Eesti ja Euroopa õigusasutuste süsteemi eksami küsimused (0)

EKSAM
I Grupp küsimusi
1.Seaduslikkuse printsiip - Tähendab seda, et õiguskaitse asutuste ülesehitus ja tegevus peab toimuma seaduses ettenähtud korras.
2.Ökonoomsuse printsiip- õiguskaitseasutuste poolt tegevuseks tehtud kulutused peavad olema vastavuses saadud tulemustega.
3.Moraalse kahju vältimise printsiip- kedagi ei tohi süüdi mõista kui ta on süütu ehk õiguskaitseorganite tegevus peab üksnes ja ainult tagama tegelike ja tõeliste süüdlaste väljaselgitamise ja süüdimõistmise.
4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult.
5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda selgitusi. Menetluslikus kontestis on kõik inimesed võrdsed. Nt ei tohi alandada, mõnitada jne.
6.Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip-PS §12 deklareerib igaühe ja kõigi võrdsust seaduste ees. Õigusriigi tingimustes peab sellest lähtuma ja eesti on õigusriik. Kedagi ei jäeta nt. kriminaalvastutusele võtmata kui ühe või teise isiku käitumises kuriteo tunnused esinevad. Võrdsus seaduse ees.
-Mõnedes seadustes on aga teatud kirja pandud isikute kategoorial väikene erinorm. Nt. Kui neil on puutumatus (see pole absoluutne, riigikogu liikmed saavad hääletada, et puutumatus ära võtta).
7.Informeerituse printsiip- Igaühel on õigus teada, milles teda süüdistatakse.õiguskaitse süsteemis püütakse asjaosaliste suhtes tagada maksimaalne informeeritus. Õiguskaitse süsteemi tegevus peab tagama isikutele maksimaalse informeerituse ühe või teise toimingu õiguslikust alusest ja vajalikkusest. Õigus teada, milliseid menetluslikke võtteid tema suhtes kohaldatakse. Nt . Kohtueelse uurimise lõpus on süüdistataval õigus tutvuda tema kohta kogutud kriminaaltoimiku materjaliga; õigus telefonikõnele jne.
8.Kaitse õiguse printsiip- Õigus kaitsele. Ennekõike kriminaalmenetluse küsimus, aga põhimõtteliselt on igal isikul õigus kaitsele. Profesionaalsed kaitsmise spetsailistid on advokaadid, kes raha eest osutavad õigusabi. Kaitse teostatakse kokkuleppel kliendiga või on riigi poolt määratud kaitse. Kaitse õiguse rikkumise küsimuse tõstatamine on üks advokaatide levinum relv ja selle küsimuse suhtes on kohtud väga tundlikud.
Kas isikul on õigus ise ennast kaitsta?- kui soovib, siis jah.
9.Erapooletuse, sõltumatuse ja kompententsuse printsiip- erapooletuse põhimõte on oluline, sest kui isik on nt kedagi tapnud , siis uurija peab säilitama erapooletuse ka selle isiku suhtes. Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kompetentsus ennekõike tähendab seda et kohtueelses menetluses on uurijatel teatud kompetentsi nõuded, uurijana ei saa tööta iga inimene, kes tänavalt lihtsalt tuleb, peab olema vähemalt sisekaitseakadeemia haidus. Õiguskaitseorganid enda töötajate kvalifikatsiooni tõstmisega pidevalt tegelevad. Ka advokatuur hoolitseb enda töötajate kvalifitseerituse eest.
10.Süütuse presumptsioon - PS §22 kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne kui on jõustunud tema kohta kohtulahend. Seda rikutakse silmapaistvalt palju. Keegi ei pea enda süütust kriminaalõiguslikus mõttes tõendama. Tõendamiskoormis on õiguskaitseorganitel. Perekonnaliikmetel on õigus keelduda oma teiste pereliikmete suhtes süüstavaid ütlusi andmast.
11. Õigus edasi kaevata-Õiguskaitseasutuse otsuse peale peab olema võimalus õigusriigis edasi kaevata. Riigikohus ei võta kõiki temale adresseeritud kassatsioonikaebusi sisulisele arutamisele, on nn loakogu , mis tähendab seda, et 3 riigi kohtunikku otsustavad kas menetleda seda kassatsioonikaebust riigikohtus või mitte menetleda, menetlusse võetakse alla 10% kassatsioonikaebustest.
*Meil on kolmeastmeline kohtusüsteem, seda nimetatakse riigisiseseks kohtusüsteemiks. Riigikohtu lahend nt krimiasjas, on küll edasikaevatav euroopa inimõiguste kohtusse, kuid seal kohtus toimub siis selle kaebuse arutelu, ehk see kaebus peab olema eesti vabariigi õigussüsteemi vea peale, mis eesti vabariigi õigussüsteemis eksisteerib ja mida tegelikult ei tohiks olla.
12.Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest- Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
13.Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine-Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
14.Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse põhimõte-Üldine teadmine, et ÕK asutuste tegevus on ennustatav, nt kui isik on kellegi tapnud, siis seda uuritakse ja viiakse kohtu ette, süüdimatu isoleeritakse ühiskonnast. See printsiip aga ei tähenda, et oleks võimalik saavutada lahendite täielik ette ennustatavus.
15. Euroopa Inimõiguste kohus, mis juhtudel sinna on õigus pöörduda?(Isik pöördub riigi vastu? - milles seisneb inimõiguste rikkumine ja kuidas siseriiklik süsteem seda rikkus?) - Euroopa Inimõiguste kohtu poole võib pöörduda kui isik usub, et tema inimõigusi on rikkunud Eesti riigi (või ükskõik mis teise Euroopa inimõiguste konventsiooni allkirjastanud riigi) ametnikud või asutused. Õiguste rikkumine peab olema seotud inimõiguste rikkumisega ning see peab olema toime pandud riigiasutuste ja ametnike poolt. Inimõiguste rikkumine peab olema kaasa toonud märkimisväärset kahju nt piinamise , ebainimlik kohtlemine või ebaseaduslik vabadusevõtmine. Enne kohtusse pördumist tuleb ära kasutada kõik siseriiklikud võimalused. Samuti võib pöörduda teise riigi vastu. Võib pöörduda Inimõiguste kohtusse ka riigikohtu kohtulahendiga, mida edasi kaevatakse, aga see kaebus peab olema eesti vabariigi õigussüsteemi vea peale, mis eksisteerib ja mida tegelikult olla ei tohiks.
16.Justiitsministeeriumi roll Eesti õigusloomes?-(justiitsministri kodulehelt põhimääruses 3-4 iseloomulikku funktsiooni)
*Justiitsminister on Urmas Reinsalu.
*Justiitsministeeriumi haldusalas on Patendiamet . Patendiamet tegeleb leiutiste, kasulike mudelite, kaubamärkide ehk intellektuaalse omandiga ja selle registreerimisega.
*Justiitsministeeriumi haldusalas on ka Andmekaitse inspektsioon, mis tegeleb andmete kaitsmisega.
*MINUSTEERIUMI TEGEVUSALA : 1)õigus ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine , 2)õigusloome koordineerimine , 3)õigusaktide ja terviktekstide koostamine, 4)rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine , 5)I ja II astme kohtute, prokuratuuri , vanglate, notariaadi, vandetõlke, pankrotimenetluse, riigipoolse õigusabi ja kuriteo ennetuse koordineerimine. 6) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine. 7)ministeeriumide tegevuse koordineerimine, 8)õigusloome alal on nende pädevuses nt riigiüiguse, haldusõiguse, karistusõiguse jne küsimused. ( neid veel terve posu)
*Justiitsministeerium ei sekku, ega tohi sekkuda prokuratuuri konkreetsesse tegevusse.
* Prokuratuur on justiitsministeeriumi haldusalas, kuid üksikküsimuste lahendamisel on prokuratuur iseseisev.
*Vanglad on justiitsministeeriumi alluvuses.
17.Kohtusüsteem-(Kolmeastmeline; mis valdkonna vaidlused kohtutes; kohtute seadus jne)
Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid . Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
*Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik , kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.  
*Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus
*Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon - või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.
*Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtu pädevuses on:

põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine ;
kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine;
teistmisavalduste läbivaatamine;
muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
*Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline , kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega.Iga riigikohtunik kuulub kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse.
18.Kohtunikule esitatavad nõuded? (Eesti kohtunike eetikakoodeks ; kohtute seadus) Kohtunikuks võib nimetada
Eesti kodaniku, kes:
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
Maa- või halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku:
1) kellel on vähemalt viieaastane töökogemus ameti- või töökohal, millel töötamise eelduseks on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
2) kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat;
3) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.
19.Prokuratuuri ülesanded, prokurör?Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör – Lavly Perling. See on justiitsministeeriumi haldusalas, kui düksikküsimuste lahendamisel iseseisev.
Riigiprokuratuur – Tallinn. 4 ringkonnaprokuratuuri – Viru/Lõuna/Põhja/Lääne.
Prokuratuur osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku tegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esindab kohtus riiklikku süüdistust.
Prokuröre on Eestis kokku 164.
