Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused ?
  • Millega tegelevad ?
  • Mida need näitavad ?
  • Kuidas jaguneb finantssüsteem ?
  • Kuidas liigitatakse finantsturud ?
  • Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi ?
  • Millised on välisvaluuta (ntUSD) odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates ?
  • Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot ?
  • Millisel juhul kasutada akreditiivi ?
  • Mida tähendavad ?
  • Millised on suuremad kululiigid riigieelarves ?
  • Mis on suurimate muutuste põhjused ?
  • Milliseid valdkondi rahastatakse KOV eelarvest ?
  • Mida kajastatakse maksebilansi erinevatel kontodel ?
  • Mida näitab positiivne ja negatiivne netoinvesteerimispositsioon ?
  • Mida see näitab ?
  • Millistesse valdkondadesse on Eestisse kõige rohkem välisinvesteeringuid tehtud ?
  • Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud ?
  • Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks ?
  • Milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011 ?
  • Mida saab teha Eestis valitsus inflatsiooni pidurdamiseks ?
  • Millised näitajad mõjutavad kindlustuspreemiat ?
  • Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast) ?
  • Millest koosneb pensionisüsteemi I sammas ?
  • Milles seisneb pensionisüsteemi II samba põhimõte ?
  • Milles seisneb pensionisüsteemi III samba põhimõte ?
  • Millised on Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”. 
1.  Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 
Peab olema riik, kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. 
 
2.  Rahanduse mõiste. 
Rahandus  on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel 
kujunevate suhete  kompleks
Majandustegevuses  rahaliste  vahendite  moodustamise  ja  kasutamisega  ning  rahaliste  tehingute  sooritamisega 
tekkinud suhted. 
 
3.  Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? 
• 
riigi rahandus;  
• 
ettevõtete rahandus; 
• 
tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; 
• 
üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 
 
4.  Raha põhifunktsioonid. 
• 
vahetus-vahend; 
• 
arvestusühik; 
• 
rikkuse akumuleerimise funktsioon. 
 
5.  Raha omadused. 
• 
stabiilsus 
• 
kaasaskantavus 
• 
kulumiskindlus 
• 
ühtlus 
• 
jagatavus 
• 
äratuntavus 
 
6.  Raha likviidsuse püramiidi olemus 
Vastavalt  likviidsusele  on  rahalised  vahendid  järjestusse  pandud,  kõige   tipus   on  raha,  sealt  edasi  järjestus 
krediitkaart,  jooksevkonto , lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad,  aktsiad , materiaalne vallas- 
ja kinnisvara 
 
7.  Raha ajalugu Eestis. 
Kuni  iseseisvumiseni  1918  aastal  käibis  Eestis  valuutariigi  raha  (Rootsi,  Vene,  Saksa).  Esialgu  võis  Eesti  aga 
Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 
aasta  20.  mail  sai  Eesti  margast  ainus  seaduslik   maksevahend   riigis.  1928  1.01  jõustus  rahaseadus  ning  EV 
rahaühikuks  sai  Eesti  kroon.    1940.a  Nõukogude  võimu  kehtestamisel  võeti  kasutusele   rubla .  Pärast  sakslaste 
sissetungi  1941  aasta  sügisel  sai  Eestis  rubla  asemel  seaduslikuks  maksevahendiks  Saksa  margaga  seotud 
idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai 
Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 
 
8.  Maastrichti kriteeriumid 
• 
Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab 
olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 
• 
Vahetuskurss .  Riik  peab  vähemalt  kaks  aastat  osalema  vahetuskursimehhanismis  ERM2s  ja  hoidma  oma 
vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 
• 
Hinnastabiilsus.Riigi  inflatsioonimäär  ei  tohi  ületada  hinnastabiilsuse  mõttes  kolme  kõige  paremaid  tulemusi 
saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 
• 
Intressimäärad.  Riigi  pikaajaline  intressimäär  ei  tohi  ületada  hinnastabiilsuse  mõttes  kolme  kõige  paremaid 
tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 
• 
Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 
• 
Lisaks nendele  kriteeriumidele  võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi 
hindamisel  arvesse  turgude  lõimumist,   maksebilansi    seisundit   ja  arengut  ning  tööjõu  erikulude  ja  muude 
hinnaindeksite arengut. 
 
9.  Mis on  euroala
Täieõiguslikke  EMU  liikmeid  nimetatakse  euroalaks.  Täieõiguslikud  liikmed  on  need  riigid,  mis  on  ühinenud 
EMU kolmanda etapiga ehk on võtnud kasutusele euro. 
 
10.  Nimetage  rahapoliitika  eesmärgid. 
• 
Majanduse üldine kasv 
• 
Hindade stabiilsus 
• 
Kõrge tööhõive 
• 
Maksebilansi tasakaal 
 
11.  Nimetage ja selgitage, millised on rahapoliitika teostamise  instrumendid  (3). 
• 
Avaturuoperatsioonid   -  nende  kaudu  juhitakse  intressimäärasid  ja  likviidsust  rahaturul  ning  väljendatakse 
rahapoliitilist hoiakut. 
• 
Laenamise  ja  hoiustamise  püsivõimaluste  loomine  -  püsivõimaluste  ülesanne  on  peamiselt  likviidsuse 
suurendamine  ja vähendamine eriolukordades. 
• 
Kohustuslik  reserv  - aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset 
likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 
 
12.  Eesti Panga funktsioonid 
• 
rahapoliitiliste  operatsioonide  teostamine, 
• 
valuutareservide haldamine, 
• 
maksesüsteemide käigushoidmine ja järelevaatamine, 
• 
pangatähtede  emiteerimine  koostöös EKPga, 
• 
EKP  abistamine  statistika kogumisel. 
• 
Eesti majanduse seire ja analüüs, 
• 
majandusprognoosi koostamine, 
• 
ametlike välisreservide haldamine, 
• 
finantsstabiilsuse tagamine, 
• 
rahvusvaheline koostöö väljaspool Euroopa Liitu (nt IMFi ja BISiga). 
 
13.  Raha erinevad mõõtmed (raha pakkumise näitajad), mida need näitavad? 
• 
M0 = ringlusse lastud  sularaha  
• 
M1 = M0 + nõudehoiused M1 hõlmab kõige likviidemad raha funktsioone täitvad  varad . Need ei kanna intressi 
või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu. 
• 
M2 = M1 + säästuhoiused M2 – säästuhoiused. Säästuhoiuste puhul  teenitakse  suuremat intressi ja tänu sellele 
seataksepiiranguid selle raha kasutamisele. 
• 
M3 = M2+ tähtajalised hoiused 
 
14.  Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. 
Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m – rahakordaja, r – kohustusliku  reservi  määr 
Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. 
Valem RP = CU + DD kus RP –  rahapakkumine , CU – ringluses olev raha, DD – nõudehoiuse summa 
 
15.  Kuidas jaguneb finantssüsteem? 
Finantssüsteem  koosneb  finantsinstitutsioonidest  ja  finantstoodetest.  Finantsinstitutsioonid  jagunevad 
finantsasutusteks ja  finantsturgudeks
 
16.  Finantsasutuste liigitus ja  selgitused
Finantsinstitutsioon  on  finantsvahenduse  vorm,  mis  määrab  selle  kuidas  raha  liigub  säästjalt  emitendile. 
Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. 
Finantsturg  on institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve 
on puudujäägiga. 
Finantsasutused   on  nii  finantsvahendajad  ( pangad ,  investeerimisfondid,  kindlustusettevõtted,  jt.)  kui  ka 
infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 
Finantstooted  jaotatakse  finantsinstrumentideks  (finantstooted  millega  kaubeldakse   turgudel )  ja 
finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 
 
17.  Väärtpaberituru osalised. 
• 
Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. 
• 
Investorid  - isikud, kes on  omandanud  väärtpaberi(d). 
• 
Väärtpaberituru  kutselised  osalised  -  investeerimisteenust  pakkuvad  asutused  (muu  hulgas  investeerimisühing, 
krediidiasutus, börs). 
 
18.  Kuidas liigitatakse  finantsturud
• 
Instrumentide tähtaegade järgi: 
Rahaturg  - lühiajaliste, kuni 1  aastaste  instrumentide  turg  
Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg 
• 
Finantsinstrumendi elutsükli järgi: 
Esmasturg  ja järelturuks 
• 
Finantsinstrumendi liikide järgi: 
Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite  turuks  
 
19.  Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. 
Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta  laen  kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi 
ning tasuda intressi. Võlakiri  võib olla kas kupongvõlakiri  või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab 
intressi  perioodiliste  intressimaksete  kujul  (tavaliselt  kaks  korda  aastas).  Diskontovõlakirjalt  saab  võlausaldaja 
tulu võlakirja  ostuhinna  ja nimiväärtuse vahena. 
Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberiteks.  Aktsia  on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) 
õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. 
Aktsiad  jagunevad:   lihtaktsiad   ja  eelisaktsiad.  Lihtaaktsia  annab  aktsionärile  hääleõiguse  aktsionäride 
koosolekul.  Eelisaktsionäril  hääleõigust  ei  ole,  kuid  talle  garanteeritakse   dividendid   sõltumata  ettevõtte 
tegevustulemustest.  Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda 
ettevõtte  juhtimises  läbi  aktsionäride  üldkoosoleku  (hääleõiguse);  õiguse  osaleda  puhaskasumi  ja  ettevõtte 
lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte 
põhikirjast  tulenevad  õigused.  Sisuliselt  on  õiguste  ulatus  otseselt  seotud  aktsionäri  osaluse  suurusega 
aktsiaseltsis. 
Eelisaktsia  on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis ei anna tema omanikule hääleõigust ettevõtte üldkoosolekul 
(v.a.  erandjuhud),  kuid  mis  annab  eesõiguse  dividendide  saamisel  ning  ettevõtte  lõpetamisel  alles  jääva  vara 
jaotamisel.  Makstavate  dividendide  suurus  on  fikseeritud,  kuid  eelisaktsionäridele  võib  maksta  ka  kõrgemaid 
dividende  kui  põhikirjas  ette  nähakse.  Dividende  võib  teatud  tingimustel  jätta  ka   maksmata ,  kuid  kui  2  aasta 
jooksul pole eelisaktsionäridele dividende välja makstud omandavad nad hääleõiguse. 
Tuletisväärtpaberid  ehk  derivatiivid  kujutavad  endast  õigust  või  kohustust  osta  (müüa)  mingit  finantsvara. 
Levinumad tuletisväärtpaberid on  optsioonid , forwardid ja futuurid. 
a)  Optsioonid  –  Enamasti   teatakse   optsioone  kui  võimalust  suhteliselt  väikese  summaga  panustada  aktsia 
oodatava tõusu või languse peale. Lisaks võimaldavad optsioonid investeeringu riski maandada.  Optsioon
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #1 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #2 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #3 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #4 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #5 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #6 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #7 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #8 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #9 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #10 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #11 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #12 Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused- #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisamaata Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
docx
Kordamisküsimused õppeaines rahandus
24
docx
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused-
12
docx
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused
23
docx
Rahanduse arvestus
19
docx
Rahanduse arvestus-kordamisküsimused
40
pdf
Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016
10
doc
Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011
16
docx
Rahanduse Kontrolltöö





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun