MOODUSTAMINE ABITEGUSÕNAD AJAMÄÄRUSED AEGADE Et moodustada eitavat, küsilauset NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago,
Inglise keele ajavormid: 5. Õppeaasta Ajavorm Tähendus Vormid Abisõnad Present Continuous Kestev olevik am Look! Listen! Now! At (Present Progressive) BE is +ING the moment. At the are present. Present Simple Üldolevik He, she, it + S Always, usually (Indefinite) They, we, you, I (s) Sometimes, every ?does (he, she, it) (s) often Do (they, we, you, I) (s) Past Simple Lihtminevik II pv/ -ed Last, yesterday, ago ?Did + I pv (ed) In 1950 -Didn´t +I pv (ed) P...
Ajavorm Mille puhul Tegusõna vorm: Näide kasutatakse? Peresent Simple - Tihti korduva Tegusõna algvorm You speak English. Lihtminevik tavalise teo puhul. (+es/s ainult HE, (Sa räägid inglise Selleks võib olla SHE, IT puhul) keelt.) hobi; igapäevane She speaks English. plaanitud tegevus; (Ta räägib inglise tegevus, mis juhtub keelt.) tihti. Võib ka olla tegevus, mida unustatakse tihti või enamasti ei tehta. Past Simple - Lühiajaline tegevus, Tegusõna+ed või I called Debbie. Lihtolevik mis algas ja lõppes ebareeglipärane...
Präteritum Präteritum moodustatakse tegusõna 2. Põhivormist. Reeglipärastel tunnuste, ning ebareeglipärastel tüvevokaali muutustega. Pöördelõputa jäävad ainult ainsuse 1 ja 3 pööre ( ich ja er, sie, es). ICH sagte, arbeitete DU sagtest, arbeitetest ER,SIE,ES sagte, arbeitete WIR sagten, arbeiteten IHR sagtet, arbeitet SIE sagten, arbeiteten
Inglise keele ajavormid Tense Affirmative Negative Interrogative Adverbs Present Simple I do not + I 1) Do you go to school? every day (week, month, (Lihtolevik: Ma käin he, she, it } I-s he, she, it } does not + I 2) When does he go to year) koolis.) ex: I go to school. school? always often She goes to school. ! Who goes to school? sometimes usually once a week Past Simple ...
Inglise keeles Eesti keeles + -/? Usage Näited 1. Present Simple Lihtolevik I ajavorm Do, don't, does, doesn't A permanent state, a generally Every day, always, often, (He, she, it + -s) known fact, usual or repeated usually, sometimes, rarely, actions, timetables, sport never, on Monday, in the
REEGEL: · Inglise keeles laused võivad olla kahes tegumoes: aktiivis ja passiivis. My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv Tense form Active voice Passive voice Present simple Mary teaches me. I am taught by Mary. Present cont. Mary is teaching me. I am bein...
Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel. Lihtminevik tegusõna ajavorm, väljendab minevikus toimunud tegevust. Liidetüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki. Liittegusõna tegusõnaühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada. Modaalsõna kõneleja suhtumist väljendav sõna. Murre piirkondlik eripärane keelekuju Muutumatu sõna sõna mida ei saa käänata ega pöörata: määr, kaas, side ja hüüdsõnad.
toimunud) varem, kui äsja toimunud sündmused (Ta rääkis, et ta oli eelmisel päeval kohanud oma sõpra, kellega nad olid käinud koos ülikoolis. He said that he had met his university friend the day before.) Aja- ja kohamäärused: this asemel that Now then Yesterday the day before; previous day Tomorrow the next day Kestev ajavorm: had+ been+ tegusõna+ing Had been doing/asking Määrsõna: alates, mingist ajast peale (since); He said had been reading the newspaper since 10 the other day (eelmisel päeval). (Teatud aja) jooksul, vältel (for); They had been chatting for hours before the parents came home.
toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid. Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid. matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga manu manus, f., substantiivi deklinatsiooni IV käändkond actiones poenales kahjutasude / hüvitiste hagid actiones actio, actionis f., substantiivi deklinatsiooni III käändkond poenales poena, poenae f., substantiivi deklinatsiooni I käändkond 25) Määrata verbi isikulõpp ja ajavorm. Nimetada põhivormid. Tõlkida. Venit ven-, (praes. ind. act. sg. 3); venio, veni, ventum, ventire, IV pöördkond ta tuleb/saabub Pertinet pertin-, (praes. ind. act. sg. 3); pertineo, pertinui, -, pertinere, II pöördkond- ta ulatub/puutub 26) Moodustada praesens ind.pass. sulgudes näidatud vorm. Tõlkida Punire (sg. 1) punior, mind karistatakse Vetare (pl. 1) vetamur, meid keelatakse 31) Moodustada sulgudes näidatud vorm. Tõlkida Mittere (ger.gen
Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3. pöördes, nt kostma, sadama, helendama. Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. Ajakategooria liikmed Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). Olevik Olevik on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse nii siis, kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne. Olevikul puudub tänapäeva eesti keeles tunnus. Keeles on säilinud siiski mõningad morfeemid, mida võib pidada ajalooliseks oleviku tunnuseks: oleviku kesksõna tunnus v, ainsuse 3. pöörde tunnus b, mitmuse 3. pöörde tunnuses vad sisalduv va ning samuti
kokkuvõtet tehes. Pöördsõna ajakategoorial on kõneviisist olenevalt erinev arv liikmeid: 1. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk perfekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. 2. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. 3. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg olevik. 39. Olevik e preesens, iseloomustus ja näited. Olevik ehk preesens on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse: - kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne, näiteks Jüri loeb raamatut, - kui sündmushetk järgneb kõnehetkele, tulevikus toimuva sündmuse väljendamiseks, näiteks Jaan ehitab endale suvila. Olevikul puudub tänapäeva eesti keeles tunnus. Keeles on säilinud siiski morfeemid, mida võib pidada ajalooliseks oleviku tunnuseks: oleviku kesksõna tunnus v, ainsuse 3
pöörde lõpus), -kse (umbisikulise tegumoe olevikus), -v (oleviku kesksõna tunnuses); 2) lihtminevik e imperfekt, tunnused -si (ela/si/d, õppi/si/me); -is (laul/is, möön/is); -i (teg/i, oli/i, pani/i); -s (käi/s, hakki/s); 3) täisminevik e perfekt: olema olevikus + -nud (on käi/nud); 4) enneminevik e pluskvamperfekt (pluperfekt): olema lihtminevikus + -nud (ol/i luge/nud); 5) üldminevik e preteeritum (tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldine ajavorm – märgib sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti tähendusi). 4. Tegumoekategooria 1) isikuline tegumood e personaal. Tunnuseta; 2) umbisikuline tegumood e impersonaal, tunnused -da (käi/da/ks, min/da/vat); -ta (teh/ta/gu, karju/ta/kse); -a (käi/a/kse, näh/a/kse, pann/a/kse, tull/a/kse); -d (laul/d/i, möön/d/i). 5. Kõneliigikategooria 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv. Tunnuseta;
sisaldama, seisnema * olemasolulaused kohamäärustega (kuskil on midagi) * liigitavad ja nimetavad öeldistäitelaused (midagi on mingisugune) * lause alus: abstraktne mõiste või passiivne olukorras olija Jutustav tekst (uudised, rahvajutud, ilukirjanduslikud jutustused, elulood, ajaloolised ülevaated jne) * sündmuste edastamine ajalises järgnevuses * Alguses esitatakse sageli teema ja tegelane, seejärel räägitakse, mida ta tegi. * põhiline ajavorm: lihtminevik * tegevusverbide esinemine: tegema, minema, kirjutama * aja- ja kohaväljendid (kus ja millal midagi toimus) * Lause alus on aktiivne tegija. Põhjendav tekst (arvamuskirjutised, esseed, arvustused, dialoogid, teadustekstid jne) * autori arvamuse ja hinnangu vahendamine ning nende põhjendamine * nähtuse põhjuse ja tagajärje seoste väljatoomine * vastandav või võrdlev ülesehitus * tingiv kõneviis * eitavad laused * omadussõnade rohkus
a 83,1%). Erinevalt teistest samal eksamil testitavatest osaoskustest annab keele struktuuri osas iga õige vastus 0,5 punkti. Õpilaste grammatikaoskust kontrolliti kolme ülesandega, millest esimesed kaks olid valikvastustega ülesanded (vastavalt kolm ja neli valikut). Kontrolliti peamiselt ajavormide, eessõnade, artiklite, asesõnade ja üldisema sõnavara kasutust. Kolmandas ülesandes testiti õpilaste oskust valida vastavalt kontekstile lünka sobivaim ajavorm. Keele struktuuri esimese ülesande sooritusprotsent oli 77,6%, teisel ülesandel 85,4% ja kolmandal 63,4%. Seega osutus teine ülesanne esimesest mõnevõrra kergemaks. Graafik 5 2.5. Kõnelemine Eksami suulise osa sooritusprotsent oli 88,4% ja keskmine saadud punktisumma 13,1 (vt punktide jagunemist graafikul 6), mis näitab, et inglise keeles kõnelemine ei ole põhikooliõpilastele raske ja eksamivorm ei valmistanud samuti raskusi
ülekandumine, mida omas surnu. 28. Omne ius aut consensus fecit aut necessitas constituit aut firmavit consuetudo – Kogu õigus kas on tulnud üksmeelsusest või määratud hädavajalikkusest või olnud veendunud komme. Legis vigorem = vicem Rabere = seadusvõimu omama 14 Harj 25, lk 86 (excusat – firmavit) Nt: habemus – pl 1, praes. ind. act; habeo, bui, bitum, ēre; me omame, meil on singular, plural SÕNA ISIKULÕPP AJAVORM PÕHIVORMID TÕLKIDA excusat Sg 3 Praes ind. act Excuso, avi, atum, are Vabandab,õigustab scripsistis Pl 2 Perfe ind act Scribo,scripsi,scriptum,ere kirjutasite agnoscit Sg 3 Praes ind act Agnosco, novi, nitum, ere Tunneb, tunnustab obligavi Sg 1 Perfe ind act Obligo, avi, atum, are sidusin
Minevik imperf. aspekt . Seda maja ehitati aasta aega. perf. aspekt . See maja ehitati aastaga valmis. Tulevik imperf. aspekt Sügisel hakatakse hotelli ehitama. . perf. aspekt . Hotell ehitatakse kevadeks valmis. 2) passiivi mineviku kesksõna lühivormi kasutamine Perfektiivse aspekti puhul võib kasutada passiivi mineviku kesksõna lühivormi, mille ajavorm täpsustatakse tegusõna abil. Õige vorm valitakse põhisõna soo ja arvu järgi. Passiivi mineviku kesksõna tõlgitakse eesti keelde tud-kesksõna abil. 49 Olevik perf. aspekt ------- ------- Minevik perf. aspekt 2001 . See maja on ehitatud 2001.a. . Maja oli eriprojekti järgi ehitatud. Tulevik perf. aspekt
Võrdlusastmeid ei saa moodustada sõnadest minimaalne, maksimaalne, optimaalne, sest need tähistavad juba omaduse kõrgeimat määra. LAUSE ÕIGEKEELSUS H 2. Võõrmõjulised ühend- ja väljendverbid. Seadused tuleb ümber vaadata > Seadused tuleb üle vaadata See on ülemuses kinni > See oleneb/sõltub ülemusest. H 3. Liiased ühend- ja väljendverbid. Ümber töötlema > töötlema, ümber töötama H 4. Öeldise ajavorm. H 5. Tuleviku väljendamine. Väldi saama-tulevikku. Siin saab olema kaks maja > Siia tuleb/ehitatakse kaks maja. H 6. Poolt-tarind. See ettepanek lükati valitsuse poolt tagasi > Selle ettepaneku lükkas valitsus tagasi. H 7. Öeldise eitav ja jaatav vorm. Ta ei söö ei liha ega kala. Ta ei söö ei liha, ei kala. Vastandus mitte ... vaid. Mitte isa läheb reisima, vaid ema > Mitte isa ei lähe reisima, vaid ema. H 8. Lauselühendeid.
du wirst ihr werdet du wurdest ihr wurdet er,sie, es wird sie werden er,sie,es wurde sie wurden Sie werden Sie wurden Eesti keeles on ajavormid ainult olevikus ja minevikus, saksa keeles olevikus, minevikus ja tulevikus.Saksa keeles on olemas 6 verbi ajavormi (olevik, 3 minevikuvormi, 2 tulevikuvormi) AEG AJAVORM NÄIDE Käesolev / olevik Präsens Er liest Möödanik / minevik Imperfekt, Perfekt Er las. Er hat gelesen. Plusquamperfekt Er hatte gelesen. Tulevik Futurum I Er wird lesen. Futurum II Er wird gelesen haben. Ajavormid liigitatakse liht- ja liitajavormideks
Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse eri osade keeles vaheldub grammatiline ajavorm vastavalt vajadusele, uurimuseidee võib väljendada olevikus või lihtminevikus sõltuvalt sellest, kas viidatakse selgitustele või tehtud uurimusele. 2.4.5. Põhiosa Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Uurimistöö põhiosa koosneb: 1) teoreetilisest osast, milles on ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja varasematest uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist;
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku) Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, näiteks ela/ta/gu, haka/ta/gu. 38. Ajakategooriast üldiselt. Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). 39. Olevik e preesens, iseloomustus ja näited. Olevik ehk preesens on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse: - kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne, näiteks Jüri loeb raamatut, - kui sündmushetk järgneb kõnehetkele, tulevikus toimuva sündmuse väljendamiseks, näiteks Jaan ehitab endale suvila. Olevikul puudub tänapäeva eesti keeles tunnus 40. Lihtminevik e imperfekt, iseloomustus ja näited.
2) Põhiliselt olevikus või lihtminevikus 3) Olemasolulaused kohamäärustega 4) Liigitavad või nimetavad öeldistäitelaused 5) Lause alus on abstraktne, elutu mõiste või passiivne, ei tegutse (nt inimese kirjeldamisel). 6) Iseloomulik teaduslikele tekstidele, õpikutele, artiklitele ja enamasti esineb põimununa. - Narratiivse teksti keelelised tunnused: 1) Jutustamise järjestus sageli kronoloogiline. 2) Aktiivsed tegevusverbid 3) Elus tegijad 4) Ajavorm tüüpiliselt lihtminevik. Sündmuse aeg ja koht täpselt fikseeritud. - Argumenteeriva teksti keelelised tunnused: 1) Esitatakse autori hinnang ja selle põhjendus. 2) Põhjus-tagajärje suhe 3) Lähtepunkt dialoogiline ehk kahepoolne, väljendatakse hoiakut mingi asja suhtes 4) Eitavad laused 5) Iseloomulik arvamuskirjutustele: essee, diskussioon, teaduslikud seisukohti põhjendavad tööd 6) Retoorilise väärtusega keelekasutusvõtted
"väike terav nuga"- mingi traagiline sündmus, kannatus, trauma, sotsiaalne ebaõilgus, muinasjutuesteetika ja lüürilisus, ei lase tagaplaail olevat sotsiaalset jõhkrust esile), "Kaks armastuslugu". Mudlumi debüütromaan ,,Tõsine inimene" (2014) võib lugeda jutukogu, aga ka fragmentaarse romaanina, naiskirjanduse seisukohalt huvitav ajakäsitlus (mineviku ja oleviku lahutamatus enneoleviku mõiste, mis on mäletamise protsessi iseloomustav ajavorm või suhe minevikku) ja suhe kirjutamisse ja mäletamisse (katkendlik, juhuslik), argipäeva registreerimise tehnika, kohati nõukaaegse olme detailideni minev kirjeldamine, loetelude ja nimekirjade suur osakaal: moodne eluloopõhine katkendlik kirjutus (vrd Õnnepalu), nostalgiaga maitsestatud realism;. Ilus Elviira. Burleskne jutustus (2015) - halekirjanduse ehk jenowewa-lugude irooniline ülekirjutamine; naiskirjutuse üks võimalusi, mis pole feministlik või stereotüüpe lõhkuv, vaid
vaimus palju laiem tähendus, kui on neil sõnadel, mida kasutatakse juba väljakujunenud keeltes, ning et nad andsid alguses igale sõnale kogu lause tähenduse, sest nad polnud teadlikud kõnekeele jagunemisest kindlateks osadeks. Enne kui nad hakkasid eristama alust ja täiendit, tegusõna ja nimisõna -- mis polnud sugugi väike vaimne saavutus --, oli nimisõnu täpselt sama palju kui pärisnimesid; infinitiivi olevik oli verbi ainus ajavorm ja mis puutub omadussõnadesse, siis see mõiste kujunes ilmselt välja suurte raskustega, sest kõik omadussõnad on abstraktsed ning abstraktsioon kujutab endast vaevanõudvat ja pigem ebaloomulikku toimingut. Alguses sai iga objekt eraldi nime, olenemata sugudest ja liikidest, mida need alusepanijad veel ei suutnud eristada. Kõik üksikud asjad paistsid nende vaimule eraldi, just nagu nad paiknevad ka looduse pildil. Kui ühte tamme nimetati A, siis teist tamme kutsuti B
Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest. Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest. ( Lorents 1998, 257-263 ). 2.5 Ajatu Universum Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Selles mõttes Universum ise on tegelikult ajatu. See tähendab seda, et aega ei ole. Kuid sellest järeldub omakorda veel üks tõsiasi. Igasugune liikumine Universumis on seotud ajaga täpsemalt öeldes ajavormidega nagu näiteks minevik, olevik ja tulevik. Näiteks keha liikumise kiiruse kirjeldamiseks kasutatakse alghetke, hetkkiiruse ja
millest impulsimomendid ehk Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest. Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest. ( Lorents 1998, 257-263 ). 2.5 Ajatu Universum Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Selles mõttes Universum ise on tegelikult ajatu. See tähendab seda, et aega ei ole. Kuid sellest järeldub omakorda veel üks tõsiasi. Igasugune liikumine Universumis on seotud ajaga täpsemalt öeldes ajavormidega nagu näiteks minevik, olevik ja tulevik. Näiteks keha liikumise kiiruse kirjeldamiseks kasutatakse alghetke, hetkkiiruse ja
Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest. Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest. ( Lorents 1998, 257-263 ). 2.5 Ajatu Universum Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Selles mõttes Universum ise on tegelikult ajatu. See tähendab seda, et aega ei ole. Kuid sellest järeldub omakorda veel üks tõsiasi. Igasugune liikumine Universumis on seotud ajaga – täpsemalt öeldes ajavormidega nagu näiteks minevik, olevik ja tulevik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
