50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 30 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liizerel
Õppematerjali autor
seaduslikkuse printsiip (va riigid, kus valitseb diktatuur). Kuid see, mida seaduslikkuse printsiip sisuliselt nõuab, tuleneb ülejäänud printsiipidest ja kui tekib oluline vastuolu seaduslikkuse ja mõne muu printsiibi vahel siis tuleb muuta seadust ja sellega see vastuolu kaotada. Sellisel juhul on selgelt näha kuidas teised printsiibid muudavad seaduslikkuse printsiibist tulenevaid nõudeid. 3. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega , mis jagunevad: · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne.,
seaduslikkuse printsiip (va riigid, kus valitseb diktatuur). Kuid see, mida seaduslikkuse printsiip sisuliselt nõuab, tuleneb ülejäänud printsiipidest ja kui tekib oluline vastuolu seaduslikkuse ja mõne muu printsiibi vahel siis tuleb muuta seadust ja sellega see vastuolu kaotada. Sellisel juhul on selgelt näha kuidas teised printsiibid muudavad seaduslikkuse printsiibist tulenevaid nõudeid. 3. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega, mis jagunevad: · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne.,
Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip – kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip – Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja
järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab
teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks. Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5 Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Erinevad kohtuastmed. Riigisisene ja rahvusvaheline tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja -kindlus. EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebele. Edasikaebe
Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. 12) Süütuse presumptsiooni printsiip - Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: õigus süütuse eeldusele; süü tõendamiskoormise asetamine riigile; õigus vaikida; õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks 13) Õigus edasi kaevata - Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. 14) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest - Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõülikult süüdi või õigeks
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakoh
EKSAM I Grupp küsimusi 1.Seaduslikkuse printsiip - Tähendab seda, et õiguskaitse asutuste ülesehitus ja tegevus peab toimuma seaduses ettenähtud korras. 2.Ökonoomsuse printsiip- õiguskaitseasutuste poolt tegevuseks tehtud kulutused peavad olema vastavuses saadud tulemustega. 3.Moraalse kahju vältimise printsiip- kedagi ei tohi süüdi mõista kui ta on süütu ehk õiguskaitseorganite tegevus peab üksnes ja ainult tagama tegelike ja tõeliste süüdlaste väljaselgitamise ja süüdimõistmise. 4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid