Kodutöö nr 1: Incoterms tarneklauslid • International Commercial Terms • Laialdaselt kasutatavad rahvusvahelised standardtingimused ostu-müügi lepingu juures poolte tarnega seotud kohustuste üldiseks määratlemiseks. • 11 komplekti erinevateks olukordadeks • Algselt loodud 1936 ICC poolt (Rahvusvaheline Kaubanduskoda), täna kehtib värske Incoterms 2020. • Tähtsaim: tarneklausel defineerib poolte vastutuse ja riski ulatuse ning tarnega seotud kulude kandmise. Incoterms tarneklauslid • Incoterms aluseks on praktikas välja- kujunenud kaubandustavad • Süsteemne struktuur, loogiline sisu • Incoterms kasutamine on pooltele mugav • Igale klauslile (reeglite komplektile) vastab 3-täheline lühend inglisekeelsest nimetusest (FOB = Free On Board, DAT = Delivered At Terminal). • Klauslid jagunevad sisemise loogika järgi rühmadeks: E, F, C ja D-rühm. Kodune ülesanne
Peamine erinevus MRP ja JIT vahel on see, et MRP süsteemide toodangu plaan on rahuldada hinnanguline müügivajadus, luues seeläbi laos valmistoodete varud. Samas JIT süsteemide toodangu plaan on täita tarbijate nõudmised ning seega praktiliselt kõrvaldades valmistoodang. 1.2 Kaupade vastuvõtt ja ladustamine Majandustegevuses on suur osa ka tellitud kaupade kättesaamisel ja hoiustamisel. Vastuvõtmisel on kõige olulisem vastutada kahe asja eest: otsustada, kas nõustuda tarnega ning tuleb kontrollida kogust ja kvaliteeti. Esimene otsus tehakse ostufunktsioonil: kehtiv ostutellimus näitab, et tarnega tuleb nõustuda. Oluline on, et oleks tagatud tarnitud kauba koguse kontrollimine, et ettevõte maksaks ainult tegelikult kätte saadud kauba eest ja, et laoseisu andmed oleksid täpselt ajakohastatud. Kolm võimalikku erandit selles protsessis on: saadud kauba kogus erineb tellitud summast; saadud kaup on kahjustatud; saadud kaubad on madalama kvaliteediga, kuna ei
4. Tüüpprooblemid, näited rakendustest Enne tarnimist võtab tarnija endale kogu vastutuse. Ta peab tootma kaupa, sõlmima lepingu ja hankima kõik ekspordiks vajalikud dokumendid. See hõlmab ka pakendamist ja eksportimist. Lisaks sellele maksab tarnija ka impordi tollideklaratsioonide eest. Tema töö intensiivistub transpordikuludega, mis hõlmab ka lõplikku tarnimist näiteks mingisse linna. Sellisel juhul on müüja aga see, kes on vastutav selle eest, mis on seotud tarnega. Seetõttu võivad tekkida vead, eriti kui ta ei tea, kuidas impordiriigid täidavad ostja riigis. Kui ta ei suuda kaupa tolli eest õigeaegselt kustutada, võib saadetise edasi lükata. Sellepärast peaks ta rohkem maksma ja mõtlema muudele veotehnikatele, mis ei ole positsioon, mida tarnija soovib sisse tuua. Seega on parem, kui ostja korraldab kõike importimiseks oma riigis. 5. Üldised vead, mis hõlmavad incoterme ja nende kasutamist
Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse). * Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades. Ostukulutused: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varude soetamisega otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.
pahased. Tavaliselt sellises olukorras tehakse neile edasise meeldiva koostöö nimel kas 10 Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs allahindlust või mõni kingitus. Mõnikord esineb hinnaerinevuse probleemi ka toiduosakonnas, kuid needki saavad kenasti lahendatud. Vahel tekib mõni arusaamatus seoses toodete aegumiskuupäevade ja ka tarnega, ent kõik tekkinud probleemid üritatakse lahendada kliendi kasuks. 8 Kaupluse üldmulje Sadama Turg on kauplus Tallinna sadamas, kus üritatakse nii müügisaali välimuse, kui ka tootevalikuga rõhuda eestlaste minevikule. Müügisaalis on kasutatud väga palju puitu, väljapanekutel kasutatakse linariiet ja köisi, suunavad sildid
36. Kes on vedaja? Vedaja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab oma nimel välja trantspordidokumendi ning nõuab veoteenuse osutamise eest tariifidele või kokkuleppele vastavat veotasu. 37. Mis on tarneklausel? On täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku müügilepingu tarne üksikasjades, nii et seda kõike ei oleks vaja korrata lepingu dokumentides. Taheühendile järgneb sihtkoha nimetus, kus müüja tarnega seotud kohustused lõpevad ja viide kasutatavatele tarnetingimustele ning versioonile. (nt FCA Tallinn, Incoterms 2000) Tänapäeval on üldlevinud tarneklausid Incoterms, mis on välja töötatud Rahvusvahelises kaubanduskojas. 38. Mis on SDR? Milleks kasutatakse? Eriväljavõtmisõigused on Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse analoogiliselt ECU-le nn. Valuutakorvi põhimõttel. 39. Mis vahe on Incoterms ja Combiterms tarneklauslitel?
4.etapis(ootamist ei toimunud). Kokku (0,7+0,5+0,8) 2 minutit ja jagatakse ootamiseks kulunud aeg(2min) etappide arvu ja taktiaja korrutise summaga. Antud juhul 2min/4+3= 0,1667. Kadu väljendatakse % ehk 16,67%. ● Kui toodetakse kiiremini või aeglasemalt kui takt, siis on tulemuseks raiskamine. Kui töötatakse liiga kiiresti kasvavad laovarud ja kasutatakse rohkem ressursse kui arvestatud. Kui aga töötatakse liiga aeglaselt, siis võib jääda hiljaks oma tarnega ja tuleb teha ületunde või suurendada kiirust, et kompenseerida hilinemine. ● Takti aega kasutatakse tootmise kiiruse reguleerimiseks, mis eeldab stabiilset tootmist ja ressurssidega varustamist. 5) INIMESTE VAJADUSTE ARVUTAMINE PROTSESSIS ● Arvutame taktiaega: nõudluse prognoos perioodiks(A) on 100 ühikut, olemasolev tootmisaeg (B) on 480min=>Taktiaeg(C) on B/A ehk 4,8min. ● Palju personali on vaja
mingil ajal tulevikus 52. Ostujõu pariteedi teooria - väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos inflatsiooniga (infl. kõrge = valuuta langeb seni kuni saavutatakse hindade tasakaal; infl. kõrge = valuuta tugevneb) 53. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Hinnataseme muutus Tootlikkus Impordi- ja ekspordinõudluse kasv Jooksevkonto saldo Investeerimisvõimaluses Informatsiooni roll 54. Hetketehing - viivitamatu tarnega tehing. 55. Forwardtehing - ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. Paindlikud - klient valib valuutapaari, summa ja tähtaja. 56. Valuutaoptsioon - osapoolteks optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. Optsiooni omanikul õigus osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale kindlaks 10
59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 60. Ostujõu pariteedi teooria Teooria väidab, et ühe hinna seadusest lähtudes, muutub riigi valuutakurss koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga. 61. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Valuutakurssi mõjutavad hinnataseme muutus, tootlikkus, impordinõudluse kasv, ekspordinõudluse kasv, jooksvakonto saldi, investeerimisvõimalused ja informatsioon. 62. Hetketehingute mõiste Viivitamatu tarnega välismajandus ja valuutaarbitraazi tehingud. 63. Forwardtehingu olemus Valuutavahetustehing, kus tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav valuutakurss. Kohustus on tehing teha antud kuupäeval. 64. Valuutaoptsioon Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse osta optsiooni
o Kui raha NÕUDLUS ületab PAKKUMISE, siis tema väärtus touseb 60. Ostujou pariteedi teooria o Väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga, ehk kui ühe riigi inflatsioon on korgem kui teises, siis selle riigi (korgema inflatsiooniga) valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal 61. Hetketehingute moiste. o Viivitamatu tarnega ehk hetketehingud- välismajandustehingud ja valuutaarbitraazi tehingud 62. Forwardtehingu olemus. o Valuutavahetustehing, kus tehingu solmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav vahetuskurss. o Ostetakse voi müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus 59. Valuutaoptsioon o Annab omanikule oiguse osta voi müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara
on universaalsed, mida reguleerivad, mida ei reguleeri, klauslite jagunemise põhimõte, peamine iseloom Müügilepingus: maksetingimused k.a lisakulud, kohaletoimetamise aeg, tarneklausel, veo korraldajad Tarneklausel – täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku müügilepingu tarne üksikasjades, nii et seda kõik ei oleks vaja korrata lepingu dokumentides. Sihtkoha nim, kus müüja tarnega seotud kohustused lõppevad ja viide kasutatavatele tarnetingistele ning versioonile. Incoterms: kus, kuidas ja millal peab müüja enda tarnekohustust täitma kus ja millal läheb kauba kadumise/kahjustuse risk üle müüjalt ostjale kus, millal toimub kauba tarnega seotud kulutuste üleminek müüjalt ostjale kohustused tolliformaadiga veoleping kellel kindlustusleping mis infot vaja jagada kontrolltegevused? kuidas peab müüja tarnima tasumine pakkimine kohustused
siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal; kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 61. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Hinnataseme muutus Tootlikkus Impordinõudluse kasv Ekspordinõudluse kasv Jooksevkonto saldo Investeerimisvõimalused Informatsiooni roll 62. Hetketehingud (viivitamatu tarnega) – välismajandustehingud ja valuutaarbitraazi tehingud 63. Forwardtehingud (valuutavahetustehing) – tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav vahetuskurss Ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus 64. Valuutaoptsioon Annab õiguse osta või müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara kokkulepitud hinnaga.
fiata.com/ IRU – http://www.iru.org/ OICA – http://www.oica.net/ TARNEKLAUSLID (INCOTERMS®) Järgnev teema on lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Teema puudutab kaudselt nii vedamist kui ka kliendi – tarnija suhet. Incoterms® – need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega üle maailma. Tarneklauslid jagavad ära kaupade tarnega seotud kohustused, kulud ja riskid müüja ning ostja vahel. Neid tähistatakse kolme ladina tähega millele järgneb geograafiline sihtpunkt. Tarneklausleid on viimases variandis üksteist ja need sätestavad täpselt, milleks kõik osapooled (tarnija-müüja-ostja) on kohustatud. Tarneklauslite ajaloo poole pealt tuleb mainida, et ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2010, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 2011
• Partneri õigus- ja teovõime • Esindusõigused • Seaduse- ja põhikirjajärgsed eeltoimingud ja nõusolekud • Tehingu iseloomust tulenevate juriidiliste asjaolude väljaselgitamine, sh muude lepingute vajadus b. Asjaolud, mis vajavad lepingus fikseerimist 1) kasutatav veoviis ning kelle ülesandeks on sõlmida veoleping; 2) tarnekoht, -viis ja -aeg; 3) kauba kadumise ja kahjustamise riski müüjalt ostjale ülemineku hetk (tavaliselt toimub riski üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud;
Ostujõu pariteedi teooria Valuutakursi muutumise seletamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest (seadus ütleb mitu riiki toodab ühesugust kaupa, ostjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune). See teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. 38.Hetketehingute mõiste. Hetketehingud jagunevad viivitamatu tarnega tehingud (valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval) ja valuutaarbitraazi tehingud (välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevustest erinevatel turgudel). 39.Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja otsiooni omanik. 40.Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?
ühel trassil päri -ja tagasisuunas. PÄRISSUUNALINE VEOS- vedu, millest saab alguse veoprotsess. TAGASISUUNALINE VEDU- vedu, mis kaasneb pärissuunalise veoga ja tuleneb vajadusest sõita sõiduki naasmisel garazeerimispunkti selle koormaruum veosega ja sooritada kogu veoprotsess kasumlikumalt. LAOARTIKLI VARU ÜHIKU KOGUKULU KOOSNEB KOLMEST KULUKOMPONENDIST: 1) Materjalikulu--toote ostuhind koos transpordikuluga ja muude tarnega seotud kulude ja maksudega. Tootmises võib olla materjalikuluks tooteühiku omahind. 2) Tellimiskulu- kõik ostutellimuse esitamise, tellimuse täitmise jälgimise ning saadetise vastuvõtu ja selle eest tasumisega seotud kulud. 3) Säilituskulu- varude omamise kulu kuni nende müümise või tootmises kasutamiseni. VARUDE SUURUST MÕJUTAB ETTEVÕTTES: hankimise läbimisaeg, tarnete sagedus, lubatud toote tarneaeg kliendile, keskmine nõudlus tootmises mingi
70.Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Ehk kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal; ehk kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 71. Hetketehingute mõiste. Viivitamatu tarnega ehk hetketehingud (spot – tehingud) Välismajandustehingute arveldused – välisvaluutatehingud Valuutaarbitaazi tehingud – välisvaluuta ost-müük eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest. 72. Forwardtehingu olemus Valuuta forward on valuutavahetustehing. Selle tehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus 73
· Partneri õigus- ja teovõime · Esindusõigused · Seaduse- ja põhikirjajärgsed eeltoimingud ja nõusolekud · Tehingu iseloomust tulenevate juriidiliste asjaolude väljaselgitamine, sh muude lepingute vajadus b. Asjaolud, mis vajavad lepingus fikseerimist 1) kasutatav veoviis ning kelle ülesandeks on sõlmida veoleping; 2) tarnekoht, -viis ja -aeg; 3) kauba kadumise ja kahjustamise riski müüjalt ostjale ülemineku hetk (tavaliselt toimub riski üleminek samaaegselt tarnega, s.o kauba üleandmisega); 4) kaubaga seonduvate kulutuste müüjalt ostjale ülemineku hetk; 5) kelle kohustuseks on ekspordi, impordi ja transiidi tolliformaalsuste täitmine; 6) milline on kauba laadimise kord, milliseid vastastikusi teateid tuleb edastada; 7) milliseid dokumente tuleb tarne tõendamiseks väljastada; 8) poolte kohustused kauba kindlustamise osas; 9) kes tasub tarnel vajalike igat liiki kontrolloperatsioonide ehk inspektsioonide kulud;
ja jagatakse ootamiseks kulunud aeg (2minutit) etappide arvu ja taktiaja korrutise summaga. Antud juhul 4∗3 = 0,1667. Kadu väljendatakse %-des. 16,67% Kui toodetakse kiiremini või aeglasemalt kui takt, siis on tulemuseks raiskamine. Kui töötatakse liiga kiiresti, kasvavad laovarud ja kasutatakse rohkem ressursse kui arvestatud. Kui aga töötatakse liiga aeglaselt, siis võib jääda hiljaks oma tarnega ja tuleb teha ületunde või suurendada kiirust, et kompenseerida hilinemine. Takti aega kasutatakse tootmise kiiruse reguleerimiseks, mis eeldab stabiilset (tasandatud) tootmist ja ressurssidega varustamist. 9. Inimeste vajaduse arvutamine protsessis 1. Arvutame taktiaega: Nõudluse prognoos perioodiks (A) on 100 ühikut, olemasolev tootmisaeg (B) on 480 min => Taktiaeg (C) on B/A ehk 4,8 min. 2. Palju personali on vaja
Ostujõu pariteedi teooria Valuutakursi muutumise seletamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest (seadus ütleb mitu riiki toodab ühesugust kaupa, ostjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune). See teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. 56. Hetketehingute mõiste Hetketehingud jagunevad viivitamatu tarnega tehingud (valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval) ja valuuta arbitraažitehingud (välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevustest erinevatel turgudel). 57. Forwardtehingu olemus Täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. 58. Valuutaoptsioon
Deviisikurss e ülekandekurss 70. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal. Kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 71. Hetketehingute mõiste Viivitamatu tarnega e hetketehingud jagunevad: Välismajandustehingute arveldused välisvaluutatehingud (ekspordi-impordiarvelduste teenindamine jne) Valuutaarbitraazi tehingud välisvaluuta ost-müük eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest. 72. Forwardtehingu olemus Forwardtehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. 73.Valuutaoptsiooni mõiste
47. Milleks kasutatakse tarneahela haldussüsteemi (SCM)? Kaasaegsed organisatsioonid pööravad suurt tähelepanu paindlikkusele ja agiilsusele, mis sõltuvad muuhulgas koostööst tarnijaga. Olulised aspektid edukas koostöös: · Tarneahela läbipaistvus ülevaade tellitud materjalidest, liikumistest, staatusest · Teenuste/toodete voolavusajakulu tellimisest kättesaamiseni. Tarneahela haldussüsteemi kasutatakse tarnega seotud aspektide haldamiseks. 48. Mis on ekstranet ja milleks seda kasutatakse? Ekstranet võimaldab välisele osapoolele juurdepääsu organisatsiooni intranetis asuvatele ressurssidele. Kasutatakse välisele osapoolele informatsiooni jagamiseks (näiteks laojääk), väline osapool saab esitada tellimusi, jälgida esitatud tellimuste staatust jms. 49. Milliseid töötajatega seotud tegevusi toetab organisatsioonis personali haldussüsteem (HRM)?
· tähtajalise kursi (ingl. - forward) puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. 30. Hetketehingute mõiste. Hetketehingud (spot e. cash) jagunevad: Viivitamatu tarnega tehingud. Moodustub ca 60% välisvaluutatehingutest. Valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. Valuutaarbitraazi tehingud Välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevusest erinevatel turgudel. 31. Forwardtehingu olemus. Selle tehingu puhul kasutatakse lepingut, mille järgi kindlustatakse endale tulevikus vajaminev summa
Valuuta odavnemine e. valuutakurss vahetuskursi tõus - ühe valuuta vahetuskursi langus - ühe valuuta hind teise valuutata ühikutes hind teise valuuta ühikutes langeb kasvab Fikseeritud Revalveerimine - valuuta väärtuse Devalveerimine - valuuta väärtuse valuutakurss tõstmine riigi keskpanga poolt alandamine riigi keskpanga poolt 42) Kõige levinumad on viivitamatu tarnega valuutaoperatsioonid, mis moodustavad ca 60% välisvaluutatehingutest (ekspordi-imporditehingute teenindamine, turismiga kaasnevad operatsioonid). Neid tehinguid iseloomustav joon on, et valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval (tehingu sõlmimise päeva mitte arvestades). See on aeg, mille jooksul kaasaegsete sidevahendite abil jõuab arveldada ükskõik millise maailma osaga ja lõpetada tehingu. Sellistes tehingutes kasutatakse hetkekurssi.
ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest. Ühe hinna seadus ütleb, et kui mitu riiki toodab ühesugust kaupa, siis tootjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune. Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. 38. Hetketehingute mõiste. Viivitamatu tarnega tehingud. Moodustub ca 60% välisvaluutatehingutest. Valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. 39. Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutariski maandamiseks kasutatakse valuutaoptsioone. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja (kirjutaja) ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, kas siis osta optsiooni
8.13. Tarneklauslid Incoterms ja Combiterms Kaupade ostu-müügilepingu sõlmimisel lepivad ostja ja müüja tavaliselt kokku tarnetingi- mustes – kes vastutab tarne eri etappide korraldamise eest, kes võtab endale tarnega seotud riskid ja kes võtab enda kanda tarnega seotud kulud. Eriline tähtsus on tarnetingimustel rahvusvaheliste ostu-müügilepingute sõlmimisel eelkõige globaalselt toimuvate tarnete, pikkade tarneahelate ja nendega seotud suuremate riskide tõttu. Tarnetingimused esitatakse tarneklauslite kujul, mis peaksid sisalduma ostu- ja müügi-
veebruaril ja pool 1. märtsil. O kohustub kauba eest esmalt tasuma 10 % ettemaksu, seejärel aga kahe osamaksena vastavalt tegelikult tarnitud kauba kogusele. Lepingus on sätestatud ka leppetrahv: - Juhul, kui M peaks kauba või selle osa tarnimisega viivitama rohkem kui viis (5) tööpäeva, on O-l õigus nõuda M-ilt yyy euro suuruse leppetrahvi summa tasumist. Juba esimene tarne hilineb kaks nädalat, samuti on ette näha, et tekib tõrge teise tarnega. Erinevate probleemide tõttu (tooraine tarnijate hilinemine, M-i töötajate streik, logistilised takistused) palub M O-d olla kannatlik ja lepingust mitte taganeda, vaid võtta teine tarne vastu kuu aega hiljem. O nõustub ning 1. aprillil tarne toimubki. Nädal pärast teise tarne vastuvõtmist leiab O, et on hilinemiste tõttu siiski kannatanud ja esitab M-ile nõude tasuda leppetrahv ettenähtud summas mõlema tarne hilinemise eest
annaabi.ee 
