Kristiina Moosel 12.B Nerva Eesti graafikakunstnik Sadakond akrüülmaali Enam kui 200 graafikaseeriat Sündinud 1972. aastal Hariduselt helilooja Tehnika Digitaalnejoonistuslaud ja survetundlik pliiats Tehnoloogia "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" Giclée-nimeline tehnoloogia Nerva "Tõmbame uttu!" (2014) Looming Kahemõõtmelisus ja fantaasialoomad Eesmärgiks positiivse meeleolu tekitamine Pealkirjadel suur rõhk Inspiratsiooni allikaks looduses esinev värvikooslus Suurimaks eeskujuks Looja Nerva "Trummi löömine" (2004) Nerva "Nokklooma pilt" (2011) Nerva "Tibutab" (2010) Navitrolla Eestimaalikunstnik Elas Navi külas 1993 alustas professionaalse kunstnikuna Navistlik joonistamisstiil Looming Segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest Motiiviks mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste
12. TEKSTI PAIGUTUS LEHELE (kontrollin seda enne, kui hakkan sisukorda tegema) Millal võib alustada lehekülje alläärest uue pealkirjaga? Uut pealkirja võib alustada lehekülje alläärest ainult, siis kui pealkirja alla mahub vähemalt 2 rida teksti. Kui ei mahu, siis viiakse pealkiri uuele lehele. 13. Sisukord NÕUDED KUIDAS TEEN a) Veendun, et pealkirjadel on määratud stiilid Asub???? Tiitelehe järel (teksti ( pealkiri1, pealkiri 2..) ja leheküljed on ees) nummerdatud Koostatud ???? on koostatud b) Teen tühja lehe sisukorra jaoks: klõps kõige automaatsisukorrana esimesse pealkirja ees- CRTL+ÉNTER c) Klõpsan seal, kuhu peaks sisukord tulema ( TUHJA LEHE VASAKUL ÜLEVAL ÄÄRES)
Uuelt leheküljelt algavate töö esimese astme pealkirjade ja järgneva teksti või teise taseme pealkirja vahele tuleb jätta tühi rida, samuti pealkirja ja sellele eelneva teksti vahele. Kolmanda ja neljanda taseme pealkirjad järgnevad nii tekstile kui ka eelmise taseme pealkirjale tavalise reavahega, samuti on tavaline reavahe nende ja järgneva teksti vahel. Sissejuhatust, kokkuvõtet, resümeed, kasutatud allikate loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Leheküljenumbreid loetakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorrale lehekülje numbrit välja ei trükita
2.MUID KASULIKKE NIPPE MS WORDIS 2.1 Dokumendikaart Kui teil on tarvis üle vaadata, täiendada ja parandada väga pikka dokumenti, on õigete kohtade üles leidmine tõeline nuhtlus. Kui te olete oma töö aga eelnevalt korralikult vormistanud, kasutades pealkirjade alajaotusi, võite dokumendis liikumiseks kasutada kaarti. Selleks valige menüüst 'View' -> 'Document Map'. Vasakul ekraanipoolel avaneb aken, kus on ära toodud kogu pealkirjade alajaotused. Pealkirjadel klõpsates on väga mugav dokumendis õigetele kohtadele liikuda. 2.2 Kuidas leida vajalikku osa pikast dokumendist? Kui töötate pika dokumendiga on mugav kasutada Wordi otsingumootorit. Otsingu avamiseks valige Edit - Find ning sisestage vajalik otsingusõna. Dialoogiakna saab avada ka lühivaliku klahviga Ctrl+F. Find-dialoogiaken on aga üsna suur ja katab olulise osa ekraanipinnast, tehes ebamugavaks teksti redigeerimise. Otsingut on
2. MUID KASULIKKE NIPPE MS WORDIS 2.1 Dokumendikaart Kui teil on tarvis üle vaadata, täiendada ja parandada väga pikka dokumenti, on õigete kohtade üles leidmine tõeline nuhtlus. Kui te olete oma töö aga eelnevalt korralikult vormistanud, kasutades pealkirjade alajaotusi, võite dokumendis liikumiseks kasutada kaarti. Selleks valige menüüst 'View' -> 'Document Map'. Vasakul ekraanipoolel avaneb aken, kus on ära toodud kogu pealkirjade alajaotused. Pealkirjadel klõpsates on väga mugav dokumendis õigetele kohtadele liikuda. 2.2. Kuidas leida vajalikku osa pikast dokumendist? Kui töötate pika dokumendiga on mugav kasutada Wordi otsingumootorit. Otsingu avamiseks valige Edit - Find ning sisestage vajalik otsingusõna. Dialoogiakna saab avada ka lühivaliku klahviga Ctrl+F. Find-dialoogiaken on aga üsna suur ja katab olulise osa ekraanipinnast, tehes ebamugavaks teksti redigeerimise. Otsingut on
lõiguvahe suurus). - Esimese astme pealkiri algab uuelt lehelt, st vahetult selle ees mingit vahet ei ole. - Teise ees võiks olla umbes kahe lõiguvahe suurune vahe. - Kolmanda astme pealkirja (ja järgmiste) ees on tavaline lõiguvahe (või mõne punkti võrra suurem). - Pealkirjale eelnev vahe tuleks pealkirja vormingus kohe ära määrata nii, et see auto- maatselt kõigil järgmistel sama astme pealkirjadel sama tuleks. Sisukord - Sisukorras näidatakse pealkirju kuni kolmanda astmeni. - Sisukorras on iga järgneva madalama astme pealkiri taandega (vt käesoleva doku- mendi sisukorda) - Ära unusta tööd lõpetades sisukorda tervikuna ja/või lehekülgi uuendada. 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal 2.3.1 Joonised ja tabelid Joonistel on reeglina allkirjad ja tabelitel pealkirjad. Joonised ja tabelid nummerdatakse, numeratsioon (tabelitel oma, muul graafilisel
Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Ei ole soovitav kasutada pikemaid kui kolmeosalisi peatükkide jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud). Liiga lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Peatüki (ka alapeatüki) pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõikide töö iseseisvate osade, st sissejuhatuse, sisupeatükkide, arutelu, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse pealkirjad kirjutatakse läbivate suurtähtede ja esimese astme
Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku. Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse kursiivis. 4.2. Pealkirjad Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Üldpealkirjad ja peatükkide pealkirjad kirjutatakse läbiva suurtähega. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisa(d) on ilma numbrita ja algavad uuelt lehelt. Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid ei kasutata (vaata ka tabel 1). Tabel 1. Pealkirjade vormistamise nõuded (tabel on vormistatud illustreerivana, kasutades kirjeldatud reavahesid) Pealkirja tüüp Vormistus
Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö koostajal on hierarhias raske orienteeruda, ei saa keegi teine sellest ammugi aru. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata
annaabi.ee 
