Õiguskaitseasutuste süsteem (1)

• Avaliku sektori kulud:
  

• Palgad
  
• Hooned
  
• Sisustus
  
• Jne
  

• Õiguslike vaidluste poolte kulud:
  

• Õigusteenus (nt advokaadi tasu)
  
• Isiklik ajakulu
  
• Jne
  

• Kui proovida vähendada ainult otseseid kulutusi siis vea hind võib muutuda talumatult suureks.
  
• Kui asuda vea hinna vähendamise eesmärgil suurendama otseseid kulutusi, siis teatud punktis saabub olukord, millal otseste kulutuste suurendamisega ei õnnestu enam saavutada vea hinna vähenemist sellisel määral, et õigustada suurenevaid otseseid kulutusi.
  

• mida kergem süüdi mõista: isikut liiga kerge süüdi mõista (palju 4.tüüpi vigu)
  
• isikut liiga raske süüdi mõista (liiga palju 3.tüüpi vigu); 4.tüüpi vigu poleks üldse
  
• tasakaalupunkt: isiku süüdi mõistmine sobivalt raske
  algselt kaitse võis teada tunnistaja nime, ei sobinud kokku organiseeritud kuritegevusega; tulid anonüümsed tunnistajad, tunnistajaid kontrollida raske, oht ja tegelikkus, et riiklik süüdistuse pool hakkas oma situatsiooni liigselt ära kasutama; anonüümsed tunnistajad võivad olla, aga nad ei või olla ainsad tunnistajad;
  

• protsessi kasu konkreetses asjas (poolte konflikti lahendamine); ka vigane lahend võib tuua mingisugust kasu (sõltuvalt sellest, kui kaua on konflikt üelval, on nende mõlema aktiivsus pärsitud; võib kasutusele minna liigselt ühiskondlikku ressurssi
  
• protsessi kasu üldiselt:1) avalikkuse informeerimine normidest; 2) õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kasv
  

• õigusliku vaidluse pooled tajuvad resultaati õiglasena
  
• üldsus tajub õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimist õiglasena
  
• väldib tahtlikke vigade tekkimist
  

• riigi- või ärisaladuse hoidmiseks
  
• kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks
  
• kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid
  

• KRmS § 9 lg (2): Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil.
  
• KRmS § 10 lg (2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. 
  
• KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest.
  

• toimub kriminaalmenetlus
  
• on esitatud kaebus haldusasjas
  
• on esitatud hagi tsiviilasjas
  

• Õigus kasutada esindaja abi.
  
• Kõige rohkem avaldub kriminaalmenetluses.
  
• Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta end ise.
  
• Inimesed, kes end ise kaitsevad , ei ole tihti selleks piisavalt head (piisavalt heas psühholoogilises situatsioonis, kuna ise on selles situatsioonis ja seega ei oska ta hinnata, milline tegutsemisviis antud situatsioonis tegelikult õigem oleks või millised on alternatiivid).
  
• Kõigil, kelle suhtes on esitatud süüdistus või kahtlustus, on õigus saada abi kaitsjalt (tähendab ka seda, et isikul on õigus taotleda kaitsja määramist juurdleja, uurija või kohtu poolt riigi kulul).
  
• Menetlusosalisel peab olema õigus kohtulike tõendite omapoolseks kontrolliks ja esitamiseks, sh peab olema tagatud piisav aeg kaitse ettevalmistamiseks.
  
• Kaitse õiguse tagamiseks on oluline, et isik võtaks isiklikult oma kohtuasja arutamisest osa.
  

• ta võttis asja eelnevast läbivaatamisest osa tunnistaja, eksperdi, tõlgi, esindaja või sekretärina.
  
• ta on poolte või teiste protsessiosaliste sugulane
  
• muud asjaolud , mis võivad tekitada kahtlust erapooletuses
  

• Kohtuniku otsustamissõltumatus – kui kohtunik oma otsust teeb, siis ei tohi keegi seda mõjutada.
  
• Kohtuniku staatuse sõltumatus – nende staatus peab olema selline, et neid ei saaks mõjutada. Nt keegi ei tohi saada kohtunikku positiivselt mõjutada (raha anda) ega ka negatiivselt mõjutada.
  
• Kohtunike institutsionaalne sõltumatus
  

• PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks
  

• karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine ( eripreventsioon ),
  
• teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon),
  
• kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine
  

• Rahu tagamine - rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks. See väljendab riigi tähtsaimat funktsiooni - tagada sisemine julgeolek.

• Avaliku võimu kontroll - üks kohtute funktsioone on kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega.

• Põhiseaduslikkuse järelevalve - põhiseaduslikkuse järelevalve on järelevalve selle üle, et seadused jm õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Kuigi kohtud saavad hinnata, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas põhiseadusega, saab ainult Riigikohus tunnistada põhiseaduse mõtte ja sättega vastuolus olevad õigusaktid kehtetuks PS § 152.

• Vaidluste lahendamine eraisikute vahel - kui inimese õigusi on rikutud teise inimese poolt on kohtute kohustus see õiguserikkumine tuvastada ning kohustus fikseerida .

• Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - ainult kohtud saavad mõista kellegi kuriteos süüdi, seda ei saa teha politsei või prokuratuur.

• Õiguse kujundamine ja loomine – eelnevast kohtupraktikast lähtudes kohtuotsuste tegemine.

Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel:

Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised

• Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.
  
• Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.
  
• Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
  
• Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
  

• Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus .
  
• Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. Maa- ja halduskohtud jagunevad kohtumajadeks.
  
• Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus .
  
• Riigikohus Tartus
  

• On täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava
  
• oskab eesti keelt kõrgtasemel
  
• on kõrgete kõlbeliste omadustega
  
• on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused
  
• Kohtunik nimetatakse ametisse eluaegsetena.
  

• Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul.
  
• Riigikohtuniku nimetab ametisse VP riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul.
  
• Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel.
  

• Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl.
  
• Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.
  
• Kohtunik ei või olla riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige, erakonna liige jne.
  

• Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.
  
• Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Selle tarbeks on Riigikohtus loodud koolitusosakond.
  

• Kelle elukoht on Eestis
  
• kes oskab eesti keelt kõrgtasemel
  
• kes on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.
  

Maakohtu kohtunike arv

Halduskohtunike arv

• Nimetatakse selle kohtu kohtunike seast viieks aastaks vastava valdkonna vastutava ministri poolt, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.
  
• Vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest
  
• Esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires
  
• Koostab eelarve eelnõu
  
• Teostab seadusega ette nähtud järelvalvet
  

• Nimetab ametisse maakohtu / halduskohtu esimees teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks
  
• Korraldab kohtumaja ja maakohtu esimehe vahelist suhtlemist
  
• Täidab kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid
  

• Tallinna Ringkonnakohtus – tööpiirkond Harju Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tallinna Halduskohus
  
• Tartu Ringkonnakohus – tööpiirkond Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Tartu Halduskohus
  

Ringkonnakohtunike arv

Ringkonnakohtu esimees

Riigikohtu esimees

• Riigikohtus on 19 kohtunikku.
  
• Kohtu tegevust juhib Riigikohtu esimees.
  
• Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis.
  
• 9- liikmelise põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees, ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kõigi riigikohtunike seast.
  
• Igal aastal vabastab üldkogu kaks staažikamat kolleegiumi liiget ning nimetab riigikohtunike seast asemele kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget.
  

• Riigikohtu esimees (juhib Nõukoja tööd)
  
• viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku
  
• kaks Riigikogu liiget
  
• Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat
  
• riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud prokurör
  
• õiguskantsler või tema esindaja.
  
• Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega
  

• Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna, struktuuri, asukoha, kohtunike arvu ja rahvakohtunike arvu määramisel, kohtu esimehe nimetamisel ja vabastamisel, teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel.
  
• annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta
  
• annab arvamuse riigikohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta
  
• annab arvamuse kohtunike vabastamise kohta
  
• arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta
  
• arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või valdkonna eest vastutava ministri algatusel
  

• nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks.
  
• Peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega
  
• Peab olema Eesti kodanik,
  
• Peab valdama riigikeelt.
  
• Peab olema omandanud akadeemilise kõrghariduse õigusteaduses
  
• Peab olema kogenud ja tunnustatud jurist .
  

• PS § 139 Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle.
  
• PS § 140 Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.
  
• PS § 143. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega.
  

• Teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle
  
• Analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid
  
• Teeb Riigikogule ettepaneku riigikogu liikmete, presidendi, valitsuse liikme, riigikontrolöri, riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikme vastutusele võtmiseks
  
• Teeb ettepaneku EU parlamendi liikmelt immuniteedi võtmiseks
  
• Teeb riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma
  
• Lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse ( Järelvalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle; Järelvalve põhiõiguste ja – vabaduste järgmise üle)
  
• Teostab järelvalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle
  
• On ennetusasutus piinamise ning muu julma , ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise teemal
  
• Täidab laste õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid
  
• Teostab järelvalvet põhiõiguste ja vabaduste järgmise üle isikuandmete ja nendega seonduva kasutamise ja järelvalve korraldamisel
  

• Vandeadvokaadid
  
• Vandeadvokaadi abid
  
• Seisuga14.01.2015 on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 934.
  

• Teovõimeline
  
• Eesti elanik või EU kodanik
  
• Vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele – advokaadieksam .
  
• Valdab kõnes ja kirjas eesti keelt
  
• Aus, kõlbeline ja advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega
  

• advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine;
  
• järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse- eetika nõuete täitmise üle;
  
• järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;
  
• advokaatide täiendõppe korraldamine;
  
• riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete kaudu õigusabi osutamise tagamine;
  
• advokatuuri vara valitsemine;
  

• Üldkogu – advokatuuri kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik liikmed, hääleõiguslikud on vandeadvokaadid.
  
• Juhatus – advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan valitakse kolmeks aastaks liikmete seast ja on vähemalt seitsme liikmeline.
  
• Esimees – esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes, kuulub juhatusse, korraldab juhatuse tööd ja juhatab istungeid. Sten Luiga
  
• Revisjonikomisjon – kontrollib advokatuuri majandustegevust, valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks.
  
• Aukohus – arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju, moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks.
  
• Kutsesobivuskomisjon – moodustatakse üheteistliikmelisena viieks aastaks, eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid ja hindab perioodiliselt kutsesobivust.
  

• kuus advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaati ja nende kaks asendusliiget;
  
• kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja nende kaks asendusliiget;
  
• valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige;
  
• prokuröride üldkogu valitud riigiprokurör ja tema asendusliige;
  
• Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane ja tema asendusliige.
  

• osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises,
  
• juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse,
  
• esindab kohtus riiklikku süüdistust
  
• ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.
  

• Juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid.
  
• Esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande.
  
• Esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.
  
• Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
  
• Nimetatakse ametisse viieks aastaks.
  

• tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse
  
• esindavad riiklikku süüdistust kohtus
  
• täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.
  

• juhtivprokurör,
  
• vanemprokurörid,
  
• eriasjade prokurörid,
  
• ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid.
  

• ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine;
  
• vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.
  

• noomitus;
  
• ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni üheks aastaks;
  
• teenistusest vabastamine.
  

• Notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise, väärika käitumise ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmise üle järelevalve teostamine.
  
• Notarite ametitegevuse üle järelevalve teostamisest osavõtmine;
  
• Notarite ametialase praktika ühtlustamine;
  
• Notarite ja notaribüroode töötajate väljaõppe korraldamine;
  
• Kandidaaditeenistuse korraldamine;
  
• Notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve teostamine;
  
• Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevuse korraldamine;
  
• Notarite elektroonilise infosüsteemi haldamine ja arendamine.
  

• Ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks
  
• Peab ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta ei ole ettevõtja ega riigiametnik
  
• Peab oma tegevuse olema erapooletu ja usaldusväärne
  
• Peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust
  

• kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud ;
  
• hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud;
  
• muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus , reaalservituut, kasutusvaldus , isiklik kasutusõigus );
  
• hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud;
  
• äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud;
  
• abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud;
  
• testamendid;
  
• volikirjad .
  

• ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine;
  
• vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.
  

Distsiplinaarkaristused:

• noomitus

• rahatrahv

• ametist tagandamine.

Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

• Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid , mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele).
  
• Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist ( täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui isik ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, siis tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud.
  
• Euroopas on kohtutäiturid tavaliselt kas riigipalgalised või vabakutselised. Eestis on kohtutäituriamet aastast 2001 sarnaselt notarite ja vandetõlkidega vaba elukutse , s.t kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik.
  
• Eestis on neli kohtutäiturite tööpiirkonda: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu tööpiirkond. Vabakutseliste kohtutäiturite tegevuse üle teostab justiitsminister riiklikku järelevalvet. Kohtutäituril on vastava eksami sooritamisel õigus tegutseda ka pankrotihaldurina.
  

• ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine;
  
• vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu pandi toime ametikohustusi täites või mitte.
  

Distsiplinaarkaristused

• noomitus;
  
• rahatrahv;
  
• ametist tagandamine.
  

• Vandekohtud: vandekohtunikud üldiselt karistusi ei määra;
  
• Rahvakohtunikud tegutsevad vandekohtunikega kõrvuti  jääb mulje, et rahvakohtunikud on vandekohtunikele nõuandjad.
  
• Miks on vaja rahvakohtunikke? Nt raskete otsuste tegemisel (eluaegne vangistus) aitavad otsustamise kergemaks teha.
  
• Kas rahvakohtunike kasutamine aitab kaasa ja annab õigusemõistmise tavaliste inimeste kätte? Kui inimesed tunnevad , et õigusemõistmine on nende käes, siis ka usaldatakse seda süsteemi rohkem.
  
• Kas rahvakohtunikud (2 rahvakohtunikku) saavad teha otsust, mis erineb vandekohtuniku (1 kohtunik) seisukohast ? Kui 2 rahvakohtunikku on üksmeelel ja neil on kõik kohtunikele kehtivad õigused ning nad on enamuses (neid on 2), siis nad saavad küll teha ise otsuse. Vandekohtul ei ole vaja midagi põhjendada miks mingi otsus tehti. Meil, siin Eestis, peavad kohtunikud oma otsuseid põhjendama.
  
• Kriminaalasjades on edasikaebamine piiratud. Kui isik on süüdi mõistetud, siis edasi kaevata ta ei saa ning see tuleneb vandekohtusüsteemist.
  
• Haldusasjade lahendamiseks ei ole eraldi halduskohut.
  
• Osariikide kohtutesse valib kohtunikud rahvas. Mis on head? Inimesed tunnevad, et see õigusmõistmise süsteem on nende käes. Kohtunik tunneb end julgemalt (mandaat).
  
• Võrreldes USA-ga ei ole meil erikohtuid. Pole mõistlik ülal pidada. Erikohtud ajavad asjad keeruliseks. Erikohtud luuakse kindlat tüüpi asjadega tegelemiseks.
  
• Rahvakohtunikud – õigusharidus puudub. Eestis peab kohtunikel olema õigusharidus.
  
• Kahe ilmasõja vahel oli neljalüliline kohtusüsteem Eestis: jaoskonnakohus, ringkonnakohus, kohtukoda ja riigikohus. Praegu on haldus- ja maakohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Miks oli tol ajal neli lüli? Kuna see pärines vene kohtusüsteemist.
  
• Kuidas saab Saksamaa kaasistujad kasutada ka kõrgemates kohtutes? St mille poolest erinevad nad meie rahvakohtunikest? Meie rahvakohtunik peaks olema rohkem kui keskmine üldsuse esindaja nagu seda on vandekohtunik ; kaasistuja on vastava ala spetsialist, kuid ei ole sama mis vandekohtunik ning nende arv on professionaalsetes kohtunikest väiksem ja nad saavad aidata vaid siis kui kohtunikud pole ühisel arvamusel.