Eesti looduslikud ilutaimed (0)

KOOL
Eesti looduslikud ilutaimed
NIMI
LINN
AASTA
Sisukord:
Harilik  kuusk
Harilik  jugapuu
Harilik saar
Harilik kadakas
Harilik laanesõnajalg
Harilik  paakspuu
Harilik  kanarbik
Mage sõstar
Harilik kopsurohi
Kurdlehine  kibuvits
Harilik  nurmenukk
Harilik  kukerpuu
Koerakannike
Harilik  pihlakas
Harilik maikelluke
Harilik  kuslapuu
Randaster
Harilik põõsasmaran
Kollane võhumõõk
Madal kask
Harilik härjasilm
Võsund­kontpuu
Rukkilill
Harilik toomingas
Pääsusilm
Harilik pärn
Nõmm­liivatee
Harilik  kellukas
Harilik ussikeel
Harilik  varsakabi
Harilik kuusk (Picea  abies )
Sugukond : männilised (Pinaceae)
Igihaljas  okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. 
Eluiga 400­500 aastat.
Üks levinumaid Eesti metsapuid.
Oksad  kasvavad  noores  eas  horisontaalselt , 
vanemas eas rippuvalt. 
Tumerohelised 1,5­2,5cm pikkused okkad. 
Pruunid  8­12cm pikkused käbid. Valmivad 
oktoobri lõpuks.
Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid 
viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda 
hiliskülma­ ja tormikahjustusi.
Hea  hekitaim  ­ talub hästi kärpimist.
Haljastuses kasutatakse erinevaid 
võravorme.
Kasvatatakse peamiselt puidu ja vaigu 
saamiseks, ka jõulupuudeks. 
Harilik jugapuu (Taxus  baccata )
Sugukond: jugapuulised (Taxaceae)
Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. 
Peale seemnerüü on kõik puu osad 
Vahel kasvab ka põõsakujulisena. 
väga mürgised! 
Väga pikaaeline – 2000­4000 aastat.
Hävimisohus ja vähese leviku tõttu 
Looduslikult kasvab peamiselt Lääne­
kaitse all. 
Eesti saartel.
Väga hea hekitaim.
Okaspuudest ainuke vaiguta  puuliik .
Puit sobib nikerdustöödeks. 
Okkad pealt tumerohelised ja läikivad, 
alt  heledamad . Pikkus 1,8­3,5cm. 
Asetsevad oksal ühekaupa.
Helepunane marikäbi valmib 
tolmemisaasta sügiseks.
Viljakad  huumusrikkad  mullad . Väga 
hea varjutaluvusega. Gaasi ja  tahma  
suhtes pole tundlik.
Harilik kadakas ( Juniperus  communis)
Sugukond: küpressilised (Cupressaceae)
Kuni 10m kõrgune igihaljas puu või laiuv  Marikäbisid kasutatakse toidu­
põõsas. 
ainetetööstuses ja ravimites. 
Eluiga kuni 1000 aastat.
Tihe püstiste  okstega . Sammasja, munaja 
või laiuva võraga. 
Okkad 1­2cm pikkused, kinnituvad 1­3 
kaupa. Pealt sinakad, alt rohelised.
Marikäbid valmivad kevadeks. Teisel 
aastal muutuvad tume­siniseks kuni 
mustaks.
Tugev  juurestik  on pinnapealne. Juurtel 
esinev mükori sa.
Külmakindel. Mul astiku suhtes 
vähenõudlik. Valgusnõudlik. 
Väga palju kasutakse haljastuses 
erinevaid võravorme.
Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus 
looduslikke kasvu­kohti kaitse al .
Harilik paakspuu (Rhamnus frangula)
Sugukond: türnpuulised (Rhamnaceae)
Mitmeaastane heitlehine rohkesti hargneva võraga 
madal kuni 8m kõrgune puu või põõsas. 
Tüvekoor sile, peaaegu must.
Lihtlehed  on vahelduvad ja terveservalised, 3­8 cm 
pikad, pealt läikivad ja tumerohelised, alt 
kollakasrohelised.
Õitseb mai/juuni, sageli teist korda augustis.
Vili on marjataoline  luuvili .
Külmakindel. Varjutaluv.                     Mullastiku suhtes 
vähenõudlik,                 kuid eelistab viljakaid                   
           niiskemaid muldi.
Paljuneb hästi vegetatiivselt.
Puitu kasutatakse joonistussöe          tootmiseks, 
nikerdustöödeks.                                       Koort ja  vilju  
kasutatakse                        meditsiinis ja värvide 
saamiseks. 
Viljad  on mürgised !
Mage sõstar (Ribes alpinum)
Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae)
Peenikeste ja rohkesti hargnevate 
Kasutatakse haljastuses­ hea 
okstega tihe 1,5­2,5m kõrgune 
hekitaim. Levinud alusmetsapõõsas. 
lehtpõõsas. 
Viljad söögikõlbulikud.
Vanemad oksad tuhkjashallid, noored 
võrsed kollakad või hele­pruu­nid.
Õitseb mais. Õied väikesed, rohekad.
Viljaks on lihakas paljuseemneline 
punane vili. Valmib augustis. 
Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid 
varjus  õitseb vähe. Mullas­tiku suhtes 
vähenõudlik. 
Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. 
Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa)
Sugukond: roosõielised ( Rosaceae )
Püstine, tugevate okstega kuni 2m 
Väga levinud ilupõõsas. Vilju 
kõrgune lehtpõõsas.
kasutatakse toiduainete tööstuses, 
Oksad hallikasrohekad, karvased, 
väga levinud haljastuses, kuna talub 
tihedalt ogalised. 
saastunud õhku.  Aretatud  palju 
Lehed pealt tumerohelised, alt  hallikad ,  kultuursorte.
karvased.
Õitseb juuni­september.          Õied 
tumepunased või                roosad.
Viljad kerajad, kuni 4 cm läbimõõdus, 
ere­ või oranžpunased, valmivad  
augustist oktoobrini.
Juurestik hästi arenenud,        võib 
moodustada suuri põõsastikke.
Paljuneb vegetatiivselt.
Küllaltki külmakindel,  vähenõudlik 
mullastiku            suhtes. Valgusnõudlik. 
Harilik kukerpuu (Berberis  vulgaris )
Sugukond: kukerpuulised (Berberidaceae)
Rohkesti hargnevate okstega 2­5m 
Paljuneb seemnetega ja 
kõrgune lehtpõõsas. 
kännuvõsust.
Vanemad oksad hallikad, noored võrsed  Kasutatakse haljastuses. Vilju 
kollakad. 
kasutatakse toidu­ainete­töös­tu­ses. 
Lehed pealt hallikasrohelised, alt 
heledamad. 
Õitseb mai­juuni. Õied  kollased . 
Vili umbes 1 cm pikkune  punane piklik 
mari 2­3 seemnega, valmib sept­okt. 
Külma­ ja põuakindel.            Mulla 
suhtes vähenõudlik,         kuid eelistab 
lubjarikkamaid muldasid. 
Valgusenõudlik.      Talub hästi 
saastunud õhku      ja kärpimist.
Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia)
Sugukond: roosõielised (Rosaceae)
Laiuva võraga 10­15m kõrgune 
lehtpuu. 
Eluiga kuni 300 aastat.
Lehed pealt tumerohelised, alt 
hallikad.
Õitseb mais, juunis. Väikesed valged 
õied.
Vili on punane või oranž mari, umbes 
1 cm läbimõõduga. Valmib septembris. 
Juurestik maapinnalähedane.
Külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. 
Mullastiku  suhtes küllaltki 
vähenõudlik.
Kasutatakse haljastuses, aretatud 
mitmeid kultuur­   sorte .
Kasutatakse ka masina­     osade ja 
mööbli  valmistamiseks, viljade 
saamiseks.
Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum)
Sugukond: kuslapuulised (Caprifoliaceae)
Püstise võra ja hargevate 
Kasutatakse linnahaljastuses, sest talub 
okstega 2­4m kõrgune 
hästi kärpimist ja saastunud õhku.
lehtpõõsas. 
Eluiga kuni 25 aastat.
Helehallid oksad.
Lehed on hallikas­    rohelised, 
 alt pehme­karvased.
Õitseb mai lõpul­juunis.   Õied 
on kollakasvalged.
Külmakindel.    Poolvarjutaluv. 
Eelistab viljakamaid 
kasvukohti.
Harilik põõsasmaran (Potentil a fruticosa)
Sugukond: roosõielised (Rosaceae)
Püstise ja ümara võraga rohkesti 
hargnevate okstega 0,5­1,5m kõrgune 
põõsas.
Oksad hallid või  punakaspruunid .
Hallikasrohelised ja siidkarvased lehed.
Õitseb juuni­augusti lõpp.  Õied 
kuldkollased.
Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. 
Eelistavad  kuivemaid viljakaid muldi.
Väga levinud haljastuses,  aretatud palju 
kultuursorte.
Madal kask ( Betula  humilis)
Sugukond: kaselised (Betulaceae)
Püstise võraga rohkesti hargnevate  Väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. 
okstega 1­2,5m kõrgune lehtpõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid 
Koor hallikaspruun, kollakate 
eelistab niiskemaid happelisi muldi.
täpikestega.
Lehed noorelt karvaselt, hiljem ainult 
roodude  juurest.
Õitseb mais. Õied    koondunud 
urbadeks.
Vili (pählike) valmib     augusti lõpuks.
Võsund­kontpuu (Cornus stolonifera)
Sugukond: kontpuulised (Cornaceae)
Looklevate võrsetega 2,4­4m kõrgune  Väga levinud haljastuses, kuna talub 
lehtpõõsas.
saastunud õhku. Kasvatatakse 
Maaga kokkupuutuvad oksad 
mitmeid vorme.
juurduvad kergesti.
Vanad oksad  kollakas ­ või 
pruunikaspunased, noored võrsed 
rohelised või   kollased.
Lehed pealt tume­    rohelised, alt 
valkjas­rohelised, karvased.
Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku 
suhtes vähenõudlik, eelistab 
niiskemaid pinnaseid. 
Harilik toomingas ( Prunus  padus)
Sugukond: roosõielised (Rosaceae)
Hargneva võraga 10­15m kõrgune 
Haljastuses levinud. Kuulub pinnast 
madal puu või kõrge põõsas.
parandavate liikide hulka. 
Koor mustjashall.
Marju, lehti, õisi ja koort kasutatakse 
Õitseb mais. Õied valged, kobarates  rahvameditsiinis.
ja tugevasti lõhnavad.
Läikivmust luuvili valmib augustis–
septembris.
Annab hästi kännu­ja juurevõsu.
Külmakindel. Noorelt varjutaluv, 
hiljem valgusnõudlik. Eelistab 
viljakamaid muldi.
Harilik pärn ( Tilia  cordata)
Sugukond: pärnalised (Tiliaceae)
Rohkesti hargnevate okstega 30­
Talub saastatud õhku. Väga hea 
35m kõrgune lehtpuu. 
meetaim .
Eluiga kuni 600 aastat.
Koor sile, tumehall.
Lehed pealt         tumerohelised, alt 
valkjasrohelised.
Õitseb juulis. Õied kollakasvalged,     
         lõhnavad, meerikkad.
Viljad (pählikesed)            valmivad 
oktoobris .
Tugeva sammas­    juurestikuga, 
väga  tormikindel.
Külmakindel.                Mullastiku 
suhtes             nõudlik. Väga suure 
varjutaluvusega. 
Harilik saar (Fraxinus excelsior)
Sugukond: õlipuulised (Oleaceae)
Noorelt kitsa, vanemas eas laiuva 
Levinud haljastuses. Puitu 
võraga 35­40m kõrgune lehtpuu. 
kasutatakse mööbli­tööstuses, 
Eluiga kuni 300 aastat.
masinaehituses. 
Tüvekoor sile,  rohekas , hiljam 
helehall.
Õitseb mai keskel. Õied pruunides 
või lillakates kimpudes.
Tiibvili valmib oktoobris.
Külmakindel, tundlik hiliskülmade 
suhtes.   Noorelt varjutaluv,       
hiljem valgusnõudlik. Eelistab 
viljakaid huumusrikkaid muldi. 
Harilik laanesõnajalg (Matteuccia 
struthiopteris)
Sugukond: naistesõnajalalised (Woodsiaceae)
Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune 
Kõige sagedam dekoratiivtaim 
eostaim .
sõnajalalistest.
Pehmed  ja suvehaljad lehed 
asetsevad korrapärase lehtrina.
Eosed valmivad juulist septembrini.
Viljakas  muld . Kasvavad varjukates 
kohtades     jõgede ja ojade kallastel  
 ning metsades.
Harilik kanarbik (Calluna vulgaris)
Sugukond: kanarbikulised (Ericaceae)
Mitmeaastane igihaljas 10­60cm 
Kasutatakse söödana, ravim­ ja 
kõrgune kääbuspõõsas. 
meetaimena.
Eluiga kuni 22 aastat.
Väga väikesed lehed.
Õitseb juuli lõpust septembri  alguseni . 
Õied on lillakad ja väga nektaririkkad.
Viljad valmivad septembris.
Valguslembene. Vajab kuiva  happelist  
mulda. 
Liivastel aladel sobib iluaedadesse, 
aretatud rohkesti kultuursorte.
Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis)
Sugukond: karelehelised (Boraginaceae)
Mitmeaastane puhmikutena kasvav 
Nakatub kergesti jahukastesse.
15­35cm kõrgune ühekojaline 
Dekoratiivne  varakevadest 
rohttaim .
augustini . Kasutatakse 
Püstised varred kaetud karvakestega. rahvameditsiinis.
Õitseb  aprillis , mai        alguses. 
Puhkemisel on        õied roosad, 
hiljem        lillakad.
Vili (pähklike) on kaetud magusa 
lisemega –     abivahend  sipelgatega 
levinemisel.
Paljuneb nii seemnete           kui ka 
risoomiga .
Enamasti valgusnõudlik,  kasvab ka 
varjulistes   kohtades. Eelistab  
parasniiskeid muldi.
Harilik nurmenukk (Primula veris)
sugukond: nurmenukulised (Primulaceae)
Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas  Kasvatatakse iluaedades. 
10­25cm kõrgune rohttaim.
Kasutatakse rahvameditsiinis ja 
Lehed alt valkjad ja karvased.
maitsetaimena.
Taimel 1 kuni mitu     lehtedeta püstist  
    õisikuvart.
Õitseb mai algusest          juuni 
keskpaigani.      Õiekroon erekollane,   
      tupp rohekaskollane. Lõhnavad, 
putuktolmleja .
Lubjalembene. Vajab valgusrikast 
kasvukohta .
Koerakannike (Viola canina)
Sugukond: kannikeselised (Violaceae)
Mitmeaastane ühekojaline 15­20cm  Sobib rühmadena ilupeenrasse. On 
kõrgune rohttaim.
kasutatud ka meditsiinis.
Varred nii püstised kui lamavad, 
paljad kui ka karvased.
Õitseb mais ja juunis.    Õied 
sinakad või       lillakad, lõhnatud.
Viljad ( kuprad )       valmivad alates   
        juulist. 
Paljuneb seemnetega.
Eelistab toitainete­   vaeseid 
kasvukohti,        aga lubjapelglik.      
   Sageli esineb        soostunud ja 
liivasel pinnasel.
Harilik maikelluke (Convallaria majalis)
Sugukond: li lialised (Liliaceae)
Mitmeaastane suvehaljas  12­37cm  Levinud iluaia taim. Aretatud ernivaid 
kõrgune rohttaim. 
vorme.
2­3 rohurohelist püstist lihtlehte.
Kõik taimeosad on mürgised.
Õitseb mais­juunis. Ühekülgestes  Kasutakse meditsiinis ja parfümeerias.
kobarates õied on valged ja 
kellukjad.
Sinised marjad valmivad 
septembris­oktoobris.
Paljuneb risoomi ja seemnetega.
Kasvab kõikjal.
Randaster ( Aster  tripolium)
Sugukond: korvõielised (Asteráceae)
Ühe­ või kaheaastane ühekojaline 15­ Ilutaimena sobib soolasele 
50cm kõrgune rohttaim. 
pinnasele.
Lihakate karvadeta lihtlehtede serval 
ripsmed .
Õitseb juunist septembrini. Lillad õied 
koondunud õisikuteks.
Paljuneb seemnetega.
Mudased või savikad mullad, ka 
klibusted  rannikud .   Madalas 
rannavees  ja              ­ niitudel . 
Soolalembene.
Kollane võhumõõk ( Iris  pseudacorus)
Sugukond: võhumõõgalised (Iridaceae)
Mitmeaastane ühekojaline 0,7­1m 
kõrgune rohttaim.
Mõõkjad lehed.
Õitseb juuni­juuli. Kollased õied on 
lõhnatud ja 2­5 kaupa õisikutes.
Seemned valmivad augustis.
Paljuneb seemnete ja puhmiku 
laienemisega.
Niiskuselembene. Mulla suhtes 
vähenõudlik. Kasvab nii valguses kui 
varjus.
Iluvtaimena  tiikide  ja basseinide kallastel.
Risoomid ja juured värskelt mürgised.
Harilik härjasilm (Leucanthemum  vulgare )
Sugukond: korvõielised (Asteráceae)
Mitmeaastane ühekojaline 20­60cm 
kõrgune rohttaim. 
Püstise varrega. Paljad või hõredalt 
karvased lehed.
Õitseb juunist augustini. Valged keelõied 
ja keskel kollased putkõied.
Viljad valmivad juuli lõpust oktoobrini.
Paljundatav risoomipistikute ja 
seemnetega.
Mulla suhtes vähenõudlik. Eelistab 
valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti. 
Talub hästi tahma ja linnade  kahjulikke  
gaase .
Kasutatakse laialt lõikelillena, ka iluaias.
Kastuatakse rahvameditsiinis, putukate 
tõrjeks ja värvaine saamiseks.
Rukkilill (Centaurea cyanus)
Sugukond: korvõielised (Asteráceae)
Ühe­ või kaheaastane ühekojaline 20­
75cm kõrgune rohttaim.
Lihtlehed pealt valkjad, hallikad, 
karvakestega. Alt viltjaskarvased. 
Õitseb juunist septembrini. Korvõisikud 
on sinised, lillaka kuni valge värvusega.
Vili valmib alates juulist.
Paljuneb seemnetega.
Eelistab liivakaid muldi. Valguslembene, 
poolvarju  taluv .
Looduslikult kasvab viljapõldudel, tee­ ja 
kraaviservadel.
Mitmeid vorme kasvatatakse iluaedades.
Sobib lõikelilleks.
Kasutakase ka rahvameditsiinis.
Pääsusilm (Primula farinosa)
Sugukond: nurmenukulised ((Primulaceae)
Mitmeaastane ühekojaline 7­20cm 
Väga dekoratiivne, sobiv 
kõrgune rohttaim.
peenrataim. Aretatud mitmeid 
Äraspidimunajad kuni süstjad lihtlehed.  kultuursorte.
Pealt tumerohelised, alt kollaka jahuse 
kirmega.
Õitseb mai­juuni. Sarikõisikutesse 
koondunud lillakad õied ­ 
mõlemasugulised ja kaheli õiekattega.
Kupras valmivad seemned juulis.
Paljuned seemnetega.
Lubjalembene, ei talu happelist 
pinnast.
Eestis levinud niitudel ja kraavikallastel.
Nõmm­liivatee ( Thymus  serpyl um)
Sugukond: huulõielised (Lamiaceae)
Mitmeaastane ühekojaline 
Looduslikult kasvab niitudel, teeservadel.
talihaljaste lehtedega 3­10cm 
Sobib pika õitseaja tõttu iluaedadesse, 
kõrgune pool­kääbuspõõsas.
kiviktaimlatesse. Aretatud mitmeid sorte.
Varte  eluiga on kuni 10 a.
Kasutatakse meditsiinis, parfümeerias.
Vastakuti asetsevad paksud 
lihtlehed.
Õitseb juuni­september. 
Roosakaslillad õied koondunud 
õisikutesse. Putuktolmeja.
Vili pählike, valmib alates augustist.
Paljuneb seemnetega.
Kasvab liivasel toitainetevaesel 
pinnasel, põuakindel. 
Valguslembene.
Harilik kellukas (Campanula patula)
Sugukond: kel ukalised (Campanulaceae)
Kaheaastane ühekojaline 30­60cm kõrgune 
rohttaim.
Esinevad nii juurmised kui  varrelehed .
Õitseb juuni­august. Mõlemasugulised 
kaheli õiekattega pikaraolised lillkassininsed 
õied. Putuktolmeja.
Kupras valmivad seemned juulis või 
augustis.
Click to edit Master text styles
Paljuneb ainult seemnetega.
Second level
Pinnase suhtes on vähenõudlik. Eelistab 
●
Third level
valgusrikkaid kasvukohti.
●
Fourth  level
Kasvab niitudel, põldudel, aedades.
●
Fifth level
Sobib hästi murusse. Võib muutuda 
umbrohuks.
Harilik ussikeel (Echium vulgare)
Sugukond: karelehelised (Boraginaceae)
Kaheaastane, ühekojaline, 
Sobib kuivade alade haljastuseks. 
enamasti puhmikutena kasvav 0,3­ Kasutatakse rahvameditsiinis ja 
1m kõrgune rohttaim. 
värvaineks.
Hal ikasrohelised tihedakarvalised 
lihtlehed.
Õitseb juuni­august. Helesinised, 
kel ukjad õied asuvad tipmises 
lehistunud kobarates. 
Putuktolmleja.
Nelja pähklikesega li tvili valmib 
augustis.
Paljuneb seemnetega.
Eelistab kuivemaid li vakaid 
lubjarikkaid muldi.
Looduslikult ni tudel, teeservadel.
Kõik taime osad mürgised.
Harilik varsakabi (Caltha palustris)
Sugukond: tulikalised (Ranunculaceae)
Mitmeaastane suvehaljas 
ühekojaline 15­40cm kõrgune 
rohttaim.
Läikivad tumerohelised sõrmjad 
lihtlehed.
Õitseb 2­2,5 nädalat aprill/mai. Vahel 
teist korda august/september. 
Läikivad kollased kahesugulised 
Click to edit Master text styles
õied.
Second level
Paljuseemnelised kukkurviljad. 
●
Third level
Paljuneb seemnete ja roomavate 
●
Fourth  level
võsunditega.
●
Fifth level
Kasvab soodes ja veekogude 
kallastel. Liigniiskes mullas 
metsistub.
Nõrgalt mürgine.
Sobib hästi  niiskete  alade 
dekoratiivtaimeks, on ka täidisõielisi 
vorme.
Viited:
Eesti taimed  http://bio.edu.ee/taimed/
Puud ja põõsad  http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/
Vikipeedia  http://et.wikipedia.org

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord:
• Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae)
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Madal kask (Betula humilis) Sugukond: kaselised (Betulaceae)
• Slide 14
• Slide 15
• Harilik pärn (Tilia cordata) Sugukond: pärnalised (Tiliaceae)
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Randaster (Aster tripolium) Sugukond: korvõielised (Asteráceae)
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Viited: