EV Õiguskaitsesüsteem (1)

EESTI VABARIIGI
ÕIGUSKAITSESÜSTEEM
(edaspidi ka ÕKS)
Jaanus Konsa
TMK 2011
EV Kohus
Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused
Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus
Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja
kohtuteenistuse õiguslikud alused.
Õigust mõistab ainult kohus.
Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse.
Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise
häirimisele
Õigusemõistmine tugineb seadustele.
Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal.
Kohtute paigutus
Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest
halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.
Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud,
ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv
Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtuks.
Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris
tegutsevad kohtumajad asukohaga igas
maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm
kohtumaja).
Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku
neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.
Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.
KHN
Maa, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium
ja kohtute haldamise nõukoda.
Nõukoda koosneb 11st liikmest ­ Riigikohtu esimees, kaks
Riigikogu liiget, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks
valitud kohtunikku, advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat,
riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja
õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja.
Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega.
Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda
arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja
teise astme kohtuid puudutavatele otsustele ­ kohtute
tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute
struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm.
Riigikohtu haldamine
Riigikohus haldab ennast iseseisvalt ­ tal on eraldiseisev
eelarve ja haldusstruktuur.
Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu
kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas
kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud
sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus).
Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku
esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks
(Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu
Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe
nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi
ettepanekul).
Kohtute juhtimine
Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor.
Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest,
direktor on kohtuasutuse haldusjuht.
Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe
nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada
kohtute haldamise nõukoja nõusolek.
Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning
korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette
kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab
raamatupidamise korraldamise eest.
Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani
kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest
koosneval kohtu üldkogul.
Maakohtud
Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja
väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.
Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja
Pärnu Maakohus
Maakohtusse pöördumise õigus
Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse
või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik
millisesse vastava maakohtu kohtumajja.
Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades
tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades
kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades
väärteomenetluse seadustik.
Halduskohtud
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu
pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on
sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus.
Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta.
Ringkonnakohtud
Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna
apellatsiooni korras läbi maa ning halduskohtute
lahendeid nende peale esitatud
apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide
alusel.
Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise
kollegiaalselt ­ see tähendab, et
apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb
kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.
Riigikohus
Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab
kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st.
kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu
otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule.
Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse,
kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata,
et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud
materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud
protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua
ebaõige kohtulahendi.
Kohtunikud
Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on:
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult
tunnustatud magistrikraadi
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel
või sellele vastaval tasemel
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega
4) on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused.
Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise
astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President
Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab
ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi
Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist
tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel.
Kohtunikuks ei või nimetada isikut,
kes on:
1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
2) kes on kohtuniku, notari, vandetõlgi või kohtutäituri ametist
tagandatud;
3) kes on advokatuurist välja heidetud;
4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
5) kes on pankrotivõlgnik;
6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine
audiitori avalduse alusel;
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse
äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel.
Kohtuniku ametikitsendused:
Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe
või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest
teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi
kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku
sõltumatust õigusemõistmisel.
Kohtunik ei või olla:
1) Riigikogu liige ega valla või linnavolikogu liige;
2) erakonna liige;
3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu
liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;
4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja
sundvalitseja;
5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
Prokuratuur
Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus.
Prokuratuuri tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel reguleerib
KrMS ja KarS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus
Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude
tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises;
juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja
tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid
seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.
Kriminaalmenetluse juhina suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel
ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule süüdistuse
esitamise.
Prokuratuur menetleb kuritegusid koostööd järgmiste uurimisasutustega:
Politsei ja Piirivlaveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu ja Tolliamet,
Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei.
Peale eelnevate uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid
menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise
Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki
kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla.
Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui
kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist.
Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride
tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib
riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse
samuti viieks aastaks.
Prokurörid on:
Prokuröri abi
Ringkonnaprokurör
Vanemprokurör
Juhtivprokurör
Riigiprokurör
Juhtiv riigiprokurör
Riigi peaprokurör
Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri
Prokuröriks saamine
Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada:
1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kodaniku,
2) kellel on kõrgharidus,
3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud
ulatuses,
4) on kõrgete kõlbeliste omadustega
5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega
Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus.
Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalikus
osas peab kandidaat lahendama 2 kaasust või situatsiooniülesannet.
Eksami suulises osas kontrollitakse kandidaadi teoreetilisi teadmisi ja
vestluse raames hinnatakse isiksuseomadusi.
Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks,
juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks,
eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib
nimetada:
1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti Vabariigi
kodaniku,
2) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult
tunnustatud magistrikraadi
3) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel
või sellele vastaval tasemel;
4) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
Prokuröriks nimetamine
Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina
või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina,
vandeadvokaadi vanemabina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi
karistusõigusest ja menetlusest.
Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab
prokurörina, välja arvatud prokuröri abina.
Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse
nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna,
vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Prokuröri abi õppeteenistuses
või katseajal olemise aega ei arvata prokurörina töötamise aja hulka.
Juhtivaks riigiprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt
kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal.
Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.
Prokuröriks nimetamine
Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri
ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
Juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab
ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul.
Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri
ettepanekul.
Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning prokuröri abi nimetab
ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursi ja
atesteerimiskomisjoni ettepanekul.
Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku, kes on
selleks andnud kirjaliku nõusoleku.
Prokuröriks nimetamine
Prokuröriks ei või nimetada isikut:
1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest;
2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
3) kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari
ametist;
4) kes on lähedases suguluses (vanem, vend, õde, laps) või hõimluses
(abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) prokuröriga, kellele ta
vahetult allub;
5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral
määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon.
Politsei ja piirivalve
Politseisüsteem allub siseministrile (on Siseministeeriumi haldusalas)
Politseisüsteem koosneb kahes ametist: Kaitsepolitseiamet ning Politsei ja
Piirivalveamet (PPA)
Mõlemal ametil on oma struktuuriüksused
01.01.2010 jõustus politsei ja piirivalve seadus, mis muutis täielikult senist
politseisüsteemi (loodi nö ühendasutus)
Politsei- ja Piirivalveameti
põhiülesanded
Politsei ja Piirivalveameti põhiülesanne on:
Euroopa välispiiri tagamine;
kodakondsuse määratlemine,
dokumentide väljastamine;
turvalisus ja avalik kord riigi sees;
kuritegude menetlemine ja ennetamine
Valdkonda reguleerivad õigusaktid
Politsei ja piirivalve seadus (PPS)
Lisaks KrMS, VTMS, Kars, AlkoS, TubS, LS jne
Politsei- ja Piirivalveamet
1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei ja Piirivalveamet
(PPA), mis loodi Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei,
Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ning Kodakondsuse ja
Migratsiooniameti ühendamisel.
Politseiprefektuuride, piirivalvepiirkondade ja KMA
regionaalsete büroode baasil moodustus neli territoriaalselt
prefektuuri.
Politsei ja Piirivalveamet on politseiasutus. Prefektuur on
Politsei ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus
Politsei ja Piirivalveameti tasandil on neli põhitöö osakonda:
piirivalveosakond,
korrakaitsepolitseiosakond,
kriminaalpolitseiosakond,
kodakondsuse ja migratsiooniosakond.
Lisaks koordinatsioon, sisekontroll, siseaudit ja administratsioon;
Ameti tasandile koonduvad endised Keskkriminaalpolitsei ja
Julgestuspolitsei funktsioonid, mis jagunevad kriminaalpolitsei ja
korrakaitsepolitseiosakonna vahel.
Politsei ja Piirivalveametil on neli regionaalset asutust:
Ida prefektuur,
Lääne prefektuur,
Lõuna prefektuur ja
Põhja prefektuur,
Igas prefektuuris täidetakse kõigi nelja põhivaldkonna ülesandeid.
Prefektuuride haldusterritooriumid on sarnased endiste
politseiprefektuuridega;
Politsei ja Piirivalveametis on umbes 7000 ametikohta, millest 6000 on
põhitöö ja 1000 administratsioon
PPS-st tulenevalt on politsei täpsed
ülesanded (PPS § 3)
1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine,
tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei
ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev
haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita;
2) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud
alustel ja korras;
3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine;
4) otsingu ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise
ning likvideerimise korraldamine sise ja territoriaalmeres,
majandusvööndis, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel;
5) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;
6) piirivalve valdkonna asjade korraldamine;
7) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses
sätestatud alustel ja korras;
8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud
juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade,
valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt käesoleva
paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi
Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide
valvamine;
9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate
ülesannete täitmine
Kontroll ja järelevalve politsei
tegevuse üle
Politsei tegevust kontrollib ennekõike siseminister.
Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle
teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste
ja muude õigusaktidega kehtestatud korras.
Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks
kohustuslik.
Kõrgeimat põhiseaduslikku kontrolli teostab
politsei tegevuse üle õiguskantsler.
Riigikontrollil on pädevus kontrollida politsei poolt
eelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust.
Politseiteenistus (PPS § 33 jj)
Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis
või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal.
Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik.
Teenistusse võtmise üldnõuded
Politseiametnikuna võib teenistusse võtta:
19aastaseks saanud
vähemalt keskharidusega
täielikult teovõimelise
Eesti kodaniku,
kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud
õigusaktiga kehtestatud ulatuses
ning vastab politseiametniku tervise ja
kutsesobivusnõuetele.
Isikud, keda ei võeta
politseiteenistusse
keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata
karistusandmete kustutamisest;
kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust, olenemata
karistusandmete kustutamisest;
kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest
vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;
kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Sveitsi Konföderatsioon või
mis ei kuulu PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni;
keda on karistatud süüteo eest, millel on
korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo
tunnused;
kes on piiratud teovõimega;
kelle terviseseisund ei vasta PPS § 71 alusel kehtestatud
nõuetele;
kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas
olulist informatsiooni.
Politseiametniku ametisse
nimetamine
Politseiametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.
Politsei ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi
Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus
siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse.
Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametisse siseminister
Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti
politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti peadirektor.
Politsei ja Piirivalveameti büroo ja talituse juhi nimetab ametisse Politsei ja
Piirivalveameti peadirektor.
Peadirektor
Politsei ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on:
töötanud Politsei ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või
osakonna juhina,
Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi
asetäitjana või osakonna juhina,
Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse kohaliku
täidesaatva võimu volitusi omava asutuse juhina,
Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna
või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva
riigiprokurörina, riigi peaprokurörina, Justiitsministeeriumi või
Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või
osakonna juhina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või
juhi asetäitjana.
Teenistustähtaeg
Politseiametnik nimetatakse ametisse asutuse koosseisus
ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks,
Määratud ajaks nimetatakse ametisse:
1) Politsei ja Piirivalveameti peadirektor ning
Kaitsepolitseiameti peadirektor ­ viieks aastaks;
2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse
juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke
ettevalmistava struktuuriüksuse juht ­ viieks aastaks.
Teenistusastmed
Spetsialisti teenistusastmed on ülenevas järjestuses:
1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
2) konstaabel, assistent, inspektor, vanemmadrus;
3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor,
veebel;
4) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor,
vanemveebel;
5) komissar, ülemveebel;
6) vanemkomissar;
7) politseileitnant;
8) politseikapten.
Juhi teenistusastmed on ülenevas järjestuses:
1) politseimajor;
2) politseikolonelleitnant;
3) politseikolonel;
4) politseikindralinspektor;
5) politseikindral.
Õiguskantsler
Tegevus reguleerib PS ja õiguskantsleri seadus
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu
ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja
täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse
õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele
ja seadustele vastavuse üle.
Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute
seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta
talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse
korral Riigikogule ettekande.
Pädevus
Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi
Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe
ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt
seadusele.
Õiguskantsler teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku
Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa Ühenduste
privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi
võtmiseks.
Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi
President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle
tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel.
Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele
vastavuse üle.
Pädevus seoses OPCAT-ga
Õiguskantsler on piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust
alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse
protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus.
Õiguskantsler kui põhiseaduslikkuse
järelevalvaja
Esmase põhiülesandena teostab õiguskantsler
järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva
riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate
aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Õigustloovad aktid, mille üle õiguskantsler
järelevalvet teostab, on Riigikogu seadused,
Vabariigi Presidendi seadlused, Vabariigi Valitsuse
määrused, ministrite määrused ja kohalike
omavalitsuste määrused.
Õiguskantsler kui ombudsman
Teise põhiülesandena kontrollib õiguskantsler kui
ombudsman (õigusvahemees, usaldusmees; termin rootsi
keelest), kas avalikke ülesandeid täitvad asutused ja
ametnikud järgivad isikute põhiseaduslike õigusi ja
vabadusi ning hea halduse tava.
Asutusteks, kelle tegevuse õiguspärasust õiguskantsler
kontrollib, on ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid
ning nende kohalikud ametiasutused, samuti kohalikud
omavalitsused. Õiguskantsler kontrollib ka avalik
õiguslikke juriidilisi isikuid ning avalikke ülesandeid täitvaid
füüsilisi või eraõiguslikke juriidilisi isikuid.
Õiguskantsler võib alustada avalikke ülesandeid täitva
asutuste tegevuse kontrollimist ka omal algatusel, kui
eelneva teabe alusel on põhjust arvata, et ühes või teises
asutuses on rikutud põhiseaduslikke õigusi või vabadusi.
Üheks sellise teabe allikaks on ajakirjandus.
On kujunenud reegliks, et õiguskantsler ei jäta
tähelepanuta ajakirjanike vahendatud andmeid isikute
võimalike õiguste rikkumise kohta. Erilise kontrolli all on
süüdistused politsei, prokuratuuri, vangla, tolli, piirivalve
või kodakondsus ja migratsiooniasutuse või mõne muu
riigiasutuse kohta.
Õiguskantsler kui diskrimineerimisvaidluste lahendaja
Õiguskantsler viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel
diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses.
Õiguskantsleri muud ülesanded
Õiguskantsler täidab ka teisi talle õiguskantsleri
seadusega ettenähtud ülesandeid.
Neist olulisimad on Riigikohtule põhiseaduslikkuse
järelevalve menetluses arvamuse andmine, mis on
ette nähtud põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seaduses ning kohtuniku suhtes
distsiplinaarmenetluse algatamine, mis on
sätestatud kohtute seaduses.
Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku
Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi
Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe
ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks
vastavalt seadusele.
Õiguskantsler esitab vajadusel Riigikohtu
üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President
kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
Sõltumatus
Õiguskantsler ei allu ühelegi riigiametnikule.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi
Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.
Oma lojaalsust kinnitab õiguskantsler Riigikogu ees
ametivande andmisega ning pärast seda astub ametisse.
Õiguskantslerit ei saa poliitistel põhjustel vabastada, ta
tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo
eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast.
Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu
toimepandud kuriteo eest, mille puhul on seadusega ette
nähtud vabaduskaotuslik karistus, süüdimõistva
kohtuotsuse jõustumise päevast.
Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi, kohaliku
omavalitsuse või avalikõigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna
tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja
osaleda ettevõtluses.
Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu.
Järelevalve teostamine
Õiguskantsleril on asja menetlemise käigus vaba
juurdepääs järelevalvealuste asutuste ning
lepitusmenetluse poolte valduses olevatele
dokumentidele ja muule materjalile ning
kohtadele.
Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril
tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku
valduses olevaid dokumente ja muid materjale
ning pääseda asjaomasesse kohta.
Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku
vanglasse, väeossa, arestimajja,
väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate
vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse,
psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse,
erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse,
lastekodusse, noortekodusse või muusse
järelevalvealusesse asutusse. Kontrollkäiku võib
teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata
erialaasjatundjaid ja tõlke.
Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal:
1) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas
järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise
põhimõtet ning hea halduse tava;
2) vaba juurdepääsu teabele, mis käsitleb järelevalvealuses asutuses
viibivaid isikuid ning nende kinnipidamistingimusi ja asukohta;
3) ligipääsu järelevalvealuse asutuse hoonetesse ja territooriumile;
4) võimaluse vestelda iga järelevalvealuses asutuses viibiva piiratud
õigustega isikuga ning järelevalvealuse asutuse personaliga ilma teiste
isikute juuresolekuta.
Järelevalvealune asutus osutab õiguskantslerile menetluses ametiabi.
Õiguskantsleri Kantselei
Õiguskantsleri Kantselei on õiguskantslerit kui
põhiseaduslikku institutsiooni teenindav asutus.
Õiguskantsler kantselei juhina kinnitab kantselei
ning selle struktuuriüksuste põhimäärused,
struktuuri ja koosseisu.
Õiguskantsler otsustab kantselei teenistujatele
allkirjaõiguse andmise ja selle ulatuse.
Õiguskantsler juhib Õiguskantsleri Kantseleid nagu
minister ministeeriumi
Õiguskantslerile esitatavad
nõuded:
Õiguskantsler peab olema:
kõrgete kõlbeliste omadustega
teovõimeline
Eesti kodanik
valdama vabalt riigikeelt.
Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta
peab olema kogenud ja tunnustatud jurist
Õiguskantsler ei tohi ametisoleku ajal:
1) olla mõnes teises riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik
õigusliku juriidilise isiku ametis;
2) osaleda erakondade tegevuses;
3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või
järelevalveorganisse;
4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud
investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja
dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav
tulu.
Õiguskantsler võib tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga,
kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist
Meenutuseks: esindamine
Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda
esindatava nimel.
Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest
(seadusjärgne esindusõigus).
Advokatuur
Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil
asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel
tegutsev kutseühendus.
Eesmärk õigusteenuse osutamise korraldamine
eraja avalikes huvides ning advokaatide
kutsealaste õiguste kaitsmiseks.
Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid
advokaate nende kutsealases tegevuses ja
teostab ühtlasi järelevalvet, samuti seisab hea
Eesti advokaatide traditsioonide edasikandumise
eest.
Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide
erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga,
riigiasutustega ja mitmete kodu ning välismaiste
organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt
õigusloomes.
Samuti korraldab advokatuur avalikõigusliku
funktsiooni täitmist ­ riigi poolt makstava tasu eest
kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil ja
haldusasjades.
Advokaadid
Advokatuuri liikmed (advokaadid) on
vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja
vandeadvokaadi abid.
Seisuga 01.10.2008.a. on Eesti Advokatuuri
liikmeid kokku 625:
358 vandeadvokaati
120 vandeadvokaadi vanemabi
70 vandeadvokaadi abi
assotsieerunud liikmeid 15
kutsetegevuse peatanud 62 liiget
Advokatuuri organid
Advokatuuri organid on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon,
aukohus ja kutsesobivuskomisjon.
Üldkogu
Üldkogu on advokatuuri kõrgeim organ.
Üldkogusse kuuluvad kõik advokatuuri liikmed.
Hääleõiguslikud on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi vanemabid.
Korralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas.
Üldkogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkogu ei
otsusta teisiti.
Esimees
Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab
juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid.
Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks.
Esimees ­ Toomas Vaher
Juhatus
Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan.
Juhatuses on vähemalt seitse liiget.
Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks.
Kutsesobivuskomisjon
Advokatuuri kutsesobivuskomisjon moodustatakse
üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks.
Kutsesobivuskomisjon eksamineerib advokatuuri astuda
soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti
välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning annab
juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele.
Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati,
kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja
justiitsministri määratud Justiisministeeriumi esindaja.
Revisjonikomisjon
Revisjonikomisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe,
juhatuse ja kantsleri asjaajamist.
Revisjonikomisjon valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt
kolmeliikmelisena neljaks aastaks.
Aukohus
Aukohus arutab advokaatide
distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega
aukohtu pädevusse antud asju.
Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena
neljaks aastaks.
Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu
valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu
valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna nõukogu määratud
õigusteadlane.
Eetika ja metoodikakomisjon
Eetika ja metoodikakomisjon on Eesti Advokatuuri
kodukorra § 6 lg 1 alusel moodustatud komisjon,
mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite
ning liikmete abistamine ja nõustamine
advokaatide kutseeetika nõuete ja
advokaaditegevuse metoodika osas.
Eetika ja metoodikakomisjon võib avaldada
arvamust ka muudes Eesti Advokatuuri
puudutavates küsimustes.
Kantsler
Juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantsleri, kellega
esimees sõlmib advokatuuri nimel töölepingu.
Kantsler korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib
advokatuuri kantselei tööd, edastab advokatuuri organite
teateid ja otsuseid, korraldab seaduses ja kodukorras ette
nähtud ning üldist tähtsust omavate advokatuuri organite
otsuste avaldamise "Ametlikes Teadaannetes", osaleb
juhatuse istungil hääleõiguseta, kirjutab advokatuuri eest ja
nimel alla dokumentidele ja kirjadele, täidab muid juhatuse
poolt antud või kodukorras sätestatud ülesandeid.
Advokaat
Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid,
vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid.
Advokaadiks soovija peab vastama advokatuuriseaduses sätestatud
nõuetele ning sooritama advokaadieksami.
Advokatuuri liikmeks võib võtta isiku:
1) kes on teovõimeline;
2) kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi
kodanik;
3) kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt
kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 või kelle välisriigis omandatud
kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt käesoleva seaduse §le
65;
4) kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;
5) kes on aus ja kõlbeline.
Vandeadvokaadi abi:
* Vandeadvokaadi abina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on
sooritanud vandeadvokaadi abi eksami.
* Vandeadvokaadi abi tegutseb patrooni juhtimisel.
Vandeadvokaadi vanemabi:
* Vandeadvokaadi vanemabiks võib saada advokatuuri liige, kes on
vähemalt aasta töötanud vandeadvokaadi abina ja on sooritanud
vandeadvokaadi vanemabi eksami.
* Vandeadvokaadi vanemabiks võib saada isik, kes ei ole advokatuuri
liige, kuid kes vahetult enne advokatuuri astumist on vähemalt kaks
aastat järjest töötanud ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist nõudval
ameti või töökohal ja on sooritanud vandeadvokaadi vanemabi
eksami.
* Vandeadvokaadi vanemabi tegutseb vandeadvokaadi juhendamisel.
Töötamist õigusalal enne ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist ei
arvestata.
Vandeadvokaat:
* Vandeadvokaadiks võib saada advokatuuri liige, kes on
sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud:
vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi abina või
vähemalt ühe aasta vandeadvokaadi vanemabina.
* Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku,
kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on:
õigusteaduse doktor või olnud vandeadvokaat ja astub
advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud
advokatuurist advokatuuri seaduse § 36 lõike 1 punktis 1
või 4 sätestatud alusel välja arvatud.
* Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku,
kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna.
* Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24aastane.
Advokatuuri vastuvõtmisest
keeldumise alused
Advokatuuri liikmeks ei võeta isikut, kes:
1) ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele;
2) on advokatuurist välja heidetud või notariametist tagandatud;
3) on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
4) on avalikus teenistuses, töötab töö või teenistuslepingu alusel;
5) on pankrotivõlgnik;
6) tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutseeetika
nõuetega või sõltumatuse põhimõttega;
7) on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik,
prokurör, notar või ettevõtja.
Töötamine õppe või teadustööl ei takista isiku advokatuuri
vastuvõtmist.
Mis on riigi õigusabi?
Riigi õigusabi antakse makseraskustes füüsilisele või juriidilisele isikule:
kohtumenetluses;
kohtueelses menetluses, täitemenetluses ja haldusmenetluses ning
õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusalaseks nõustamiseks või
esindamiseks.
Tähtis on meeles pidada, et ehkki esialgu maksab
õigusteenuse eest riik, on riigil õigus kulud hiljem õigusabi
saanud isikult osaliselt või täielikult sisse nõuda. Riigi
õigusabi ei anta juhul, kui taotlejal on piisavalt vara ja
sissetulekuid õigusabikulude tasumiseks, samuti
ärivaidluse või mittevaralise kahju hüvitamise korral ja
muudel seaduses sätestatud juhtudel.
Riigi õigusabi andmise eesmärgiks on tagada kõigile
asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja
piisav kättesaadavus ning seda reguleerib 01.03.2005
jõustunud riigi õigusabi seadus.
Riigi õigusabi liigid on:
1) määratud kaitse kriminaalmenetluses;
2) isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus;
3) isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus;
4) isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus;
5) isiku esindamine halduskohtumenetluses;
6) isiku esindamine haldusmenetluses;
7) isiku esindamine täitemenetluses;
8) õigusdokumendi koostamine;
9) isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine.
Notarite Koda
Notarite Koda on avalikõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud
notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil.
Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid.
Notareid on seisuga 1. jaanuar 2010 ametis 100, notarikandidaate on
teenistuses 24.
Notarite Koja tegevus on reguleeritud
notariaadiseaduse ja Notarite Koja põhikirjaga.
Notarite Koda alustas tegevust 1. novembril 1993,
mil jõustus notariaadiseadus.
Alates 1995. aastast on Eesti Notarite Koda Ladina
Notariaadi Rahvusvahelise Liidu liige.
Notarite Koja põhilised
ülesanded on
1. notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise,
kutseeetika järgimise ja väärika käitumise üle valvamine;
2. notarite ametialase praktika ühtlustamine;
3. notarite ja notaribüroode töötajate väljaõppe
korraldamine;
4. kandidaaditeenistuse korraldamine;
5. osavõtt järelevalve teostamisest notarite ametitegevuse
üle;
6. teostab järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle;
7. hallata ja arendada notarite elektroonilist infosüsteemi.
Notarite Koja organid
Notarite Koja kõrgeim organ on Notarite Koja koosolek
Täitevkorraldav organ Notarite Koja eestseisus.
Järelevalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister.
Notarite Koja eestseisus valitakse koosoleku poolt kolmeks aastaks 7
liikmelisena.
Notarite Koja eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ning Notarite
Koja koosolekute otsuse elluviimise.
Notarite Koja eestseisuse istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus.
Notarite Koja tegevust ei finantseerita riigieelarvest, vaid peamiselt notarite
poolt makstavatest liikmemaksudest.
Kes on notar
Notar on avalikõigusliku ameti kandja, kellele riik on
andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku
tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid
õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid.
Notar on ametitoimingute tegemisel sõltumatu.
Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Notar peab oma
ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.
Notar peab jääma erapooletuks ja usaldatavaks kõigi
isikute suhtes, kelle huve ja õigusi tema ametitoiming
puudutab.
Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka
väljaspool ametitegevust.
Notariks saamise tingimused
Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami
sooritanud:
teovõimeline
Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik,
kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt,
on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning
kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute
seaduse § 47 lõike 1 punktile 1.
Notariks ei või nimetada:
1) kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut;
2) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 19 lõike 2 alusel notari
asendamise õiguse kaotanud isikut;
3) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 20 lõike 2 ja § 22 punkti 3
alusel kandidaaditeenistusest vabastatud notarikandidaati.
Piirangud
Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul
tasustataval tööl, välja arvatud õppe ja teadustöö ning loometöö.
Notar ei või tegelda ettevõtlusega ega:
1) kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, likvideerija või
prokurist;
2) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja;
3) olla pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja.
Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja
vahetusvõlakirju.
Notar ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse
ühendusse.
Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute
sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Kandidaaditeenistus
Notarikandidaadiks võib saada Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle suhtes
pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust notarina töötamiseks.
Notarikandidaadiks taotlejatele korraldab konkursi Notarite Koda. Konkursi
tingimused ja korra määrab justiitsminister, ära kuulanud Notarite Koja
ettepanekud.
Notarikandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse justiitsminister.
Kandidaaditeenistus on justiitsministri poolt kinnitatud programmi alusel toimuv
väljaõpe ning Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine.
Kandidaaditeenistuses olevate notarikandidaatide arvu määrab justiitsminister.
Kandidaadi teenistusalase tegevuse eest vastutab Notarite Koda. Notar tagab
Notarite Koja poolt tema juurde suunatud notarikandidaadile väljaõppe
eesmärgile vastava tegevuse.
Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarieksamiga. Notarite
Koja ettepanekul võib justiitsminister väljaõppe kestust muuta.
Notari ametisse nimetamine
Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad
määrab kindlaks justiitsminister, lähtudes õiguskäibe
vajadustest.
Notari nimetab ametisse justiitsminister.
Notar nimetatakse kindlasse tööpiirkonda ja talle
väljastatakse ametitunnistus.
Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel
võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea
saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe
vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui
10 aastaks.
Mida notar teeb?
1) tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel, välja arvatud
notariaadiseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud;
2) pärimismenetluse läbiviimine pärimisseaduse ja
tõestamisseaduse alusel;
3) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel;
4) tunnistuse (apostille') väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi
legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise
seaduse alusel;
5) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud
kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva
seaduse alusel;
6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande
edastamine registrit pidavale kohtule äriseadustiku § 67 lõike 4
punkti 1 alusel kehtestatud korras;
7) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning
abielukande ja abielulahutuse kande koostamine
perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse
alusel;
8) nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja
kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil ja kaubandusasjades
(EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1­23) artikli 57 lõike 4 teise lause
ja lisa VI alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele
kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;
9) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine;
10) kinnistusregistriosaga ja kinnistustoimikuga tutvumise
võimaldamine.