PILDID Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Sageli kasutatakse Clip Arti pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks. Gert Kaasik KIRI Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (vähemalt suurusega 28 punkti). Vältida uudseid ning "p õnevaid" fonte. VÄLTIDA KOGU TEKSTI SUURTÄHTEDES KIRJA, ERAND KUI ON TEGEMIST LASTEGA, KES TUNNEVAD AINULT TRÜKITÄHTI. Vältida kogu teksti esitamist punases kirjas, mida on raske lugeda. Gert Kaasik TEKST Ühel slaidil üks põhiidee. Vähe teksti ühel slaidil.
PILDID Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast - see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Sageli kasutatakse Clip Arti pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks. 4. slaid (loeteluga slaid) KIRI Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (vähemalt suurusega 28 punkti). Vältida uudseid ning "põnevaid" fonte. Vältida kogu teksti suurtähtedes kirja, erand kui on tegemist lastega, kes tunnevad ainult trükitähti. Vältida kogu teksti esitamist punases kirjas, mida on raske lugeda. 5. slaid (loeteluga slaid) TEKST Ühel slaidil üks põhiidee. Vähe teksti ühel slaidil.
kuulajale. Siin alalõigus võib otsida kas helilooja on ise midagi selle teose kohta öelnud, mis on tema sõnum ja/või mida on kirjutanud teised selle teose kohta. Väga teretulnud on ka sinu enda muljed/mõtted, ainult et tekstist peab välja tulema, kelle mõtted need on. Kokkuvõte Enda arvamus, soovitus kuulamiseks. (1-2 lauset) Kasutatud allikad (internet, raamatud, CD...) NB! Ka analüüs on looming, loov lähenemine lubatud! 3. Etapp - vormistus Trükikiri - Times New Roman nr 12, reavahe 1,5. Lõikude vahe 12 pt, taandrida pole vaja, paberi suurus A4, maht 1-2 lehekülge. Tiitelleht pole kohustuslik. Pealkirjaks Muusikateose analüüs, alla teose nimi, autori (koostaja) nimi. Töö ise välja printida ja õpetaja kätte. Kui vaja, küsi abi!
Uurimisöö ülesehitus Uurimistöö soovituslikuks pikkuseks on 20 lehekülge ( min 15, max 25 lehekülge). Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: 1. tiitelleht; 2. sisukord; 3. sissejuhatus; 4. töö sisu, mis on liigendatud peatükkideks, andes ülevaate teemakohasest teoreetiliselt materjalist ja õpilase läbiviidud uurimusest ning selle tulemustest; 5. kokkuvõte; 6. kasutatud allikate loetelu; 7. lisad. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades kasutatakse 1,0-kordset reavahet. Põhiteksti kirjast väiksema kirjaga (8-10 punkti) on jooniste allkirjad ning tabelid. Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge (justify/külgjoondus). Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, taandridu ei kasutata.
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
digitaalne paistab tänapäeva maailmas edu saavutavat. Samas pole oodata, et paberkandjal raamatud niipea ära kaovad. Mujal maailmas eksisteerivad need kaks praegu rahumeelselt kõrvuti. Loomulikult ei kavatse raamat, mis on inimeste meeli lahutanud sajandeid alla anda e-raamatule, mis on eksisteerinud vaid vaevu mõnikümmend aastat. Inimesed, ka mina, hoiavad kinni trükitud raamatust, sest nad on sellega harjunud. Kaaned, lehed, peenike must trükikiri, see tunne. Samas ollakse huvitatud e-raamatutest need on uued ja huvitavad, kuigi tegelikult on nad vaid lihtsad tekstifailid. Raamatute ja e-raamatute suhtes saab paralleele tõmmata Internetisuhtluse ja suhtlusega päriselus vahel. Vahel paistab, et suhtlus näost-näkku on välja surnud ja kõik on Internetti kolinud. Tegelikult ei ole. Kuigi Internett pakub palju häid võimalusi, ei sure suhtlus päris elus kunagi välja. E-raamatud
Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega
välditakse sõnakordusi ja kasutatakse rikkalikku sõnavara; välditakse slängi, ajakirjanduslike, käibe- ja poeetiliste (üliemotsionaalsete) fraaside kasutamist; hoiduda tuleb võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile. 3.3 Lehekülje kujundus Töö vormistamisel kasutatakse valget vertikaalasendis paberit formaadiga A4 (210 x 297 mm). Tekst trükitakse lehe ühele poolele reavahega 1,5. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe servadest jäetakse 2,54 cm ülalt, alt ja paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. Kõik leheküljed tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. Lehekülgede (v
selgitav materjal. 17 4. VORMISTAMINE 4.1. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse korrektses eesti keeles. Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust. Õpilasuurimus ja praktilise töö raport vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel ja joondatakse rööpselt. Joondamisel jäetakse lehekülje vasakusse serva 3 cm, paremasse 2 cm ja üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0. Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku. Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse kursiivis. 4.2
puudusid vokaalid. Alles 600-100 m.a.j. vokaliseeriti tekstid. Piibli taustaks on väga spetsiifiline kultuuritüüp. On väga palju uuritud suulise ja kirjakultuuri erinevusi(nt Levi-Strauss ,,Metsik mõtlemine", Goedy ,,Metsiku mõtlemise kodustamine"). Sellest ajast, kui tekste hakati kirja panema, muutus inimeste mõtelaad väga palju. Kuni trükikirja leiutamiseni loeti (ka Euroopas) tekste valjusti hääldades, sest sõnadel ei olnud vahesid. Kui leiutati trükikiri, siis lugemisprotsess individualiseerus. Kõik see on tänapäevases maailmas kaasa toonud psüühika individualiseerumise. Piibli puhul tuleb meeles pidada, et algselt oli tegu kogukondlike tekstidega. Walter Ong on uurinud seda vaheperioodi, mis jääb suulise kultuuri ja kirjakultuuri vahele. Hirograafiline kultuur käsitsikirjutamise kultuur. Ta on ka loetlenud suulise mõtlemise üheksa omadust. Suuline mõtlemine ja väljendamine on kõneleja-keskne. Poeetiline
· paljusõnalisuse, sõnakorduste ja võõrsõnadega liialdamise vältimine. · kõne- või konspektistiili, liigse lakoonilisuse vältimine. · slängi ja üliemotsionaalsete väljendite vältimine. 2 9 3. Lehekülje kujundus Töö vormistamisel kasutatakse valget paberit formaadiga A4 (210 x 297 mm) vertikaalse (portrait) asetusega. Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5. Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe servadest jäetakse 2,54 cm ülalt, alt ja paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata.
Köited on lihtsalt avanevad, neid ei pea jõuga lahti murdma. Raamatud on tugevalt köidetud, nii et ei pea kartma, et nende lehed peale mõnekordset lugemist küljest kukuvad. Raamatud on traditsioonilises raamatuformaadis. Selles osas ei kuulu Vilep nende autorite hulka, kes arvavad, et 26 lasteraamatu formaat peaks olema võimalikult suur või erikujuline. Lasteraamatu trükikiri peaks olema suur ja kergesti loetav. Kõik Vilepi raamatud peale jutukogu ,,Lendav õunapuu" on kirjutatud läbivat suurtähte kasutades, mis peaks hõlbustama lugemaõppija tähtede kokkuveerimist. Mõnede uuringute kohaselt ei hõlbusta suurtäht oma ühetaolisuse poolest lugemist, eelistada tuleks suuremaformaadilist väiketähte. Oluliseks peetakse ka teksti liigendamist piltide ja vahepealkirjadega. (Müürsepp 1996: 8).
annaabi.ee 
