Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”. (0)

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”. 
1.  Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 
Peab olema riik, kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. 
 
2.  Rahanduse mõiste. 
Rahandus  on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel 
kujunevate suhete  kompleks . 
Majandustegevuses  rahaliste  vahendite  moodustamise  ja  kasutamisega  ning  rahaliste  tehingute  sooritamisega 
tekkinud suhted. 
 
3.  Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? 
• 
riigi rahandus;  
• 
ettevõtete rahandus; 
• 
tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; 
• 
üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 
 
4.  Raha põhifunktsioonid. 
• 
vahetus-vahend; 
• 
arvestusühik; 
• 
rikkuse akumuleerimise funktsioon. 
 
5.  Raha omadused. 
• 
stabiilsus 
• 
kaasaskantavus 
• 
kulumiskindlus 
• 
ühtlus 
• 
jagatavus 
• 
äratuntavus 
 
6.  Raha likviidsuse püramiidi olemus 
Vastavalt  likviidsusele  on  rahalised  vahendid  järjestusse  pandud,  kõige   tipus   on  raha,  sealt  edasi  järjestus 
krediitkaart,  jooksevkonto , lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad,  aktsiad , materiaalne vallas- 
ja kinnisvara 
 
7.  Raha ajalugu Eestis. 
Kuni  iseseisvumiseni  1918  aastal  käibis  Eestis  valuutariigi  raha  (Rootsi,  Vene,  Saksa).  Esialgu  võis  Eesti  aga 
Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 
aasta  20.  mail  sai  Eesti  margast  ainus  seaduslik   maksevahend   riigis.  1928  1.01  jõustus  rahaseadus  ning  EV 
rahaühikuks  sai  Eesti  kroon.    1940.a  Nõukogude  võimu  kehtestamisel  võeti  kasutusele   rubla .  Pärast  sakslaste 
sissetungi  1941  aasta  sügisel  sai  Eestis  rubla  asemel  seaduslikuks  maksevahendiks  Saksa  margaga  seotud 
idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai 
Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 
 
8.  Maastrichti kriteeriumid 
• 
Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab 
olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 
• 
Vahetuskurss .  Riik  peab  vähemalt  kaks  aastat  osalema  vahetuskursimehhanismis  ERM2s  ja  hoidma  oma 
vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 
• 
Hinnastabiilsus.Riigi  inflatsioonimäär  ei  tohi  ületada  hinnastabiilsuse  mõttes  kolme  kõige  paremaid  tulemusi 
saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 
• 
Intressimäärad.  Riigi  pikaajaline  intressimäär  ei  tohi  ületada  hinnastabiilsuse  mõttes  kolme  kõige  paremaid 
tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 
• 
Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 
• 
Lisaks nendele  kriteeriumidele  võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi 
hindamisel  arvesse  turgude  lõimumist,   maksebilansi    seisundit   ja  arengut  ning  tööjõu  erikulude  ja  muude 
hinnaindeksite arengut. 
 
9.  Mis on  euroala ? 
Täieõiguslikke  EMU  liikmeid  nimetatakse  euroalaks.  Täieõiguslikud  liikmed  on  need  riigid,  mis  on  ühinenud 
EMU kolmanda etapiga ehk on võtnud kasutusele euro. 
 
10.  Nimetage  rahapoliitika  eesmärgid. 
• 
Majanduse üldine kasv 
• 
Hindade stabiilsus 
• 
Kõrge tööhõive 
• 
Maksebilansi tasakaal 
 
11.  Nimetage ja selgitage, millised on rahapoliitika teostamise  instrumendid  (3). 
• 
Avaturuoperatsioonid   -  nende  kaudu  juhitakse  intressimäärasid  ja  likviidsust  rahaturul  ning  väljendatakse 
rahapoliitilist hoiakut. 
• 
Laenamise  ja  hoiustamise  püsivõimaluste  loomine  -  püsivõimaluste  ülesanne  on  peamiselt  likviidsuse 
suurendamine  ja vähendamine eriolukordades. 
• 
Kohustuslik  reserv  - aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset 
likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 
 
12.  Eesti Panga funktsioonid 
• 
rahapoliitiliste  operatsioonide  teostamine, 
• 
valuutareservide haldamine, 
• 
maksesüsteemide käigushoidmine ja järelevaatamine, 
• 
pangatähtede  emiteerimine  koostöös EKPga, 
• 
EKP  abistamine  statistika kogumisel. 
• 
Eesti majanduse seire ja analüüs, 
• 
majandusprognoosi koostamine, 
• 
ametlike välisreservide haldamine, 
• 
finantsstabiilsuse tagamine, 
• 
rahvusvaheline koostöö väljaspool Euroopa Liitu (nt IMFi ja BISiga). 
 
13.  Raha erinevad mõõtmed (raha pakkumise näitajad), mida need näitavad? 
• 
M0 = ringlusse lastud  sularaha  
• 
M1 = M0 + nõudehoiused M1 hõlmab kõige likviidemad raha funktsioone täitvad  varad . Need ei kanna intressi 
või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu. 
• 
M2 = M1 + säästuhoiused M2 – säästuhoiused. Säästuhoiuste puhul  teenitakse  suuremat intressi ja tänu sellele 
seataksepiiranguid selle raha kasutamisele. 
• 
M3 = M2+ tähtajalised hoiused 
 
14.  Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. 
Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m – rahakordaja, r – kohustusliku  reservi  määr 
Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. 
Valem RP = CU + DD kus RP –  rahapakkumine , CU – ringluses olev raha, DD – nõudehoiuse summa 
 
15.  Kuidas jaguneb finantssüsteem? 
Finantssüsteem  koosneb  finantsinstitutsioonidest  ja  finantstoodetest.  Finantsinstitutsioonid  jagunevad 
finantsasutusteks ja  finantsturgudeks . 
 
16.  Finantsasutuste liigitus ja  selgitused . 
Finantsinstitutsioon  on  finantsvahenduse  vorm,  mis  määrab  selle  kuidas  raha  liigub  säästjalt  emitendile. 
Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. 
Finantsturg  on institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve 
on puudujäägiga. 
Finantsasutused   on  nii  finantsvahendajad  ( pangad ,  investeerimisfondid,  kindlustusettevõtted,  jt.)  kui  ka 
infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 
Finantstooted  jaotatakse  finantsinstrumentideks  (finantstooted  millega  kaubeldakse   turgudel )  ja 
finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 
 
17.  Väärtpaberituru osalised. 
• 
Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. 
• 
Investorid  - isikud, kes on  omandanud  väärtpaberi(d). 
• 
Väärtpaberituru  kutselised  osalised  -  investeerimisteenust  pakkuvad  asutused  (muu  hulgas  investeerimisühing, 
krediidiasutus, börs). 
 
18.  Kuidas liigitatakse  finantsturud ? 
• 
Instrumentide tähtaegade järgi: 
Rahaturg  - lühiajaliste, kuni 1  aastaste  instrumentide  turg  
Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg 
• 
Finantsinstrumendi elutsükli järgi: 
Esmasturg  ja järelturuks 
• 
Finantsinstrumendi liikide järgi: 
Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite  turuks  
 
19.  Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. 
Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta  laen  kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi 
ning tasuda intressi. Võlakiri  võib olla kas kupongvõlakiri  või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab 
intressi  perioodiliste  intressimaksete  kujul  (tavaliselt  kaks  korda  aastas).  Diskontovõlakirjalt  saab  võlausaldaja 
tulu võlakirja  ostuhinna  ja nimiväärtuse vahena. 
Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberiteks.  Aktsia  on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) 
õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. 
Aktsiad  jagunevad:   lihtaktsiad   ja  eelisaktsiad.  Lihtaaktsia  annab  aktsionärile  hääleõiguse  aktsionäride 
koosolekul.  Eelisaktsionäril  hääleõigust  ei  ole,  kuid  talle  garanteeritakse   dividendid   sõltumata  ettevõtte 
tegevustulemustest.  Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda 
ettevõtte  juhtimises  läbi  aktsionäride  üldkoosoleku  (hääleõiguse);  õiguse  osaleda  puhaskasumi  ja  ettevõtte 
lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte 
põhikirjast  tulenevad  õigused.  Sisuliselt  on  õiguste  ulatus  otseselt  seotud  aktsionäri  osaluse  suurusega 
aktsiaseltsis. 
Eelisaktsia  on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis ei anna tema omanikule hääleõigust ettevõtte üldkoosolekul 
(v.a.  erandjuhud),  kuid  mis  annab  eesõiguse  dividendide  saamisel  ning  ettevõtte  lõpetamisel  alles  jääva  vara 
jaotamisel.  Makstavate  dividendide  suurus  on  fikseeritud,  kuid  eelisaktsionäridele  võib  maksta  ka  kõrgemaid 
dividende  kui  põhikirjas  ette  nähakse.  Dividende  võib  teatud  tingimustel  jätta  ka   maksmata ,  kuid  kui  2  aasta 
jooksul pole eelisaktsionäridele dividende välja makstud omandavad nad hääleõiguse. 
Tuletisväärtpaberid  ehk  derivatiivid  kujutavad  endast  õigust  või  kohustust  osta  (müüa)  mingit  finantsvara. 
Levinumad tuletisväärtpaberid on  optsioonid , forwardid ja futuurid. 
a)  Optsioonid  –  Enamasti   teatakse   optsioone  kui  võimalust  suhteliselt  väikese  summaga  panustada  aktsia 
oodatava tõusu või languse peale. Lisaks võimaldavad optsioonid investeeringu riski maandada.  Optsioon  annab 
omanikule  õiguse  osta  (ostuoptsioon  ehk   call    option )  või  müüa  (müügioptsioon  ehk  put  option)  kindlaks 
määratud  ajal  tulevikus  kindel  kogus  finantsvara  varem  kokkulepitud  hinnaga  (tehinguhind  ehk   strike    price ). 
Optsioonide puhul pole optsiooni  ostjal  kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. 
Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni  ostmisel  on risk piiratud makstud 
preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. 
Forward - ja  futuur  tehing on täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat 
teise  vastu  kokku  lepitud  kursiga  kokkuleppelisel  päeval  tulevikus.  Sel  moel  fikseerib  ettevõte  tulevikus 
laekuvate  või  makstavate  valuutade  ostu-  või  müügikursid  ning  maandab  riskid,  mis  võivad  tuleneda 
valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forward-
punktide  võrra.  Punktid  ise  tulenevad  kahe   valuuta   intresside  erinevusest  ning  hetke  turukursist.  Peamiseks 
erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. (Näide 
valuutatehingute juures). 
 
20.  Investeerimisfondi olemus,  liigitused . 
Investeerimisfond  on  rahade  kogum, mis koosneb paljude investorite rahadest. Igal inverteerimisfondil on oma 
fondivalitseja,  kelle  ülesandeks  on  paigutada  investorite  raha  väärtpaberitesse,  kinnisvarasse  või  muudesse 
instrumentidesse.  Investeerimisfondi  mõte  on  selles,  et  ta  võimaldab  ka  väikeinvestoril,  kellel  ei  ole 
individuaalse portfelli moodustamiseks piisavalt vahendeid, anda oma raha professionaalse haldamise alla. 
Investeerimisfonde on kahte tüüpi: kinnised ja avatud. 
Kinnise  investeerimisfondi  ülesehitus  ei  erine  tavalise  aktsiaseltsi  omast.  Kinnise  fondi  osakute  (nagu  ka 
aktsiate)  arv  on  lõplik.  Loomulikult  võib  fond  osakuid   vahetevahel   juurde  emiteerida,  kuid  siis  on 
emissioonimaht ja -aeg täpselt kindlaks määratud. Samuti ei pea  kinnine  fond osakuid investorilt tagasi ostma - 
investor  saab oma raha kätte siis, kui tal õnnestub fondiosakud järelturul mõnele teisele investorile edasi müüa. 
Avatud investeerimisfondi osakute arv ei ole lõplik ning muutub sedamööda, kuidas investorid fondi raha juurde 
panevad või seda fondist välja võtavad. Järelikult - kui investor tahab fondi raha paigutada, siis emiteerib fond 
vajaliku  hulga  fondiosakuid  juurde.  Ühtlasi  on  avatud  fond  kohustatud  investorilt  osakud  tagasi  ostma,  kui 
investor tahab fondist raha välja võtta. 
 
21.  Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. 
• 
optsiooni  tähtaeg  –  viimane  kuupäev  millal  optsiooniomanik  saab  otsustada  kas  optsiooni  kasutada  või  mitte 
(näit. JUN02 – 15. juuni 2002.). 
• 
tehinguhind  ehk  strike  price  –  näitab  millise  hinnaga  saab  optsiooni  omanik   aktsiaid   osta  (ostuoptsioon)  või 
müüa (müügioptsioon). 
• 
optsioonipreemia – on hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel Näiteks kui optsiooni hind 
on 2 USD, siis läheb selle ostmine maksma 200 USD (2*100, kuna optsioonileping on 100-le aktsiale). 
 
22.  Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. 
Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need 
on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. 
Intressifondid  paigutavad  raha  kõikvõimalikesse  võlakirjadesse,  s.o  väärtpaberitesse,  mis  annavad  fikseeritud 
tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. 
Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga 
erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni 
Eesmärgi  järgi  jagatakse  aktsiafondid  kasvufondideks,  kasvu-tulufondideks,  tulufondideks,  indeksifondideks  ja 
spetsialiseeritud fondideks. 
Kasvufond paneb raha  hea  kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse.  Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt 
lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. 
Kasvu-tulufond  ostab  aktsiaid,   millelt   saab  mõõduka  suurusega  dividende,  kuid  millel  on  ka  arvestatav 
kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid 
osa raha ka võlakirjadesse. 
Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse (näiteks  TALSE  indeksi või Äripäeva 
indeksi  koosseisus  olevatesse aktsiatesse). See tagab, et fondil läheb täpselt sama hästi, kui aktsiaindeksil, mille 
järgi investorid hindavad fondi edukust. 
Spetsialiseeritud  fond  investeerib  üksnes  ühe  tööstusharu,  ühe  välisriigi  aktsiatesse  või  mingi  muu  ühise 
omadusega  aktsiatesse  (näiteks  börsilemineku  potentsiaaliga  ettevõtete  aktsiatesse).  Kui  tavaliselt  tehakse 
investeerimisfond selleks, et riski hajutada, siis spetsialiseeritud fondi eesmärk on  vastupidine  - teha panus ühele 
majandusharule või piirkonnale. 
 
23.  Aktsiaturu indikaatorid. milliseid kasutatakse. 
Aktsiaturu  indikaatorid  ehk  indeksid  on  keskmised  aktsiahinnad  aktsiaturgu  kõige  paremini  iseloomustavate 
aktsiate alusel. Nt Dow  Jones  Industrial  Average .  
Aktsiaturu indikaatoritele on  võimalik leida  mitmeid  kasutusvõimalusi: investorid saavad indeksi abil  ülevaate 
selle  kohta,  kuidas  aktsiaturu   arengud   mõjuvad  nende  investeeringutele,  indeks  annab  võimaluse  analüüsida 
aktsiaturu  käitumist  minevikus,  samuti  on  indeksi  alusel  võimalik  leida   seoseid   aktsiaturu  ning  majanduse 
käekäigu vahel. 
 
24.  Arbitraazi mõiste 
Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, s.t. osta kaup odavalt ja müüa 
see teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata. 
 
25.  Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused. 
Turgude  efektiivsus  väljendab  turu  kvaliteeti  kajastada  emitentide  kohta  käivat  olulist  informatsiooni  aktsia 
hindades.  Turg,  kus  kõik  kauplejad  kogu  olulise  info  kiiresti  ja  suhteliselt  odavalt  kätte  saavad  ning  see 
peegeldub kohe hindades, nimetatakse efektiivseks. 
Efektiivse turu omadused: 
1. võrdse riski korral ei saa üksiki investor teenida lisatulu; 
2. hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust; 
3. hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid. 
Efektiivsete kapitaliturgude eeldused: 
1.  Piisavalt  suur  hulk  spekulatiivseid  investoreid,  kelledel  kõigil  on  eesmärk  teenida  spekulatiivset 
ekstrakasumit. 
2. Piisavalt suur käive 
3. Informatsioon liigub  kindlaid   kanaleid  pidi (n. börsi infosüsteem) 
4. Investorid on ratsionaalsed 
5. Täieliku konkurentsi eeldus – maksumäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 
 
26.   Seletage  börsibuumi teket. 
->Ostjaid  tuleb  juurde->müüjad   ootavad   kõrgemaid  hindu->nõudmine  ületab  pakkumist->aktsiate  hinnad 
tõusevad-> 
Pankadelt  mingi  hetk  tuleb  raha  juurde,  mingi  hetk  see  lõpetatakse,  nõudlus  püsib  ja  hinnad  kasvavad,  turule 
tekivad spekulandid, optimistlikud ootused kasumi suhtes. 
 
27.  Seletage börsikrahhi teket. 
Ettevaatlikumad  investorid  otsustavad  mängust  välja  astuda,  hinnatõus  peatub,  sest  nõudmise  ja  pakkumise 
vahekord   läheb  tasakaalu,  tihti  tingitud  rahapoliitika  karmistamisest,  tekib  uste  sulgemise   paanika   ja  kõik 
hakkavad müüma 
->müüjaid  tuleb  juurde->ostjad  ootavad  madalamaid  hindu->pakkumine  ületab  nõudmist  ->  aktsia  hinnad 
langevad-> 
 
28.  Valuutaturu mõiste, valuutaturul osalejad 
Valuutaturg on turg, kus üksikisikud, ettevõte ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. 
Valuutaturul osalevad inimesed ja  institutsioonid  saab paigutada neljale erinevale tasandile.  Alumisel  astmel on 
vahetud  välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. Järgmisele tasandile jäävad 
pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil 
pangad  tasakaalustavad  välivaluuta  sisse-  ja  väljavoo.  Nendeks  on  suured  pangad,  mis  suudavad  täita 
turukujundaja osa. 
 
29.  Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 
Administreerimise tase 
• ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; 
• fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. 
Tehingu iseloom 
• ostukurss on kurss, millega  pank  ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; 
• müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; 
• keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. 
Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e.  spread ’iks. 
Tehingu objekt 
• sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; 
•  deviisikurss  (ülekandekurss)  võetakse  aluseks  siis,  kui  on  tegu  nn.  arveldusrahaga  (näiteks  nõudmised 
välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). 
Noteerimise viis 
• Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas 
•  Mahunoteering  e.  kaudne  kurss:  selle  puhul  noteeritakse  koduse  valuuta  hind  välisvaluutas.  Kaudset  kurssi 
kasutavad Inglise ja Ameerika pangad oma vahetuskursside tabloodel. 
•   Ristkurss   on  ühe  valuuta  vahetuskurss,  mis  avaldatakse   kaudselt ,  toetudes  kahe  teise  valuuta  vahetuskursile. 
Ristkurss on vajalik, kuna ametlikes valuutakursside  tabelites  tuuakse eri riikide valuutade  kursid  enamasti vaid 
USA  dollari  suhtes,  kui  aga  vajame  näiteks  Saksa  marga  kurssi  Vene  rubla  suhtes,  tulebki  see  leida  dollari 
vahendusel. 
Tehingu toimumise aeg 
• hetkekurss (ingl. -  spot ) kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral,  mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva 
jooksul lepingu sõlmimisest. 
•  tähtajalise  kursi  (ingl.  -  forward)  puhul  lepitakse  kokku  vahetuskurss,  mille  alusel  arveldatakse  mingil  ajal 
tulevikus.  Enamavaldatavad  tähtajalised  kursid:  üks  kuu  ette,  kolm  kuud,  kuus  kuud,  üheksa  kuud  jne.  Kui 
tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist 
madalam, öeldakse, et see on diskontoga.  
 
30.  Hetketehingute mõiste. 
Hetketehingud (spot e. cash) jagunevad: 
Viivitamatu  tarnega   tehingud . 
Moodustub ca 60% välisvaluutatehingutest. Valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. 
Valuutaarbitraazi tehingud 
Välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevusest erinevatel turgudel. 
 
31.  Forwardtehingu olemus. 
Selle  tehingu  puhul  kasutatakse  lepingut,  mille  järgi  kindlustatakse  endale  tulevikus  vajaminev  summa 
välisvaluutat  kursiga,  millega  on  arvestused  tehtud  ja  mida  loetakse  vastavõetavaks  majanduseesmärkide 
saavutamiseks. 
 
32.  Valuutaoptsiooni tehingu mõiste. 
Valuutaoptsioon   on  kahe   osapoole   vaheline  kokkulepe,  kus  osapoolteks  on  optsiooni  väljaandja  (kirjutaja)  ja 
optsiooni  omanik.  See  annab  optsiooni  omanikule  õiguse,  kuid  mitte  kohustuse,  kas  siis  osta  optsiooni 
väljaandjalt  või  müüa  optsiooni  väljaandjale  fikseeritud  kogus  üht  valuutat  teise  valuuta  vastu  kokkulepitud 
kursiga  mingil kindlal kuupäeval tulevikus  või ajavahemiku jooksul  kuni  selle  kuupäevani. Seda  kokkulepitud 
kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut  sooritada  nimetatakse täitmishinnaks. 
 
33.  Millised on välisvaluuta (ntUSD) odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? 
USD odavnemise plussid: 
1) USD eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt 
paraneb ; 
2) Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise; 
3) Inflatsioonitempo  alaneb  ning hinnasurnve vähenemine mõjub  soodsalt  intressimääradele. 
4) Krooni kallinemise soodsat mõju välisinvesteeringutele võib tõlgendada mitmeti. 
USD odavnemise miinused: 
1) toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise; 
2)  Idaturgudele  eksportivate  ja/või  idaturgude  impordiga   konkureerivate   ettevõtete  majanduslik  olukord 
halveneb. See võib kaasa tuua töötajate vallandamist; 
3) Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga  kaubandusbilanss  aga 
paraneb; 
 
34.  Pankadevaheliste arveldussüsteemide areng 
1950 esimene maksekaart maailmas, väljastaja mittepangandusasutus Diners  Club  
1951  esimesed  krediitkaardid  New   Yorgi   panga  Franklin  National   Bank   poolt,  teistel  andmeted  Diners  Club 
poolt 
1960.  aastatel  algas  pangakaartide  võidukäik  koos  arvutite  laialdasema  kasutuselevõtuga  panganduses  pärast 
Bank of America poolt BankAmericard loomist, sellest kasvas välja  Visa  International 
1966.  aastal  lõid  Ameerika  Ühendriikide  pangad,  kes  ei  olnud  BankAmericardiga  ühinenud,  omapoolse 
krediitkaarte  väljastava  ja  tehingute  vahendamist   tagava   organisatsiooni  Interbank  Card   Association ,  millest 
kasvas  välja  teine  tänapäeval  tunnustatud  rahvusvahelise  maksekaardi  kaubamärgi  omanik  Mastercard 
International. 
 
35.  Maksekaartide liigitus 
Deebetkaardid - esindavad kaardiomaniku arvelduskontot 
Krediitkaardid - esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti 
 
36.  Kirjeldage a)maksekorralduse, b) tsekkide , c) inkasso , d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. 
Tšekid  -  Kauba  üleandmisel  kirjutab  ostja  müüjale  kauba  hinna  ulatuses  välja   tseki .  Sellele  on  trükitud 
väljaandja nimi (s.o. nimi), väljaandja panga nimi ning  konto  number. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel 
hetkel  midagi.  Kauba  müüja  viib ostjatel saadud tseki oma panka. Müüja pank  saadab  tseki ostja panka. Pank 
debiteerib ostja arvelduskontot. Pank  saadab  müüja pangale teate,  kas  tsekil on rahaline  kate  või  mitte. Teisiti 
öeldes   kustutab   ostja  pank  oma  kliendi  tseki.  Millal  pank  müüjale  raha  konotle  kannab  sõltub   pangast ,  riigist, 
seadustest , traditsioonidest. 
Maksekorraldus e ziiroarveldus võrreldes tsekiarveldusega on märksa lihtsam, sest info ning raha liiguvad samas 
suunas. Kauba ülenadmine ja arve esitamine. Ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole. 
Kannab raha müüja panka. Raha ülekandmine müüjani 
Akreditiiv   ehk  rambuur  -  ostja  panga  kohustus  tasuda  müüjale  tema  poolt   saadetud   kauba  eest  akreditiivis 
määratletud tähtajal,  eeldusel , et kõik akreditiivi tingimused ja nõuded on täidetud. Teisisõnu volitab ostja oma 
panka  tasuma  müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud.  
Inkasso  –  dokumentaalne  inkasso  on  dokumentide  pakkumine  ostjale  ja  nende   loovutamine   talle  vastavalt 
inkassonõude  tingimustele  kas  makse  või  tähtajalise  maksekohustuse  vastu.  Müüja  annab  peale  kauba  teele 
saatmist  kaubaga  seonduvad   dokumendid   oma  panka  koos  inkassonõudega,  milles  ta  on  määratlenud 
dokumentide ostjale loovutamise tingimused. Müüja pank lähetab dokumendid ostja panka ostjale  esitamiseks . 
Ostja  pank  loovutab  dokumendid  ostjale  vastavalt  inkassonõude  tingimustele,  kas  makse  või  maksekohustuse 
vastu. 
 
37.  Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? 
• 
ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud;  
• 
ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud;  
• 
ostjal on müüjast parem  turupositsioon ;  
• 
müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud 
pangast dokumendid maksekohustuse vastu;  
 
38.  Inkasso plussid ja miinused. 
 
☺ 
 
  krediidivõimalus,  kui  on 
  on  võimalik,  et  maksenõue  tuleb  täita 
määratud  kindel  tähtaeg 
koheselt  ja  seetõttu  ei  pruugi  olla 
kauba eest tasumiseks 
võimalust  kontrollida  kauba  kvaliteeti 
  võimalus  maksta  pärast 
või õigeaegset saabumist 
IMPORTIJA 
kauba kohalejõudmist 
  kui  importija  on   veksli   aktsepteerinud, 
tuleb tal see maksetähtajal tasuda 
  puudub   tagatis   selle  kohta,  et  kaup 
reaalselt ka kohale jõuab  
  säilib  teatud  kontroll  kauba 
  kontroll  kauba  üle  kaob  kohe  pärast 
ja dokumentide üle 
veksli aktsepteerimist 
  pangatasud  saab  lülitada 
  võimalikud  protesti - või kohtukulud 
EKSPORTIJA  
kauba hinda 
  risk,  et  dokumente  ja  kaupa  ei 
  võimalus   paluda   välispanka 
aktsepteerita 
aidata  säilitada  kontrolli 
kauba üle 
 
39.  Millisel juhul kasutada akreditiivi? 
• 
ostja  ja  müüja  vaheline  ärisuhe  on  uus  ning  puudub  piisav  informatsioon  partneri  äritegevuse  ja  maksevõime 
kohta;  
• 
puudub vastastikune usaldus;  
• 
üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskiastmega piirkondades;  
• 
kaup valmistatakse tellimustööna;  
• 
riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide  kasutust ;  
• 
tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist. 
 
40.  Akreditiivi plussid ja miinused. 
 
☺ 
 
  saab  küsida  kauba  importimiseks  vajalikke 
  maksekohustus  panga  ees 
dokumente,  samuti  dokumentide  kvaliteedi, 
säilib igal juhul 
koguse japäritolu tõestamiseks 
  avatud  akreditiivi  ei  saa 
  võimalus saada odavamat hinda 
muuta 
ilma 
eksportija 
IMPORTIJA 
  kontroll kauba liikumise üle 
nõusolekuta 
   maksmine  pärast dokumentide  esitamist  
  maksetähtajaga 
akreditiiv 
annab 
krediidivõimaluse 
  importija maksevõime garanteerib pank 
  vead 
dokumentides 
  akreditiivi  ei  saa  tagasi  võtta  ega  tühistada 
põhjustavad  makseviivitusi 
ilma akredtitiivi saaja nõusolekuta 
või  koguni  maksmisest 
EKSPORTIJA 
  makse  on  garanteeritud  panga  poolr  ka 
keeldumise 
maksetähtajaga akreditiivi puhul 
  akredtitiivi 
tingimused 
peavad olema täidetavad 
  tagasivõetav akreditiiv 
 
41.  Riigirahanduse funktsioonid,  mida tähendavad? 
Allokatsioonifunktsioon  tähendab  seda,  et  jaotatakse  ressursid  ja  nende  kasutus  era-  ja  sotsiaalsete  kaupade 
vahel, nim. ka  hajali  paigutamiseks ( tootmisressursside  jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe 
grupi  heaolu  parandada,  ei  tohi  halveneda  teise  grupi  heaolu  (põhiprintsiip).   Avalikest   kaupadest  peab  kasu 
saama  terve  ühiskond.  Avalikud   kaubad   peavad  olema  kõigile  gruppidele.  Avalikud  kaubad  eksisteerivad 
sõltumatult turust. 
Jaotusfunktsioon   st.  rikkamatelt  võetakse,  vaesematele  antakse  juurde.  Kui  turumehhanismi  rikkuse  jaotus  ei 
rahulda  ühiskonda,  siis  on  võimalik  seda  ümber  jaotada  turumehhanismist  loobumata.  Üldiselt  kehtib  riigis 
turusüsteem - riik  jaotab  ümber tulusid. Ühiskonna  summaarne  heaolu peab kasvama. 
Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, 
kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii  monetaar - kui  fiskaalpoliitika  kaudu. Eestis viiakse seda 
funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu´ 
 
42.   Riigieelarve  olemus 
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. 
 
43.  Riigieelarve koostamise klassikalised  printsiibid , mida erinevad printsiibid tähendavad. 
• 
täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves ( kirjutatakse  täielikult lahti); 
• 
selgus  –  tulud  ja  kulud  tuleb  rühmitada  nii,  et  tulude  päritolu  ja  kulude  eesmärk  oleks  üheselt  määratletud 
(klassifikaatorid) – tulude ja kulude läbipaistvus; 
• 
ühtsus  –  kõik  tulud  koondatakse  riigikassasse  ja  kõik  kulud  tehakse  riigikassa  kaudu.  Eeldab  seda,  et  kõik 
rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning kulude ja tulude  klassifikatsioon  oleksid sarnased ka 
erinevatel eelarve perioodidel; 
• 
täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta, põhjendatakse arvutustega; 
• 
eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks; 
• 
kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud; 
• 
kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; 
• 
avalikkus  – eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; 
• 
reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega; 
 
44.  Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. 
Riigieelarve on teatud  perioodiks  koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. 
Eelarve periood on  ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib. 
Eelarve eelnõu on valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani 
poolt ning reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostatakse rahandusministeeriumi poolt. 
Eelarve menetlus on eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise 
ja   kinnitamise   protsess,  milleks  kasutatakse  eri  meetmeid  (statistiline   planeerimine ).  Menetlus  hõlmab  kõike 
seda, mis eelarve juures teha tuleb. 
Eelarve täitmine on tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite asssigneerimise protsess. 
Assigneerimine on kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks (ld.k. assignare - kätte  juhatamine ). 
Eelarve  defitsiit  on  summa,  mille  võrra  eelarve  kulud  ületavad  tulusid.  Eelarve  on  defitsiidiga,  kui  majandus 
neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui  investeeringud . EV eelarve on alati 
olnud tasakaalus. 
Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad  kulusid . 
 
45.  Riigieelarve koostamise meetodid 
Statistiline meetod - iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal  
Meetodi puudused: 
   eelarved  kasvavad  
  võimaldab mittevajalikke tegevusi  
  muutuvad üha vähem ülevaatlikuks  
  valitsused kulutavad üha enam raha  
Nullmeetod - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest. 
Meetodi puudused:  
   nõuab palju aega;  
    kokkuhoid  võib jääda saavutamata  
 
46.  Riigieelarve menetluse etapid 
Kevad  -  alustatakse  riigieelarve  koostamist.  Eelarve  strateegia  koostamine.   Eelarvestrateegia   koostatakse 
järgmise       eelarveaasta   ja  sellele  järgneva  kolme  aasta  kohta  ning  selle  kiidab    rahandusministri  ettepanekul 
heaks  Vabariigi Valitsus  hiljemalt   seitse  kuud  enne eelarveaasta algust. (1.juuni)  
Mai- juuni - Rahandusministeerium  kogub  ministeeriumite eelarvetaotlused  
Juuli -august - esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi, täiendusi.  
1.oktoober - valitsus esitab selle Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku arutelu. 
1.lugemine:  ülddiskussioon  tavaliselt  rahandusministri  eelarvekõne  põhjal.  Avaldatakse  ka  eraldi  väljaandena 
üldiseks teadmiseks.  
2. lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud.  
3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena. 
Aasta  lõpul  tehakse  kokkuvõtted  riigieelarve  täitmiseks  ja  järgmise  aasta  1. juuniks   esitatakse  riigieelarve 
täitmise aruanne Riigikogule. 
 
47.  Nimetage suurimad  tululiigid  ja nende osatähtsused riigieelarves. 
Riiklikud  maksud  (75%), ülejäänud 25% moodustavad tulu finantsvaradelt, tulu riigivarast, intressid laenudelt, 
lõivud ja  trahvid , muud tulud  
 
48.  Kaudsete ja otseste maksude olemus, tooge näited. 
Kaudsed  maksud  -  maksusubjekt  ja  tegelik  maksukoormuse  kandja  ei  lange  kokku.  s.t.  nt  maksusumma 
lülitatakse kauba või teenuse müügihinda. Nt käibemaks, aktsiis 
Otsesed  maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude,  palgafondi  
vm tehingu väärtust arvestades. Nt  tulumaks ,  sotsiaalmaks ,  maamaks  
 
49.  Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. 
Riiklikud maksud 
1)  aktsiisid  
2) tulumaksud 
3) hasartmängumaksud 
4) kinke- ja pärandimaks 
5) käibemaks 
6) maamaks 
7) sotsiaalmaks 
8) tollimaks 
Kohalike maksude seaduse alusel võivad kohalikeks  maksudeks  olla: 
1) isikumaks 
2) kohalik tulumaks 
3) müügimaks 
4)  paadimaks  
5) reklaami- ja kuulutustemaks 
6) teede- ja tänavate sulgemise maks 
7) mootorsõidukimaks 
8) loomapidamismaks 
9) lõbustusmaks 
 
50.  Millised  on  suuremad  kululiigid  riigieelarves?  Leidke  kolme  suurima  kululiigi  ja  tululiigi  protsentuaalsed 
osatähtsused Eesti riigieelarvest 2011 aastal! 
Sotsiaalne kaitse (pensionid),  haridus ,  tervishoid , majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori 
teenused. 
Kululiigid: Sotsiaalne kaitse 33,4%, majandus 14,8%, tervishoid 13,4% 
Tululiigid: Sotsiaalmaks 30,69%, mittemaksulised tulud 25,51%, käibemaks 22,79% 
 
51.  Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). 
Kindlaksmääratud kulu - kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse; 
Arvestuslik  kulu – summa on  määratud seaduse alusel ja  mida võib tulenevalt seadusest eelarveaastal ületada, 
ületamine kaetakse riigieelarve tulude ülelaekumise või Vabariigi Valitsuse reservi arvel; 
Ülekantav kulu – võib osaliselt üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada. 
 
52.  Analüüsige Eesti riigieelarvemahu muutusi perioodil 1995-2011, mis on  suurimate  muutuste põhjused?  
Tulud ja kulud on pidevalt suurenenud.  Suuremaid  muutuseid põhjustanud majandusolukord: buum ja  masu .  
 
53.  Nimetage riigieelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. 
1. Kulude vähendamine 
2. Maksude suurendamine 
3. Riigi võlapaberite väljaandmine e. riigilaenude võtmine 
4. Riigivarade müük 
 
54.  Kohaliku omavalitsuse peamised funktsioonid. Milliseid valdkondi rahastatakse KOV eelarvest? 
KOV  ülessanne  on  kogukonna  elu  juhtimine,  kohaliku  omavalitsuse  funktsioonid  on  oma  iseloomult 
kogukondlikud funktsioonid.  
Kohaliku  omavalitsuse  vastutusvaldkonnad:   haridus ,  kultuur  ja   sport ,   sotsiaalhoolekanne ,  tervishoid, 
kommunaalteenused, jäätmemajandus, planeerimistegevus jm 
 
55.  Nimetage kohalikud maksud (vähemalt 5 maksu), nende maksude sisu (maksuobjekt). 
Müügimaks  -  maksavad  valla  või  linna  territooriumil  kauplemis-  või  teenindusluba  omavad  füüsilisest  isikust 
ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil 
müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas 
Paadimaks  -  maksavad  tehnilisele  ülevaatusele  kuuluvate  kuni  12  meetri  pikkuste  paatide,  jahtide  ja  kaatrite 
omanikud  
Reklaami- ja kuulutustemaks - ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt 
Teede-  ja  tänavate  sulgemise  maks  -  demonstratsioonide,  rongkäikude  ja  muude  ürituste  korraldamise,  samuti 
ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku,  pargi , puhkeaala või selle 
osa  sulgemine . 
Loomapidamismaks  -  maksavad  loomade,  kelle  pidamine  valla  või  linna  territooriumil  on  maksustatud, 
omanikud. 
Lõbustusmaks – maksavad  tasuliste meelelahutusürituste korraldajad  
Parkimistasu - kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal  parkimise  korraldamise eesmärgil  
 
56.  Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 
1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või  vallavalitsus  eelarveprojekti koos lisadega volikogule. 
Volikogus  arutatakse  eelarveprojekti  arvestades  KOV  arvamustega.  Eelarveaastale  järgneva  aasta  1.  juuniks 
koostab linna- või vallavalitsus eelarve täitmise aruande ja esitab selle volikogule. 
 
57.  Maksebilansi olemus ja ülesehitus. 
Maksebilanss   on  kokkuvõtlik  aruanne,  milles  registreeritakse  kõik  teatud  perioodi  jooksul  konkreetse  riigi 
majandustehingud  teiste riikidega.  Residendi ja mitteresidendi vahelised tehingud. Perioodiks on tavaliselt kuu, 
kvartal  või aasta.  
 
58.  Mida kajastatakse maksebilansi erinevatel kontodel? 
Jooksevkonto – kaupade ja teenuste  eksport  ja import, tootmistegurite kasutamisega seotud tulud, otse-, portfelli- 
ja muudelt investeeringutelt saadud tulud, ülejäänud majandustehingud, mis on seotud residentide poolt kasutada 
oleva  kogutulu  kujunemisega,  kuid  ei  sisaldu  muudel  jooksevkonto  kirjetel.  Maksud,  toetused,  annetused, 
kahjutasud jm 
Kapitalikonto  –  mitmesugused  maksed  rahvusvahelistest  fondidest  infrastruktuuriobjektide  ehituse 
finantseerimiseks;  mittetootmislike  mittefinantsiliste immateriaalsete varade ( intellektuaalomandi ) soetamine ja 
müük (frantsiisid, müügiõigused, kaubamärgid, tööstusprotsessid jms); võlgade tagastamine 
Finantskonto  -  rahvusvahelised  investeeringud,  otsesed  välisinvesteeringud  –  üle  10%  osa-või  aktsiakapitalist, 
portfelliinvesteeringud – väärtpaberiinvesteeringud, tuletisinstrumendid, muud investeeringud - laenud  
Reservid –  kuld  ja välisvaluuta 
 
59.  Kirjeldage erinevaid maksebilansi koostamise  meetode . 
Küsitluse  süsteem  -  Info  kogutakse  erinevate  statistiliste  küsitlusvormide  ja  uuringute  abil.    Puuduseks  selle 
kõrge hind, madal vastamismäär ning väike operatiivsus. Kasutatakse kõige enam anglo-ameerika riikides.  
Rahavoogude  süsteem  -  Tugineb  pankade  kaudu  sooritatavate  rahvusvaheliste  maksete  deklareerimisele, 
kogumisele ja töötlemisele. Kasutatakse paljudes Euroopa riikides: Prantsusmaa, Itaalia, Portugal,  Hispaania  jne  
Administratiivne   süsteem  -  Kasutatakse  erinevate  ametkondade  poolt  eelnevalt  kogutud  infot.  Puuduseks  nõrk 
kontroll andmete üle.  
 
60.  Millist maksebilansi koostamise meetodi kasutatakse Eestis, kirjeldage. 
Algselt küsitluse süsteem, hetkel integreeritud süsteem. 
Algandmed  saadakse  rahavoogude  süsteemi,  küsitluse  süsteemi,  väliskaubanduse  statistika,  krediidiasutuste 
aruande, EP aruande kaudu. 
Täiendatud andmed saadakse äriregistri andmebaasi, väärtpaberikeskuse andmebaasi kaudu. 
 
61.  Mida  näitab  positiivne  ja  negatiivne  netoinvesteerimispositsioon?  Milline  on  positsioon  Eestis,  mida  see 
tähendab? 
Positiivne investeerimispositsioon välisnõuded >väliskohustused 
Negatiivne investeerimispositsioon välisnõuded 10% aastas) 
Galopeeriv  inflatsioon - leiab  aset, siis kui  hinnad alustavad kahe  või kolme  numbrilist  kursimuutust. Inimesed 
väldivad raha hoidmist, finantsturud närbuvad. Inimesed ostavad kaupu, kinnisvara jne.(10 kuni 100% aastas) 
Hüperinflatsioon  ehk   surmav   inflatsioon,  mis  tekitab  riigis  tõsiseid  probleeme  (valitsuse  kukutamine  jne.)  (üle 
50% kuus). 
 
69.  Selgitage inflatsioonispiraali olemus. 
Tavaliselt  ei  esine  üht  liiki  inflatsiooni  täiesti  puhtal  kujul,  vaid  ühe  liigi  esinemine  kutsub  ahelreaktsioonina 
esile teise;  kusjuures  inflatsioon võimendub veelgi. Niisuguseid ahelseoseid nimetatakse inflatsioonispiraalideks. 
Hinnad kasvavad -> palkade tõus -> nõudluse kasv -> hinnad kasvavad 
 
70.  Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud? 
Kasud:  
1. Mõõdukas inflatsioon soodustab majanduslikku aktiivsust  
2. Palkade suurenemine 
3. Laenuvõtjad võidavad 
Kahjud:  
1.Hoiuste väärtus väheneb  
2.  Kaotavad  fikseeritud sissetulekuga tulusaajad 
3. Säästjad kaotavad 
4. Laenuandjad kaotavad 
 
71.  Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? 
Tarbijahinnaindeks (THI) – keskmise tarbija ostukorvi hinna muutus  
 
72.  Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011? Mis on kõige suuremate muutuste põhjused 
(kirjelda perioodi 2006-2010) 
Majanduse  kasvuperioodil  on  inflatsioon  olnud  suur,  languse  perioodil  väiksem.  Al  2006  algas  Eestis  kiire 
majanduse kasv, mis tõi kaasa kiire palkade ja hindade kasvu, 2008 aastal aga algas ülemaailmne  majanduskriis , 
mille  tagajärjel  vähenes  inflatsioon  –  paljud  inimesed  olid  töötud  ja   palgad   pigem  vähenesid  mis  tõid  alla  ka 
kaupade hinnad, 2009 aastast on majaduslik olukord parem ja ka inflatsioon suurenema hakanud. 
 
73.  Mida saab teha Eestis valitsus inflatsiooni pidurdamiseks? 
• 
Piirata valitsemissektori ehk avalikus sektoris töötajate arvu ja palga kasvu 
• 
Kehtestada karmim eelarvedistsipliin ehk suunata enam kui 3% ülelaekuvast eelarverahast reservi 
• 
Muuta investeeringute prioriteediks haridus, et toetada kohanemist suurema lisaväärtusega tootmisele 
 
74.  Deflatsiooni  mõiste.  Otsige,  millises  suures  maailma-majanduspiirkonnas  on  viimasel  paarikümnel  aastal 
valitsenud deflatsioon ja miks? 
Deflatsioon  -  hindade  üldise  taseme  langus  Vastupidiselt inflatsioonile  viitab   deflatsioon  üldise  hinnataseme 
kauapüsivale  langusele,  mis  hõlmab  laia  kaupade  ja  teenuste  valikut.  Deflatsiooni  oluline  tunnus  on  selle 
iseennast  võimendav olemus: hindade languse  ootuses  lükkavad  leibkonnad  ostude tegemist edasi ja ettevõtjad 
viivitavad investeeringutega.  See omakorda vähendab jooksvat  nõudlust,  sundides tootjaid ja teenusepakkujaid 
hindu veelgi langetama. Tekib nõiaring, mis põhjustab kogu majanduse üha tugevneva aeglustumise  
Jaapan – demograafilised probleemid ( vananev   inimkond ),  ranged  rahalised tingimused (karm rahapoliitika) 
 
75.  Leida järgmistele mõistetele  seletused  (vt lisaks loengumaterjalile ka  http://www.eksl.ee/sonaraamat.php ):  
Elukindlustus   -  elukindlustuse  korral  peab   kindlustusandja   kindlustatud  isiku  teatud   eluea   saabumise,  tema 
abiellumise  või  surma  või  lapse  sünni  puhul  vastavalt  lepingule  maksma  soodustatud  isikule  kokkulepitud 
summa kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena. 
Isikukindlustus – isikule pakutab kindlustus teenus nt reisikindlustus, õnnetusjuhtumi kindlustus 
Kindlustusagent  -  isik,  kes  esindab  kindlustusandjat  kindlustuslepingu  sõlmimisel  kindlustusandjalt  saadud 
volituse  alusel 
Kindlustusandja - juriidiline isik, kellel on seadusega kehtestatud korras õigus kindlustustegevuseks. 
Kindlustusjuhtum - seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib 
kindlustusvõtjal  või  kolmandal  isikul   kindlustussumma   või  -hüvitise  saamise  õigus  ja  kindlustusandjal 
kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. 
Kindlustusleping   –  leping  mille  sõlmimisel  kohustub  üks  isik  (kindlustusandja)  kindlustusjuhtumi  toimumisel 
hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud  rahasumma  ühekordselt või osadena 
või  täitma  lepingu  muul  kokkulepitud  viisil  (kindlustusandja  täitmise  kohustus).  Teine  isik  (kindlustusvõtja) 
kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi. 
Kindlustusmaakler – isik, kes viib omavahel kokku kindlustusandja ja kindlustuslepingut sõlmida sooviva isiku, 
samuti kindlustusandja ja edasikindlustusandja. Kindlustusmaakler tegutseb kindlustusvõtja huvides. 
Kindlustuspreemia – kogutud kindlustusmaksete summa 
Kindlustusperiood - ajavahemik, millal  kindlustuskaitse  on jõus ja mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. 
Kindlustusrisk - oht, mille vastu kindlustatakse. 
Kindlustusväärtus - kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. 
Kindlustussumma  -  Kahjukindlustuses:  kokkulepitud  maksimaalne  väljamaksusumma,  mille  ulatuses  peab 
kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama. Elukindlustuses: kokkulepitud summa, 
mis  makstakse  kindlustusvõtjale  või  soodustatud  isikule  kokkulepitud  tähtaja  saabudes  või  kindlustatu 
invaliidistumise või surma korral. 
. 
76.  Millised näitajad mõjutavad kindlustuspreemiat? 
• 
Riskifaktorid  
• 
Inflatsioon 
• 
Intressimäär 
• 
Konkurents  
• 
Tegevuskulude tase 
 
77.   Kindlustuse  erinevad vormid, näited. 
• 
Vabatahtlik  kindlustus  -  kindlustuslepingud,  mille  sõlmimise  kohustus  ei  ole  sätestatud  seaduses.  Nt 
kodukindlustus , kaskokindlustus jm. 
• 
Kohustuslik kindlustus - seadusega sätestatud kohustus  sõlmida kindlustusleping. Nt liikluskindlustus. 
• 
Sundkindlustus  -  seadusega  sätestatud  kohustus  tasuda    makset  või  maksu,  kui  vastav  hüvitamise  kohustus  on 
pandud riigile või muule isikule. Nt ravikindlustus, töötuskindlustus. 
 
78.  Millest koosnevad kindlustuspakkujate sissetulekud ja väljaminekud. 
Sissetulekud: kindlustuspreemiad, aktsionäride  panused , investeeringutulud, muud tulud 
Väljaminekud: hüvitiste väljamaksed, tegevuskulud, dividendid  
 
79.  Sotsiaalkindlustuse eesmärk. 
Sotsiaalkindlustuse  eesmärk  on  tagada  inimestele  kindlustatus  sissetulekutega  vanaduse,  töövõimetuse,  toitja 
kaotuse, samuti ka tööpuuduse korral ja pole tähtis, mis allikatest see toimub  
 
80.  Solidaarsusprintsiibi ja kogumisprintsiibi olemus. 
Solidaarsusprintsiip:  iga  töötav   generatsioon   maksab  nendele,  kes  enam  ei  tööta  (pay-as-you-go)  nt  riiklik 
sotsiaalkindlustus. 
Kogumisprintsiip:  iga  isik  kogub  ise  endale  pensionikapitali  ja  saab  pensionile  jäädes  kätte  sissemaksed  koos 
protsendiga nt kogumiskindlustus 
 
81.  Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? 
I sammas. Riiklik solidaarsusprintsiibi  pension  
II sammas. Kohustuslik  kogumispension  
III sammas. Vabatahtlik kogumispension 
 
82.  Millest koosneb pensionisüsteemi I sammas? 
baasosa (114,65.-, alates 2011a 1.jaanuar) 
staažiosakust,  mille  suurus  võrdub  pensioniõigusliku  staaži  aastate  arvu  ja  aastahinde  korrutisega;  Ühe 
staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,343 eurot  
kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1.  jaanuarist  
makstud  sotsiaalmaksu.  Pensionikindlustatu  aastakoefitsientide  summa  ja  aastahinde  korrutis.  Suurus  sõltub 
sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu.  
 
83.  Milles seisneb pensionisüsteemi II samba põhimõte? 
Kogumispension  on  peamine  tugi  riiklikule  pensionile,  pakkudes  pensionieas  täiendavat  sissetulekut 
Kogumispension  põhineb  eelfinantseerimisel  -  töötav  inimene  kogub  enda  pensioni  ise,  makstes  oma 
brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.  
 
84.  Milles seisneb pensionisüsteemi III samba põhimõte? 
Vabatahtlik kogumispension. Vabatahtlikud sissemaksed III pensioni fondi, sissemakse suuruse määrad ise. 
 
85.  Millised on Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad? 
Finantsturgude  ebastabiilsus  ja kõrged  halduskulud  söövad ära inimeste kogumispensioni.