Seda piisab üldiseks teadmiseks. Ammas, Anneli. Suur juubeliparaad annab aimu Eesti kaitsevõimest. // Eesti Päevaleht. - (2008 / Feb / 20), lk. 4 ANNOTATSIOON: Aastapäevaparaadile Pärnusse koguneb üle tuhande kaitseväelase ja kaitseliitlase. Esimest korda toob kaitsevägi paraadile sõjatehnika üksuste kaupa, mitte ainult üksikute näidiseksemplaridena MÄRKSÕNAD: Eesti / Pärnu / paraadid / iseseisvuspäev / tähtpäevad / kaitsevägi / sõjatehnika Ülesanne 3 Märksõna: kooliraadio Võrreldes eelmiste annotatsioonidega, siin pealkiri sisaldab nii palju infot artiklite kohta, et annotatsioon ei ole vajalik. Aga mõnel korral on toodud pikkad ja informatiivsed annotatsioonid. Nad sisaldavad mitte ainult sündmuste loendit samuti ka nende kirjeldust, avavad artiklite sisu ja eellood. Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp.
opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja rahvaste muusikat. Riigistamise aastal (1934) moodustas üle poole saatekavast muusikasaated, sama osakaal kuni 1940. Sõnalisi 27% (nendest juhtiv roll päevauudistel ja loengutel), segasaateid 22% (peamiselt kirkikusaated, reklaam, võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega (Vilde, Under, Alver). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu enam pole. 1937.1938. alustati saatekavareformi, millega raadio püüdis võita uusi kuulajaid. Programmis pakuti ka senisest rohkem praktilisi nõuandeid, saateid ajaloost, kaasajast, õpiringid, keeletunnid (nii eesti kui võõrkeel), alustati ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks
Raadio ajalooga täiesti algusest tutvumiseks peaksime minema tagasi üle- eelmise sajandi lõppu. Noor itaallane Guglielmo Marconi alustas katseid Hertzi lainetega kevadel 1895. Augustis võttis ta kasutusele antenni ja maaühenduse ning suurendas vastuvõtukaugust 2400 meetrini. Sama aasta alguses konstrueeris Aleksandr Popov Peterburis elektromagnetlainete koheerertüüpi vastuvõtja. Vastuvõtjat kasutati algselt äikesemärkijana, seejärel morsesignaalide vastuvõtjana. Koheererile lisas ta atenni ja demostreeris seda 7. mail 1895. aastal. 24. märtsil 1896 korraldas ta esimese raadiosaate edastades 250 m kaugusele radiogrammi ,,Heinrich Hertz". Nii oli loodud uus sidetehnika, raadiotelegraaf. Kuna generaatori oluliseks osaks oli sädemikuga Hertzi vibraator, siis kasutati omal ajal ka nimetust sädetelegraaf. Sama aasta alguses demostreeris oma leiutist ka Marconi ning 2. juunil 1896 täitis ta ka Inglismaal patenditaotluse. Marconi sai 2. märtsil...
vajalikud punktid ja tegi temast kahekordse olümpiavõitja. Eesti raskejõustiklased tulid Berliinist tagasi kokku seitsme medaliga, peakangelasena KP. Eesti oli Maailma-Kristjanilt palju saanud - just uhkust ja enesekindlust. Selle eest anti talle ka vastu. Väiksemaid kingitusi juba siis, kui olümpiasangar 2. VIII hommikul Balti jaama saabus. Seejärel tuli riigivanema vastuvõtt, esinemine ringhäälingu kooliraadio osas, kuu aega ametlikku puhkust. Esile tõsteti olümpiavõitjat ka tema töökohas Tallinna Keskvanglas, kus ta tõsteti senisest vangivalvuri seisusest veltveebliks. Eesti riigi vahest kõige märgatavam tähelepanuavaldus oli see, et talle kingiti Aegviidu lähedal Pillapalus 45 ha suurune talu. Eesti riigi sümbolite hulka kuulusid tugevad mehed ja põllupidamine. Selliselt tutvustati olümpiavõitjat ka ajakirjanduses - põllumehena uudismaal
ning iga klass peaks ühiselt vastama küsimusele, vastuse üles kirjutama ning viima kantseleisse kontrolli. Küsimusi esitatakse erinevate ainetega seoses, kooli ajalooga seoses või kooli tähtsa sündmusega seoses. Pärast eelkella teatatakse vastus. Reedel ehk viimasel sünnipäevanädala päeval teatatakse tulemused ja jagatakse auhind laiali. Toimud kooli sünnipäevanädala esimesel päeval. 2.3 Sihid Sündmise läbiviimiseks oleks vaja kooliraadio kasutamise luba, viktoriini küsimusi koolist. 2.4 Mõjutavad tegurid Mõjutatavaks teguriks võib olla ühe klassi killustatud erinevatesse ruumidesse. Oluliseks teguriks on ka kord klassis ja müra suurus koolis ning koridorides. 2.5 Sihtrühm Sihtrühmaks on iga klass alates 10.a- 12.e klassini. Sündmus on mõeldud kõikidele õpilastele kaasalöömiseks (välja arvatud õpetajad). 2.6 Võimalused ja probleemid
[www] http://www.tps.edu.ee/materjalid/ujumine/? Ujumine_liikumisharrastusena.(18.04.2013) õpilane endale sedeli, kus oli kirjas sündmusega seotud oluline informatsioon. (LISA 2) Palusin endale appi mõned koolikaaslased, kes oleksid mulle ujulas abiks ja aitaksid tagada basseinis ohutust. Lisaks sain endale 12. klassist fotograafiahuvilise, kes hea meelega mu ürituse jäädvustas. Samuti teavitasin õpetajaid abiliste puudmistest koolitundidest. Palusin õpilasi üritusest teavitada ka kooliraadio kaudu. Ürituse meenutamiseks sai iga osaleja diplomi. (LISA 3) Veel sain kooli majandusjuhatajalt neli suurt kommikotti, mis ma kõigi osalejate vahel ära jagasin. 2.1. Mängud ja teatevõistlused Kõigepealt tegin lastele kolm kaasahaaravat võistkonnamängu ja seejärel alustasin erinevate teatevõistlustega. Mängud: 1) Käsnad ja ämbrid. Eesmärk oli saada võimalikult kiiresti ühest ämbrist vesi teise
makett, moekollektsioon, tarbekunstiteos, digitaalne kunstiteos (kodulehekülg, digitaalsed maalid ja joonistused), õpimapp (tööde kogum) jms; b) kirjandus- või ajakirjandusteosed, näiteks novell, romaan, luulekogu, tõlge, kooli almanahh, ajaleht, õpimapp (tööde kogum) jms; c) heliteos, näiteks omaloomingulise muusikateose või heliteose esitus, omaloominguline heliplaat, kuuldemäng, kooliraadio programm jms; d) fotoseeria või -jutustus; e) film, näiteks dokumentaalfilm, portreefilm, animafilm, lavastuslik film, muusikavideo jms; f) etendus või näitus, näiteks näidend, tants (koreograafia), kunsti-, kirjandus- või fotonäitus, temaatiline stend jms. 2) projektid: õppekäigu, näituse, muusikaürituse, konverentsi vm korraldamine; ürituse (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu jne) korraldamine, projekti
Kuna tegemist on loomingulise projektiga, ei ole meediaprojekti vormistamise ja kaitsmise juhendis väga rangeid piire tööle seatud. Loetletud on võimalikud projekti vormid: · ajaleht (küll pigem laualehe formaadis); · fotojutustus (võimalus vormistada PowerPointis või mõnes videotöötlusprogrammis koos teksti, taustamuusika või salvestatud autoritekstiga); · audioprojekt (raadiosaade, mis sisaldab autoriteksti ja intervjuud, kooliraadio päevaprogramm, kuuldemäng vms); · videoprojekt (dokumentaalfilm, portreefilm, probleemsaade, muusikavideo, animaklipp, meeleoluklipp, lavastuslik film jne); · hiljem on lisandunud näiteks fotokalender, fotokujundusega õnnitluskaartide komplekt, oma bändi singel (karbitootena, s.t. helindatud plaat oli ka kaubanduslikult pakendatud.), heade mõtete raamat. Kool tagab juhendaja vastavalt valitud teemale ning projekti vormile. Nii on lisaks
annaabi.ee 