Prokuröridele esitatakse kõrgendatud nõuded: magistrikaad õiguse õppesuunal, kõrgete kõlbeliste omadustega, oskab eesti keelt C1 tasemel, on prokuröri tööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
20.Politsei, politseinik ?- tegevus Baseerub korrakaitseseadusel. Korrakaitseseadusest leiab kõik need põhimõtted, mis on inimeste jaoks olulised, et oleks tagatud avalik kord ja et ühiskonnas oleks minimiseeritud arv õigusrikkumisi. Õiguskaitseorganite ülesanne on tagada õigusrahu, et inimesed oleksid rahul ja saaksid tegeleda sellegi, millega nad soovivad.Korrakaitseseadus tagab eelkõige tänava õigusrahu, seal on selgitatud millised on politsei funktsioonid ja õigused süütegude ennetamisel. Palju funktsioone ka peale õiguskorra tagamise, nt ID kaardi taotlemine .
Politsei õigused isiku suhtes:
1) Politseil on õigus ka isikut tuvastada eriliste tuvastusmeetoditega. Põhiline on isiku tuvastamine sõrmejälgede kaudu. Politseil on õigus isiku tuvastamiseks võtta neilt sõrmejäljed. On ka isiku või tema kehaosa fotografeerimine või filmimine, nt kui on isikutel tatoveeringud, siis võib neist pilti teha, et hiljem nende baasil isikut vajadusel identifitseerida. Isiku kindlakstegemise meede on ka DNA proovi võtmine. DNA tõendusjõud on väga tugev, sest see on igal isikul individuaalne, see on ka ainutõendina vastuvõetav. Veel ka hambumuse kindlakstegemine , häälesalvestised, käekirja proov.
2) Politseil on õigus kehtestada viibimiskeeld, lindiga mingi ala ära piirata, mingi territooriumi kehtestab, kuhu isikud ei tohi minna. Tuleb teha eraldi vahet lähenemiskeeluga, pole sama asi.
3)Isiku kinnipidamise õigus on politseil. Kinnipidamise juures ei tohi ilma kohtu loata üle 48h kinni pidada. Ka psühhiaatrihaiglasse hospitaliseerimise korral, kui see on üle 48 h, peab kohtunik minema sinna kohale ja vormistama määruse, millega seda lubatakse. Kedagi ei tohi üle 48h ilma kohtu loata kinni pidada.
4) Turvakontrolli läbiviimine, nt lennujaamas.
5) Isiku läbivaatus. Samasooline peab olema isik, kes seda teeb selle läbivaadatava isikuga .
6) Valdusesse sisenemise õiguslikud alused. Valdaja nõusolekuta tema valduses olevale kinnisasjale võib politsei siseneda vaid seaduses sätestatud korras.
7)Inimeste tänaval peatamise ja läbiotsimise õigus seaduses sätestatud korras.
8)sõidukite peatamise õigus
9)Joobeseisundi kindlakstegemine. Kahte liiki joobeseisundeid on: alkoholijoove ja norkootikumi või muu psühotroopse aine tarvitamise joove
10) joobes isiku kainenemiseks kainestusmajja toimetamine (alaealiste puhul politsei peab eelistama isiku vanemate juurde toimetamist)
11)Politseil on relva kandmise ja relva kasutamise õigus.
*Vahetu sund- füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Füüsilise jõu, ehk vahetu sunni kasutamise eest peab politseinik enne verbaalselt hoiatama .
Erivahendid on nt: käerauad, jalarauad, sidumisvahendid, teenistusloom, sõiduki peatamise vahend jne.
KAITSEPOLITSEI - KAPO
*KAPO- siseministeeriumi valitsemisalas olev struktuur, mis täidab seadusest ja teistest aktidest tulenevaid korraldusi. Kõrgemal seisev asutus on siseministeerium – teostab järelevalvet. Kaitsepolitseid juhib Arnold Sinisalu.
*PÕHITEGEVUSALA: Riigisaladuse kaitse korraldamine ja isikute kontroll. Kogu Eesti välisteenistuste turvalisus – füüsiline turvalisus (välisesindused; töötajad) jne. Aegumatute rahvusvaheliste kuritegude uurimine (küüditamist läbiviinud isikute uurimine ja vastutusele võtmine).
*ÜLESANDED:
Tegeleb kõige sellega, mis võib teostada ohtu riigi põhiseaduslikule korrale.

21. Õiguskantsler , tema ülesanded? Põhifookus on õigusaktide kvaliteedil ja isikute põhiõiguste- ja vabaduste tagamisel . Isikud pöörduvad ta poole oma põhiõiguse- või vabaduse väidetava rikkumise korral, enamjaolt kinnipidamisasutustes viibivad isikud. Tulenevalt õiguskantsleri seadusest on tal oma pädevus, kõiki asju ta ei saa menetlusse võtta.
Õigusteenistuse, sotsiaalsete õiguste, ettevõtluskeskkonna, õiguskorra kaitse, kontrollkäikude, laste ja noorte õiguste osakond - need osakonnad asuvad õiguskantsleri institutsioonis.
lepitusmenetluse läbiviimine - kontrollib, et isikut ei diskrimineerita tema soo, rassi, rahvuse, päritolu, poliitiliste ja usuliste veendmuste jne alusel. Lepitusmenetluse eesmärk on osapooled ära kuulata, asjaolud välja selgitada ja osapooled lepitada.
2007 lisati väärkohtlemise ennetamisasutuse roll – ÜRO piinamisevastase konvensiooni organ on õiguskantsler.
Õiguskantsleri õlgadele on seadusega pandud riigikogu liikmete, valitsuse liikmete jne kriminaalvastutusele võtmine.
Jaanuarist 2015 on pädevatele riigiasutustele võimaldatud eriõigused, et nad saaksid võidelda kuritegevuse vastu. Nende eriõiguste hulgas on salajane jälitustegevus – selleks peab olema kohus andnud loa.
Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline eesti kodanik, kes valdab vabalt eesti keelt, akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning kogenud ja tunnustatud jurist. Reeglina ta ei ole mingi erakonna liige.
Õiguskantsleril on õigus nõuda kirjalikke selgitusi, kui keeldutakse, siis ta teeb avalikkusele avalduse, et mingi ametiisik on sellest keeldunud.
Mistahes õiguskantsleri tegevuse takistamine on keelatud – vaba juurdepääsu takitamine, seletusest andmise keeldumine.
22.Advokatuur, advokaat ?-
*Advokaat – kõrgema juriidilise haridusega jurist, kes on advokatuuri liige.
*Advokatuuri juhatuse esimees – Hannes Vallikivi
*Tänasel päeval on advokatuuris 1000 inimest.
*On olemas ka Eesti noorte advokaatide ühing – kuni 45 aastased
*Advokatuur – kutseühendus; eriline roll on riigi õiguabi realiseerimine toimub suures ulatuses eesti advokatuuri kaudu.
*Riigi õigusabi – kui isikud ei suuda end ise esindada, siis võivad taotleda riigi õigusabi.
*Eesti advokatuuris olevad komisjonid: eetika ja metoodika komisjon ; põhiõiguste; perekonnaõiguse; riigi õigusabi; intellektuaalse omandi ja IT õiguse; tööõiguse; konkurentsiõiguse
*Advokaat tegeleb läbi advokaadibüroo. Advokatuuril on ka aukohus. Kõige suurem karistus on advokatuurist välja viskamine ja kõige leebem on noomitus. Min rahatrahv on 64€ ja max 16000 eurot.
*Advokaatide üldkogu – kõik advokaadid osalevad ja otsustatakse suuri küsimusi. Advokatuuri esimees valitakse üldkogul. On olemas ka vähemalt 7-liikmeline advokatuuri juhatus.
Olemas on ka revisjonikomisjon, kes kontrollib eelarve täitmist. Advokaadi esindusõigust eeldatakse.
*Emeriitadvokaat – inimene, kes on advokatuurist lahkunud oma vanuse tõttu.
*Kui advokatuuri eksam sooritada , siis saab vandeadvokaadi abi.
*Riigilt saab adokatuur raha ainult riigi õigusasbi osutamise eest.
23.Notariaat, notar ? Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Esimees on Tarvo Puri. Notarite koda ühendab kõiki notareid. Notaril on õigus minna Eesti Vabariigi kõikidesse avalikesse registritesse.
Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õigusttagavaid ametitoiminguid.Notar on vaba elukutse esindaja. Igal notaril on end animega riigivapiga punane pitsat. Notar on kõrge kvalifikatsiooniga jurist. Laias plaanis notar tõestab tehinguid ja tõestab ka allkirja õigsust. Ta tõestab isikute elusolekut (nt pensioni puhul on vaja tõendada, et isik on elus).Notar ei tohi oma büroos teiste ametiisikutega (va vandetõlk) koostööd teha. Ta ei või kuuluda äriühingutesse, ei või olla erakonna juhatuse liige, aga erakonda võib kuuluda. Notaritel on ametikindlustus. Notaril on ka õigus sõlmida ja lahutada abielu.Notar osutab ka ametiteenuseid:

• õigusnõu andmine
  
• Notari deposiit- võimalik hoiustada raha notarikontol, et ta kannaks selle teisele isikule.
  

24.Kohtutäitur, pankrotihaldur ? Mõlemad kuuluvad kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kotta. See koda on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tegutsevad kohtutäiturite seaduse alusel. Esimees Mati Kadak
Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik, kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Ta on võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teda varalistes vaidlustes
Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid , mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui isik ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, siis tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud.