Rahanduse arvestus (0)

Rahanduse arvestus
1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
1) peab olema riik
2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad
2. Rahanduse mõiste

• Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks .
  
• Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.
  

3. Nimetage rahanduse valdkonnad
1)riigi rahandus;
2)ettevõtete rahandus;
3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus;
4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus.
4. Raha põhifunktsioonid
(1) vahetusvahend ;
(2)arvestusühik;
(3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend
5. Raha omadused
1) stabiilsus
2) kaasaskantavus
3) kulumiskindlus
4) ühtlus
5) jagatavus
6) äratuntavus
6. Raha likviidsuse püramiid
Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised riigi võlakirjad
Pikaajalised riigi võlakirjad
7. Raha ajalugu Eestis.
Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis.
1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla.
1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil ), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud.
20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK).
1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro.
8. Eesti Panga ülesanded

osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises

osaleb finantsstabiilsuse tagamises

hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme

korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises

hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid

kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi

nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega
9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid!
(1)majanduse üldine kasv;
(2)hindade stabiilsus;
(3)kõrge tööhõive;
(4) maksebilansi tasakaal.
10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?
1. Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut.
2. Püsivõimalused - nende eesmärk on lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust ning kehtestada üleööturu intressimäärade piirid (laenamine ja hoiustamine).
3. Kohustuslik reserv - eurosüsteem kohustab krediidiasutusi hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve kaasatud hoiuste kattevarana. Kohustusliku reservi põhieesmärk on aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki. Eurosüsteemis on kohustusliku reservi nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%.
11. Rahapakkumise tegurid
Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest:
1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine.
2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab.
12. Euroala kriisi tekkepõhjused
13. Kullastandardi olemus
19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard . See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb.
Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus, hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb.
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus
Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid:
-fikseeritud vahetuskursid,
- vabakaubandus
-dollari kasutamine põhivaluutana.
Nii sai USA dollar maailmarahaks.
15. Maastrichti kriteeriumid
1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro.
Maastrichti kriteeriumid:
1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
2) Vahetuskurss . Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
3) Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra.
4) Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra.
5) Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega.
Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest.
17. Rahapoliitika eesmärgid
(1)majanduse üldine kasv;
(2)hindade stabiilsus;
(3)kõrge tööhõive;
(4)maksebilansi tasakaal.
18. Raha teooriad.
- Eksogeense raha teooriad – keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle
-Endogeense raha teooriad – raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine
19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad?
Raha täpsemaks defineerimiseks kasutatakse erinevaid mõõte:
- M0 = ringlusse lastud sularaha
- M1 = M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidemad raha funktsioone täitvad varad . Need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.)
- M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused (M2 – säästuhoiused. Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.)
20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine.
Pank peab osa klientide rahast üle kandma keskpanka, Eestis 2%, (Eesti krooni käibeloleku ajal oli see 13%). Seda nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Selle reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontorollida.
RP = D + D (1-r) + D (1-r)2 + ...+ D (1-r)n
(RP – rahapakkumine , D – esialgne hoius , R – kohustusliku reservi määr , n – hoiustamise arv)
Valemist selgub , et teades esialgse hoiuse suurust ja kohustusliku reservi määra, võime hinnata raha pakkumist. Või teisisõnu, valemist leiame, kui suur on esialgse hoiuse kasvukordaja ehk rahakordaja.
Lihtsama määratluse kohaselt on rahakordaja kohustusliku reservi pöördväärtus:
m=1/ r
(m – rahakordaja, r – kohustusliku reservi määr)
Seda nimetatakse ideaalseks rahakordajaks.
21. Euroraha teke.
1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro. Euro käibelelaskmiseks ja ühise rahapoliitika elluviimiseks asutati
Euroopa Keskpank (EKP), mis koos rahvuslike keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Euroopa Keskpank koos nende riikide keskpankadega, kes on euro kasutusele võtnud, moodustavad eurosüsteemi.
Kõik ELi uued liikmesriigid on kohustatud Maastrichti kriteeriumide täitmisel ühinema EMU kolmanda etapiga ehk võtma kasutusele euro.
22. Kuidas jaguneb finantssüsteem?
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest.
Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses.
Finantsinstitutsioonid jagunevad:
1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga.
2) Finantsasutus - nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.).
Finantstooted jagunevad:
1) Finantsinstrumendid – aktsiad , võlakirjad
2) Finantsteenused – laenud, kindlustustooted, klientide nõustamine jne.
23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused .
Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks.
Rahaasutuste liigitus sõltub suuresti riigi seadustest , täpsemini sellest, kuidas on erinevate finantsvahendajate tegevusalad piiritletud . Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada järgmiselt:
1) Krediidiasutused - on ettevõtted, mis võtavad vastu rahalisi hoiuseid ja annavad omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank.
2) Kindlustusseltsid - on ettevõtted, mis loovad kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid nimetatakse kindlustusmaakleriteks.
3) Väärtpaberivahendajad - on kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul.
24. Tagatisfondi olemus
Tagatisfond on investeerimisriskide maandamiseks kogutav reserv…
25. Väärtpaberituru osalised.
Väärtpaberituru osalisteks on:
1) Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted.
2) Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d).
3) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs).
26. Aktsiate liigitus ja olemus.
Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
Aktsiad jagunevad: lihtaktsiad ja eelisaktsiad:
Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused. Sisuliselt on õiguste ulatus otseselt seotud aktsionäri osaluse suurusega aktsiaseltsis.
Eelisaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis ei anna tema omanikule hääleõigust ettevõtte üldkoosolekul (v.a. erandjuhud), kuid mis annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse.
27. Võlakirjade liigitus ja olemus.
Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi.
Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri.
Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. (Näide: kolme aastane võlakiri nimiväärtusega 100 eurot kupongimääraga 5% tähendab, igal aastal makstakse võlakirja omanikule intressi 5% ehk 5.-, võlakiri ostetakse lunastamistähtajal (kolme aasta pärast) tagasi nimiväärtusega (100.-)
Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. (Näide: Nimiväärtus 100.-, tagasiostmise aeg (kustutamisaeg) 3 aasta pärast, intress 5%. Ostuhinna (PV) saamiseks diskonteeritakse 100.-, periood 3a, intress 5%. Võlakiri ostetakse tagasi nimiväärtuses ehk 100.-. Investor saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. 100 – 86,38 = 13,62)
28. Forwardtehingu olemus.
Forward tehing on täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest.
29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada.
Strateegia ja eesmärgi järgi võib investeerimisfondid jagada kolme suurde kategooriasse:
1) Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90
päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Eestis teevad seda tüüpi fondid ka repotehinguid teiste väärtpaberitega ja vahel panevad raha paremate võimaluste puudumisel tähtajalistele pangahoiustele. Rahaturufond on mõeldud investorile, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides .
2) Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Põhimõtteliselt võib intressifondide riskitase olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeerivatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (s.t ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeerivate fondideni.
3) Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni.
Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid:
a) Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind.
b) Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse.
c) Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse See tagab, et fondil läheb täpselt sama hästi, kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust.
Spetsialiseeritud fond investeerib üksnes ühe tööstusharu, ühe välisriigi aktsiatesse või mingi muu
d) ühise omadusega aktsiatesse (näiteks börsilemineku potentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse). Kui tavaliselt tehakse investeerimisfond selleks, et riski hajutada, siis spetsialiseeritud fondi eesmärk on vastupidine - teha panus ühele majandusharule või piirkonnale.
e) Samasuguse tegevusstrateegiaga on riskifondid, mis kasutavad finantsvõimendust ning teisi riski ning tulusust suurendavaid võtteid. Ka riskifondi eesmärk ei ole riski hajutamine, vaid tegevuse kontsentreerimine kõige suuremat tulu tõotavasse sektorisse.
30. Börsiindeksi olemus.
Selleks, et lihtsustada aktsiahindade käitumise analüüsimist ning luua arv, mis iseloomustaks kokkuvõtlikult kogu turgu, hakati arvutama keskmist aktsiahinda aktsiaturgu kõige paremini iseloomustavate aktsiate alusel.
Investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel.
Tallinna Börsi aktsiaturgu iseloomustab aktsiaindeks OMXT.
31. Arbitraazi mõiste
Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, s.t. osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata.
32. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused.
Turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades, nimetatakse efektiivseks.
Efektiivse turu teooria väidab, et efektiivsel turul reageerivad hinnad kohe uuele informatsioonile, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat riski võtmata teenida keskmisest suuremat kasumit.
Efektiivse turu omadused:
1. võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu;
2. hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust;
3. hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid.
Efektiivsete kapitaliturgude tagamiseks on vajalikud teatud eeldused:
1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit.
2. Piisavalt suur käive
3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (n. börsi infosüsteem)
4. Investorid on ratsionaalsed
5. Täieliku konkurentsi eeldus – maksumäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel.
33. Seletage börsibuumi teket.
Väidetavalt saavad buumid alguse mingist majandust šokeerivast sündmusest. Sellised sündmused on olnud väga erinevad - sõja puhkemine või lõppemine, ülihea viljasaak või ikaldus jne. Tähtis on, et sündmuse mõju oleks küllalt suur, et oluliselt parandada vähemalt ühe tähtsa majandusharu kasumiväljavaateid.
Koos buumi vallandumisega hakkab varasemast kiiremini kasvama raha hulk majanduses, sest kõik majandusagendid otsivad aktiivselt raha, et avanenud võimalustest kasu lõigata. Kui keskpank või valitsus tärkavat buumi kohe karmi käega maha ei suru (aga selles etapis on väga raske hinnata, kui laiaulatuslikuks buum kujuneb), siis raha ka leitakse - pangad mõtlevad välja uusi finantsinstrumente, laenavad raha välismaalt vms.
Mõne aja pärast ammendub finantsvarade pakkumine, suur nõudmine aga püsib, mistõttu hinnad hakkavad jõudsalt tõusma. See toob raha veelgi juurde ning kujuneb positiivne tagasiside - juurdetulev raha tõstab hindu, mille tulemusel kasvab investorite kasum, suurenevad kasumid omakorda tõmbavad ligi veel rohkem raha.
Nüüd astuvad paljud inimesed mängu puhta spekuleerimise pärast - nad ei tee mingit analüüsi, eeldavad vaid, et küll hinnad tõusevad edasi ning väärtpaberid saab natukese aja pärast kasuga edasi müüa. Teine põhjus, miks hinnad pidurdamatult edasi tõusevad, on ülioptimistlikud ootused, mis tulevad sellest, et järsult muutunud majanduskeskkonna piire ja võimalusi oskavad vähesed korralikult hinnata. Kolmandaks õhutab hinnatõusu tavaline inimlik kadedus - nähes, kuidas nende naaber on kergelt ja kiirelt rikkaks saanud, tahavad paljud seda järele teha.
Kõigi loetletud tegurite mõju võimendab finantsvõimenduse kasutamine: ostumaania faasi jõudes ei hooli inimesed enam riskist, vaid haaravad kõigi võimaluste järele, mis aitavad kiirest hinnatõusust veelgi rohkem kasumit välja pigistada.
Ent varem või hiljem jõuab kätte faas, kus ettevaatlikumad investorid otsustavad mängust välja astuda. Hinnatõus peatub, sest nõudmise ja pakkumise vahekord läheb tasakaalu. Sageli kiirendab selle faasi saabumist keskpank, kes kardab , et pöörane buum hakkab majandust destabiliseerima, ning otsustab oma rahapoliitikat karmistada (s.t teeb raha saamise raskemaks).
Kui spekuleerimise objektiks olevate varade hinnad enam ei tõuse, tekib spekulantide seas nn uste sulgemise paanika - nad näevad, et unistused suurest ja kiirest kasumist ei täitu ning nad hakkavad paaniliselt oma positsioone likvideerima. Tagasiside on buumiajale vastupidine: investorid kardavad, et kui hinnad langesid täna, siis teevad nad seda ka homme. See toob kaasa hinnalanguse, mis on seda kiirem ja suurem, mida rohkem on hindade ülesupitamiseks kasutatud laene või muud finantsvõimendust.
34. Seletage börsikrahhi teket.
Krahhide tekkimist seletab paremini "mulliteooria", mille järgi ei väljenda väärtpaberite hinnad sugugi mitte alati nende tegelikku väärtust. Tihti võtavad investorid soovitut tegelikkuse pähe, lähevad lihtsalt ülemäära hoogu või tähtsustavad mõnd fakti üle. Selle tulemusel tekib "mull", s.t väärtpaberite hinnad tõusevad arutult kõrgele. Kui investorid mõistusele tulevad, läheb "mull" katki ning hinnad langevad järsult normaalsele tasemele .
Krahhi ennetamiseks tuleb jälgida märke, mis näitavad, kas aktsiaturg on jõudnud seisundi lähedale, kus paanilise kasumivõtmise vallandamiseks piisab n.-ö liblika tiivalöögist.
Ettevaatlikuks tuleb muutuda siis, kui buum on jõudnud massidesse - teile tundub, et igaüks spekuleerib aktsiaturul, tuttavad hakkavad teiega tänaval või kõrtsis kohtudes rääkima aktsiatest, investeerimisfondide portfellid kasvavad tormiliselt, ajalehed kirjutavad üleöö rikkaks saanud inimestest ning tohututest võimalustest, mis avanevad aktsiaturul.
Aktsiate müümisele tasub hakata mõtlema hetkel, kui aktsiaindeksid ja aktsiate hinnad jäävad vahepeal kõikuma oma kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale ega suuda jätkata rekordite löömist. See näitab, et ettevaatlikud investorid on hakanud oma positsioone likvideerima, müües aktsiad hilja ärganud kodanikele. Müügi kasuks räägib ka silmapiiril olev majandusprobleem, mida investorid on seni buumi tõttu ignoreerinud.
Veelgi tugevama müügisignaalina tuleb võtta kasumivõtmise puhanguid, mis on suutnud mõneks ajaks hinnad alla lüüa. See on kindel näitaja, et paljudel investoritel on tõsine tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturult väljuda. Kui olete veendunud, et senine buum on põhinenud eeskätt emotsioonidel ja vähe seotud majanduse ja ettevõtete tegeliku olukorraga, siis on teilgi viimane aeg vähemalt osa aktsiaportfellist likvideerida .
35. Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul?
Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile .
I - vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid.
II - pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel.
III - valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välivaluuta sisse- ja väljavoo.
IV - suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.
36. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
Noteerimise viis
Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas (näiteks 1 EUR = 1.3057 USD);
Mahunoteering e. kaudne kurss : selle puhul noteeritakse koduse valuuta hind välisvaluutas (1 USD = 0.7659 EUR).
Ristkurss on ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt , toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile. Ristkurss on vajalik, kuna ametlikes valuutakursside tabelites tuuakse eri riikide valuutade kursid enamasti vaid USA dollari suhtes, kui aga vajame näiteks Saksa marga kurssi Vene rubla suhtes, tulebki see leida dollari vahendusel.
Tehingu iseloom
ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt;
müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes.
Tehingu objekt
sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha;
deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused).
Tehingu toimumise aeg
hetkekurss (ingl. - spot ) kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest.
tähtajalise kursi (ingl. - forward) puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. Preemia (või diskonto ) leitakse järgneva valemi järgi:
Administreerimise tase
*ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul;
*fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte.
37. Ostujõu pariteedi teooria
Valuutakursside muutumise seletamiseks ja pikemaajaliseks prognoosimiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest. Ühe hinna seadus ütleb, et kui mitu riiki toodab ühesugust kaupa, siis tootjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune. Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga .
38. Hetketehingute mõiste.
Viivitamatu tarnega tehingud .
Moodustub ca 60% välisvaluutatehingutest. Valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval.
39. Valuutaoptsiooni mõiste.
Valuutariski maandamiseks kasutatakse valuutaoptsioone. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja (kirjutaja) ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, kas siis osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks.
40. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?
USD odavnemise plussid:
1)USD eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb ;
2)Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise;
3)Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele.
USD odavnemise miinused:
1)toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise;
2)Idaturgudele eksportivate ja/või idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb. See võib kaasa tuua töötajate vallandamist;
3)Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanss aga paraneb.
41. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused
eelarvest.
42. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid , mis on nende sisu.
täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves ( kirjutatakse täielikult lahti);
selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) – tulude ja kulude läbipaistvus;
ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa kaudu. Eeldab seda, et kõik rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning kulude ja tulude klassifikatsioon oleksid sarnased ka erinevatel eelarve perioodidel;
täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta, põhjendatakse arvutustega;
eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks;
kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud;
kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb;
 avalikkus – eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne;
 reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega;
43. Riigieelarve funktsioonid ja sisu.
Peamised funktsioonid, mida riigieelarve kaudu täidetakse on:
1)allokatsioonifunktsioon
2) jaotusfunktsioon
3)stabiliseerimisfunktsioon
Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks ( tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust.
Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.. Jaotuspoliitika viiakse ellu:
1)maksude kaudu. Ühelt poolt seatakse sisse rikkamatele inimestele, teiselt poolt toetatakse vaeseid.
2)avalike teenuste finantseerimise kaudu riigieelarvest (linnaühistransporti toetatakse sellest, mis saadakse parkimistasudest).
3)konkreetsed maksud luksuskaupadele ja dotatsioonid neile kaupadele, mida tarbib kehvemal majandusjärjel olev rahvas. Selle funktsiooni juures tuleb tähele panna, et maksu kogumise kulud ei oleks suuremad kui tulu.
Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar - kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu.
44. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused.
Riigieelarve on teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon .
Eelarve periood on ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib.
Eelarve eelnõu on valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ning reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostatakse rahandusministeeriumi poolt.
Eelarve menetlus on eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess, milleks kasutatakse eri meetmeid (statistiline planeerimine ).
Menetlus hõlmab kõike seda, mis eelarve juures teha tuleb.
Eelarve täitmine on tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite asssigneerimise protsess.
Assigneerimine on kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks (ld.k. assignare - kätte juhatamine ).
Eelarve defitsiit on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve on defitsiidiga, kui majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud .
Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid .
45. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted.
1.Kulude vähendamine
2.Maksude suurendamine
3.Riigi võlapaberite väljaandmine e. riigilaenude võtmine
4.Riigivarade müük
46. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse.
Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist.
47. Millised on suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme
suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2013 aastal!
Riigieelarve tulud
1. Laekumised maksudest (vastavalt maksuseadustele). Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist.
2.Koormised, lõivud, trahvid jm. tulud
3.Tulud riigiettevõtetest jm-st riigivaradest sh. riigile kuuluvatest aktsiatest jm. väärtpaberitest
4.Sise- ja välislaenud
5.Laenude intressid
6.Rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised
7. Eelarveaasta alguseks olemasolev vahendite jääk.
8.Muud laekumised
48. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
•Kindlaksmääratud kulu - kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse;
•Arvestuslik kulu – summa on määratud seaduse alusel ja mida võib tulenevalt seadusest eelarveaastal ületada, ületamine kaetakse riigieelarve tulude ülelaekumise või Vabariigi Valitsuse reservi arvel;
•Ülekantav kulu – võib osaliselt üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada.
Kui kulu liik riigieelarves ei ole sätestatud, loetakse kulu kindlaksmääratud kuluks. Selline kulude jaotamine võimaldab kavandada riigieelarve kulusid paindlikumalt ja teeb eelarve täitmise analüüsi ja kontrolli efektiivsemaks.
49. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi.
Valitsusasutused alustavad järgmise aasta eelarve koostamist juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega nende summade üle läbirääkimisi. Rahandusministeerium on küll eelarveprotsessis kõige tähtsam ministeerium , kuid Rahandusministeeriumi rolliks on aidata teistel ministeeriumidel jõuda eelarvesummade jagamisel kokkuleppele. Rahandusministeeriumis arutatakse vastavate ministeeriumide esindajatega läbi eelarve projekt. Kui kokkulepe on saavutatud, siis arvatakse see projekt riigieelarve eelnõusse. Selle tähtaeg on umbes aasta keskel.
Tavaliselt juuli lõpus või augusti alguses esitab Rahandusministeerium valitsusele läbirääkimiste tulemusel sündinud esialgse nägemuse riigieelarve jaotumisest. Valitsus arutab välja käidud piirsummasid ning võib neid muuta vastavalt oma poliitilistele eelistustele ja kokkulepetele.
Kui valitsus on läbi arutanud, antakse ta tagasi rahandusministeeriumile paranduste ja täienduste tegemiseks. Kui need on tehtud, vaatab valitsus ta teist korda läbi. Seda peab ta tegema 1. oktoobriks. Peale seda läheb riigieelarve eelnõu arutamisele Riigikokku.
Septembri lõpus või oktoobri alguses esitab valitsus riigieelarve Riigikogule. Riigikogus läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu. Vastavalt seadusele peab Riigikogu eelarveprojekti heaks kiitma enne järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised.
Kui 3 lugemist on läbi tehtud, siis loetakse riigieelarve kinnitatuks. Riigieelarve jõustub eelarveaasta alguses st. 1. jaanuarist . Kui parlament pole suutnud 1. jaanuariks riigieelarvet vastu võtta, peab ta seda võimalikult kiiresti tegema. Kulutusi võib siis teha 1/12 osa ulatuses eelmise aasta riigieelarve kulutuste summast. Erandiks on ministeeriumide valitsusalad. Siin võib teha kulutusi sellises osas, mis kahest viimasest aastast oli väikseim.
50. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse?
Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi (ülikoolid jt), ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel – politsei, haiglad.
Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega.
Investeeringute jaoks avatakse eraldi kulude kontod . Ka eelarveväliste fondide jaoks avatakse eraldi eelarveväline konto . Riigieelarve siseselt moodustatakse valitsuse reservfond – fond, kus summasid eraldatakse rangelt sihtotstarbeliselt. Need ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusalasse. Need vahendid, mis kasutamata jäävad kantakse sinna tagasi.
Kui riigieelarve tulusid ei laeku kulude ulatuses, siis on võimalik esitada VV-l Riigikogule laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis on kasutamata, siis need suletakse. Erandkorras võib jätta sulgemata assigneeringud kapitaalmahutusteks või ka soetusteks, mis ei toimunud lepingu tähtaegade rikkumise tõttu. Laekunud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad tegelikult laekuvad.
Kui riigieelarvet tahetakse muuta eelarveaasta keskel, siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanekud eelarvekulude ümberjaotamiseks. See riigieelarveseaduse muutmise seadus võetakse vastu, kui kulud on jaotatud ja neid oleks vaja ümber jaotada. Kui tahetakse teha veel täiendavaid kulutusi, siis võetakse vastu lisaeelarve , mis erineb riigieelarveseaduse muutmise seadusest selle võrra, et näidatakse kulutuste katmiseks laekunud täiendavad tulud. Et lisaeelarvet taotleda, esitatakse:
1)andmed nende assigneeringute kohta, millele lisa taotletakse;
2)põhjendused kulude vajaduse ja paratamatuse kohta;
3)andmed lisatulude kohta või vabade ressursside kohta.
Lisaeelarve tuleb esitada hiljemalt 3 kuud enne eelarveaasta lõppu. Aasta lõpuks tehakse kokkuvõtted riigieelarve täitmiseks ja järgmise aasta 1. juuniks esitatakse riigieelarve täitmise aruanne. Selle esitab valitsus Riigikogule. Aruanne koosneb järgmistest osadest:
1) bilanss
2)tulude ja kulude aruanne
3)valitsuse reservfondi kasutamise aruanne
4)andmed riigieelarvest toetust saanud fondide ja sihtkapitalide tulude ja kulude kohta
5)ülevaade riigiettevõtete majandustegevuse kohta
6)andmed riigi poolt võetud laenude ja laenugarantiide kohta.
7)täiendavad selgitused rahandusministrilt
8)andmed riigivõla kohta.
51. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused.
Eestis toimub riigieelarve koostamine nn. statistilise meetodi alusel st. et iga järgneva aasta riigieelarve koostatakse möödunud aastate eelarvete baasil. Statistilise meetodi vastandiks on nullmeetod s.o. igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmistest aastatest .
Statistilise meetodi puudused:
 eelarved kasvavad, sest iga järgnev eelarve on eelmise jätk natuke suuremas mahus;
jätkueelarve võimaldab jätkata mittevajalikke tegevusi;
valitsused kulutavad aasta- aastalt rohkem raha.
Nullbaasi puhul ei pöörata tähelepanu sellele, palju kulutati eelmisel või üleeelmisel aastal. Alustatakse nullist ja püütakse selgitada, mida peab tegema ja palju on selleks raha vaja, et saavutada soovitud eesmärk. Põhimõte on selles, et mingite kulutuste tegemine eelmisel aastal ei anna põhjust jätkata samasugust kulutamist järgmisel aastal. Teooria järgi algab nullibaasil eelarve koostamisel igal aastal uuesti algusest peale s.t. püstitatakse eesmärk, kavandatakse vajalikud tegevused ja nende jaoks vajalik raha. Selle meetodi puhul peab iga ministeerium ja selle osakond, ka riigiasutus ja tema allüksused põhjendama oma eksisteerimise otstarvet ja kulutusi, et saada finantseerimist järgmiseks finantsaastaks.
Nullbaasi planeerimise puudused:
nõuab palju aega ja kvalifitseeritud tööjõudu;
 kokkuhoid võib jääda saavutamata, sest üks mittevajalik tegevus asendatakse teisega .
Nullbaasiaalarvet ei saa rakendada kunagi kogu eelarve kohta, sest igas ühiskonnas kehtib hulgaliselt seadusi, mille alusel finantseerimine peab olema pidev (toetused, abirahad jne).
Nullbaasieelarvetega püütakse saada täitevsüsteemide tegevust parema kontrolli alla. Sama eesmärki taotlevad ka nn loojangueelarved. Nende puhul antakse iga töö tegemiseks lõpptähtaeg. Edasine finantseerimine sõltub töö resultaadist.
Ülalkirjeldatud meetodite läbikukkumist seletatakse esiteks sellega, et nende rakendajad (teadlased) ei suutnud võita igale tiigiaparaadile omast bürokraatlikku inertsust, ja teiseks sellega, et kulude eesmärgipärasuse ja põhjendatuse analüüs kitsendas oluliselt huvigruppide võimalusi mõjutada riigi rahade jaotamist oma huvidele vastavalt. Tegelikult otsest läbikukkumist polegi toimunud, sest eelarvelise planeerimise uued meetodid on kõikjal kaasa aidanud riigiaparaadi funktsionaalse töö kvaliteedi ja efektiivsuse tõusule, avardavud on eelarvelise planeerimise horisont.
52. Millised on riigieelarve paika panemise moodused?
Riigieelarve paika panemiseks on 2 moodust:
1)tsentraliseeritud
2)allasutuste kaupa
Tsentraliseeritud riigieelarve koostamisel pannakse kulud ja tulud prioriteedid paika riigi kõige kõrgema võimuorgani poolt. Lähtuvalt sellest koostatakse eelnõu.
Allasutuste kaupa mooduse puhul allüksused jt väiksemad üksused panevad paika enda eelarved, need koondatakse ja nendest kokku moodustatakse riigieelarve. Eestis kasutatakse esimest varianti .
53. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.
Eelarveprojekti koostab linna- või vallavalitsus . 1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule.
Lisad:
1) seletuskiri – näitab ära eelmise aasta tegelike andmete, jooksva aasta andmete ja eelseisavaks aastaks kavandatud tulude ja kulude jaotuse;
2)andmed ületulevate ehituste ja ürituste kaupa koos kulude jaotusega eelarveaastale;
3)muud volikogu poolt ettenähtud andmed.
Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades koh OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused.
Kui volikogu ei ole suutnud 3 kuu jooksul kas siis eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, siis loetakse ka tegutsemisvõimetuks. Kui eelarve ei ole aasta alguseks vastu võetud, siis tohib teha kulutusi 1/12 ulatuses eelmise aasta eelarvest.
Eelarve muutmiseks esitab vallavalitsus volikogule eelarve muutmise eelnõu (kulude
ümberjaotamiseks). Lisaeelarve võetakse vastu siis, kui eelarves pole üldse antud objektile assigneeringuid määratud või kui assigneeringuid ei jätku.
Kassatagavara moodustatakse eelarveaasta alguses rahaliste vahendite jääkidest. Kassatagavara kasutatakse tulude laekumise viibimisel. Kassatagavara tagastatakse eelarveaasta lõpuks. Nende assigneeringute osas, mis on jäänud kasutamata eelarveaasta lõpuks, nende osas on volikogul õigus otsustada, kas ta lükkab need järgmisse aastasse või sulgeb need.
Eelarve täitmist korraldab koh OV koh OV volikogu poolt kehtestatud korras. Assigneeringuid võib kasutada rangelt määratud otstarbeks.
Eelarveaastale järgneva aasta 1. juuniks koostab linna- või vallavalitsus eelarve täitmise aruande ja esitab selle volikogule. Aruanne koosneb:
1)bilansist
2)tulude ja kulude aruandest
3)reservfondi kasutamise aruandest
4)muudest volikogu poolt nõutavatest andmetest
Riigieelarve toetused ja muud assigneeringud riigieelarvest, mis on määratud KOV-le, kantakse rahandusministeeriumi poolt maavalitsuse rahandusosakonna riigieelarve kulude kontole edasikandmiseks kohaliku eelarve arvele.
54. Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu.
1)reklaami- ja kuulutustemaks
2)teede- ja tänavate sulgemise maks
3)mootorsõidukimaks
4) loomapidamismaks
5)lõbustusmaks
6)parkimistasu
55. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves?
56. Nimetage erinevad sularahata maksevormid!
1)tšekkidega
2)maksekorraldustega (ülekannetega)
3)akreditiividega
4) inkasso
5)pangakaardiga
57. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tšekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet.
a) Maksekorraldus - arveldus võrreldes tsekiarveldusega on märksa lihtsam, sest info ning raha liiguvad samas suunas.
1)kauba üleandmine ja arve esitamine
2)ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole
3)kannab raha müüja panka
4)raha ülekandmine müüjani
Halb see, et müüjal pärast kauba üleandmist raske mõjutada ostjat tasuma .
Head küljed avalduvad siis, kui vaja teha regulaarseid makseid. Püsimaksekorraldus on Teie kontolt perioodiliselt teostatav maksekorraldus Teie poolt määratud rekvisiitidel.
b) Tšekid – eratšekid, pangatšekid, reisitšekid
1)Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki . Sellele on trükitud väljaandja nimi (s.o. nimi), väljaandja panga nimi ning konto number. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi.
2)Kauba müüja viib ostjatel saadud tseki oma panka.
3)Müüja pank saadab tseki ostja panka
4)Pank debiteerib ostja arvelduskontot
5)Pank saadab müüja pangale teate, kas tsekil on rahaline kate või mitte. Teisit öeldes kustutab ostja pank oma kliendi tseki.
6)Millal pank müüjale raha konotle kannab sõltub pangast , riigist, seadustest, traditsioonidest.
c) Dokumentaalne inkasso on dokumentide pakkumine ostjale ja nende loovutamine talle vastavalt inkassonõude tingimustele kas makse või tähtajalise maksekohustuse vastu.
Müüja annab peale kauba teele saatmist kaubaga seonduvad dokumendid oma panka koos inkassonõudega, milles ta on määratlenud dokumentide ostjale loovutamise tingimused. Müüja pank lähetab dokumendid ostja panka ostjale esitamiseks . Ostja pank loovutab dokumendid ostjale vastavalt inkassonõude tingimustele, kas makse või maksekohustuse vastu.
1.Sõlmitakse leping
2.Kaup transpordifirmale
3.Kauba saatedokumendid transpordifirmalt
4.Saadab panka
5.Müüja mpank saadab need ostja panka
6.Ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest
7.Ostja tasub oma panka raha
8.Saab samal ajal kätte dokumendid
9.Annab korralduse tasuda müüja pangale …
10.…ja sealt edasi müüjale
11.Ostja esitab dokumendid transpordifirmale
12.Saab kauba kätte
d) Akreditiiv on ostja panga kohustus tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba eest akreditiivis määratletud tähtajal, eeldusel , et kõik akreditiivi tingimused ja nõuded on täidetud. Teisisõnu volitab ostja oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud.
Akreditiivi eesmärk on leida kompromiss ostja ja müüja lahknevate huvide vahel. Kui ostja soovib maksta alles siis, kui kaup on saabunud kaubasaadetise lõpp-punkti ehk ostjani, siis müüja soovib lähetada kauba teele alles pärast vastava tasu saamist. Akreditiivi avaja pank aitab neid erimeelsusi ületada.
Akreditiivide toimimise põhimõte:
1)Tasumine akreditiiviga leping
2)Korraldus pangale akreditiivi avamiseks
3)Ostja pank informeerib müüja panka akreditiivi avamisest
4) Teatab müüjat akreditiivi avamisest
5)Müüja annab kauba transpordifirmale
Rahanduse alused 2013
13
6)Transporsifirma annab vastu kauba saatedokumendid, kindlustuspoliisi, kvaliteedinõude, jm lepingus ettenähtud dokumendid
7)Dokumendid lähevad müühja panka
8)Pank tasub müüjale
9)Dokumendid ostja panka
10)Ostja pank tasub raha müüja pangale
11)Dokumendid ostjale
12)Ostja arvelduskontolt võetakse summa maha
13)Dokumendid transpordifirmale
14)Kaup kätte
58. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?
Inkasso on sobiv makseviis, kui:

• ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud;
  
• ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud;
  
• ostjal on müüjast parem turupositsioon ;
  
• müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu;
  
• müüja usaldab ostjat.
  

59. Inkasso plussid ja miinused.
Importija:
+ krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks
+ võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist
- on võimalik, et maksenõue tuleb täita koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist
- kui importija on veksli aktsepteerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda
- puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt ka kohale jõuab
Eksportija :
+ säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle
+ pangatasud saab lülitada kauba hinda
+ võimalus paluda välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle
- kontroll kauba üle kaob kohe pärast veksli aktsepteerimist
- võimalikud protesti - või kohtukulud
- risk, et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita
60. Millisel juhul kasutada akreditiivi?
Akreditiive kasutatakse suuremate kaubatehingute puhul, kui:

• ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ning puudub piisav informatsioon partneri äritegevuse ja maksevõime kohta;
  
• puudub vastastikune usaldus;
  
• üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskiastmega piirkondades;
  
• kaup valmistatakse tellimustööna;
  
• riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide kasutust ;
  
• tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist.
  

61. Akreditiivi plussid ja miinused.
Importija:
+ saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente
+ võimalus saada odavamat hinda
+ kontroll kauba liikumise üle
+ maksmine pärast dokumentide esitamist
- maksekohustus panga ees säilib igal juhul
- avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta
Eksportija:
+ maksetähtajaga akreditiiv annab krediidivõimaluse
+ importija maksevõime garanteerib pank
akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta
+ makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul
- vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise
- akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad
- tagasivõetav akreditiiv
62. Maksekaardi liigid.
63. Inflatsiooni mõiste.
Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ning teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus.
Inflatsioon on üldine hinnatõus või surve selleks tõusuks, mida põhjustavad kasvavad tootmiskulud ja liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes ning millega kaasneb raha väärtuse langemine ja selle pakkumise kasv koos kontrollimatu rikkuse ja rahvatulu ümberjaotumisega.
64. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid.
Liigse paberraha käibele laskmine , mille põhjustab riigi eelarve defitsiit - riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha.
Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu.
Inflatsiooni tekke põhjused, mis on seotud nõudluse ja kuludega :
Nõudlusinflatsioon (vt joonis, ülemine)- lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus. Seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses.
Kulu-(pakkumis)inflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine., suuremad palgakulud või muu selline faktor. (vt joonis, alumine)
Majandusootustest tulenev inflatsioon. Ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist.
Struktuurne inflatsioon, mis tekib siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise ning kuna palgad ja hinnad on alanemise suhtes jäigad, siis jäävad hinnad neis valdkondades samaks, kus nõudlus väheneb ja tõusevad nendes valdkondades, kus nõudlus suureneb.Kiired muutused sturuktuuris tekitavas järsku nõudluse kasvu, mis kutseb esile inflatsioonilise hindade kasvu.
65. Inflatsiooni erinevad liigid.
Tehakse vahet avaliku ja tõkestatud inflatsiooni vahel. Avalik inflatsioon on iseloomulik turumajandusele ning väljendub hinnatõusus. Tõkestatud inflatsioon on iseloomulik käsumajandusele. Selle põhjuseks on asjaolu, et fikseeritud hindade tõttu ei vähene nõudlus ja pakkumine hinna taseme tõusus, vaid muutub olukorraks, kus raha otsib kaupa.
Inflatsiooni võib liigitada ka teisiti, see näitab välja erinevaid ägeduse staadiume, mida võib jagada kolmeks:
1.Mõõdukas inflatsioon- leiab aste, siis kui hinnad tõusevad aeglaselt. Inimesed usaldavad raha, nende eesmärgiks on hoida seda, sest selle väärtus ei lange kiiresti. Inimesed hoiavad raha pangas, väärtpaberites, et nende väärtust suurendada. Seega mõõdukas inflatsioonisüsteem funktsioneerib hästi. (>10% aastas)
2.Galopeeriv inflatsioon- leiab aset, siis kui hinnad alustavad kahe või kolme numbrilist kursimuutust. Inimesed väldivad raha hoidmist, finantsturud närbuvad. Inimesed ostavad kaupu, kinnisvara jne.(>100% aastas)
3.Hüperinflatsioon ehk surmav inflatsioon, mis tekitab riigis tõsiseid probleeme (valitsuse kukutamine jne.) (üle 50% kuus).
Deflatsioon - see on inflatsiooni vastandmõiste. Sellega on meil tegemist siis, kui üldine hindade tase langeb. Kahjuks on see harukordne.
66. Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud?

• Inflatsioonist on kasu harva ja vähesel määral. Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust. Teades, et raha kaotab iga päev teatud osa oma väärtusest püüavad raha omanikud seda mitte enda käes hoida, vaid seda investeerida ettevõttesse uut raha tegema, et ta säiliks vähemalt endises ulatuses. Inflatsioon võib osutuda kasulikuks ka teatud inimeste gruppidele. Tehes teatud perioodil suuri võlgnevusi võib inflatsioon talle kaasa tuua kergendust odavama raha näol.
  
• Üldiselt mõjub inflatsioon negatiivselt. Ta mõjutab turujaotust, säästude ja tarbimise suhet, majanduslikku tegevust ja toob kaasa kahju ühiskonna heaolule. Seega: 1. Hoiuste väärtus väheneb 2. Moonutab hinnasignaale ning vähendab turu võimet anda edasi informatsiooni Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringuid.
  

• Kaotavad fikseeritud sissetulekuga tulusaajad
  
• Kaotavad säästjad
  
• Laenuandjad kaotavad, laenuvõtjad võidavad
  

67. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?
Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. Kõige enam kasutatakse tarbija hinnaindeksit (CPI). Tarbija hinnaindeks on hinnaindeks, mida arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutumise kohta. Enamik sotsiaalseid kokkuleppeid ja programme arvestab hinnamuutusi just CPI alusel, sest CPI mõõdab tarbija kulutusi.
Tarbija hinnaindeksit arvutatakse järgmise võrrandi abil:
CPI= (p1q0 / 0q0)x100%, kus
p1 - vaadeldava perioodi hind p0 - baasperioodi hind
q0 - hüvise q0 osakaal baasperioodi ostukorvis

• Tarbija hinnaindeks
  
• Elektrihinna indeks
  
• Tootjahinna indeks
  
• Ekspordi - impordihinna indeksid
  

68. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013? Suurimate muudatuste põhjused.
69. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php ): elukindlustus , isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum , kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood , kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma .

• Kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus.
  
• Kindlustusrisk on kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu kindlustatakse. Mida suurem on risk seda kallimad on poliisid (optsioon saada kindlustusjuhtumi korral hüvitust)
  

70. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)?
Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks:

• I sammas: Riiklik pension
  
• II sammas: Kogumispension
  
• III sammas: Täiendav kogumispension
  

Riiklik pension, mis peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest , mida pensionär ise mõjutada ei saa.
Kogumispension ja täiendav kogumispension muudavad inimese oma tuleviku peremeheks – igaühe pensioni suurus sõltub sellest, kui palju ta oma elu jooksul on pensioniaastateks kogunud .
Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.
Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid ( vanadus -, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension.
71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad.