 11-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun