Raha, finantsinstitutsioonid ja turud Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg)
Suure osa nende asutuste tegevusest moodustab finantsvahendusteenuste osutamine. Neid institutsioone nimetataksegi kokkuvõtlikult finantsvahendusasutuseks. Järgnevalt ma selgitan mis on finantsvahendus, vaatlen finantsvahenduse olemust, tema ajalugu ja tema mõju majandusele. 1 Mis on finantsvahendus? Tuletan meelde, millest koosneb üldse finantssüsteem. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutuseks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses ( 3 lk 10). Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda soovivatelt üksikisikutelt, ettevõtetelt ja asutustelt laenu võtta soovivatele era- ja äriklientidele
Kindlustusfirmad Dollari tekkimine Koloniaalmaade mündid (Hispaania) Bartertehingud (riis, tubakas, loomanahad, rumm) 1776. USA iseseisvus, alustas põhiseaduse kirjutamist, lõi valitsuse. 1792. lõi Ameerika Kongress rahandussüsteemi, kuulutades dollari peamiseks rahaühikuks. 1794. Esimene dollar. Väärtus kõikus. Finantssüsteem Iseseisev USA majandus on maailma suurim Dollar on maailma baasvaluuta Wall Street on USA ja maailma väärtpaberikeskuseks Suured pangad ja finantsinstitutsioonid on USA majandusega tihedalt seotud Pangasüsteem 1) Üle 7300 panga 2) Tegutsemisluba on vaja valitsuselt või osariigilt 3) Seadus ei võimaldanud pankadel tegutseda rohkem, kui ühes osariigis 4) Riik määras hoiuseintressidele limiidid, et eristada investeerimis ja kommertspanku 5) Ühe keskpanga asemel on riigis 12 föderaalreservi panka Föderaalreservi süsteem Ehk USA keskpanganduse süsteem Asutati 1913. aastal.
NIB - Põhjamaade investeerimispank Põhjamaade Investeerimispank (NIB) rahastab projekte, mis tugevdavad konkurentsivõimet ja parandavad keskkonda. Pank pakub nii era- kui avaliku sektori klientidele pikaajalisi laene ja garantiisid konkurentsivõimelistel turutingimustel. NIB rahastamistegevus on suunatud järgmistele sektoritele: energeetika ja keskkond; taristud ja telekommunikatsioon; rasketööstus ja mehhaanika; tarbekaubad ja -teenused; finantsinstitutsioonid ja VKEd. NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille kaasomanikeks on Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Pank annab laene nii oma liikmesriikides kui ka nendest väljaspool. NIB hangib oma laenuandmiseks vajalikud vahendid laenates neid ise rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. NIBi võlakirjadel on kõrgeim võimalik krediidireiting. IMF - Rahvusvaheline valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev
27 EC Finantsjuhtimine kriisi ajal; kordaminekud ja vead 2007 aastal alanud finantskriis on paljude majandusteadlaste arvates üks suurimaid finantskriise peale 1930ndate "Suurt depressiooni". Suured finantsinstitutsioonid on lagunemise ääre peal, pangad vajavad riigi valitsustelt abi, börsiturgudel tegutseb kaos üle kogu maailma need on peamised finantskriisi tunnusjooned. Sellega asi ei piirdu, ka kinnisvaraturg kannatab, paljud inimesed on maksusuutmatuse tõttu kodudest välja tõstetud, kinnisvara müüakse oksjonitel ning kõik see peamiselt töötuse kasvamise tõttu. Rahapuuduse tõttu on langenud rahva ostujõud, mille järel kannatavad äritegevused. Paljud firmad on pankrotistunud
tulu sisse toovaid investeeringuid ning panid oma raha USA elamuturule. Investorid arvasid, et nad saaksid paremat tulu majaomanike hüpoteeklaenude intressimääradest kui investeerides sellistesse kohtadesse nagu võlakirjad, mille intressimäärad olid väga madalad. Kuid investorid ei tahtnud osta lihtsalt üksikisikute hüpoteeke (pantkirju), selle asemel ostsid nad investeeringuid nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja
Juhtimise alused I osa Kurmet Kivipõld Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. R. Üksvärav Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. R. Üksvärav Erinevad juhtimise definitsioonid ja nende erinev sisu Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. R. Üksvärav Juhtimisteaduse areng 1. Klassikaline käsitlus praktiline lähenemine 2. Uusklassikaline käsitlus käitum...
Alkoholi ja tubakatoodete salakaubaveos, uimastite ja relvade kaubanduses osalevad ärimehed on jagunenud üle kogu maailma. 4 5 2. RAHAPESU REAALNE TOIMIMINE Rahapesu protsess koosneb kolmest etapist. 1. Raha paigutamine. Rahapesijad viivad „räpase“ raha seaduslikku finantsinstitutsiooni, näiteks sularaha sissemaksena panka. See on kõige riskantsem etapp rahapesust, kuna suured rahasummad on kahtlased ja finantsinstitutsioonid peavad kõrge väärtusega ülekannetest teada andma. 2. Stratifikatsioon ehk kihitamine. Järgmine samm sisaldab endas raha edasi saatmist läbi mitmete ülekannete, samal ajal muutes raha oleku teisele kujule, et seda oleks keeruline jälgida. See võib sisaldada mitmeid pangast panka ülekandeid, ülekandeid erinevatele kontodele erineva nime alt ja erinevatesse riikidesse. See sisaldab ka sularaha sissemakseid ja välja võtmisi, et
Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn "ÜRO organisatsioonide perekond"), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon. ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada ÜRO Lastefondi ja ÜRO Arenguprogrammi. Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude
probleemide lahendamist käsitletakse neis firmades töövõitudena, mis väärivad esiletoomist ja tunnustamist. Taolised ettevõtted kujutavad endast tõsiseid riske nii iseendale kui ka tarnijatele ja klientidele. Milline peaks olema ettevõtte riskide hindamise struktuur ? Tuleb viia läbi formaalne riskide hindamine. Selleks soovitatakse toimida järgmiselt: 1) Kaardista nii sisemine (ettevõtte sisene) kui ka väline tarneahel, toimingud, osapooled (tarnijad, kliendid, finantsinstitutsioonid, tootmine, logistikateenuste osutajad jne), mahud (koguselised ja rahalised) ning toimingute teostamise kohad 2) Tuvasta kriitilised tegevused ja osapooled 3) Tuvasta kõik olulised toimingud ja tarneahela toimimise seisukohalt tähtsad osapooled 4) Koosta pingerida kõikidest olulistest toimingutest, osapooltest ja suhetest osapoolte vahel 5) Kaardista kõik nii inimeste kui ka tehnoloogiate poolt juhitavate toimingute
mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest. Saksamaal kehtestati selle tulemusena natslik diktatuur. Tugeva demokraatiatraditsiooniga USA-s kasutati kriisist väljumiseks majanduse riiklikku reguleerimist Keynesi majandusteooria alusel vastandina 1920. aastatel valitsenud liberaalsele turumajandusele. 1 Pärast Teist maailmasõda arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ning vastav majanduspoliitika. 1944. aastal loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis. Nende institutsioonide ülesanne oli stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. 1940. aastate teisest poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine - kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Arengumaade majandus
taktikalistest eesmärkidest, püstitatakse kuni üheks aastaks ja need täpsustavad ja detailiseerivad erinevaid strateegilisi ja taktikalisi eesmärke (Haldma, Karu, 1999, lk 14-15). 1.2 Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks Põhilised huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu on: omanikud, juhid, töötajad, 4 kliendid ja avalikkus, hankijad, riigiasutused, investorid, audiitorid, finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, konkurendid, analüütikud. Kulueesmärkide saavutamiseks saavutamisele aitavad kaasa järgmised tegurid: põhjalik tootmise kontrolli süsteem, kvaliteetne tehnoloogiline algdokumentatsioon, ajaarvestussüsteem, standardiseeritud protseduurid ja protsessid, kulutuste tehniline mõõdetavus. Tulenevalt sellest, millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajab, valitakse kuluarvestuse põhimõtted (Haldma, Karu, 1999, lk 89). 1
väljaspool. Tarneahela võtmetegevuseks on : · kliendisuhete juhtimine · klienditeeninduse juhtimine · nõudluse juhtimine · tellimuste täitmine · tootmisprotsessi juhtimine · hankimine · toote arendus ja ärindus · korje Ettevõtte riskide hindamise struktuur · Kaardista nii sisemine (ettevõtte sisene) kui ka väline tarneahel, toimingud, osapooled (tarnijad, kliendid, finantsinstitutsioonid, tootmine, logistikateenuste osutajad jne), mahud (koguselised ja rahalised) ning toimingute teostamise kohad · Tuvasta kriitilised tegevused ja osapooled · Tuvasta kõik olulised toimingud ja tarneahela toimimise seisukohalt tähtsad osapooled · Koosta pingerida kõikidest olulistest toimingutest, osapooltest ja suhetest osapoolte vahel · Kaardista kõik nii inimeste kui ka tehnoloogiate poolt juhitavate toimingute
kuluarvestuses arvestada järjest rohkem ka erinevate väliste mõjuritega. Selleks, et efektiivsemalt integreerida kuluarvestuse süsteem ettevõtte kui terviku tegevusse, on oluline täpselt määratleda, kellele ja miks on ettevõtte kuluarvestuse süsteem kasulik. Huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu, on: Omanikud, Juhid, Töötajad, Kliendid ja avalikkus, Hankijad, Riigiasutused (maksuamet, statistika) Finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, Investorid, Audiitorid, Konkurendid, Analüütikud. Omanikud vajavad kuluinfot selleks, et juhtida riske ja olla veendunud ettevõttesse tehtud investeeringute tasuvuses. Kulud on vajalikud ka õigete strateegiliste otsuste vastuvõtmmisel, planeerimisel ja hinnangu andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele. Juhid vajavad infot eeskätt selleks, et teha majanduslikult põhjendatud juhtimisalaseid otsuseid. Samuti on väga
IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6
4. Finantssüsteemi põhikomponendid Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral.
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutuli...
väliskeskkonna sekkumiseta) Avatud süsteem(jaguneb ka hajussüsteem): Sisemisest tasakaalust väljas olek, entroopia võib väheneda S 0 (protsess on sisemiselt pööratav) Homöostaas süsteemisisene iseenese regulatsiooni mehhanism. Süsteemi dünaamiline stabiilsus(võnkumine etteantud piirides- piiride kriteerium määratud välise fookusega ja sisese kontekstiga) Organisatsioon: kliendid, ühiskond, finantsinstitutsioonid, parternid, varustajad, hankijad, investorid, organisatsiooniliikmed, avaliku sektori institutsioonid Uued juhtimisfunktsioonid: Otsustamine ja kommunikatsioon (vanad: kontroll, planeerimine, eestvedamine, organiseerimine Võrgustiku teooriad Sotsiaalse kapitali kolm vormi: Otseseosed tugevad sidemed nagu perekond Ristseosed nõrgad sidemed nagu ärikoostöö Ahelsidemed erinevate sotsiaalsete tasemete vahelised sidemed, seob erinevate sotsiaalsete tasemetega inimesi
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6
HLI0070 Akadeemiline suhtlus inglise keeles 3 IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6
ülekannete vahelistest seostest ning tegevustest. Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturude ning reaalmajanduse arengu vahel. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks. Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks. Finantssüsteem koosneb:
Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas.Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturude ning reaalmajanduse arengu vahel. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks. Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks. Finantssüsteem koosneb: · rahasüsteemist;
IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6I NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3N TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3T TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3T TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6T YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3Y TEM0320 Majandusmatemaatika 6T TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6T TES0020 Statistika 6T TET0010 Mikroökonoomika I 6T TET0020 Makroökonoomika I 6T TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6T HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6H TAF0070 Finantsarvestuse alused 6T TER0440 Rahanduse alused 6T
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
13. Raha pakkumise näitajad: · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad 14. Rahakordaja - ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab, et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul.
Muud tulud Ressursimaks e loodusvara kasut. õiguse erladised tasu KOHALIKUD MAKSUD: (100% KOV eelarvesse) Loomapid. maks Mootorsõid. maks Lõbustusmaks Reklaamimaks Teede-tänavate sulg. maks Parkimistasu KULUD Haridus, tervishoid, kultuur, keskkonnakaitse, majandus 34. Finantssüsteemi ülesehitus 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) 2) Finantstooted 35. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju
35. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes Suurimad tulud on: üksikisiku tulumaks (58%), maamaks (100%), loodusvaru kasutusõiguse tasu, toetusfond (hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaatoetuste katmiseks), tasandusfond (nõrgematele KOV üksustele avalike teenuste kulude katmiseks) ja sihtotstarbelised eraldised (investeeringuteks). Suurimad kulud on: 36. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks.
kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro ,,allühikutena"; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti
Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid (sh Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank - IBRD) ja ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO). ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada ÜRO Lastefondi (UNICEF) ja ÜRO Arenguprogrammi (UNDP). 6.1 Peaassamblee (General Assembly) Peaassambleel (PA) on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani, kuid vajadusel võidakse
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis-
IDU1603 Sissejuhatus infosüsteemidesse 6 NSO0160 Füüsika mittefüüsikutele 3 TMT0240 Risk ja ohutus logistikas 3 TSK0014 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine 3 TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6
säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel
säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel
21.Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25.Väärtpaberituru osalised.
Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn `ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid (sh Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank IBRD) ja ÜRO Haridus, Teadus ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO). ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada ÜRO Lastefondi (UNICEF) ja ÜRO Arenguprogrammi (UNDP). Lähemalt ÜRO põhikirjalistest organitest: Peaassamblee (General Assembly) Peaassambleel (PA) on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani, kuid vajadusel võidakse
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
• Mootorsõidukimaks – kohalik automaks • Lõbustusmaks • Reklaamimaks – välireklaamid • Teede ja tänavate sulgemismaks • Parkimistasu 33. Suurimad tululiigud ja suurimad kululiigid KOV eelarves Tulud: • Maksud • Toetused • Kaupade-teenuste müük Kulud: • Haridus (~50%) • Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt.
Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning samuti valimisreklaam. Teede ja tänavate sulgemismaks Parkimistasu 50. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud, muud tulud. Kulud: laen 11 Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt.
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg)
Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate
maksuvõlgadega. Kaks viimast pannakse tihti ka viitvõlgade alla. Kui aga tasumisega minnakse tähtajast üle, võib küsida viivist, mis on tavaliselt 0,06% päevas ehk umbes 24% aastas. Spontaanseid finantseerimisallikaid kasutavad tihti väike- ja jaekaubandusettevõtted. Aktsiaid ja võlakirju käsitletakse põhjalikult peatükkides 3 ja 4. Laenukapitaliga rahastamisest räägitakse ka 9. peatükis pangateenuste all ning 10. peatükis liisingu ja faktooringu juures. 1.3. Finantsturud ja finantsinstitutsioonid Institutsioonid on ühiskonnas toimivad korraldused, tavad, asutused, mille hulgas eristub selgelt kaks põhitüüpi: turud ja firmad (asutused vm organisatsioonid). Sarnaselt jagunevad ka finantsinstitutsioonid finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid, kellel on seda puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsturu peamised funktsioonid on järgmised:
1998. A. kinnitas EK eesmärgi teostada EMU, loodi keskpankade presidentidest koosnev komitee rahaliidu moodustamise sammude kavandamiseks. 7.02.1992 Maastrichtis Euroopa leping, loodi EL ja pandi alus EMU-le (Euroopa majandus- ja rahaliit). Asutati Euroopa Keskpank. 22. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest (jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks) ja finantstoodetest.. · Finantsinstitutsioonid, finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. - Finantsasutused: o Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank
Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga.
ja tagama rahapesu keelustamise, milleks nad võivad rakendada direktiivis kehtestatust rangemaid meetmeid. Direktiiv rakendub krediidi- ja rahandusinstitutsioonidele, samuti elukindlustuskompaniidele. Finantsinstitutsioonidel on kohustus tagada klientide identifitseerimine, 15.000 eurot ületavate tehingute identifitseerimine, samuti tagada sisekontrolli toimimine. Andmed tehingute kohta tuleb säilitada vähemalt 5 aastat. Samuti on finantsinstitutsioonid kohustatud uurima kahtlasi tehinguid ja nendest teatama. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) KAUPADE VABA LIIKUMINE Ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda ükskõik millises teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimuseks on siin, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda. Samuti peab olema tagatud järelvalve enne
eest ostetakse ettevõtteis valmistatud kaupu ja teenuseid. Viimaste müügist saadud raha on firmade tulu. Kui ringkäik oleks suletud süsteem, kulutaksid kodumajapidamised kogu teguritulu hüviste ostuks ja firmad kulutaksid kogu oma tulu ressursside muretsemiseks ja omanikele kasu jaotamiseks. Kulud ja tulud on tasakaalus ning majandusel pole muutumistendensi. Tegelikkuses osalevad ringkäigus ka avalik sektor (valitsussektor) ja finantsinstitutsioonid. Seepärast pole ringkäik täiesti suletud süsteem: osa teguritulust võivad kodumajapidamised säästa, osa läheb maksudeks; ka firmad maksavad makse. Väljavoog on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Väljavoo moodustavad säästud ja maksud. Sissevoog on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Sissevoog moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ja firmadele; 2
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha ...
Turu börsiväline turg (OTC) finantsinstitutsioonide vaheline turg Trendid finantsturgudel: Deregulatsioon on finantspiirangutest vabanemine (näiteks piirangutest loobumine tähtajalistele deposiitidele ja depositaarsete finantsvahendajatele intressimääradele, rahvusvahelistelt rahavoogudelt piirangute kaotamine). Esimene piirang vähendas pankade suutlikkust konkureerida finantsturgudega finantsvahendite kaasamisel. Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon
1. OBJECT-ORIENTED PARADIGM The Model •The model defines an abstract view to the problem. This implies that the model focuses only on problem related stuff and that you try to define properties of the problem. These properties include: 1 •the data which are affected and 2 •the operations which are identified by the problem. Object-oriented Paradigm •Everything is an object •A program is a bunch of objects telling each other what to do by sending messages •Each object has its own memory made up of other objects •Every object has a type •All objects of a particular type can receive the same messages Domain Model •A domain model does not represent the entire domain as it is in the real world. It includes only the concepts that are needed to support the application. Object •Is a partitioned area of memory where object code is stored •The area of memory is protected •This code can function relatively independently of othe...
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
