Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. (hetkel Indrek Teder) 8. Kes on kohtunik? Tema ülesanded? Kohtunik on valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. · Õigusemõistmine: ...poolte ärakuulamine ...otsuse tegemine 9. Selgita kes on ja miks on: Advokaat kohtualuse kaitsja, kelle ülesandeks on esindada kohtualuse huve. Prokurör ehk süüdistaja. Jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Kaasistuja kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õiguseid omav kriminaalasju lahendav isik. Riigikaitse ja riiklik julgeolek. 1. Mis on riigikaitse ja miks seda vaja on? Riigikaitse on valdkond, mis kaitseb riiki. Seda on vaja, et tagada kehtiva riigikord ja riigi iseseisvus. 2. Selgita mis on sisejulgeolek ja välisjulgeolek? Sisejulgeolek valdkond, mis tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sinna kuulub õigus- ja korrakaitse.
2 Küsimused: 1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus? 2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon? 3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse kuidas käituda hääletamisel. Iga komisioon arutab oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid.
4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse)
Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga kaua, sest juba järgmisel aastal Anton Thor Helle suri. Esimene eestikeelne Piibel 1715
Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal Peaminister Regionaalminister Kohtusüsteem Kohtuvõim on demokraatliks riigis alati mitmeastmeline eh otsuseid on võimalik edasi kaevata. 1. astme kohtud on maa, linna ja halduskohtud 2. astme kohtus on ringkonnakohus, mis asubvad Tartus, Tallinnas ja Jõhvis 3. astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus Riigikohtu kandidaturi esitab president ja kinnitab riigikogu Kohtuniku amet on eluaegne Kaasistuja võib olla 25 kuni 60 aastane EV kodanik Inimene on seni süütu kuni tema süüts on tõestatud Kohtus peab tunnistama kui seda nõutakse Kohtus ei pea tunnistama lähisugulaste vastu Riigikaitse Riigil on sisemised ja välised ohud. Sisemised ohud on näiteks epideemiad. Nendega tegelevad justiits ja siseministeerium. Välimisteks ohtudeks on näiteks terrorism, kallaletungid ja kübersõda. Nendega tegeleva kaitseministeerium ja kaitsevägi.
Samuti määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. 2) Kohtumõistmises osalejad: - kohtunik (õiguse mõistja) Kohtukohase protsessi põhimõtted KOHTUEELSES staadiumis - advokaat (kaitsja) - prokurör (süüdistaja) · Kodu ja isiku puutumatus - kaasistuja (valitakse linna/valla volikogu poolt viieks aastaks) · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. - õiguskantsler (valitakse seitsmeks aastaks, ametisse kinnitab Riigikogu, nimetab · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. president)
Kohus-õigusemõistmist teostav riigiorgan Kostja- isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Prokulör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Hagi- kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja- hagi esitaja Korrakohane õigusmõistmine- õigusriigis rakendatav kohtupidamise põhimõtted Advokaat- ehk kaitsja - jurist , kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Kaasistuja- erapooletu inimene, kes jälgib kohtumõistmist ja saab ka otsuses sõna sekka öelda Haldus- inimene, kaebab vallaasutuse kohtusse või vastupidi Ambutsman- ehk õigusvahemees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asustuste suhtes Kaasus- kohtuasi , millega tegeletakse Kodakondsus- ühe või kahe riigi õiguslik suhe inimese ja riigi vahel Naturalisatsioon- õiguslik protseduur, mille läbi inimene saab oma kodakontsuse
-1830. õppis ta Friedrich Willhelmi gümnaasiumis Berliinis. 1830.-1832. õppis nn. Halli kloostri gümnaasiumis ja lõpetas selle seitsmeteistkümne aasta vanusena. See kool kujutas endast alates 16. sajandust Preisi riigi õpetlaste ja ametnike eliidi kasvulava. 1832.-1834. õppis ta õigusteadust Göttingenis ja hiljem ka Berliinis kahes toona juhtivas Põhja-Saksamaa ülikoolis. Õigusteaduses ta silma ei paistnud, kuna see teda eriti ei huvitanud. 1835. aastal sai Otto von Bismarcksit kaasistuja Kuninglikus Linnakohtus, seejärel Berliini kohtupalatis. Neil päevil on ta kirjutanud oma sõpradele, et valitsemine ei saa teda iial õnnelikuks teha ning et tal ei ole mingit tulevikuväljavaadet. 1836. aastal määrati ta valitsuse konsultandiks maavalitsuse presiidiumi juurde Aachenis, aasta hiljem aga Potsdami valitsuspresiidiumi referendiks. 1838. aastal läbis ta kohustusliku üheaastasesõjaväeteenistuse kaardiväejäägrite juures, Greifswaldis
kohtuvõimu. Teadaolevalt ei toimu praktikas siiski kaasistujate valimist sellises mõttes, nagu seda üldiselt mõistetakse. Volikogu ülesandeks on tavaliselt üksnes hääleõiguslike kodanike registrist juhuvalimi alusel välja selekteeritud isikute nimekirja kinnitamine, mis on olemuselt pigem üksnes notariaalfunktsiooni täitmine (seejuures tuvastatakse vastavus kohtuniku staatuse seaduse §-s 22 esitatud nõuetele, mis tagavad kohtu kaasistuja sõltumatuse). Seetõttu võib kaasistujaid pidada pigem rahvaolluseks (juhuslikuks osaks rahvast), mis teostab riigivõimu. Sellisena peaks ka kohtumõistmise funktsioon otseselt rahva poolt olema kajastatud põhiseaduses, kui seda soovitakse lubada. Ka Põhiseaduse Assamblee asus seisukohale, et kohtukaasistujate institutsiooni tuleks lubada, kuid see koosneks valitud, mitte juhuslikest isikutest (teoses : Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk
riigiasutuste poolt välja antud õigusakte, teha ettepanekuid põhiseadusega vastuolus olevate õigusaktide parandamiseks. 2) Lahendada väärhalduse juhtumeid kodanike kaebused riigiasutuste või ametnike töö kohta. Kohtunik valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Advokaat kaitsja; juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Prokurör tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Kaasistuja 2565 aastane Eesti kodanik, tal on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Reservarmee riigikaitse ülesehitus, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis. Kaitseväe peamised ülesanded: 1) osutada relvastatud vastupanu agressioonile 2) abistada tsiviilelanikke kriisioludes 3) õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv 4) osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitsejõud riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid.
Tsiviilhagid Kriminaalasjad Haldusasjad Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Õigust mõistab ainult kohus 2.9. Eesti kohtusüsteem Õiguskantsler Ombudsman Kohtunik Kaasistuja Advokaat Prokurör Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Eesti Kaitsejõudude struktuur 2.10. Riigikaitse ja riiklik julgeolek Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Korra- ja riigikaitse Eestis 2.10. Riigikaitse ja riiklik
Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei moodusta päris eraldiseisvat menetlust, sest sel perioodil ainult valmistatakse asja kohtu jaoks ette. Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusametite registrid: kinnistusraamat, abieluvararegister, pärimisregister. Registriosakondade registrid: äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrid, kommertspandiregistrid, laevakinnistusraamat.
Kohtunik on valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Kohtunikud nimetab ametisse president. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president ning kinnitab Riigikogu. Kohtuniku amet on eluaegne. Advokaadi ehk kaitsja ülesanne on kohtualuse huvide esindamine. Advokaadi valib süüalune. Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on süüdistuse esitamine ja põhjendamine. Prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kaasistuja kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu. Kaasistujaks võib olla 25-65- aastane Eesti kodanik, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtukaasistuja valitakse ametisse viieks aastaks linna/valla volikogu poolt. 2.7. Riigikaitse ja riiklik julgeolek Sisejulgeoleku valdkonnad on õigus- ja korrakaitse. Välisjulgeolek on riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Vt EV põhiseaduse X peatükk Riigikaitse eesmärk on kehtiva
Näiteks Saksamaad esindab rahvusvahelistel kohtumistel liidukantsler, Suurbritanniat peaminister. (Taavi Rõivas) 3. Kuidas on üles ehitatud Eesti kohtusüsteem? Milliseid isikuid me võime kohtusaalis näha? Kohtunik Kaitsja Süüdistatav Tunnistajad Kannatanu Vandekohtunik Sekretär Kaasistuja (kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5ks aastaks linna/vallakogu poole, kus asub kohus) Advokaat (ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine) Prokurör (süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest) Hageja (osapool, kes esitas kohtule avalduse), Kostja (peab kostma, vastama hageja pretensioonile)
Kohtunik nimetatakse Eestis tööle terveks eluks Advokaat – jurist, kelle ülesandeks on kliendi nõustamine ja esindamine kohtus. Prokurör – süüdistaja Hagi – kohtule esitatud avaldus ehk kaebus Hageja – kaebuse esitaja Kostja – isik, kelle vastu on esitatud kaebus ehk hagi Õiguskantsler- teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu, KOM aktide põhiseadusele ja seaduste vastavuse üle (Ülle Madise) Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu I aste o Maakohtud (Eestis 4): o 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja
,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla meeskohtus kohtunik, kaasistuja ja otsuselangetaja, võib-olla ka vabastatus kõigist maksudest ja koormistest Sellised olukorrad Põhja-Eestis muutsid Eestimaa valitsemise Taanile üsnagi tülikaks ja vähetasuvaks. Juba XIII sajandil tekkis plaan Eestimaa võõrandada, et saada raha Taani riigile vajalikumate probleemide lahendamiseks, oma kodu- ja troonipoliitika tarbeks. Vasallid olid aga võõrandamise vastu. Neile oli Taani kuninga nimeline ülemhärrus väga
tööandja vaheline töövaidlus; kollektiivne töövaidlus – kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli. Töövaidluse lahendamine: võimalusel lahendatakse vaidlus poolte kokkukleppel: 1. enne TVK-sse pöördumist, vajadusel töötajate esindaja vahendusel; 2. TVK-s leppimise teel või kompromissiga Töövaidluse lahendamine TVK-s: Töövaidluse komisjoni moodustamine: 1. TVK juhataja; 2. töötajaid esindav kaasistuja; 3. tööandjaid esindav kaasistuja. Nõuete esitamise tähtajad: ÜLDREEGEL – 4 kuud; töötaja töötasu nõue – 3 aastat töötaja puhkusenõue – 1 aasta töötaja lapsepuhkuse nõue – vastava kalendriaasta lõppemisel diskrimineerimisest tulenev kahjunõue – 1 aasta tööandja nõue alusetult makstud töötasu tagastamiseks – 12 kuud Töövaidluse lahendamine TVK-s: tööandja kahju hüvitamise nõue – 12 kuud ; konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisest tekkinud kahjunõue – 3 aastat (3-2-1-6-13)
Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni 1 Eesti 18. sajandil jõudsid tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Käsud saadi kätte patendina. Maakondade tasandil kroonuametkond puudus. Kohtukorraldus: Aadlil oli kõrgem kohtuvõim. Alamastme kohtuteks Eestimaal olid meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa
,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla meeskohtus kohtunik, kaasistuja ja otsuselangetaja, võib-olla ka vabastatus kõigist maksudest ja koormistest. Sellised olukorrad Põhja-Eestis muutsid Eestimaa valitsemise Taanile üsnagi tülikaks ja vähetasuvaks. Juba XIII sajandil tekkis plaan Eestimaa võõrandada, et saada raha Taani riigile vajalikumate probleemide lahendamiseks, oma kodu- ja troonipoliitika tarbeks. Vasallid olid aga võõrandamise vastu. Neile oli Taani
konstitutsiooniline järelvalvel. Riigikohtu esimehe määrab ametisse riigikogu. Ettepaneku selleks teeb vabariigi president. KOHTUNIK-tema ül õiguse mõistmine. Erapooletu. ADVOKAAT-kaitsja, kelle ül on kohtualusel huvide kaitsmine. PROKURÖR-süüdistaja, tema peab seisma süüdi mõistva kohtuastme ees. KOHTU KOOSISTUJA-kriminaal asju lahendav v kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikul ka kaks kaasistujat, kellel on õigus mõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtu kaasistuja valitakse 5ks KOV, volikogu esimehe, vallavanema v linnapea ettepanekul. ÕIGUSKANTSLER-sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järel et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadusele. Valitakse ametisse vabariigi presidendi ettepanekul 7ks aastaks (Indrek Teder). Õiguskantsleri töös on 2 suurt töövaldkonda: 1.teostada seaduslikkuse järel valvet- analüüsida õigusakte. 2.lahendada väärhalduse juhtumeid.-kodanike kaebusi riigiasutuste v ametnike vastu. Sda ül nim
ringkonnakohus, kohtukoda ja riigikohus. Praegu on haldus- ja maakohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Miks oli tol ajal neli lüli? Kuna see pärines vene kohtusüsteemist. Kuidas saab Saksamaa kaasistujad kasutada ka kõrgemates kohtutes? St mille poolest erinevad nad meie rahvakohtunikest? Meie rahvakohtunik peaks olema rohkem kui keskmine üldsuse esindaja nagu seda on vandekohtunik; kaasistuja on vastava ala spetsialist, kuid ei ole sama mis vandekohtunik ning nende arv on professionaalsetes kohtunikest väiksem ja nad saavad aidata vaid siis kui kohtunikud pole ühisel arvamusel.
6. Veebruari varahommikul sõitsid Trigorskist kloostrisse Turgenev koos Nikita Kozloviga ja kaks Ossipova tütart kaheksateistkümneaastane Maria, kellega poeet aastaid tagasi oli valmistanud ette prantsuse keele tunde, ja kõige noorem, kolmeteistkümneaastane Jekaterina. Praskovja Aleksandrovna ise oli haige, kõik teised tema perekonna liikmed olid laiali sõitnud. Rakejev esindas Peterburi võimusid, kloostriülem Gennadi riigikirikut. Kohaliku politsei poolt oli kohal vallakohtu kaasistuja Petrov ja maakonnakohtu asjaajaja Filippovits. Eemal seisid Trigorski ja Mihhailovskoje talupojad, kes olid vaeva näinud haua kaevamisega, mis oli ajutine: maa oli nii läbi külmunud, et kangidega tuli purustada jääd ja puusärk kuni kevadise sulani lumega katta. 24 Puskini luule 1818 ,,Eluvanker" ,,Tsaadajevile" 1824
Aga enamasti vaieldakse kõigepealt TVLis, kuna TVL on riigilõivuvaba ja kiirem lahendus ka (45p al avalduse vastuvõtmisest) - TVK on kohtuväline sõltumatu töövaidlusi lahendav organ - TVK asub tööinspektsiooni juures (Jõhvis 1, Pärnus 1, Tallinnas 4, Tartus 2 juhatajat) – liiguvad ka ringi Eestimaal - TVK liikmeteks on: o TVK juhataja / tegeleb puhtalt töövaidlustega o töötajaid esindav kaasistuja o tööandjaid esindav kaasistuja o NB! Pooled ise ei ole liikmed. Ametiühingud annavad nimekirja esindajad töötajate esindajatest ja Tööandjate esindajad annavad oma esindajate nimekirjad. TVL juhataja ise valib keda ta konkreetse vaidluse puhul kutsub. Nad võivad, aga ei pruugi olla juristid. o Prg arutatakse, et kaasistuja tasu oleks seotud min tasuga. - (TvLS §§ 4-5) 10
Leping oli kehtiv ükskõik kumma poole surmani. Peatselt päritav aga akti tuli korrata. Läänistusaktiga võtsid mõlemad pooled kohustusi. Vasall nõu ja abi senjöörile. Consilium auxilium. 14 Sõjakäikudel jms omad normid, Saksamaal 6 nädalat aastas Saksamaa piires (v.a keisrikd kroonimisel Roomas), Prantsusmaal 40 päeva aastas. Hiliskeskajal kaotab rüütlivägi tähtsuse, palgaväe teke ja maksukohustus. Vasall vajadusel senjööri läheduses, tema kohtus kaasistuja, haldusasjad... Senjööril kohustus oma vasalli arvamust kuulata, meestepäevad. Nõupidamine, millest arenes parlament. Maksu saada vasallidelt kui: · Senjöör langes vangi ja tal tuleb lunamaksu maksta. · Vanim tütar läheb mehele. · Vanim poeg lüüakse rüütliks. · Senjöör läheb ristisõtta. Senjööril kohus kaitsta vasalli nii sõjaliselt kui kohtus. Lään tuleb saksa keelsest sõnast lemen (laen) ehk laenatud maa, laenumees =vasall.
annaabi.ee 
