Kordamisküsimused õppeaines rahandus (0)

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”
1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
· Peab olema riik
· Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad
2. Rahanduse mõiste.
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks .
Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.
Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel.
3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad?
· Majandusteoreetiline rahandus – huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga . Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust.
· Juhtimislik erarahandus – iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda.
· Raamatupidamislik rahandus – finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga.
· Riigi rahandus
· Ettevõtete rahandus
· Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus
· Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus
4. Raha põhifunktsioonid.
· Vahetusvahend
· Arvestusühik
· Rikkuse akumuleerimise funktsioon
5. Raha omadused.
· Stabiilsus
· Kaasaskantavus
· Kulumiskindlus
· Ühtlus
· Jagatavus
· Äratuntavus
6. Raha likviidsuse püramiidi olemus
Kõige üleval asub sularaha , seejärel krediitkaart , jooksevkonto , lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad.
7. Raha ajalugu Eestis
Kaks perioodi: taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda.
Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 – rubla . 1941 – idamark, mis oli seotud Saksa margaga.
1944 – tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro.
8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine.
9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid.
· Majanduse üldine kasv
· Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
· Kõrge tööhõive
· Maksebilansi tasakaal
10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid .
• Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju.
• Laenamise ja hoiustamise püsivõimaluste loomine - püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse suurendamine ja vähendamine eriolukordades.
• Kohustuslik reserv - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. Aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele.
11. Rahapakkumise tegurid.
Raha mõõtmise aluseks on likviidsus . Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega.
· M0 = sularaha majanduses
· M1 = M0 + nõudmiseni hoiused
· M2 = M1 + säästuhoiused
· M3 = M2 + tähtajalised hoiused
12. Euroala kriisi tekkepõhjused
• Maailma majanduslikul ja poliitilisel maastikul Euroopa roll muutub vähemtähtsaks.
• Aasia roll kasvab.
• Maailma majanduses G7 asendub G20.
• Euroopa konkurentsivõime aeglaselt nõrgeneb.
• Majanduskasv on viimastel aastatel EL-is olnud 1 ja 2 protsendi vahel.
• Euroopa tootlikkuse kasv aeglustub ja jääb alla nii USA-le kui Aasia riikidele.
• Euroopa teadus- ja arenduskeskused liiguvad koos tootmisega välja ( Aasiasse ).
• Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit on väga kulukas ja raske säilitada vananeva elanikkonna tingimustes.
• Kuid valitsused ei ütle neid probleeme elanikele otse välja. Euroopa reageerib viiteajaga ei suuda vastata ettevaatavalt. Seetõttu jäädakse reageerimisega pidevalt hiljaks.
• Eurotsoon tervikuna kasvas oma pika-ajalise kasvupotentsiaali kohaselt ja kaubandusbilanss muu maailmaga oli tasakaalus.
• Euroopa sees nõudlus kasvas kiiremini perifeeriariikides ja seda rahastati tuumikriikidest.
• See rahuldas mõlemaid pooli.
• Perifeeriariigid nautisid laenudega rahastatud buumi, tuumikriigid (n.t. Saksamaa) kus oli nõrk sisemaine nõudlus kasutasid ekspordivõimalusi Euroopa perifeeriariikidesse.
• Perifeeriariigid elasid üle oma võimete, kuid see võimaldas ka tuumikriikidel nagu Saksamaa elada paremini nautides eksporditulusid.
• Majanduslik mõistlik käitumine - kapital voolas vaesematesse riikidesse, kus oli paremaid investeerimisvõimalusi.
• Tasakaalustamatus kasvas liiga suureks.
• 2008.a. Saksamaa jooksevkonto ülejääk oli 7% SKPst, samal ajal perifeeriariikide jooksevkonto puudujääk oli üle 10 % SKP-st.
• Selline tasakaalustamatus ei saa kaua kesta.
• Risk teha halbu investeeringuid ja saada kahju perifeeriariikidesse tehtud laenudelt kasvas.
• Risk realiseerus – tuumikriikidest välismaale investeeritud kapital ei andnud soovitud tulu vaid tõi kaasa suure kahju.
• Valdav on arvamus, et kriisi peamine põhjus on avaliku sektori suutmatus hallata riigi rahandust.
• See on liiga lihtsustatud vaade – erasektoril on oluline roll,
• Riigiti olukord väga erinev.
• Kreeka – avalik sektor tõesti on terve kümnendi ajanud väga kehva riigirahandust ja pealegi varjanud oma vigu (peitnud õiget statistikat).
• Portugal – nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev.
• Iirimaa ja Hispaania – peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum.
• Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud.
• Nt. Iirimaa riigirahandus oli väga heas seisus – nüüd vajab abipakette, sest pankade päästmine nii kulukas.
13. Kullastandardi olemus.
Rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega ja kulla hinnaga, rahal oli ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid:
1) Mündistandard
2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
3) Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu)
14. Bretton Woods 'i süsteem.
1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts . 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971 . aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest .
15. Maastrichti kriteeriumid
· Riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
· Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
· Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra.
· Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra.
· Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
· Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut.
16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast, otsused rahapakkumise muutmise kohta. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. Viib ellu riigi keskpank.
Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Viib llu valitsus.
18. Raha teooriad.
19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad?
20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine.
Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja.
21. Euroraha teke.
1979. a Euroopa rahasüsteem EMÜ valuutakursimehhanism, mis tähendas, et EMÜ liikmesriikide vääringute valuutakursid olid kindlaks määratud, kuid kohandatavad. Loodi arvestuslik koondühik ECU. 1998. A. kinnitas EK eesmärgi teostada EMU, loodi keskpankade presidentidest koosnev komitee rahaliidu moodustamise sammude kavandamiseks. 7.02.1992 Maastrichtis Euroopa leping, loodi EL ja pandi alus EMU-le (Euroopa majandus- ja rahaliit ). Asutati Euroopa Keskpank.
22. Kuidas jaguneb finantssüsteem?
23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused .
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest (jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks ) ja finantstoodetest..
· Finantsinstitutsioonid, finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses.

• Finantsasutused :
  
  • Krediidiasutused - institutsioon , mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank
    
  • Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul.
    
• Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud infrastruktuursed asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul.
  
• Finantsturud , institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga.
  
  • Instrumentide tähtaegade järgi ( rahaturg – lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg – pikemaajaliste instr. turg ).
    
  • Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg).
    
  • Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg).
    

· Finantstooted:

• Finantsinstrumendid , finantstooted millega kaubeldakse turgudel , ( aktsiad ja võlakirjad)
  
• Finantsteenused, turgudel mittekaubeldavad finantstooted (laenud, hoiused, kindlustused, nõustamine)
  

24. Tagatisfondi olemus.
Krediidiasutuses hoiustatud vahendid on tagatud 1 hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 euro ulatuses 100%.
25. Väärtpaberituru osalised.
• Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted.
• Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d).
• Väärtpaberituru kutselised osalejad
26. Aktsiate ja võlakirjade liigitus ja olemus.
Aktsiad – omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul ja tulu dividendidest; *eelisaktsiateks – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest.
Võlakiri – väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab
intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja
tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena.
Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (kuni 7 a); *pikaajalisteks (kuni 30 a).
Jagunevad tagatuse järgi: * obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivaraga tagatud.
27. Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara
- Optsioonid – võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option ) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniga seotud mõistete selgitused:
Tähtaeg – viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte.
Tehinguhind – näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa.
Preemia – hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel.
- Forward - ja futuur tehing – täna tehtud tehing, millega kliendil on kohustus osta kokkulepitud finantsvara kokku lepitud hinnaga kindlaks määratud päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forwardpunktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata.
29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada.
Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid.
Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse.
Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga
erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks.

• Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind.
  
• Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal. Tulufondi huvitavad üksnes aktsiad, millelt saab suuri dividende; tihti investeerivad tulufondid osa raha ka võlakirjadesse.
  
• Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse (näiteks TALSE indeksi või Äripäeva indeksi koosseisus olevatesse aktsiatesse). See tagab, et fondil läheb täpselt sama hästi, kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust.
  
• Spetsialiseeritud fond investeerib üksnes ühe tööstusharu, ühe välisriigi aktsiatesse või mingi muu ühise omadusega aktsiatesse (näiteks börsilemineku potentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse). Kui tavaliselt tehakse investeerimisfond selleks, et riski hajutada, siis spetsialiseeritud fondi eesmärk on vastupidine - teha panus ühele majandusharule või piirkonnale.
  

30. Bõrsiindeksi olemus.
Aktsiaturu indikaatorid ehk indeksid on keskmised aktsiahinnad aktsiaturgu kõige paremini iseloomustavate aktsiate alusel. Nt Dow Jones Industrial Average .
Aktsiaturu indikaatoritele on võimalik leida mitmeid kasutusvõimalusi: investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel.
31. Arbitraaži mõiste.
Tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata.
32. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused.
Efektiivne turg on turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades. Ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat riski võtmata teenida keskmisest suuremat kasumit.
Omadused:
*võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu;
*hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust;
*hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnamuutus vaid peale uusi uudiseid.
Eeldused:
*Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid ja kõigil on eesmärgiks teenida
spekulatiivset ekstrakasumit;
*Piisavalt suur käive;
*Informatsioon liigub kindlaid
kanaleid pidi;
*Investorid on ratsionaalsed ;
*Täieliku konkurentsi eeldus.
33. Seletage börsibuumi teket.
Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt inimesed laenavad raha pangast et osta (ning pangast raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus on
siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma. Inimesed eeldavad, et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärispabereid, et hiljem kasuga müüa. Inimesed ei oska hinnata majanduskeskkonna võimalusi ja piire . Hinnatõusu õhutab ka inimlik kadedus – nähes, et nende naaber on saanud kiirelt rikkaks, tahavad paljud seda järele teha.
->Ostjaid tuleb juurde->müüjad ootavad kõrgemaid hindu->nõudmine ületab pakkumist->aktsiate hinnad
tõusevad->
34. Seletage börsikrahhi teket.
Kui buum on jõudnud massidesse, tuleb muutuda ettevaatlikuks. Krahhile viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad ootavad madalamaid hindu. Peale
buumi otsustavad ettevaatlikud investorid üks hetk mängust välja astuda ning nõudmise ja pakkumise vahekord tasakaalustub. Oma osa mängib ka pank, kes teeb raha saamise eelnevast raskemaks. Hindade ei tõuse enam, vaid hakkavad langema . Mida rohkem on hindade ülesupitamiseks kasutatud laene, seda kiiremini ja suuremalt .
->müüjaid tuleb juurde->ostjad ootavad madalamaid hindu->pakkumine ületab nõudmist -> aktsia hinnad
langevad->
35. Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul?
Valuutaturg on turg, kus üksikisikud, ettevõte ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile : alumisel astmel on vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad (turistid, importijad, eksportijad), järgmised on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel, kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse ja väljaveo. Neljandaks on suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.
36. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; fikseeritud vahetuskurss, riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte).
Tehingu iseloom (ostukurss – kurss , millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes).
Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss).
Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas, 1 USD=; mahunoteering e kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas, 1 EUR=; ristkurss – ühe valuuta kurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile).
Tehingu toimumise aeg (hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss – lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus).
37. Ostujõu pariteedi teooria
Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse (hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). Riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutusega, st kui ühes riigis hinnad tõusevad, siis toob see kaasa selle riigi valuuta väärtuse nõrgenemise ja vastupidi.
38. Hetketehingute mõiste. Tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval.
40. Valuutaoptsiooni ja forwardtehingu olemus.
Forwardtehing on tehing, mille puhul kasutatakse lepingut, mille järgi kindlustatakse endale tulevikus vajaminev summa välisvaluutat kursiga, millega on arvestused tehtud ja mida loetakse vastuvõetavaks majanduseesmärkide saavutamiseks. Tehingu sõlmise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav valuutakurss. Kohustus.
Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. Pole kohustust.
40. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?.
Plussid:
*Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb ;
*Import kaubad odavamaks – tarbijate ostujõud suureneb;
*Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele
Miinused:
*Eesti ekspordinõudluse alanemine;
*Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb – töötajate vallandamine;
*Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb.
41. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud.
Kulud – 47% säästev kasv, 29% loodusvarad, toetused, 11% loodusvarad, maaelu areng, 6% haldus, 6% EL kui ülemaailmne partner, 1% kodakondsus , vabadus, turvalisus.
42. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid , mida erinevad printsiibid tähendavad.
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan.
· Täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves
· Selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud
· Ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu
· Täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta
· Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks
· Kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud
· Kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb
· Avalikkus – eelarvedebatid riigikogus
· Reaalsus – kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega
43. Riigieelarve funktsioonid.
Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena.
Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks ( tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust.
Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.
Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar - kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu.
44. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused.
Riigieelarve – teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon .
Eelarve periood – ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib.
Eelarve eelnõu – valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium.
Eelarve menetlus – eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess.
Eelarve täitmine – tulude koondamine ja kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimise protsess.
Assigneerimine – kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks.
Eelarve defitsiit – summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid.
Eelarve ülejääk – summa, mille võrra tulud ületavad kulusid .
45. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted.
· Kulude vähendamine
· Maksude suurendamine
· Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine
· Riigivarade müük
46. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse.
Riiklikud: aktsiisid , tulumaks , hasartmängumaks, käibemaks, maamaks , sotsiaalmaks , tollimaks
Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks , reklaami- ja kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks .
Näited otseste ja kaudsete maksude kohta.
Kaudsed maksud – maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku ( aktsiisimaks , käibemaks)
Otsesed maksud – suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude (tulumaks), omandi (maamaks), palgafondi (sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades.
47. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal!
Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud.
· Sotsiaalmaks 32%
· Käibemaks 23%
· Toetused 17%
· Aktsiisid 12%
Sotsiaalne kaitse ( pensionid ), haridus , tervishoid , majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused.
· Sotsiaalne kaitse 33%
· Majandus 15%
· Tervishoid 13%
· Haridus 11%
48. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisesse aastasse (enamus kuludest ).
Arvestuslik kulu – võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu).
Ülekantav kulu – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse ( investeeringud )
49. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi!
Etapid: *eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess.
Kevad - alustatakse riigieelarve koostamist. Eelarve strateegia koostamine. Eelarvestrateegia koostatakse
järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul
heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. (1.juuni)
Mai- juuni - Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarvetaotlused
Juuli -august - esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi, täiendusi.
1.oktoober - valitsus esitab selle Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku arutelu.
1.lugemine: ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena
üldiseks teadmiseks.
2. lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud.
3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena.
Aasta lõpul tehakse kokkuvõtted riigieelarve täitmiseks ja järgmise aasta 1. juuniks esitatakse riigieelarve
täitmise aruanne Riigikogule.
50. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse?
RM eelarve osakond .
51. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende puudused.
Statistiline meetod - iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal. Meetodi puudused:
eelarved kasvavad
võimaldab mittevajalikke tegevusi
muutuvad üha vähem ülevaatlikuks
valitsused kulutavad üha enam raha
Nullmeetod - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest. Meetodi puudused:
nõuab palju aega;
kokkuhoid võib jääda saavutamata
52. Millised on riigieelarve paika panemise moodused?
Kuidas on muutunud Eestis riigieelarvemaht perioodil 1995-2012?
Tulud ja kulud on pidevalt suurenenud. Suuremaid muutuseid põhjustanud majandusolukord: buum ja masu.
53. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.
*eelarve eelnõu koostamine, *vastuvõtmine, *eelarve täitmine, *muutmine, *aruande koostamine, *kinnitamise protsess.
1 kuu vähemalt enne eelarveaasta algust esitab linna- või vallavalitsus eelarveprojekti koos lisadega volikogule.
Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOV arvamustega. Eelarveaastale järgneva aasta 1. juuniks koostab linna- või vallavalitsus eelarve täitmise aruande ja esitab selle volikogule.
54. Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu.
*Müügimaks – maksavad valla/linna alal kauplemisluba omavad FIEd ja juriidilised isikud;
*Reklaamimaks – ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt, reklaamidelt;
*Paadimaks – maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 m pikkuste paatide, jahtide, kaatrite omanikud ;
*Teede- ja tänavate sulgemismaks – demonstratsioonide, rongkäikude jm ürituste korraldamise (samuti ehituse) puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku vm osa sulgemine ;
*Loomapidamismaks - maksavad loomade, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud,
omanikud.
*Lõbustusmaks – maksavad tasuliste meelelahutusürituste korraldajad.
*Parkimistasu – kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil.
55. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves?
Tulumaks 49%
Toetused ja eraldised riigilt 32%
Tulud varadelt 13%
Haridus 39&%
Tervishoid 15%
Majandus 13%
56. Nimetage erinevad sularahata maksevormid
57. Kirjeldage a) maksekorralduse, b) tšekkide, c) inkasso , d) akreditiiviga tasumise põhimõtet.
· Tšekid – Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki . Sellele on trükitud
väljaandja nimi (s.o. nimi), väljaandja panga nimi ning konto number. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel
hetkel midagi. Kauba müüja viib ostjatel saadud tseki oma panka. Müüja pank saadab tseki ostja panka. Pank
debiteerib ostja arvelduskontot. Pank saadab müüja pangale teate, kas tsekil on rahaline kate või mitte. Teisiti
öeldes kustutab ostja pank oma kliendi tseki. Millal pank müüjale raha kontole kannab sõltub pangast, riigist,
seadustest , traditsioonidest.
· Maksekorraldus – kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kauba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma .
· Akreditiiv – Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud (Akreditiiviga lepingu avamine , korraldus pangale akreditiivi avamiseks, ostja pank informeerib müüja panka akreditiivi avamisest, teatab müüjat akreditiivi avamisest, müüja annab kauba transpordifirmale, transpordifirma annab vastu kauba dokumendid , need lähevad müüja panka, pank tasub müüjale, dokumendid ostja panka, ostja pank tasub raha müüja pangale, dokumendid ostjale, ostja arvelduskontolt võetakse summa maha, dokumendid transpordifirmale, kaup kätte
· Inkasso – Sõlmitakse leping, kaup transpordifirmale, kauba saatedokumendid transpordifirmalt, saadab panka, müüja pank saadab need ostja panka, ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte dokumendid, annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale, ostja esitab dokumendid transpordifirmale, saab kauba kätte.
Dokumentaalne inkasso on dokumentide pakkumine ostjale ja nende loovutamine talle vastavalt inkassonõude tingimustele kas makse või tähtajalise maksekohustuse vastu. Müüja annab peale kauba teele saatmist kaubaga seonduvad dokumendid oma panka koos inkassonõudega, milles ta on määratlenud dokumentide ostjale loovutamise tingimused. Müüja pank lähetab dokumendid ostja panka ostjale esitamiseks . Ostja pank loovutab dokumendid ostjale vastavalt inkassonõude tingimustele, kas makse või maksekohustuse vastu.
58. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud, kui ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud , kui ostjal on müüjast parem turupositsioon, kui müüja soovib kindel olla, et ostja ei saa kaupa enda valdusse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud dokumendid maksekohustuse vastu, kui müüja usaldab ostjat
59. Inkasso plussid ja miinused.
Importija
Plussid
· Krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks
· Võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist
Miinused
· Võimalik, et maksenõue tuleb täitsa koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust kontrollida kauba kvaliteeti või õigeaegset saabumist
· Kui importija on veksli aktsepteerinud, tuleb tal see maksetähtajal tasuda
· Puudub tagatis selle kohta, et kaup reaalselt ka kohale jõuab
Eksportija
Plussid
· Säilib teatud kontroll kauba ja dokumentide üle
· Pangatasud saab lülitada kauba hinda
· Võimalus paluda välispanka aidata säilitada kontrolli kauba üle
Miinused
· Kontroll kauba üle kaob kohe peale veksli aktsepteerimist
· Võimalikud protesti - või kohtukulud
· Risk, et dokumente ja kaupa ei aktsepteerita
60. Millisel juhul kasutada akreditiivi? Kasutatakse suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ja puudub piisav info partneri äritegevuse ja maksevõime kohta, puudub usaldus, üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskitasemega piirkondades, kaup valmistatakse tellimustööna, riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide kasutust , tehingu sooritamiseks on vaja panga lühiajalist finantseerimist.
61. Akreditiivi plussid ja miinused.
Importija
Plussid
· Saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente
· Võimalus saada odavamat hinda
· Kontroll kauba liikumise üle
· Maksmine pärast dokumentide esitamist
· Maksetähtajaga akreditiiv annab krediidivõimaluse
Miinused
· Maksekohustus panga ees säilib igal juhul
· Avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta
Eksportija
Plussid
· Importija maksevõime garanteerib pank
· Akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta
· Makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul
Miinused
· Vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise
· Akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad
· Tagasivõetav akreditiiv
62. Maksekaardi liigid.
Deebetkaardid – esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC)
Krediitkaardid – esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard)
63. Inflatsiooni mõiste.
Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ja teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus
64. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid.
Liigse paberraha käibele laskmine , mille põhjustab riigi eelarve defitsiit - riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha.
Välismaiste hindade tõus, välismaiste kaupade hinnatõus avaldab mõju tarbija ostukorvile (nt kütus)
Psühholoogiline tegur. Kui möödunud aastal oli inflatsioon x%, siis järelikult ka sellel aastal on vähemalt x% ning tõstetakse hindasid. Inflatsiooniootus avaldub hindades.
Tööviljakuse erinev kasvutempo, nt eksport-tootmisesse suunatud investeeringud suurendavad nõudlust tööjõu järele, see toob kaasa palgatõusu selles sektoris. “Suletud” sektorist tööjõud lahkub , selle tulemusena peab “suletud” sektoris palkasid tõstma
Kulude kasv. Palkade kasv, mis ületab tootlikkuse kasvu, avaldab hindade tõusule otsest survet.
Kapitali sissevool . Sissevoolav kapitalihulk on suhteliselt suurem kui majanduskasv, siis viib see inflatsiooni kasvuni
Tavaliselt ei esine üht liiki inflatsiooni täiesti puhtal kujul, vaid ühe liigi esinemine kutsub ahelreaktsioonina esile teise; kusjuures inflatsioon võimendub veelgi. Niisuguseid ahelseoseid nimetatakse inflatsioonispiraalideks.
Hinnad kasvavad -> palkade tõus -> nõudluse kasv -> hinnad kasvavad.
65. Inflatsiooni erinevad liigid.
Avalik inflatsioon on iseloomulik turumajandusele ning väljendub hinnatõusus.
Tõkestatud inflatsioon on iseloomulik käsumajandusele. Selle põhjuseks on asjaolu, et fikseeritud hindade tõttu ei väljendu pakkumine ja nõudlus hinnatõusus, vaid muutub olukorraks, kus raha otsib kaupa.
Mõõdukas inflatsioon- leiab aset, siis kui hinnad tõusevad aeglaselt. Inimesed usaldavad raha, nende eesmärgiks
on hoida seda, sest selle väärtus ei lange kiiresti. Inimesed hoiavad raha pangas, väärtpaberites, et nende väärtust
suurendada. Seega mõõdukas inflatsioonisüsteem funktsioneerib hästi. (>10% aastas)
Galopeeriv inflatsioon- leiab aset, siis kui hinnad alustavad kahe või kolme numbrilist kursimuutust. Inimesed
väldivad raha hoidmist, finantsturud närbuvad. Inimesed ostavad kaupu, kinnisvara jne.(10 kuni 100% aastas)
Hüperinflatsioon ehk surmav inflatsioon, mis tekitab riigis tõsiseid probleeme (valitsuse kukutamine jne.) (üle
50% kuus).
66. Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud?
Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust
Kahjud:
*Hoiuste väärtus väheneb;
*Vähendab turu võime anda edasi infot;
*kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad;
*Võidavad laenuvõtjad;
*Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud.
67. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?’’
ÜTHI – ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv
68. Kirjeldage, milline on Eestis olnud inflatsioon perioodil 1995-2013. Suurimate muudatuste põhjused.
Majanduse kasvuperioodil on inflatsioon olnud suur, languse perioodil väiksem. Al 2006 algas Eestis kiire majanduse kasv, mis tõi kaasa kiire palkade ja hindade kasvu, 2008 aastal aga algas ülemaailmne majanduskriis , mille tagajärjel vähenes inflatsioon – paljud inimesed olid töötud ja palgad pigem vähenesid mis tõid alla ka kaupade hinnad, 2009 aastast on majanduslik olukord parem ja ka inflatsioon suurenema hakanud.
Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes.
Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase kaheksa protsendi ringis" (EPL).
5% hinnatõus paigutas Eesti 2011. aastal Euroopas kiireima inflatsiooniga riikide hulka; kiireim oli inflatsioon vaid Rumeenias . Inflatsioon, kui majandusarenguid iseloomustav nähtus sõltub väga paljudest teguritest, muuhulgas tööhõivest. Inflatsioon sõltub ka majanduskasvust või selle puudumisest. Hea näide on 2009. aasta, kui kiire majanduslanguse ja töötuse kasvu tagajärjel vähenes ka nõudlus kaupade järele ning kokkuvõttes oli ka tarbijahindade tõus võrreldes 2008. aastaga olematu (vaid 0,2%).
Kuna Eestil on väliskaubandusel majanduses suur osa, on imporditud inflatsioonil (s.t teistest riikidest toodud kaubad lähevad kallimaks) üldisele hinnatasemele oluline mõju. Hindade tõus Eestis on olnud viimasel kümnel aastal oluliselt kiirem kui ELis keskmiselt, jäädes vaid 2003. ja 2009. aastal sellele pisut alla. Eriti kiirenes hindade tõus majanduskasvu tipus , kui ka nõudlus kaupade järele kasvas ning ka palgakasv oli kiire. 2008. aastal kasvasid tarbijahinnad Eestis üle 10%.
Inflatsioon on viimastel kuudel seoses kütuste odavnemisega ja toidu hinnatõusu pidurdumisega kiirelt alanenud. Oktoobris kahanes hinnatõus septembri 2,1 protsendilt 1,5 protsendini, viimati oli inflatsioon nii madal 2010. aasta alguses.
69. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php ): elukindlustus , isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum , kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood , kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma .
Elukindlustus – kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule.
Isikukindlustus – kindlustus , mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul.
Kindlustusagent – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve.
Kindlustusandja – kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise.
Kindlustusjuhtum – seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise kohustus.
Kindlustusleping – leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist.
Kindlustusmaakler – tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusvõtja huve
Kindlustuspreemia – kogutud kindlustusmaksete summa.
Kindlustusperiood – ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid.
Kindlustusrisk – kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel.
Kindlustusväärtus – rahasumma , millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus.
Kindlustussumma – summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks.
70. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)?
I sammas – riiklik solidaarsusprintsiibi pension
II sammas – kohustuslik kogumispension
III sammas – vabatahtlik kogumispension
I sammas
Baasosa (114,65.-, alates 2011a 1.jaanuar).
Staažiosak, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega; Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,343 eurot.
Kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. Jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis. Suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu.
II sammas
Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut.
Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
III sammas
Vabatahtlik kogumispension. Vabatahtlikud sissemaksed III pensioni fondi, sissemakse suuruse määrad ise.
71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad.
- Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65.
- Finantsturgude ebastabiilsus ja kõrged halduskulud söövad ära inimeste kogumispensioni.
- Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensionid kinni maksaksid.
· III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused.