3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid
Logistiline ahel Automatt Regiina Selart 1. Tooraineks on lateks, lõng ja lõnga karkass Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2. Karkassile õmmeldakse peale lõng Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 3. Seejärel töödeldakse toodet nõeltöötlusliinis Click to edit Master text styles Second level Third level ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP...............................................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Carina Peet Kas me oleme internetis kaitstud? Essee Õpioskused ülikoolis (SHZU.00.005) Juhendajad: Maria Murumaa-Mengel Ene Selart Tartu 2014 Privaatsusele on igal inimesel õigus nii seaduse kui ka eetiliste kommete kohaselt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse 26. paragrahvis on öeldud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 2014). Internetiajastu toob kaasa varasemast suuremad võimalused rikkuda inimeste privaatsust. On teada, et noored ehk Y-generatsioon kasutavad internetti tunduvalt rohkem kui vanem põlvkond, alustades juba varajasest east. Siit
14. sajandi algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. Franciscus de Moliano korraldas inkvisitsiooni ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati ketserluses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada. ( Anti Selart. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250. ) Saksa ordu jaoks oli 14. sajand õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus, mis võimaldas ehitada võimsaid ordulinnuseid ja õitsvaid kaubalinnu. Samas toimus pidevaid sõjakäike leedulaste vastu, millest lisaks ordurüütlitele võtsid osa ka ilmalikud rüütlid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Selline " ristisõjaturism " kestis kuni 15. sajandi alguseni. Ordu suurim territoriaalne ulatus oli 14. ja 15
Ühiskonnateaduste instituut Kas tudeng vajab fakte ehk kumb oli enne, kas oskused või teadmised? Essee Õpioskused ülikoolis SHZU.00.005 Kadri Oviir Juhendaja: mag Ene Selart meediauuringute nooremteadur Tartu 2014 Tudengi igapäeva elu juurde kuulub pidevalt uute faktiteadmiste nii öelda läbi töötlemine. Sellega ollakse lihtsalt harjunud, nii on olnud põlvest põlve. Viimasel ajal on aga hakatud tähelepanu pöörama ka teistsugustele õppemeetoditele kui vaid faktekesksetele. Palju kõneainet on saanud meedias Hannes Tamjärve (2012) õhinapõhise õppe idee, kuid samas on
merehospidal, park ja loss Kadriorus). Kõik need objektid pakkusid uusi töökohti, mis on eriti aktuaalne tänasel päeval. Peeter Esimene muretses mitte ainult oma sõdurite ja eesti rahva füüsilise tervise pärast, ta võimaldas inimestele nautida ka ilu ja loodust.. Nagu Jüri Kuuskemaa raamatustselgub, oli vene valitseja suur romantik: ta rajas parke, istutas taimi, ehitas losse ja saatis naisele oma kirjas piparmündi õisi!!! A.Pajur, A. Kriiska, A. Selart, B. Kibal, A. Andersen "Eesti Ajaloo Atlas" Avita 2006. Heiki Haljasorg "Loss sajandiste tagant Kadriorg", Äripäev Visioon, 31.03.2006; Jüri Kuuskemaa "Peeter I ja Katariina I Tallinnas" "Valgus", 2004 Heimar Lenki Bloog , 23. detsember 2011 Heiki Haljasorg "Talvine Mustpeade maja" "", Äripäev Visioon" 30.11.2007 Robert Nerman, ,,Vallutusplaanid ajendasid Peeter I rajama Tallinna sõjasadamat", Tallinna Postimees, 8.12.2006 Tallinna sadam,ajalugu,Vikipeedia
lahingutes Berliini, Hamburgi ja Breemeni all. Vabatahtlike sõjakäik lõppes 1814. aastal Pariisi lähistel, kust mehed pöördusid tagasi koju. 12 Kasutatud kirjandus 1. Allikad: http://topper10.files.wordpress.com/2008/11/horatio_nelson1.jpg 2. Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2003 3. A.Pajur, A. Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andersen "Eesti Ajaloo Atlas" Avita 2006 13 14
Tartu: Ilmamaa. Kolm autorit Viide tekstis 1. (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2010: 213) 2. (Hirsijärvi et al: 305) või (Hirsijärvi jt: 305) Kasutatud Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja allikates kirjuta. Tallinn: Medicina. Neli või rohkem Viide tekstis (Kriiska et al 2006: 124) autorit Kasutatud Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen, A., allikates Pajur, A.. (2006). Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita. Toimetaja, Viide tekstis (Safire & Safir 2008: 29) koostaja autori Kasutatud Safire, W. & Safir, L. (koost.). (2008). Tarkade mõtete asemel raamat. Tallinn: Ersen. allikates Artikkel/peatükk Viide tekstis (Lagerspetz 2005: 180) kogumikus (autor Kasutatud Lagerspetz, M
Tallinn: Avita. Viikberg, J. 2001. (toim) Noored filoloogid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Kahe ja enama autoriga teose autorite perekonnanimede ja eesnimetähe vahel on koma, nt: Liiv, H., Pikver, A. Praktiline inglise keele grammatika. 1995. Tallinn: Koolibri. Rohkem kui kahe autori, koostaja või toimetajaga teose puhul (tekstiviites nt (Kriiska jt 2006)) esitatakse kõigi autorite, koostajate või toimetajate nimed, nt: Kriiska jt .2006. (koost) Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel oleva alapealkirjaga, kordustrüki trükk märgenditega täiendatud, parandatud; toimetaja nimega jne, nt (tekstiviide (ÕS 1999)): ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
aastani kui Saaremaa vallutati ära. Hüpotees on, et kroonika autoriks on preester Henrik, kuid tegelikult kroonika on anonüümne, sest kuskil tekstis pole mainitud autorit. Tegelaste hulgas esineb preester Henrik, tema nimi on mainitud sellistes kirjeldustes, mis on piisavalt elavad ja detailsed, et jääks mulje nagu oleks teksti autor ise neid sündmusi pealt näinud ja osalenud. Henrik tuli Liivimaale umbes 1205. aastal, kuid kroonika ütlus algab juba varasema aja kohta. Anti Selart isiklikult usub, et on kasutatud varasemaid tekste. Kroonikas on kirjas Henricus oe Lettis, mis on tõend et Henrik on lätlane. Henrik elas veel 1259. aastal, teda kutsuti kohtuprotsessi ülekuulamisse. Henriku päritolu kohaks peetakse tänapäeval Kesk-Saksamaad (Magdeburg), sest kroonika tekstis on sageli mainitud vähemtähtsaid rüütleid ja aadlikuid Magdeburgist. Kroonikal on kaks lõppu, 1224 (Tallinn) ja 1227 (Saaremaa). Kroonika mõte on propageerida iseennast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
